2-19-17710/88 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17710

Tsiviilasi

TREAAL FINANCE OÜ hagi OÜ T.M. DWELLING

vastu kahju hüvitamiseks ja

OÜ

T.M.

DWELLING

vastuhagi

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 46 094 eurot 68 senti

Vastuapellatsioonkaebuse hind 32 951 eurot 68 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TREAAL FINANCE OÜ apellatsioonkaebus ja OÜ T.M.

DWELLING vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. september kell 11:00

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja/vastustaja II): TREAAL FINANCE OÜ

(registrikood 11451065), esindajad vandeadvokaadid

Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri

Vastustaja I (kostja/vastuapellant): OÜ T.M. DWELLING

(registrikood 10881295), esindaja vandeadvokaat Tõnu

Mets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas

hageja põhivõlanõude 23 846 eurot 33 senti ületavas osas ning sellelt viivisenõude,

samuti osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi põhivõla 1556 eurot 88 senti ning

viivisenõude 1957 eurot 13 senti ületavas osas, ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi ja vastuhagi tühistatud osas

rahuldamata ning jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi ja vastuhagi

rahuldamise ulatusega.

3. TREAAL

FINANCE

OÜ

apellatsioonkaebus

ja

OÜ

T.M.

DWELLING

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt.

4.2. Mõista OÜ-lt T.M. DWELLING TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja põhivõlg

23 846 eurot 33 senti ja viivis 5550 eurot 64 senti, kokku 29 396 eurot 97 senti.

4.3. Mõista TREAAL FINANCE OÜ-lt OÜ T.M. DWELLING kasuks välja põhivõlg

1556 eurot 88 senti ja viivis 1957 eurot 13 senti, kokku 3514 eurot 1 sent.

4.4. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud summad ja

mõista OÜ-lt T.M. DWELLING TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja 25 882

eurot 96 senti.

4.5. Mõista OÜ-lt T.M. DWELLING TREAAL FINANCE OÜ kasuks välja viivis

tasumata põhivõlalt 23 846 eurolt 33 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 11. oktoobrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.

4.6. Jätta hagi menetlemisega seotud kulud 55% ulatuses OÜ T.M. DWELLING ja

45% ulatuses TREAAL FINANCE OÜ kanda. Vastuhagiga seotud kulud jäävad

10% ulatuses TREAAL FINANCE OÜ ja 90% ulatuses OÜ T.M. DWELLING

kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. TREAAL FINANCE OÜ esitas 13. novembril 2019 Tartu Maakohtule hagi OÜ T.M.

Dwelling (kostja) vastu. Hageja palus 3. detsembri 2020. a menetlusdokumendis lõpliku

nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 42 850 eurot ja viivise sellelt alates

hagi esitamisest seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 10. märtsil 2017 peatöövõtulepingu nr 1003-17,

mille kohaselt pidi kostja korraldama peatöövõtjana Tartus Jaama tn 26b korterelamu ehitamise

vastavuses ehitusprojektiga. Lepingu hind oli 464 750 eurot, tegemist oli siduva eelarvega.

Ehitusluba väljastati OÜ Voluut koostatud korterelamu projektimuudatuste alusel, mis tugines

Arhitektuuribüroo Korrus OÜ 2014. a koostatud ehitusprojektile ning 2016. a ja

2017. a tehtud muudatustele. Korterelamu ehitas West Grupp OÜ ning omanikujärelevalvet viis

läbi Kaspar Kull. 8. mail 2018 väljastati korterelamule kasutusluba. Hageja võttis korterelamu

vastu ja tasus kostjale lepingu ja lisatööde kokkulepete alusel kokku 595 069 eurot 24 senti.

Esimest korda teavitati kostjat mõradest korterites 3 ja 4 suuliselt 2019. a veebruaris-märtsis.

2019. a suvel ilmnes, et korteritesse olid terve korterelamu perimeetri ulatuses tekkinud praod.

Hageja teavitas kostjat viimistlustöödega seotud puudustest hiljemalt 3. juulil 2019. 11. juulil

2019 tutvustas hageja West Grupp OÜ-le Mait Kaselot, kes pidi üle võtma korterelamu

ehitustööde korraldamise. Mait Kaselo kaasas korterelamu ehitustööde kvaliteeti hindama

riiklikult tunnustatud eksperdi Margus Sarmeti. Ekspert esitas esialgse arvamuse hagejale 2019.

a augustikuu lõpuks ja lõpliku arvamuse 31. oktoobril 2019. Ehitusettevõte UNIRO GRUPP

OÜ pakkus M. Sarmeti tuvastatud puuduste kõrvaldamise hinnaks ilma käibemaksuta 35 373

eurot. Hageja andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole parandustööde tegemist

pakkunud ega kahju hüvitanud.

Korterelamus tuvastatud ehituslikud puudused ei ole olemuslikult garantiitööd, vaid tekkisid

puudulikust ehitamisest. Professionaalsel töövõtjal on kohustus kontrollida tellija juhiseid ja

eeltööd, sh töövõtjale esitatud projekti. Kostja ei ole tõendanud, et ta seda algse projekti osas

teinud oleks. Projektimuudatused tellis kostja juhatuse liige T. Laas. Tegemist on olulise

lepingurikkumisega ja kostja vastutab rikkumiste eest. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest,

kuna lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud vähemalt raske hooletuse tõttu.

Hagejale on tekkinud kahju, sh asjatundja arvamus 2500 eurot ning puuduste likvideerimise

hind. Korterites nr 1, 4 ja 5 tehtud tööde summa on 14 820 eurot. Kõrvaldamata on puudused

korteris nr 3 summas 6353 eurot. Samuti pole veel tehtud töid maja üldpindadel (9120 eurot).

Seoses korteriomandi nr 2 ebakvaliteetse põranda puudustega on hagejale tekkinud kahju

10 057 eurot (+ km).

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et M. Sarmet on oma arvamuses kinnitanud, et

on tutvunud nii hagejalt kui ka ehitisregistrist saadud dokumentidega. Kostja esitatud

hinnapakkumised ei ole usaldusväärsed.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on täitnud kõik peatöövõtulepingust tulenevad

kohustused. Korterelamu vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile, sellel ei esine puudusi.

Hageja ei ole kostjat teavitanud puuduste kõrvaldamise või garantiitööde tegemise vajadusest.

Kostja möönab, et korterites tekkisid üksikud mõrad, mida tuleb erinevate materjalide

liitekohtades uue korterelamu puhul ette. Mõrade tekke põhjuseks olid klimaatilised tingimused

korterites, kuna keegi ei reguleerinud kütet ja ventilatsiooni. Kostja seaduslik esindaja T. Laas

ja West Grupp OÜ juhatuse liige Aivo Allik näitasid hagejale puuduseid ka 3. juulil 2019

kohtumisel, kuid korterelamul muid puudusi ei tuvastatud ning arutati garantiitööde tegemist.

Mõrad pidi oma kuludega likvideerima alltöövõtja Arujõe Ehitus OÜ, kes pidi saama objektile

juurdepääsu. Kostjale korterelamule juurdepääsu ei võimaldatud. Hagejal ei ole õigus kahju

hüvitamist nõuda, kuna ta ei ole nõudnud töö parandamist. Hageja on pakutud garantiitöödest

loobunud ja tal pole võlaõigusseaduse (VÕS) § 107 lg 3 ls 2 järgi õigust õiguskaitsevahendeid

kasutada.

M. Sarmetile üle antud materjal oli puudulik, eksitav ja väär. Tegemist on asjatundja

arvamusega, mitte eksperdiarvamusega.

Kostja esitas vastuväited hageja nimetatud puudustele. UNIRO GRUPP OÜ 6. novembri

2019. a hinnapakkumises on kajastatud tööd, mis ei seondu M. Sarmeti arvamusega. Hageja ei

saa korteri nr 3 osas nõuet esitada. Hageja ei ole korteri omanik ning korteris on teinud

garantiitööd alltöövõtja Arujõe Ehitus OÜ. UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumised on

ülepaisutatud ja ebausaldusväärsed.

Kostja esitas riiklikult tunnustatud eksperdi Kaarel Saha arvamuse, mille kohaselt korterelamu

vastab ehitusprojektis sätestatule ning selle kvaliteet ja ehituslik teostatus vastab kehtivatele

nõuetele. Sama leidsid ka kutseline kinnisvara hindaja Karmen Saarep, riiklikult tunnustatud

ekspert Kerli Koha ja riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi. Samuti kinnitavad korterelamu

head kvaliteeti maakleri Kadri Kristelle Karu 12. märtsi 2021. a kaaskirjaga esitatud fotod ja

maakler Anne Heinlo. Omanikujärelevalve on kinnitanud, et objekt vastas projektile.

3. Kostja esitas 11. septembril 2020 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja

põhivõla 21 804 eurot 24 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 9667 eurot 28 senti ja viivise

0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Peatöövõtulepingu nr 1003-17 p 3.1 kohaselt oli tööde hind 464 750 eurot, koos käibemaksuga

557 700 eurot. Hageja kohustus kostjale täiendavalt tasuma kallimate materjalide ja seadmete

hinnavahe, samuti suures mahus lisatööde eest. Kostja on täitnud kõik peatöövõtulepingust

tulenevad kohustused. Hageja nimel allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti 17. augustil

2015 volikirja alusel T. Laas, samuti allkirjastas 2. aprillil 2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti omanikujärelevalve teostaja. T. Laasil oli aktide allkirjastamiseks notariaalne volikiri.

Hageja on jätnud kostjale peatöövõtulepingust tulenevad arved ja viivised tasumata.

Põhivõlgnevuse suurus on 21 804 eurot 24 senti ning selle aluseks arved 1033, 1034 ja 1053.

Hageja ei ole arvetele ega aktidele vastuväiteid esitanud. Hageja viidatud tasumised on osaliselt

tehtud lisatööde katteks. Lisatöid tehti tulenevalt sisekujundaja esitatud muudatustest ja

täiendustest. Hageja soovil asendati odavamad lahendused kallimatega ning lisatööde arvetel

oli kajastatud vaid hinnavahe, mille võrra seetõttu materjal või töökulu suurenes. Hageja on

lisatööde arved tasunud ja lisatöid seega aktsepteerinud. Kostja ei ole väljastanud hagejale

ühtegi lõpparvet ega saldokinnitust, kus kostja oleks tabelis ja arvel nr 1053 nimetatud summast

19 330 eurost 56 sendist loobunud. Kostja esitas 25. mail 2021 selgituse selle kohta, millised

maksed ei ole peatöövõtulepingus ette nähtud töödega seotud. Kostja leidis, et viiviste nõue ei

ole aegunud ning viiviste vähendamise taotlus ei ole põhjendatud.

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ning viivisenõude rahuldamise korral vähendada

viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrani.

Hageja vastuväidete kohaselt ei saa T. Laasi poolt kahepoolselt allkirjastatud aktid olla aluseks

asja lahendamisele. Kui T. Laas on allkirjastanud hageja nimel akte lepingu maksumust

ületavas summas, tühistab hageja need tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel.

Hageja on kostjale tasunud arvete alusel 633 203 eurot 69 senti. Täiendavad 65 586 eurot on

tasutud viitega lisatöödele. Lepingus oli eelarve kokku lepitud ja see eelarve oli siduv.

Lisaks on hageja esitatud arvetega tasaarvestanud 100 000 euro 79 sendi ulatuses omapoolseid

nõudeid kostja vastu. Pooled on tasaarvestuses kokku leppinud. Tasaarvestatud on arved nr 800,

804 ja 835. Kostja on hagejale pärast kasutusloa väljastamist, st 9. mail 2018 andnud

saldokinnituse, mille kohaselt on hageja võlgnevus kostja ees vastavalt arvele nr 850 kokku

43 139 eurot 8 senti. Saldokinnitus on negatiivne võlatunnistus, hageja on võla tasunud.

Arved nr 1033 ja 1034 on alusetud, poolte vahel polnud täiendavate tööde tegemiseks

kokkulepet ja hageja pole neid teenuseid tellinud. Ehitusaegne ja -järgne koristamine oli lepingu

maksumuse osa. 3. septembri 2019. a arve summas 19 330 eurot 56 senti aluseks ei ole ühtegi

akti, arve pole seostatav ühegi tööga. Kostja ei ole esitanud lisatööde hinnakokkuleppeid.

Kostja viivise nõue on põhjendamatu ning aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2022. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 29 507 eurot ja viivise 5290 eurot 24 senti, kokku

34 797 eurot 24 senti ja hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 20 887 eurot 44 senti ja viivise

9472 eurot, kokku 30 359 eurot 44 senti. Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus kostjalt

hageja kasuks välja 4437 eurot 80 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 8. veebruarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid

poolte endi kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 10. märtsil 2017 töövõtulepingu

VÕS § 635 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtja andis üle puudustega

korterelamu. Lisaks on poolte vahel vaidlus selle üle, kas tellija on töövõtjale võlgu.

Hageja kui tellija õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on lepingu rikkumine (s.o töö

mittevastavus lepingutingimustele, VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest.

VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja üldjuhul asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, v.a juhul, kui tellijalt on saadud ebaõige juhis (VÕS § 641 lg 3), puudustest teatati

hilinemisega (VÕS § 644 lg 3) või pooled sõlmisid vastutust välistava või piirava

erikokkuleppe. Hageja peab tõendama, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning puudused

esinesid juba tellijale üleandmise hetkel. Kostja peab tõendama mõne erandliku vastutusest

vabastava asjaolu esinemist. Kui õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldused on täidetud, on

hagejal õigus nõuda õiguskaitsevahendi kohaldamist. Hageja on soovinud kahju hüvitamist

(VÕS § 115, § 649).

Poolte vahel sõlmitud peatöövõtulepingu p 5.1.2. kohaselt pidi töövõtja korraldama ja tegema

töid vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele eeskirjadele ja ehitusnormidele. Projektimuudatuste

seletuskirjas on viidatud sellele, et projekti koostamise aluseks on muuhulgas Tarindi

RYL2000, Viimistlus RYL2000 ja Maalritööde RYL2001. Lepingus ei ole rohkem

erikokkuleppeid töö kvaliteedi osas ja seega pidi töö olema tehtud VÕS § 77 lg 1 kohaselt

vähemalt keskmise kvaliteediga, arvestades RYL2000 nõudeid. Kuna kostja pidi ehitamise

korraldama lepingu p 2.1 kohaselt ehitusprojekti ja selle muudatuste järgi, on projektist kõrvale

kaldumisel töö puudustega VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi.

Kohus luges korteri siseviimistlustööde kvaliteedi puudused tõendatuks hageja esitatud

M. Sarneti kui asjatundja arvamusega (I kd, tl 62-77). Asjatundja selgituste kohaselt oli vigade

olemus kõikides korterites ühesugune (III kd, tl 113 jj). Kostja on esitanud asjatundja K. Saha

arvamuse (II kd, tl 8-52). K. Sahk selgitas tunnistajana kohtuistungil, et tema nägi ainult

kortereid 2 ja 3 (III kd, tl 122 jj). Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud korteris 3 selliseid

ilminguid, milliseid saaks käsitleda mittevastavustena. Korteris 2 oli probleem parketiga.

Kohtul ei ole põhjust kahelda M. Sarmeti kui asjatundja arvamuses. Tunnistaja on saanud oma

seisukoha kujundada ja siseviimistlusega seotud probleemid kindlaks teha kortereid üle

vaadates, mitte ainult esitatud dokumentide ja fotode põhjal. Ka kostja ise on möönnud, et

korterites tekkisid mõrad.

Seega luges kohus tunnistaja M. Sarmeti ütlustega tõendatuks, et siseviimistlus ei olnud

kvaliteetne korterites nr 1, 4 ja 5. Kohus leidis, et tulenevalt lepingus kokku lepitust ning

asjaolust, et tegemist on uue majaga ja see peab vastama vähemalt keskmisele uuele majale

esitatavatele kvaliteedinõuetele, tuleb lähtuda tunnistaja poolt viidatud RYL2000 II klassi

nõuetest – viimistlus ei tohi olla tagant langeva valgusega kahe meetri kauguselt vaadates

häiriv. Kohtu arvates tuleks uue elamu puhul eeldada, et kõik seinte ja lagede nurgad on lõpuni

täisnurgad, mitte kumerad. Lisaks ei tohiks nurgaliistud ja nurgalindid pahtli seest välja paista.

Tunnistaja M. Sarmeti ütlustest nähtuvalt olid kõik hageja viidatud tööd vajalikud selleks, et

viimistlus vastaks ettenähtud kvaliteedile.

M. Sarmeti kui asjatundja arvamust ei saa ümber lükata kinnisvara hindaja K. Saarepi

3. oktoobri 2019. a aktiga (II kd, tl 56-76), kuna selles on hinnatud ainult korteri nr 3

turuväärtust. K. Koha on 3. oktoobril 2019 andnud samuti arvamuse korteriomandi nr 3 hinna

kohta (II kd, tl 77-99). Hindajad ei ole asjatundjana andnud arvamust korteriomandi ehituse ja

viimistluse kvaliteedi kohta. Ka R. Lubi on andnud arvamuse korteriomandi nr 3 turuväärtuse

kohta (II kd, tl 100-133) ning kinnitas samas hindamisaktis, et hindamisaruanne ei kinnita

hoone struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. Asjaolu, et hindaja arvates on ruumide

seisukorra üldhinnang väga hea ja viimistluses on kasutatud keskmise/keskmisest kõrgema

hinnaklassiga materjale, ei tõenda seda, et ehitis vastab peatöövõtulepingust tulenevatele

kvaliteeditingimustele. Maakleri Kadri Kristelle Karu 12. märtsi 2021. a kaaskirjaga esitatud

fotod ei tõenda ehitustööde kvaliteeti (IV kd, tl 1-36) ning maakler A. Heinlo kinnitus, et

viimistluskvaliteet on väga hea (IV kd, tl 37) ei lükka samuti ümber M. Sarmeti kui asjatundja

arvamust. Uusehitise puhul ei tohiks olla seinal näha krohvijälgi, tumedamaid triipe,

ebakorrektseid termostaatide või lambisoklite ümbriseid jms (IV kd, tl 115-124, 134-159).

Arujõe Ehitus OÜ kinnitus, et nende tehtud tööd vastasid nõuetele, ei tähenda samuti, et ehitisel

puuduseid ei oleks (IV kd, tl 49). Kohtu jaoks on usaldusväärsem erapooletu asjatundja selgitus

kui ehitaja kinnitus.

M. Sarmet teatas kohtuistungil, et tema kommunikatsiooniluukidega ühtegi probleemi ei mäleta

(III kd, tl 119 pöördel). Hageja enda esitatud UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumise kohaselt on

kommunikatsiooniluugid paigaldatud korterisse 4, mitte korterisse 5. Seega ei ole hageja ühegi

tõendiga tõendanud kommunikatsiooniluukide paigaldamata jätmist korterisse nr 5 ja kohus ei

lugenud selle puuduse olemasolu tõendatuks. Ülejäänud osas luges kohus tõendatuks, et

korterites nr 1, 4 ja 5 olid hageja osundatud viimistlustööde osas puudused, s.t töö ei vastanud

lepingutingimustele.

Tulenevalt UNIRO GRUPP OÜ 6. novembri 2019. a hinnapakkumisest (I kd, tl 78-80) ning

teostatud tööde õiendist (I kd, tl 157-171) luges kohus tõendatuks, et hageja on

lepingutingimustele mittevastavad tööd lasknud parandada. Kostja on esitanud omapoolsed

hinnapakkumised tööde tegemiseks (II kd, tl 137-139). Hageja on õigesti viidanud, et kõige

odavamad pakkumised teinud Martmer OÜ ning Ruumin OÜ põhitegevusalaks ei ole äriregistri

andmete kohaselt ehitus ning seetõttu ei pruugi nende pakkumised olla adekvaatsed (II kd, tl

148-154). Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid ei olnud vaja teha või et neid ei

olnud vaja teha hageja nimetatud mahus.

Puuduste kõrvaldamise hind korterites nr 1, 4 ja 5 on seega kokku 7387 eurot 50 senti

(2293,90 + 2755,70 + 2337,90).

Kohus luges tõendatuks, et vaidlusaluses korterelamus asuv korter number 3 kuulub West

Grupp OÜ-le (IV kd, tl 64). Kuivõrd West Grupp OÜ antud kinnituskirja kohaselt pole neil

hageja

vastu

nõudeid

seoses

terrassi,

seinte

ja

lagede

viimistluse

ja

kommunikatsiooniluukidega, jättis kohus sellekohased hageja nõuded rahuldamata. Kuna

hagejal ei ole korteri number 3 siseviimistluse võimalike puuduste parandamise kohustust, jättis

kohus selles osas hagi rahuldamata.

Hageja väitel ei ole tänavapoolse pikiseina ja katuslae sõlm tehtud vastavalt ehitusprojektile.

Seetõttu tuleb korteris nr 5 II korruse aknapoolne sein ja kaldlagi värvida ja viimistleda

(281 eurot 4 senti). Kohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole nõudnud kostjalt sõlme ümber

ehitamist või ümber ehitamisega seotud kulude hüvitamist, ei ole ehitusprojekti järgimine või

mittejärgimine oluline. Seega ei analüüsinud kohus ka K. Kulli kostjale kirjalikult antud

selgitusi konstruktsiooni kohta (IV kd, tl 51 jj). M. Sarmeti selgituse ja hageja esitatud fotodega

(IV kd, tl 118, 119, 136, 138) on tõendatud, et korteri nr 5 II korruse aknapoolses seinas on

ebakvaliteetne viimistlus (tume triip). Kohus luges puuduse olemasolu ja hinna tõendatuks.

Hageja nõude kohaselt ei ole teise ja kolmanda korruse „sandvitš“ konstruktsiooni vahelae

serva konstruktsiooni tõttu võimalik viimistleda praovabalt. Puuduse kõrvaldamiseks tuleb

viidatud vahelae serv katta plaatmaterjalist viimistlusplaadiga. Esitatud M. Sarmeti arvamuse

ja fotodega on tõendatud, et vahelae servas oli pragu ning selle püsivaks likvideerimiseks tuleb

serv katta plaatmaterjalist viimistlusplaadiga (I kd, tl 66). Hageja ei ole tõendanud, et vahelae

konstruktsioon ei vasta ehitusprojektile ja seega kohus ka projektile vastavust ei analüüsinud.

Tööde tegemine, tööde mahud ja hinnad nähtuvad UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumisest ja

õiendist tehtud tööde kohta (I kd, tl 78-80, 157-171). Kohus leidis, et tulenevalt VÕS § 139 lg-

st 1 tuleb antud juhul lähtuda soodsamast, s.o piirete esialgse paigaldaja pakutud hinnast.

Hagejal on õigus lasta parandustööd teha sellise hinnaga, nagu ta soovib, kuid kostja vastutab

ikkagi tööde mõistliku hinna ulatuses. Kostja tõendatud mõistlik hind on 320 eurot korteri

kohta. Seega leidis kohus, et vahelae osas on töö puudustega ning puuduste kõrvaldamise

maksumus on 2425 eurot (1535 + 890).

Hageja väitel puudub katuse servaplekkide all distantslaud ja katuseplekk on piisava

ülespöördeta korterelamu puitosale. Puuduste kõrvaldamise maksumus on 9120 eurot.

Kohus leidis, et tehtud töö ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile. M. Sarmeti kohtuistungil

antud selgituse kohaselt on vintskappide puhul lahenduseks uue pleki peale panek ning laudist

vahetama ei pea. Asjatundja on viidanud sellele, et kui töö teha ilma tõstukita, on mõistlik töö

hind 500 eurot. Kui kasutada tõstukit, oleks töö hind umbes 2000 eurot. Kohus leidis, et hagejal

tuleb töid tellides arvestada ka sellega, et töö tegemine oleks töötajale turvaline, st rõdu kaudu

katusele plekke panema ronimine ei pruugi olla ohutu. Samas ei ole asjatundja arvamuse

kohaselt põhjendatud uue laudise paigaldus ning kohus võttis aluseks asjatundja nimetatud

hinna 2000 eurot. Kokku on katuse servaplekkide ja katusepleki puuduste kõrvaldamise hind

6250 eurot (2000 + 4250).

Hageja väitel on korterisse nr 2 paigaldatud parkett kõver, ebatasane ja nagiseb peale astudes

tugevalt. Liistud jooksevad põrandal viltu või on põrandast eemal. Puuduse kõrvaldamise kulu

10 057 eurot (+ km).

Kohus leidis, et hageja on tõendanud põranda ebaõige paigalduse – betoonist aluspind oli liiga

niiske ning ujuvparkett paigaldati PVA-tüüpi liimiga. Kostja esitatud tõendite kohaselt on

võimalik, et edaspidi mõjutas põrandalaudade kõmmeldumist ka liiga kõrge põrandakütte

temperatuur. Samas ei ole kostja tõendanud, et see oleks ainsaks põrandaga seotud probleemide

põhjuseks. Kohus leidis, et korterisse nr 2 paigaldatud põrand ei vastanud lepingus kokku

lepitud kvaliteedile ning see puudus ei tulenenud liiga kõrgest põrandakütte temperatuurist ega

olnud eluruumi kasutamise tagajärg. Kohus lähtus hageja esitatud maksumusest ning luges

puuduse kõrvaldamise hinnaks 10 057 eurot.

Hageja on puudusena nimetanud, et rõdud ja terrassid on rajatud ruumide põrandatega sisuliselt

samale kõrgusele, mis soodustab niiskuse ja vee tuppa tungimist. Lisaks on terrassilauad

värvitud väga ebaühtlaselt, terrasside värvimisel on määritud ära servaplekke, avatäiteid jm.

Osaliselt on terrassilaudade paigutamiseks lõigatud ära aknaplekk, mille tõttu tungib sadevesi

juba praegu korterelamu konstruktsiooni. Kuna hageja ei nõua kostjalt ehituslike puuduste

kõrvaldamist või hüvitamist, analüüsis kohus ainult terrassilaudade viimistlusega seonduvat.

Kohus leidis, et töö ei vasta lepingus kokku lepitud kvaliteedile või vähemalt keskmisele uuele

elamule esitatavatele kvaliteediootustele. Kohus luges tõendatuks, et hageja kulu korterite nr 1,

4 ja 5 terrasside parendamiseks on kokku 606 eurot 10 senti. Korteri nr 3 osas jäi kohus

seisukohale, et hagejal puudub nõudeõigus.

Kostja peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et tellijalt on saadud ebaõige juhis

(VÕS § 641 lg 3), puudustest teatati hilinemisega (VÕS § 644 lg 3) või pooled sõlmisid

vastutust välistava või piirava erikokkuleppe. Kostja ei ole viimasele asjaolule, st erikokkuleppe

sõlmimisele viidanud.

Kohus on tuvastanud, et suurem osa hageja viidatud puudustest on seotud viimistluse

kvaliteediga. Hageja tõendas, et ehituslikud puudused on katuse servaplekkide ja vintskapi

lahendusel. M. Sarmeti arvamusest nähtuvalt ohustab katuse servaplekkide või vintskapi

plekkide lahendus laudise säilimist sel määral, et laudis tuleks hiljemalt 10 aasta pärast välja

vahetada. Kostja kui ehitusala asjatundja oleks pidanud hagejat sellest ohust hoiatama ning

küsima, kas tellija on nõus lepingu hinna suurenemisega serva alla pandava lisalaua ning

suurema ülespöördega pleki võrra. Kostja oleks pidanud hagejale selgitama, et projektis ette

nähtud lahedus ei taga ehitise säilimist pikema aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

hagejalt seisukohta küsinud. Seega ei vabane kostja vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.

Kostja väitel ei ole hageja kostjat teavitanud puuduste kõrvaldamise või garantiitööde tegemise

vajadusest. Poolte ja tunnistaja ütlustest nähtub, et nad kohtusid 2019. a märtsis ning siis

näitasid kostja ja tunnistaja hagejale korterelamus olevaid mõrasid. Lisaks vaadati kõik korterid

üle 3. juulil 2019 ning pooled said ühiselt aru, et kostjal tuleb puudused kõrvaldada. Kohus

leidis, et seega on hageja kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul puuduste olemasolust.

Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt ei olnud märtsikuus juttu terrassilaudadest. Kuna

laudade ebakvaliteetne värvimine peaks olema lihtsa ülevaatusega avastatav, ei ole sellest

puudusest teatatud VÕS § 644 lg 1 sätetatud tähtaega järgides. Samas ei too see

VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kaasa puuduste eest vastutusest vabanemist. Kostja ning

alltöövõtjad on eelduslikult kutsealal tegutsevad professionaalid ning iga tööl esinev puudus

tähendab eelduslikult töövõtja rasket hooletust. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab kostja

alltöövõtjate raske hooletuse eest nagu iseenda raske hooletuse puhul. Lisaks pidi töövõtja

teadma, et töö ei vasta lepingutingimustele. Järelikult vastutab kostja ka nende puuduste eest,

millest hageja teda õigeaegselt ei teavitanud.

Hageja sai servaplekkide ja vintskapi plekkide puudustest teada 2019. a augusti lõpus esitatud

asjatundja esialgsest arvamusest ning teavitas kostjat sellest 17. oktoobri 2019. a kirjaga (I kd,

tl 81-84), s.o mõistliku aja jooksul.

Seega ei tuvastanud kohus kostja vastutust välistavaid asjaolusid.

Hageja saab tulenevalt VÕS § 115 lg-test 2, 3 ning § 647 lg-test 1 ja 3 esitada kahju hüvitamise

nõude täitmise nõude asemel, kui kostja ei ole mõistliku aja jooksul tööd parandanud.

Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei asunud 2019. a märtsis tuvastatud puuduseid kõrvaldama, ei

ole ta mõistliku aja jooksul tööd parandanud. Kuna kostja ei parandanud talle teada olevaid

siseviimistluse puuduseid mõistliku aja jooksul, tuleb lugeda, et kostja on lepingut oluliselt

rikkunud ning saab eeldada, et ka ülejäänud puuduste parandamise nõue oleks jäänud

tagajärjetuks. Seega saab hageja puuduste kõrvaldamise nõude asemel kasutada

õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõude esitamist.

Kohus asus seisukohale, et hageja kahju suuruseks on kokku 27 007 eurot (7387,50 + 281,4 +

2425 + 6250 + 10 057 + 606,10) ning kostjal tuleb see VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitada.

Lisaks on hageja palunud välja mõista asjatundja arvamuse kulu 2 500 eurot (I kd, tl 88-91).

Kulud asjatundja arvamuse saamiseks on põhjendatud ning mõistlikus suuruses.

Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 29 507 eurot ja viivised.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõla 21 804 eurot 24 senti. Kostja

selgituste kohaselt tuleneb põhivõlg sellest, et hageja ei ole tasunud arveid nr 1033, 1034 ja

1053. Hageja vastuväite kohaselt ei ole hageja arvetel nr 1033 ja 1034 nimetatud töid tellinud.

8. juuli 2019. a arve nr 1033 summa oli 1556 eurot 88 senti, arve on esitatud akti nr 18 alusel

(II kd, tl 174; III kd, tl 85). Aktist nähtuvalt on arve esitatud terrasside koristamise ja Pinotexiga

katmise eest. Kuna 2019. aasta märtsis vaatasid pooled koos tehtud tööd üle ning selleks ajaks

pidi olema tööd valmis, ei saanud need enam olla töölepingust tulenevad tööd. Pooled ei ole ka

väitnud, et need tööd oleksid tehtud puuduste kõrvaldamisena. Seega luges kohus, et hageja on

nõus kostja poolt pakutud tööde tegemisega ning poolte vahel oli sellega sõlmitud eraldi

kokkulepe tööde tegemiseks. Tulenevalt VÕS §-dest 27 ja 28 tuleb töö tegemise hinnaks lugeda

sellise töö eest tavaliselt tasutav hind. Hageja ei ole näidanud, et kostja nõutud tasu oleks

suurem kui mõistlik hind. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1556 eurot 88 senti.

8. juuli 2019. a arve nr 1034 oli summas 916 eurot 80 senti, arve on esitatud akti nr 19 alusel

(II kd, tl 175). Akti nr 19 kohaselt on tehtud akende pesu seest ja väljast, korterite ja trepikoja

koristus (III kd, tl 91). Kostja esitatud WhatsAppi vestlusest (III kd, tl 86) ei ole üheselt aru

saada, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud korterite ja trepikoja koristuses ning akende

pesus. Kuna 2019. a juulis olid korterites olevad viimistluse puudused kõrvaldamata, on

usutavad ka hageja vastuväited, et kortereid ei olnud mõtet koristada. Seega ei lugenud kohus

tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe selle töö tegemiseks.

Hageja leidis, et asjaolu, et kostja on aktile nr 19 alla kirjutanud ei tähenda automaatselt, et

hageja on töö vastu võtnud. Kohtule on esitatud hageja seadusliku esindaja 17. augustil 2015

allkirjastatud volikiri (I kd, tl 118). Hageja on andnud T. Laasile täisvolituse, sh volituse

allkirjastada hageja nimel tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Kohus leidis, et hageja ei saa

deklaratiivselt teatada, et tühistab mingisugused aktid. Hageja peaks teatama, millised aktid ta

konkreetselt tühistab. Seejuures tuleb hagejal arvestada ka TsÜS § 131 lõigetega 2 ja 3.

3. septembri 2019. a arve nr 1053 oli summas 19 330 eurot 56 senti (II kd, tl 175 pöördel).

Kostja selgituse järgi oli tegemist peatöövõtulepingu punktis 3.3.2 kirjeldatud poolte vahel üles

jäänud summaga, mis tuli tasuda 5 päeva jooksul korterelamu kasutusloa kättesaamise päevast.

Kostja on esitanud tabeli (III kd, tl 95; IV kd, tl 178-179), millest nähtuvalt on kostjale tööde

eest tasumata 19 330 eurot 56 senti. Tabelis toodud kogusumma vastab lepingujärgsele

summale 557 700 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingus kokku lepitud summa

on VÕS § 639 lg 1 järgi siduv eelarve ning kostjal on VÕS § 637 lg 3 kohaselt õigus nõuda töö

eest tasu, kuna hoone on kasutusloa saanud. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on ta tasunud

kostjale kokku 633 203 eurot 69 senti (III kd, tl 43) ning lisaks on hageja kostjale tasunud

tasaarvestuse korras 120 000 eurot (III kd, tl 47). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja

ettemaks (tasaarvestus) arvestati arvete nr 800, 804 ja 835 katteks (III kd, tl 44-46). Kostja on

esitanud oma pangaväljavõtte nende summade kohta, mille hageja on kostjale tasunud (II kd,

176). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on tasunud aktide 1-14 alusel kostjale

418 713 eurot 49 senti. Lisaks on hageja tasunud tasaarvestuse tulemusena aktide nr 15 ja 16

alusel 119 655 eurot 95 senti, kokku 538 369 eurot 44 senti.

Kostja esitatud arvega (IV kd, tl 180) on tõendatud, et hageja arvestusest nähtuv 5. mail 2017

makstud summa 28 800 eurot ei ole tasutud peatöövõtulepingu katteks. Arvel nimetatud kaup

on JCB-4CX, s.o laadur-ekskavaator. Lepingust ei nähtu, et kostja oleks müünud hagejale

ekskavaatori peatöövõtulepingu alusel.

Arved nr 791 (14 914,18 eurot) ja 792 (8228,40 eurot; IV kd, tl 181-182; V kd, tl 7-8) on

esitatud selgitusega „vastavalt muudatustöö kokkulepe nr 1, 2 alusel“. Seega ei ole need arved

tasutud vastavalt peatöövõtulepingule, vaid poolte vahel kokku lepitud muudatusele. Hageja on

õigesti viidanud sellele, et siduva eelarve puhul ei teki hagejale maksekohustust seetõttu, et

mingi töö või materjali turuhind läheb kallimaks. Kui pooled on kokku leppinud mingi töö

muudatuse, tuli hagejal tasuda kostjale see vahe, mille võrra töö muudatuse tõttu kallimaks läks.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja nõudis muudatustööde summasid kahekordselt – nii aktides

kui eraldi arvetena. Hageja esitatud M. Sarmeti arvamusega ei ole võimalik tõendada, millised

tööd on lisatööd ja millised põhitööd – tegemist on poolte kokkuleppe hindamisega, s.o

õigusliku küsimusega (V kd, tl 170-174). Lisatööde maksumus tuleneb poolte vahelisest

kokkuleppest, mitte turuhinnast ja seega ei ole ka E-eelarvestus OÜ arvamus asjakohane (V kd,

tl 175-183). Hageja on kostja esitatud arved ja aktid ilma vastu vaidlemata tasunud. Seega ei

lugenud kohus arveid nr 791 ja 792 tasutuks põhilepingu alusel tehtud tööde katteks. Samal

põhjusel ei lugenud kohus põhisumma katteks tasutud neid arveid ning selgitusi, kuhu on

kumbki pooltest märkinud „lisatööd“ (IV kd, tl 18-190; V kd, tl 9-21). Hageja ei saa käesolevas

menetluses asuda seisukohale, et tema poolt juba tasutud (ja järelikult ka heaks kiidetud) arvete

alusel on maksed tehtud ilma põhjuseta. Hageja peaks sel juhul esitama kostja vastu eraldi

nõude. Lisaks eelnevale ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja on tasunud kostjale arve

nr 850 alusel 83 139 eurot 8 senti (akt nr 16; IV kd, tl 191) ning arve nr 871 alusel 9976 eurot

56 senti (IV kd, tl 193).

Kostja 9. mai 2018. a võlaarvestuse kohaselt on hageja olnud kostjale võlgu arve nr 850 eest

43 139 eurot 8 senti (V kd, tl 6). See arvestus läheb kokku hageja esitatud arvestusega arve nr

850 tasumise kohta (III kd, tl 43). Kostja esitatud võlaarvestusest ei nähtu üheselt kostja

kinnitust, et välja toodud arve on kogu võlgnevus, mis hagejal kostja ees on ning poolte vahel

rohkem õigussuhteid ei ole. Arvestuse aluseks on märgitud „arve maksetähtaeg“ ja seega peab

kohus usutavaks kostja selgitust, et arvestus on tehtud ainult selle konkreetse arve alusel

tekkinud võla kohta. Tegemist ei ole saldokinnitusega selle kohta, et rohkem võlgu ei ole.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt on arve nr 850 koostatud vastavalt aktile nr 16. Hageja esitas

akti nr 16 juurde käiva lisa – LISATÖÖD Akti 16 lõpuakti arvestus (III kd, tl 48 – 54). Kostja

on saatnud hagejale arve kohta käivad dokumendid koos kaaskirjaga „Saadan lõpuakti ja arve“

(III kd, tl 55). Kohus ei lugenud selle kirjaga tõendatuks, et kostja oleks hagejale saatnud

põhitööde lõppakti ja arve. Akti juurde käiv lisa viitab sellele, et tegemist on lisatöödega ning

hageja ei ole ka arvet makstes lisatööde tegemist vaidlustanud. Kostja e-kirja ei ole võimalik

tõlgendada kinnitusena, et rohkem arveid kostja hagejale selle töövõtulepingu raames ei esita.

Seega luges kohus arve nr 850 järgi tehtud tööd lisatöödeks, see summa ei ole tasutud põhitööde

katteks.

Hageja ei ole sõnaselgelt vaidlustanud kostja väidet, et arve nr 871 tehtud tööd on lisatööd.

Seega luges kohus tõendatuks, et hageja on kostjale peatöövõtulepingus nimetatud põhitööde

katteks tasunud 538 369 eurot 44 senti. Kuna tegemist on siduva eelarvega lepinguga, tuleb

hagejalt kostja kasuks VÕS § 637 lg 3 alusel välja mõista 19 330 eurot 56 senti. Lisaks mõistis

kohus hagejalt välja arve nr 1033 alusel 1556 eurot 88 senti. Kokku mõistis kohus hagejalt

kostja kasuks välja 20 887 eurot 44 senti.

Kostja palus hagejalt välja mõista viivise tasutud arvete maksmisega viivitamise eest (II kd,

tl 178). Kohus leidis, et viivisenõue ei ole aegunud.

Hageja ei ole tõendanud, et sai 2017. a ja 2018. a esitatud arved kätte hiljem, kui kostja on

näidanud. Kohus ei pidanud õiguslikult asjakohaseks hageja viiteid sellele, et hageja seaduslik

esindaja ei saa eesti keelsetest arvetest aru ning ta sai makseid teha ainult Eestis viibides. Kohus

ei pidanud nende arvete alusel arvutatud viiviste summa vähendamist VÕS § 162 alusel

põhjendatuks. Kostja on esitanud viiviste arvestuse (II kd, tl 178). Kohus jättis viiviste

arvestusest välja arve nr 1034, mille osas jääb hagi rahuldamata.

Kokku mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivised 9472 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4437 eurot 80 senti.

Vastavalt hageja taotlusele mõistis kohus kostjalt välja viivised.

Kohus leidis, et kuna suurem osa poolte nõuetest on kohtulahendi tulemusena tasaarvestatud,

tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 163 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi

rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada

hagi täies ulatuses ja jätta vastuhagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kommunikatsiooniluukide paigaldamata jätmine on tõendatud (tunnistaja M. Sarmeti ütlused -

20. jaanuari 2021. a istungiprotokolli lk 18, foto korterist 4 - kostja 12. märtsi 2021. a seisukoha

lisa 4, krt 4-4). Kohus ei ole neid tõendeid käsitlenud.

Puudub alus jätta hageja nõue korteri nr 3 osas rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks on hageja nõudeõigus töid teostanud isiku vastu lõppenud seoses korteri nr 3

võõrandamisega. Hageja ei ole hagi esitades tuginenud ühelegi asjaõigusseadusest tulenevale

õigusnormile, mis eeldaks omandiõigust. Selle asemel tugines hageja lepingust tulenevale

kohustusele, mida kostja on rikkunud. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja 7.

Kohus on jätnud osaliselt rahuldamata hageja nõude seoses II ja III korruse vaheliste mõrade

kõrvaldamisega (kohtuotsuse p 10.1). Hageja märgib, et tööde tellimisel ei olnud talle teada

ükski kolmas isik, kes pakuks sama teenust soodsamalt. Kostja hinnapakkumises ei sisaldu

käsipuude ja puitkilpidega seotud töid. Kohus on põhjendamatult jätnud UNIRO

hinnapakkumise (millega tööd reaalselt tehti) kõrvale. Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 232

lg-t 1.

Otsusest jääb ebaselgeks, miks kohus ei pidanud vajalikuks uue laudise paigaldust, kui töö

tegija hinnangul ei ole vana laudise eemaldamisel ja uue pleki paigaldamisel vana laudist

võimalik taaskasutada. Seejuures kinnitas asjatundja, et ta jääb enda seisukoha juurde, et

olemasoleva lahenduse juures saab laudis kahjustada. Kui laudis on olnud paigaldatud juba mitu

aastat, ei saa ka puuduse kõrvaldamise juures enam vana kahjustunud laudist kasutada.

Hageja ei ole tellinud kostjalt arvel nr 1033 nimetatud töid. Puudub vaidlus, et arvel nr 1033

nimetatud tööd ei olnud hõlmatud hagi lisaks 1 oleva töövõtulepinguga. Käesoleval juhul ei

nähtu kostja kirjast hagejale isegi tööde teostamise maksumust ega tähtaega. 23. mai 2019. a

Whatsappi vestlusest ei nähtu tasukokkulepet. Kohaldamisele kuulub VÕS § 28 lg 2. Kostja ei

ole tõendanud selliste rõdutööde eest 2019. a Tartus tavaliselt tasutavat hinda. Kuna kostja ei

täitnud enda tõendamiskoormist, tuleb tema nõue jätta rahuldamata.

Kohus on ebaõigesti lahendanud asja T. Laasi poolt iseendaga sõlmitud tehingute alusel.

T. Laasil võis olla volikiri hageja esindamiseks, kuid see volikiri ei andnud talle õigust

tehingute tegemiseks iseendaga. Kõigi T. Laasi poolt kahepoolselt allkirjastatud aktide puhul

kehtib eeldus, et T. Laas on nende allkirjastamisel rikkunud enda õiguseid hageja esindajana

(TsÜS § 131 lg 1). Kui T. Laas on allkirjastanud hageja nimel akte lepingu maksumust ületavas

summas, tühistas hageja need enda 26. oktoobri 2020. a avaldusega TsÜS § 131 alusel. Kohus

on jätnud kohaldamata TsÜS § 131 lg 1 ja jätnud hindamata tühistamise aluseks olnud asjaolud.

Seejuures ei ole kostja esile toonud ühtegi tühistamist välistavat asjaolu (TsÜS § 131 lg 2).

Kostja ei ole teinud arve nr 1053 alusel mistahes töid. Hageja ei vaidlusta, et kortermajas tehti

lisatöid. Hageja ei ole nõus sellega, et lisatöödena kajastatakse põhitöid. Kostja on nimetanud

töövõtulepingu alusel tehtavaid töid suvaliselt lisatöödeks või esitanud lisatöid ja nö põhitöid

samas dokumendis segamini. Seetõttu ei ole mitte mingit alust eeldada, et arve nr 850 oleks

esitatud lisatööde eest ainuüksi põhjusel, et mitte arve ise, vaid selle spetsifikatsioon ühes kohas

nii väidab. Tööde kuulumist algse töövõtulepingu eelarve alla tuleb vaadata sisuliselt, mitte

lähtudes ehitaja suvast. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et arvega nr 850 on arveldatud

suuremas osas (summas 45 607,12 eurot) just töövõtulepingu järgses eelarves nimetatud töid ja

sellega on lepingu eelarve ammendatud. Asjatundja M. Sarmet on hinnanud seda, et millised

kostja väidetud lisatöödest on tegelikult lisatööd ja milliseid neist töödest on vältimatult

vajalikud selleks, et saavutada lepingus nõutud ehitustehniliste omadustega kortermaja

valmimine. Kohus on jätnud asjatundja arvamuse tähelepanuta. Ehitustehniliselt ei ole kostja

väidetud „lisatööde“ näol tegemist lisatöödega vaid lepingujärgse tulemuse (valmis kortermaja)

saavutamiseks vältimatult vajalike töödega.

Kostja on jätnud väga suures mahus lisatööde tegemisel tasaarvestamata sellega säästetud

põhitööde kulud. Ka neid asjaolusid on hageja väga põhjalikult selgitanud enda 10. jaanuari

2022. a seisukoha p-s 180jj, viidates asjakohastele tõenditele. Neid argumente ja tõendeid ei

ole kohus käsitlenud.

Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid. Kohus on jätnud hageja

poolt esitatud asjatundja arvamuse põhjendamatult arvestamata.

Kostja viivisenõue on põhjendamatu. Kostja ei ole tõendanud seda, et millal on kostja saatnud

arved hagejale. Kostja ei ole tõendanud viivisearvestuse algusaega. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et ühe arve osas on hageja tõendanud, et see edastati temale neli päeva hiljem

arvele märgitud kuupäevast (hageja 26. oktoobri 2020. a seisukoha lisa 6). Kohus ei ole seda

tõendit käsitlenud. Selles osas on kohus viivisenõude alusetult rahuldanud. Kui ka asuda

seisukohale, et arvete edastamise aeg on hageja tõendamiskoormis (millega hageja ei nõustu),

siis on kohus rikkunud TsMS § 351 lg-t 2. Samuti on kohus jätnud ebaõigesti rahuldamata

hageja taotluse viiviste vähendamiseks seadusjärgse määrani.

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

hageja kanda jätmist.

Hageja hagi osaline rahuldamata jätmine on põhjendatud. Hageja ei ole nõuet

kommunikatsiooniluukide osas tõendanud. Hageja nõue korteri 3 osas on alusetu. Hageja ei ole

mistahes võrreldavaid hinnapakkumisi kunagi küsinud ega nt kostjat selliste hinnapakkumiste

võtmise soovist informeerinud. Hageja väited katuse servaplekke ja katuseplekki puudutava

laudise

väljavahetamise

osas

on

vastuolus

tema

enda

asjatundja

M. Sarmeti seisukohtadega, mille kohaselt on kogu kõnealuse töö mõistlik hind 500 eurot ehk

isegi mitte 2000 eurot, mida leidis maakohus.

Kostja vastuhagi on arve nr 1033 osas korrektselt rahuldatud. Kui ringkonnakohus peaks

leidma, et kostja peab tõendama hinda VÕS § 28 lg 2 järgi, siis tuleb seda kostjale selgitada

ning võimaldada selle kohta teises kohtuastmes täiendavaid tõendeid esitada. Maakohus ei ole

viidatud sättele tuginevalt kostjale tõendamiskoormist selgitanud.

Maakohus ei ole asja lahendanud T. Laasi poolt iseendaga sõlmitud tehingute alusel. Asjas on

TsÜS § 131 lg 1 kohaldamine TsÜS § 131 lg 2 p 1 järgi välistatud. Aktid on allkirjastatud

kehtivalt. Nõude aluseks on aga töövõtulepingu alusel tehtud tööd.

Arvel nr 1053 kajastatud tööd on tehtud ja nähtuvad poolte vahel jooksvalt peetud Exceli

tabelist. Arve nr 1053 põhines põhitööde võlgnevusel, mida ei ole muude arvete alusel tasutud

ning mida ei saa ka muul viisil tasutuks lugeda ning vastuhagi on selles osas õigesti rahuldatud.

Hageja tõendid ja väited esitati hilinemisega ning on asjakohatud. Hageja on

apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et viimane luges 6. oktoobri 2021. a seisukohale

lisatud M. Sarmeti täiendava arvamuse ja E-Eelarvestus OÜ arvamuse asjakohatuteks. Kostja

leiab, et tõendid oleks õige olnud jätta tähelepanuta, kuna need olid esitatud hilinemisega.

Samas nõustub kostja ka maakohtuga, et need olid asjakohatud.

Kostja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on märkinud, et kõik kostja arved on jõudnud

hagejani mitu päeva pärast arvel nimetatud päeva, tuues näitena 4-päevase hilinemise. Seega ei

eita hageja, et kõik arved on temani jõudnud. Hageja ei ole kostja viivise arvutuskäiku

vaidlustanud. Hageja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi

osalise rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning uue otsuse tegemist, millega

jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja ei nõustu maakohtuga, et töö kvaliteedi puhul pidi arvestama RYL2000 nõudeid. Töö

pidi vastama keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes, arvestades peatöövõtulepingu

punktis 5.1.2 kokku lepitud hierarhiat, st juhinduma eelkõige Eesti Vabariigis kehtivatest

eeskirjadest ja ehitusnormidest, kusjuures vastuolude korral tuli juhinduda just eelmainitud

eeskirjadest.

Maakohus on jätnud analüüsimata asjatundja M. Sarmeti arvamuse ebausaldusväärsuse.

Arvamus on koostatud tuginedes üksnes hagejalt saadud informatsioonile. Kostja on

tõendanud, et hagiavalduses esitatud informatsioon ja M. Sarmetile üle antud materjal oli

teadlikult esitatud puuduliku, eksitava ning väärana. Ekspert K. Sahk leidis kokkuvõtvalt, et M.

Sarmeti arvamuses ei ole olemasolevaid dokumente kasutatud, millest tulenevalt on arvamus

oluliste puudustega. Korterelamu vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Maakohus ei ole

analüüsinud ekspertide arvamustes sisalduvaid vastuolusid. Lisaks K. Sahale kinnitavad

korterelamu vastavust heale kvaliteedile aga ka täiendavalt veel kutselise kinnisvara hindaja

K. Saarepi, riiklikult tunnustatud eksperdi K. Koha ja riiklikult tunnustatud eksperdi R. Lubi

koostatud vara eksperthinnangutes selle kvaliteedile omistatud hinnangud (vt 29. juuni 2020. a

seisukoht, punkt 2.2, lisad 2-4). Samuti kinnitab korterelamu head kvaliteeti selle kohta

toimikusse esitatud fotomaterjal (vt 12. märtsi 2021. a seisukoht, lisad 1-5) ja Arco Vara

Kinnisvarabüroo maakleri A. Heinlo 12. märtsi 2021. a kinnituskiri, mille kohaselt oli korterite

viimistluskvaliteet kortereid müüki võttes ja müügi perioodil 2018-2019 väga hea ja silmaga

nähtavaid puudujääke nendel ei esinenud (vt 12. märtsi 2021. a seisukoht, lisa 6). Eelmainitud

asjatundjatel on olemas ja kontrollitud korterelamu kvaliteedi hindamiseks vajalik pädevus ning

nendega tuli asja lahendamisel arvestada.

UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumine on ülepaisutatud ja ebausaldusväärne. Hageja ei ole

toimikusse mistahes võrdlevaid hinnapakkumisi lisanud. M. Sarmeti arvamuses ei ole välja

toodud selget puuduste nimekirja, mille abil oleks üleüldse võimalik UNIRO GRUPP OÜ

hinnapakkumisi puudustega siduda. Ükski asjatundja ei ole esitanud puuduste kõrvaldamiseks

vajaminevate tööde nimekirja. Selliselt tulnuks hagi tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.

Hageja ise ei ole kostjalt garantiitööde tegemist ega asja parandamist nõudnud, vaid esitas kohe

kahju hüvitamise nõude, sellele tõendeid lisamata. Kostja oli garantiitöödeks valmis, kuid

hageja keeldus nendest. Kuna hageja keeldus ise kostja pakutud töödest ega nõudnud kostjalt

ise paranduste teostamist, tuli hageja nõue jätta rahuldamata.

Kostja tegi ehitustööd temale ette antud juhiste järgi ning juhindus tänavapoolse pikiseina ja

katuslae sõlme teostustel hageja tellitud projektist. Kostja on esitanud tõendina

omanikujärelevalvet teostanud K. Kulli 12. märtsi 2021. a vastused küsimustele (vt 12. märtsi

2021. a seisukoht, lisa 10), mille kohaselt on kolmanda korruse müüritis lõpetatud U ehk

sarrusplokiga st selliselt nagu projekt ette nägi. 21. juuli 2017. a kaetud tööde akt nr 25 kinnitab,

et omanikujärelevalve on kinnitanud selle vastavust projektile. M. Sarmeti seisukohad ja hageja

etteheited tänavapoolse pikiseina ja katuslae sõlme teostuse osas on eeltooduga ümber lükatud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja tööd ei juhinduks projektist.

Maakohus on õigesti märkinud, et teise ja kolmanda korruse vahel on avaldunud praod, kuid

hageja ei ole tõendanud, et vahelae konstruktsioon ei vasta ehitusprojektile. Kostja

konstruktsioonist tulenevate puuduste eest ei vastuta. Lisaks on maakohus jätnud tööde

maksumuse osas tähelepanuta, et pragudega seotud tööde hinna osas on K. Sahk 18. detsembri

2020. a istungil leidnud: „See on sadades, aga kindlasti mitte tuhandetes.“ Samuti on maakohus

analüüsinud OÜ Kolmas 9. septembri 2020 hinnapakkumist (vt 14.09.2020, lisa 1), kuid

arvestanud nõude sisse ka käibemaksu. Seega mõistlik piirdeklaaside demontaaži ja tagasi

paigaldamise kulu ei ole suurem kui 800/3=266 eurot 67 senti korteri kohta, mitte 320 eurot

korteri kohta, nagu leidis maakohus.

Maakohus on katuse servapleki ja katusepleki puuduseks lugenud ebapiisava ülespöörde,

tuginedes ekslikult RYL2000 nõuetele. 18. detsembri 2020. a istungil nõustusid asjatundjad, et

põhimõtteliselt võib pleki ülespööre jääda ka puitosa alla. Maakohus on jätnud omaniku

järelevalvet teostanud K. Kulli selgitused ja viited EVS standardile tähelepanuta. Lisaks on

oluline, et maakohtu poolt leitud 6250 euro asemel on hageja enda asjatundja M. Sarmet väitnud

18.12.2020 istungil tema soovitud lahenduse teostamise kuluks: „Kahele poolele kokku

plekkide ja töö kulu on umbes 500 eurot.“ Tulenevalt VÕS § 127 lõikest 1 tulnuks maakohtul

juhinduda nimetatud summast. Hüvitise suurus ei ole suurem kui 500 eurot.

Maakohus on leidnud, et korterisse nr 2 paigaldatud põrand ei vastanud lepingus kokku lepitud

kvaliteedile. Maakohus on jätnud tähelepanuta K. Saha 26. juuni 2020. a arvamuses avaldatu,

mille kohaselt oleks mittevastava niiskusrežiimi kohaselt ilmnenud kahjustused oluliselt varem.

Arvestades korteris nr 2 esinenud põrandakütte temperatuuri probleeme, kus see oli

reguleeritud pikalt liiga kõrgele temperatuurile, ei oleks saanud olla betoonpõrand selle all

liigkõrge niiskusesisaldusega. Temperatuuriprobleemi olemasolu on kostja poolt aga

vaieldamatult tõendatud. Kostja on esitanud tõendina omanikujärelevalve teostaja K. Kulli

seisukoha, mille kohaselt ei ole objektil parketti niiskele aluspinnale paigaldatud ja selle

märgumine alt tulevast niiskusest on samuti välistatud. Seega on kostja tõendanud

omanikujärelevalvet teostanud isiku tõendiga, et ehitustööde ajal liigniiskus betoonis puudus ja

alt see tulla ei saanud. Maakohtu välja mõistetud 10 057 eurot ületab kordades turuhinda.

VÕS § 127 lõikest 1 tulenevalt ei ole korteri nr 2 põrandaga seotud kahju suurem kui

1200 eurot. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja nõue sisaldas küttesüsteemiga seotud

töid (Tece ajamid, küttesüsteemi täitmine) ning põrandaga mitteseotud töid (aknapõskede

viimistlus), millised ei olnud vajalikud.

Maakohus on analüüsinud terrassilaudade viimistlusega seonduvat ja leidnud, et töö ei vastanud

lepingus kokku lepitud kvaliteedile. Maakohus on jätnud tähelepanuta K. Saha 18. detsembri

2020. a istungil antud ütlused. Tegemist on TsMS § 232 lg 2 ja § 442 lg 8 rikkumisega.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja poolt garantiitööde pakkumine on ebaoluline, kuna

hagejal on õigus õiguskaitsevahendite vahel valida. Olukorras, kus hageja on mistahes aluseta

otsustanud kostja pakutud garantiitöödest keelduda, keelab VÕS § 107 lg 3 ls 2 tal

õiguskaitsevahendite kasutamise. Esineb alus VÕS § 139 lg 1 järgi kahju vähendamiseks

nullini.

Kostja ei vastuta ehitusprojektist tulenevate puuduste eest (VÕS § 641 lg 3).

Arvel nr 1034 on kajastatud 2019. a teostatud koristustöid. Koristustööd olid poolte vahel

kooskõlastatud 23. mai 2019. a WhatsAppi teel (vt 10. detsembri 2020. a arvamus, lisa 5).

Arvestades poolte juhatuse liikmete tihedat läbikäimist ja usaldust, saab sõna „koristame“

mõista ainult kui heakskiitu kostjale selline töö ära teha. Seega oli poolte vahel kokkulepe selle

töö tegemiseks olemas. Kokkuleppe olemasolu kinnitavad täiendavalt A. Alliku ja T. Laasi

vande all antud ütlused (vt nt 11.05.2021 istungi protokoll, lk 7-8 ja 16.06.2021 istungi

protokoll, lk 13). Maakohus ei ole ütlusi analüüsinud.

Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 või alternatiivselt

§ 163 lg 2 alusel jätta tervikuna kostja kanda.

9. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Maakohus on hagi rahuldavas osas hinnanud õigesti M. Sarmeti arvamust. Hageja on 3. mai

2021. a seisukoha lisana 8 esitanud kohtule 36 fotot, mille M. Sarmet on teinud ülevaatuse

käigus Jaama tn 26B kortermajas. Nendelt fotodelt nähtuvad hageja ette heidetavad puudused

objektiivselt ka ehitustehnilise erihariduseta isikule. Kohus on õigesti esile toonud ka selle, et

maakleritel ei ole üldjuhul pädevust hinnata ehitise kvaliteeti. Sõltumata sellest, kui mitu isikut

on kostja väitel andnud kinnitusi korteri nr 3 kohta, ei muuda see asjaolu, et need isikud ei ole

teiste korterite seisukorda hinnanud.

Maakohus on kohaldanud õigesti mh RYL2000 standardi nõudeid. Kohus ei ole ühegi

rikkumise osas tuginenud primaarselt RYL2000 nõuetele vaid eelkõige on kohus kõiki

rikkumisi sisustanud keskmise kvaliteedi nõude rikkumisega.

Maakohus on hagi rahuldavas osas hinnanud õigesti kahju suurust. Alusetu on etteheide, mille

kohaselt ei ole hageja võrdlevaid hinnapakkumisi kohtutoimikusse lisanud. Sellist kohustust

hagejal ei olnud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid ei olnud vaja teha või et neid

ei olnud vaja teha hageja nimetatud mahus.

Kohus on õigesti hinnanud siseviimistlustööde alaseid rikkumisi. Nimelt ei ole kostja esile

toonud, et tema viidatud tõendid siseviimistluse kvaliteedi kohta on esitatud vaid korteri 3

kohta, samas kui UNIRO hinnapakkumine siseviimistlustööde kohta on esitatud korterite 1, 3,

4 ja 5 kohta. Hageja rõhutab taaskord, et kostja väited tuginevad vaid kostja koostööpartnerite

jutule. Hageja väited tuginevad aga lisaks asjatundja arvamusele ka korterites tehtud fotodele.

Siseviimistlustööde kvaliteeti ei kinnita ka K. Kulli akt. Sisuliselt teostas K. Kull järelevalvet

iseenda tegevuse üle.

Maakohus on õigesti tuvastanud puudused tänavapoolse pikiseina ja katuslae sõlmes. Alusetu

on kostja väide, et tema ehitas projekti järgi ja lähtus sõlme lahendamisel projektist. Kostja ei

vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest või kolmanda

isiku eeltöödest vaid juhul kui kostja juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollis (VÕS § 641 lg 3).

Kohus on õigesti järeldanud, et teise ja kolmanda korruse vaheliste pragude kõrvaldamise

kulude eest vastutab kostja. Olukorras, kus hageja on tõendanud, et ehitustööde tulemil esineb

puudus, peab kostja tõendama, et ta ehitas kooskõlas ehitusprojektiga. Samuti peab kostja

tõendama, et ta projekti piisavalt kontrollis. Kumbagi ei ole kostja tõendanud.

Kohus on õigesti tuvastanud töövõtulepingu rikkumise servaplekkide lahenduse osas.

Servaplekkide osas on kohus õigesti kohaldanud RYL2000 nõudeid.

Kohus asus õigesti seisukohale, et kostja vastutab ka põrandatega seotud puuduste eest. Kostja

vastuväited on alusetud ka korter nr 2 põrandatega seotud puuduste osas. Kostja ei ole

tõendanud enda väidet, justkui liigniiskust ei oleks paigaldamise ajal esinenud. Kohus on

õigesti hinnanud ka puuduse kõrvaldamise maksumust.

Kostja vastutab ka rõdude ja terrassidega seotud puuduste eest. Kostja on asunud arusaamatult

seisukohale, justkui esteetilised puudused ei oleks puudused.

Kostja ei ole garantiitöid teinud. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et hoolimata korduvatest

lubadustest ei ole kostja puuduseid kõrvaldanud. Hagejal oli õigus valida millist

õiguskaitsevahendit kasutada (VÕS § 650 ja § 230 lg 5). Kostja viide VÕS § 107 lg-le 3 on

alusetu. Kostja ei olenud nelja kuu vältel garantiitöödega isegi alustanud, mistõttu tekkis

hagejal õigus tööd ise teha ja nõuda sellega tekkinud kahju hüvitamist kostjalt.

Alusetud on kostja väited ehitusprojektiga seotud puuduste kohta. Kostja ei ole tõendanud, et

ta oleks töövõtja juhiseid mistahes määral kontrollinud.

Kostja vastuapellatsioonkaebus on ka kostja vastuhagi puudutavas osas põhjendamatu. Kostja

kaebus menetluskulude jaotusele on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 23 846 eurot 33 senti

ületavas osas ning vastava viivise nõude. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles

maakohus rahuldas kostja vastuhagi põhivõla 1556 eurot 88 senti ja viivisenõuet 1957 eurot 13

senti ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse,

millega jätab hagi ja vastuhagi tühistatud osas rahuldamata ning jaotab menetluskulud

proportsionaalselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Nii apellatsioonkaebus kui ka

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Hageja on esitanud hagi töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise

nõudes. Kostja on esitanud vastuhagi töövõtulepingu järgse tasu ja viivise saamiseks. Mõlemad

pooled on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles nende hagi jäeti rahuldamata ja

vastaspoole hagi rahuldati. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna. Ringkonnakohus

lahendab esmalt hagi nõuded (I), teiseks vastuhagi nõuded (II) ning lõpuks menetluslikud

küsimused (III).

I

12. Hageja on esitanud hagi töövõtulepingu rikkumisest tingitud puuduste kõrvaldamise kulu

hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja väidetud puudused esinesid, kas kostja

vastutab nende eest ning kui palju nende kõrvaldamine maksab.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas

puuduste olemasolu. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus üksnes, et täiendavalt on

hageja tõendanud ka kommunikatsiooniluukide puudumise korteris nr 4. Maakohus on

tuvastatud puuduste osas hinnanud põhjalikult asjas esitatud tõendeid, sh asjatundjate

M. Sarmeti ja K. Saha kirjalikke arvamusi ning kohtuistungil antud ütlusi. Ringkonnakohtul ei

ole alust asuda tõendite hindamisel maakohtust erinevale seisukohale.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et M. Sarmeti arvamus ei ole usaldusväärne,

kuna kostjat ei kaasatud M. Sarmeti poolt elamu ülevaatamisele ning M. Sarmet ei tutvunud

kõigi dokumentidega. Ringkonnakohus märgib, et praegune vaidlus on piiratud hagis esitatud

nõuetega puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 78- 79). Tegemist on selliste puudustega, mida on

võimalik välisel vaatlusel kindlaks teha. See nähtub ka M. Sarmeti istungil antud ütlustest (III

kd, tl 113 pöördel-122). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et M. Sarmeti arvamus olnuks

kuidagi kallutatud, arvestades mh seda, et M. Sarmet andis istungil puuduste kõrvaldamise

kulude suuruse kohta selgelt ka hagejale ebasoodsaid ütlusi. Maakohus on põhjalikult

selgitanud, miks ta eelistas ehitusala asjatundja M. Sarmeti arvamust kinnisvara hindajate

arvamusele. Samuti on maakohus hinnanud asjas esitatud fotosid, mis kinnitavad M. Sarmeti

arvamuses toodud puuduste olemasolu. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on

jätnud analüüsimata M. Sarmeti ja K. Saha arvamuse vastuolud. K. Saha kirjalikus arvamuses

(II kd, tl 8-52) ei ole erinevalt M. Sarmeti arvamusest detailselt analüüsitud viimistluse

kvaliteeti.

K. Sahk

on

tuginenud

viimistluse

kvaliteedi

hindamisel

peamiselt

kinnisavarahindajate seisukohale (II kd, tl 26). Seejuures on K. Sahk möönnud, et enne tema

ülevaatust võisid olla viimistluse puudused parandatud. Sellele viitab ka asjaolu, et K. Saha

ütluste kohaselt ta majas mingeid pragusid ei näinud, samas, kui praod on nähtavad ka ilma

erialaste teadmisteta isikutele nii M. Sarmeti arvamuses sisalduvates kui ka täiendavalt esitatud

fotodel (nt I kd, tl 65, teine pilt; IV kd, tl 119). Pragude olemasolu kinnitasid ka kostja esindaja

vande all antud ütlused, kes nimetas neid küll mikromõradeks (V kd, tl 41 pöördel).

Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda tõendite hindamisel maakohtust erinevale seisukohale.

15. Vastuseks kostja väidetele selle kohta, et pooltel ei olnud kokkulepet ehitustööde vastavuses

RYL 2000 kvaliteedinõuetele, märgib ringkonnakohus, et viimistlustööde vastavus RYL 2000

nõuetele tulenes projektist (I kd, tl 27). Kostja on ise vastuses apellatsioonkaebusele välja

toonud, et eesmärgiks oli rajada Tartu linna ilusaim kortermaja ning viidanud enda esitatud

sisekujundaja M. Liplapi vastavale kinnistusele (V kd, tl 26). Sellises olukorras ei saa kostja

asuda vastuoluliselt seisukohale, et töödele mingeid kvaliteedinõudeid ei kehtinud.

16. Maakohus on võtnud seisukoha ka kostja väidete kohta, et puudused olid tingitud

ehitusprojektist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud VÕS § 641 lg-t 3 õigesti.

VÕS § 641 lg 3 järgi oli kostjal kohustus kontrollida, kas eeltööd , sh projekt sobivad selleks,

et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis

ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel

tuleb tellijat neist informeerida (vt nt Riigikohtu 27. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-76-16, p 15). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat

informeerinud projekti puudustest. Seega ei vabane kostja VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest

isegi juhul, kui puudused on tingitud projektist.

17. Katuse servaplekkide ja katusepleki paigalduse osas on maakohus hinnanud nii M. Sarmeti

kui ka K. Saha arvamust, samuti K. Kulli seisukohta. Nii M. Sarmeti kui ka K. Saha arvamusest

nähtuvalt puudused esinesid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust neile eelistada K. Kulli

seisukohta, kes on kostjaga seotud isik (IV kd, tl 130 ja pöördel). Maakohus on hinnanud

tõendeid nõuetekohaselt ka põranda puuduste tuvastamisel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega. Ainuüksi asjaolu, et kostja arvates tuleks tõendeid teisiti hinnata ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuseks kostja väidetele terassilaudade

puuduste kohta märgib ringkonnakohus, et ehitustööd peavad vastama ka esteetilistele nõuetele.

Ainuüksi asjaolu, et tegu ei ole ehitustehnilise kahjustusega, ei tähenda, et tööd olid tehtud

nõuetekohaselt.

18. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles hageja

vaidlustab kommunikatsiooniluukide paigaldamiseks korterisse nr 4 tehtud kulutuste

hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Hageja on viidanud fotole (IV kd, tl 22), millelt nähtub

selgelt, et korteris ei ole kommunikatsiooniluuki. Sellega seoses tuleb kostjalt hageja kasuks

täiendavalt välja mõista 30 eurot (I kd, tl 78).

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude korteris

nr 3 esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Korteri omanik West Grupp OÜ on andnud kinnituse,

et korteris puuduseid ei esine ning ta hageja vastu puudustest tulenevaid nõudeid ei esita (IV

kd, tl 83). VÕS § 127 lg-te 1 ja 5 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud

isik olukorda, kus kahju ei oleks tekkinud, mitte kahjustatud isikut rikastada. Hageja ei ole

menetluses tuginenud asjaolule, et korteri nr 3 müügihind oleks olnud puuduste tõttu madalam.

Seega olukorras, kus korteriomanik on kinnitanud, et tal ei ole hageja vastu nõudeid, ei ole

hagejale kahju tekkinud ning hageja rikastuks korteriga nr 3 seotud puuduste eest kahjuhüvitise

väljamõistmisel.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude välistab asjaolu, et hageja on

keeldunud kostja pakutud heastamisest. Maakohus on hinnanud poolte vande all antud ja

tunnistaja A. Alliku ütlusi ning tuvastanud, et pooled kohtusid 2019. aasta märtsis ning siis

näitasid kostja ja tunnistaja hagejale korterelamus olevaid mõrasid ning pooled said ühiselt aru,

et kostjal tuleb puudused kõrvaldada. Vaatamata sellele ei olnud puuduseid juuliks 2019

kõrvaldatud. Kostja ütlused selle kohta, et pragusid ei tulnud kõrvaldada on vastuolus nii hageja

kui ka tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütlustest (IV kd, tl 167) nähtub, et mõrad tuli kõrvaldada,

kuid seda ei juhtunud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja enam kui kolme kuu

jooksul puuduseid ei kõrvaldanud, ei saa rääkida sellest, et ta oleks mõistliku aja jooksul

soovinud rikkumist heastada.

21. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud kahju

suuruse osas.

Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja saab käibemaksukohustuslasena puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, on mõlemad pooled lähtunud

hageja kahju hüvitamise nõude puhul kuludest ilma käibemaksuta. Maakohus on ekslikult

võtnud kahju suuruse tuvastamisel aluseks OÜ Kolmas hinnapakkumise koos käibemaksuga

(III kd, tl 8). Seega tuleb kostjalt väljamõistetu kahju suurusest maha arvata käibemaksuosa

kokku 106 eurot 67 senti.

Ringkonnakohus peab osaliselt põhjendatuks ka kostja vastuväiteid korteri nr 2 põranda

puuduste kõrvaldamise kuludele. Maakohus on aluseks võtnud UNIRO GRUPP OÜ

hinnapakkumise (III kd, tl 72). ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtu põhjendustega

osas, milles maakohus eelistas UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumist kostja esitatud

hinnapakkumistele. Samas on kostja juhtinud tähelepanu sellele, et UNIRO GRUPP OÜ

hinnapakkumine sisaldab töid, mis ei seondu põranda puuduste kõrvaldamisega.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et töid põrandaküttega ja aknapõskede viimistlust ei saa

pidada põrandaparketi paigaldamise puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks. Seega tuleb kostjalt

väljamõistetud

kahjuhüvitist

vähendada

1834

euro

võrra

(374+540+380+540).

Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebuse väidetele, et olemasoleva

parketi eemaldamine ja korrektselt paigaldamine on juba oma olemuselt kallim, kui ainult uue

parketi paigaldus. See eeldab lisakuluna parketi eemaldamist ja olemasoleva mööbli

eemaldamist ja tagasipaigutamist.

Osaliselt põhjendatud on ka kostja vastuväited katusetööde hinnale. Maakohus on vähendanud

hageja nõutud summat vintskappide plekkide osas M. Sarmeti ütluste alusel, et puudusi on

võimalik kõrvaldada odavamate meetoditega. Samas ei ole maakohus võtnud arvesse seda, et

M. Sarmet on sama öelnud ka servapleki alla distantsliistu paigutamise kohta, mille kuluks on

asjatundja pidanud maksimaalselt 500 eurot, mitte 4250 eurot nagu UNIRO GRUPP OÜ

hinnapakkumises. Ringkonnakohus leiab, et ka selle kulu osas saab lähtuda asjatundja

hinnangust puuduste kõrvaldamise kulule, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõistetava hüvitise suurust vähendada 3750 euro võrra.

Siseviimistlustööde osas on maakohus kõiki asjassepuutuvaid tõendeid hinnanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ainuüksi see, et pooled maakohtu

hinnanguga tõenditele ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsust selles osas muuta.

22. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et VÕS § 132 lg

3 kohaselt asja kahjustumisel hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.

Seega ei ole määrav see, millised kulutused hageja tegi, vaid see, kas need kulutused on ka

mõistlikud. Olukorras, kus puudused on võimalik kõrvaldada odavamate meetoditega või muul

põhjusel oluliselt odavamalt, ei ole alust lähtuda ainult ühe hageja väljavalitud ettevõtja

hinnapakkumisest.

23. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks mh kulud kahju kindlaks

tegemiseks. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut, siis

saab pidada hageja hüvitatavaks kahjuks ka rikkumisest tingitud kahju kindlakstegemiseks

tellitud asjatundja M. Sarmeti arvamuse saamiseks tehtud kulu 2500 eurot (I kd, tl 88-91).

Ringkonnakohus nõustub selles osas hagi rahuldamisel maakohtu põhjendustega.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja

kahju hüvitamise nõude 5 660 euro 67 sendi ulatuses (106,67+1834+3750-30). Sellega seoses

tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue sellelt nõude osalt. Maakohtu otsus jääb jõusse

kahjuhüvitise 23 846 euro 33 sendi väljamõistmise osas. Viivis sellelt hagi esitamisest kuni

praeguse otsuse tegemiseni 10. oktoobril 2022 on 5550 eurot 64 senti.

II

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult rahuldanud kostja peatöövõtulepingust

tuleneva tasunõude. Mõlemad pooled tuginevad sellele, et töövõtulepingus lepiti kostja tasu

suuruseks kokku 557 700 eurot (koos käibemaksuga). Kostja leiab, et hagejal on sellest veel

19 330 eurot 56 senti tasumata. Hageja vastuväidete kohaselt on ta tasunud hagejale

kokkulepitust enam. Kohtule esitatud kostja kontoväljavõttest (II kd, tl 176-177) nähtub, et

hageja on tasunud kostjale kokku 647 782 eurot 19 senti. Sellest ei ole töövõtulepingu

täitmisega seotud 14 038 eurot 50 senti, mis on makstud laenulepingu alusel ning 28 800 eurot,

mis on makstud laadur-ekskavaator JCB-4CX eest, st töövõtulepingu alusel on hageja tasunud

604 943 eurot 69 senti (647 782,19-14 038,5-28 800). Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et kostja

tasunõue on 120 000 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud (III kd, tl 47). Seega on hageja

töövõtulepingu alusel oma kohustusi täitnud kokku 724 943 euro 69 sendi ulatuses, mis on

167 243 eurot 69 senti rohkem kui töövõtulepingus kokku lepitud tasu suurus.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingus lepiti kokku siduvas eelarves. Samas kostja

leiab, et hageja on tasunud lisatööde eest, mitte lepingujärgset põhitasu. Olukorras, kus kostja

väidab, et osaliselt tasus hageja lisatööde eest, pidi ta enda vastuväidet ka tõendama. Iseenesest

ei vaidle pooled selle üle, et mingis ulatuses lisatöid tehti, kuid vaieldakse lisatööde mahu ja

maksumuse üle. Hageja on esitanud lisatööde hinnapakkumised ja kokkulepped (V kd, tl 7-21).

Üldjoontes kattuvad neis toodud hinnad kostja lisatööde eest esitatud arvetel märgitud

hindadega (IV kd, tl 181-195) ja kostja kontoväljavõtetest nähtuvate maksete suurusega. Nende

hinnapakkumiste ja kokkulepete kogusumma on 87 878 eurot 98 senti. Seega saab lähtuda, et

selles ulatuses oli pooltel lisatöödes kokkulepe.

27. Peamine erimeelsus on pooltel seoses arvega nr 850 (IV kd, tl 191). Kostja väitel on

tegemist lisatööde eest esitatud arvega, hageja leiab aga, et arve kajastab ka

töövõtulepingujärgseid põhitöid. Maakohus on lugenud arve esitatuks lisatööde eest, tuginedes

üksnes arvele lisatud akti pealkirjale. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole piisav tuvastamaks,

et arve oli esitatud lisatööde eest, milles pooled olid kokku leppinud. Kohtule ei ole esitatud ei

hinnapakkumist ega kokkulepet arves nr 850 nimetatud tööde tegemiseks lisatöödena erinevalt

teistest lisatöödest. Kui vaadata arve aluseks olevat akti (III kd, tl 49-52), tuleb nõustuda

hagejaga, et see sisaldab ka töid, mida ei saa pidada lisatöödeks. Pooled on töövõtulepingus

kokku leppinud, et lepingu hind sisaldab kõiki töid koos vajalike materjalide ja seadmetega.

Kuivõrd töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal (vt Riigikohtu

12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 20), ei saa vastupidise kokkuleppe

puudumisel pidada lisatöödeks töid, mida tuli teha töövõtulepingu täitmiseks isegi, kui kostja

jättis ekslikult tööde tegemise vajadusega hinnapakkumise tegemisel arvestamata. Seega ei saa

pidada lisatööks aktis märgitud kirjet „katuse vill oli pakkumisest välja jäänud“ maksumusega

3685 eurot. Samuti on põhjendatud hageja väited, et terasside ja rõdude ehitus sisaldus juba

töövõtulepingus (I kd, tl 15) ja lisatööde muudatuskokkuleppes nr 2 (V kd, tl 8), mistõttu ei saa

täiendavaks lisatööks pidada terasside vundamendi, terasside ja rõdude ümberehituse kulu

kokku 10 102 eurot. Kostja on esitanud tõendamaks, et terasside konstruktsioonilist lahendust

muudeti, sisekujundaja M. Liplapi õiendi (V kd, tl 77), kuid sellest ei nähtu, et uus lahendus

olnuks kallim. West Grupp OÜ 9. oktoobri 2017. a akt ei tõenda, et rõdude ümberehitus oli

lisatöö. Tõendeid ei ole selle kohta, et algselt ei olnud rõdudele ette nähtud vihmavee

ärajuhtimise süsteemi. Kostja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et pooled oleksid kokku

leppinud täiendavas tasus projektijuhtimise eest 8000 eurot. Ainuüksi asjaolu, et hageja kostja

esitatud arve tasus, ei tähenda, et vastav kokkulepe pooltel oli. Ainuüksi nimetatud tööde

maksumus ületab kostja esitatud töövõtulepingu järgset tasunõuet, mistõttu kohus muid hageja

vastuväiteid arve nr 850 aluseks olevas aktis 16 sisalduvatele töödele ei käsitle.

28. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole tõendanud lisatöödes

kokkuleppimist ja nende tegemist mahus, mille maksumus ületaks 167 243 eurot 69 senti.

Ainuüksi kostja seadusliku esindaja ütlused, et kokkulepped olid suulised ei ole selleks

piisavad. Need on vastuolus ka kohtule esitatud tõenditega, millest nähtub, et

muudatuskokkuleppeid ja hinnapakkumise tehti kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.

Seda, et kostjal ei ole täiendavat töövõtulepingujärgset tasunõuet kinnitab ka see, et kostja on

nimetanud arvet 850, mille hageja on tasunud) ja selle aluseks olevat akti hagejale saates

lõpuaktiks ja arveks (III kd, tl 55). Seega on ka kostja ise enne poolte vaidlust olnud seisukohal,

et tal ei ole täiendavat töövõtulepingujärgset nõuet.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega arvete 1033 ja 1034 alusel esitatud

nõuete lahendamisel (Terasside koristamine ja Pinotexiga katmine ning akende pesu ja korterite

ja trepikoja koristus). Maakohus on hinnanud kokkuleppe sõlmimise kohta esitatud poolte

vestlust (III kd, tl 86). Iseenesest võib nõustuda poolte väidetega, et selles toodut võib

tõlgendada erinevat moodi, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus poolte vestluses

väljendatud tahteavaldusi ilmselgelt valesti tõlgendanud. Sellises olukorras ei ole alust

maakohtu tõlgendust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka

tasukokkuleppe osas. Töövõtuleping on oma olemuselt tasuline leping. Hageja ei ole ka

apellatsioonkaebuses välja toonud, milline võiks olla tehtud tööde mõistlik hind. Hageja ei pea

küll mõistliku tasu suurust tõendama, kuid olukorras, kus kostja nõutud tasu ei ole ilmselgelt

ebamõistlik, peaks hageja enda väiteid vähemalt põhistama. Praegu on hageja enda esitatud

UNIRO GRUPP OÜ hinnapakkumises (I kd, tl 78) terasside koristus ja terassilaudade õlituse

ühe m2 maksumus sarnases suurusjärgus kostja nõutuga. Vastuseks vastuapellatsioonkaebuse

väidetele märgib kohus, et tunnistaja A. Alliku ütlused ei kinnita kostja väidetud

koristuskokkuleppe sõlmimist. Tunnistaja ei ole koristustöödega seonduvat maininud. Pooled

on vande all andnud üksteisele vastukäivaid ütlusi, mis ei anna alust kokkuleppe sõlmimist

tuvastada.

30. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja töövõtulepingujärgse tasu, tuleb maakohtu otsus tühistada ka tasult viivise

nõude osas. Maakohus on rahuldanud ka kostja vastuhagis esitatud viivisenõude varasemate

töövõtulepingu alusel esitatud arvete tasumisega viivitamise eest. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et maakohus on seejuures jaganud valesti tõendamiskoormise. Töövõtulepingu

p 5.3.3 kohaselt kohustus hageja tasuma arvete eest 5 päeva jooksul alates arve talle esitamisest.

Hageja vaidles vastu kostja väidetus arvete saatmise ajale. Seega pidi kostja, tuginedes

hilinenud tasumisele, tõendama seda, millal ta hagejale arved edastas. Kostja on esitanud

tõendid üksnes arvete nr 1033, 1034 ja 1053 edastamise kohta (III kd, tl 88, 92 ja 97). Seejuures

arvete nr 1034 ja 1053 osas jääb hagi rahuldamata, mistõttu ei ole neilt alust arvestada ka viivist.

Ainsa tõendi arve edastamise kohta on esitanud hageja arve nr 850 kohta 6. aprillil 2018 (III kd,

tl 55), st selle arve pidi hageja tasuma hiljemalt 11. aprillil 2018. Hageja on tasunud arve 850

kolmes osas 2. mail, 10. mail ja 11. mail 2018. Seega on kostja viivisenõue põhjendatud üksnes

arve 850 osas 1059,59 eurot (21×0,0005×83 139,08+8×0,0005×43 139,08+0,0005×28 139,08)

ning arve 1033 osas, arvestades selle edastamist 9. augustil 2019, alates 15. augustist 2019 kuni

praeguse otsuse tegemiseni 10. oktoobril 2022 897,54 eurot (1556,88×0,0005×1153), s.o.

kokku 1957 eurot 13 senti. Seda ületavas osas tuleb vastuhagi viivisenõue jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et kuna viivisenõue rahuldatakse üksnes aastal 2018 ja hiljem esitatud

arvete osas, ei ole hageja aegumise vastuväide põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et viivise vähendamiseks ei anna alust hageja väited tema seadusliku esindaja

Venemaal viibimise ja eesti keele mittevaldamise kohta.

31. Kostja vastuhagi rahuldatakse seega kokku 3514 euro 1 sendi ulatuses (1556,88+1957,13).

III

32. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Praegu on kohus rahuldanud

osaliselt nii hagi kui ka vastuhagi. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista kokku 25 882 eurot 96 senti (29 396,97- 3514,01). Kuivõrd see hõlmab osaliselt ka

hageja viivisenõuet, tuleb kostjalt edasiulatuv viivis välja mõista hageja põhinõudelt 23 846

eurot 33 senti.

33. Nii hagi kui ka vastuhagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi jaotada proportsionaalselt vastavalt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusele. Hagi

menetlemisega seotud kulud jäävad 55% ulatuses kostja ja 45% ulatuses hageja kanda.

Vastuhagiga seotud kulud jäävad 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Kuivõrd

maakohus poolte menetluskulude suurust otsuses kindlaks ei määranud, määrab

menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin