2-21-19742/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (15)

2-21-19742

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19742

Tsiviilasi

Consegna OÜ hagi Oxxxxx Kxxxxx vastu võlausaldajate

üldkoosolekul 07.12.2021. a päevakorrapunkt nr 3 all

vastu võetud otsuse vaidlustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Consegna OÜ (registrikood: 14162717; aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn, 11317 Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma

(Advokaadibüroo

Supremia;

e-post:

tarvo.lindma@supremia.ee);

Kostja: Oxxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx);

Kostja

esindaja

(üldkoosolekul

valitud

isik):

vandeadvokaat Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo TGS

Baltic AS; e-post: menetlus@tgsbaltic.com);

Pankrotihaldur:

Andres

Tootsman

(e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

31.08.2022. a .

RESOLUTSIOON

1. Jätta Consegna OÜ nõue tuvastada, et võlausaldajate üldkoosolekul 07.12. 2021. a

päevakorrapunkti 3 all tehtud otsust „Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku

otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr

2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“ ei ole vastu võetud, rahuldamata.

2. Jätta

Consegna

OÜ

hagi

võlausaldajate

üldkoosolekul

07.12.2021.

a

päevakorrapunkti

all

tehtud

otsuse

„Määrata

kohtus

esindajaks

pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas

(tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“ tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

3. Jätta hageja taotlus asjas menetluse peatamiseks või sisulise läbivaatamise

2 (15)

edasilükkamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Consegna OÜ kanda.

2. Mõista OÜ-lt Consegna välja kostja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) menetluskulu

1754,71 eurot, millest 1462,26 eurot õigusteenuse kulu ja 292,45 eurot käibemaks.

3. Välja mõista OÜ-lt Consegna Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks viivis punktis 2

välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Consegna OÜ esitas 17.12.2021. a kohtule hagi võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku

otsuse nr 3 vaidlustamiseks. Hageja taotleb, et tuvastada Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate

07.12.2022. a üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 3 all tehtud otsus „Määrata kohtus esindajaks

pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-

21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“ tühisus. Alternatiivselt tunnistada otsuse kehtetuks.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on Oxxxxx Kxxxxx pankrot välja kuulutatud 28.06.2021. a Iirimaa

Kõrgema Kohtu määrusega, millega algatati maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848

art 3 lg 1 mõttes. Tartu Maakohtu 19.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7742 kuulutati

välja kostja pankrot ka Eestis. 05.11.2021. a esitas hageja kostja pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles teatas oma nõudest kostja vastu summas 24 545 562,56 eurot.

11.11.2021. a toimus kostja võlausaldajate I üldkoosolek. Koosolekul määras kostja

pankrotihaldur hagejale 0 häält ja kostja teisele võlausaldajale Best Idea OÜ 14 952 394,90

häält. Hageja vaidlustas hagejale määratud hääled tervikuna ja OÜ-le Best Idea häälte

määramise nõude eest summas 3092,07 eurot. Seega määras hääled üldkoosolekul kohtunik.

Kohus määras hagejale 0 häält ja OÜ-le Best Idea 14 952 394,90 häält.

Hageja vaidlustas 25.11.2021. a määruskaebusega Tartu Maakohtu 11.11.2021. a määruse.

Lisaks on hageja vaidlustanud hagiga I üldkoosoleku otsuse tulenevalt koosolekul ebaõigesti

määratud häältest (tsiviilasi nr 2-21-18339).

07.12.2021. a toimus järjekordne kostja võlausaldajate koosolek, mille päevakorrapunkti nr 3 all

otsustati „Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi

läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“. Otsus loeti

vastu võetuks 16 964 555,74 poolthäälega ja vastu oli 48 307,73 häält. Sama päevakorrapunkti

raames oli võlausaldaja OÜ Aktsionär teinud ettepaneku valida tsiviilasjas esindajaks OÜ

3 (15)

Aktsionär esindaja advokaat Sven Lass, kuid ettepaneku poolt loeti antuks 48 307,73 häält ning

vastu 15 212 623,26 häält. Koosolekul jättis haldur hagejale hääled määramata ning OÜ-le Best

Idea määrati hääli lubatust 3092,07 võrra rohkem. Hagejale oleks pidanud määrama kokku

24 545 467,08 häält ja OÜ-le Best Idea 14 949 302,83 häält.

Eeltoodust tulenevalt on haldur otsuse ebaõigesti lugenud vastu võetuks 16 964 555,74

poolthäältega. Viidatud häälte arv ei moodustanud lihthäälteenamust, mistõttu ei saanud ostust

lugeda vastuvõetuks (otsus on tühine) või on selle vastuvõtmisel rikutud oluliselt seadust (otsus

tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1 alusel).

Lisaks oli hageja vastu Peeter Viirsalu esindajaks määramisele. Hageja toob välja, et Peeter

Viirsalu on muuhulgas OÜ Best Idea lepinguline esindaja Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses

Iirimaa kohtus ning ta oleks ka otsuse vastu hääletanud ning hageja oleks hääletanud Sven Lassi

esindajaks valimise poolt. Seda kinnitab asjaolu, et otsuse tegemise ja Sven Lassi valimise osas

otsuse tegemise ajal esindas koosolekul hagejat Sven Lass, kes hääletas otsuse vastu ja Sven

Lassi esindajaks valimise poolt.

Hageja leiab, et olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud seaduses nõutud

ning seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa lugeda otsust

vastuvõetuks ning olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku protokollis

taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata, otsusega ja

seetõttu leiab hageja, et tuleb tuvastada otsuse tühisus. Hageja leiab, et tal on õigustatud huvi

sellise otsuse tühisuse tuvastamise nõude iseseisva haginõudena esitamiseks, kuivõrd hagejal

puudub võimalus muus hagimenetluses muu nõude esitamisel taolist tuvastushuvi realiseerida.

Juhul, kui kohus leiab, et otsuse tühisuse tuvastamise nõuet ei saa menetleda, palub hageja

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaadata ja rahuldada primaarnõudena, mitte

alternatiivnõudena.

Hageja viitab PankrS §-dele 83, 81, 82 ning leiab, et iga üksiku võlausaldaja häälte arv ei selgu

alati üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud

kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib

see automaatselt koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord,

kus otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud

PankrS § 81 lg 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada.

Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-59-15 (p 12) ja 2-18-4471 (p 17). Hageja tugineb

PankrS § 81 lg-le 1 ehk otsuse vastuolule seadusega. Lisaks tugineb hageja PankrS § 82 lg-le 6,

mis koosmõjus PankrS § 1003 lg 4 sätestab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks kohtulahendiga

rahuldatud nõuet, seega on hageja häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega.

Pankrotihalduri ja maakohtu poolt teistsugusele seisukohale jõudmine on vastuolus seadusega

ning ulatusliku praktikaga häälte määramisel. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks esineb ka teine

PankrS § 83 lg-st 1 tulenev alus - otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.

Hageja esitas 05.11.2021. a nõudeavalduse summas 24 545 562,56 eurot ning palus määrata

hääled võrdeliselt nõude suurusega. Nõude aluseks on 23.03.2017. a kostja kui käendaja ja

hageja kui võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenev käenduskohustus, mille

kohaselt kostja käendas AS Rubla kohustust hageja ees. Lepingu kohasel oli kostja vastutuse

piirmääraks 24 541 509 eurot. AS Rubla käendatud kohustust ei täitnud ning hageja esitas kostja

vastu hagi. Kohus tegi hagi alusel 22.01.2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15749, millega

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509 eurot, samuti menetluskulud 3855 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 25.02.2021. a.

Pankrotihaldurile tõestas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid viidatud kohtulahendiga

tuginedes PankrS § 10 lg-le 5. Nõudeavaldus esitati häälte andmise mõttes tähtaegselt (PankrS §

82 lg 3). Ajutise halduri aruandes märkis haldur, et nõue on mittevaieldav, kuid sellele

4 (15)

vaatamata määras haldur võlausaldajate I üldkoosolekul hagejale 0 häält, mille hageja

vaidlustas. Seejärel määras kohus samuti hagejale 0 häält 11.11.2021. a määrusega. Hageja

hinnangul on kohtu põhjendused hageja nõude osas ebaõiged ja hagejale on jäetud hääled

ebaseaduslikult määramata.

Nii haldur kui ka kohus tuginesid häälte määramata jätmisel halduri poolt väidetavalt esitatud

tagasivõitmise hagi esitamisele. Selle alusel ei ole võimalik jätta nõudele hääled määramata. Ka

käesolevalt ei ole kohtu menetluses ühtegi tagasivõitmise hagi. Kohtu seisukoht, et halduri

soovitav tagasivõitmine on põhjendatud,

on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv.

Tagasivõitmine ei ole seaduse kohaselt aluseks jätta hääled määramata. Nii kohus kui ka haldur

on rikkunud PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6 § 1003 lg 4 ja § 10 lg 5. Hageja leiab, et kohtuotsuse

lauseks olevale hagile vastu vaidlemata jätmise kui tehingu tagasivõitmise õiguslik võimalus ei

oma häälte määramisel mistahes tähendust. Kuigi häälte määramise aluseks on PankrS § 82

kohaselt nõue ja seetõttu saab hääled määramata jätta üksnes nõuet ennast puudutavatel

asjaoludel, mitte nõuda kohta tehtud kohtulahendit puudutavatel asjaoludel, ei ole määruses

esitatud ühtegi põhjendust, mis puudutaks hageja nõuet või sellel esinevaid puudusi, mis tingiks

häälte määramata jätmise. Lisaks asus kohus häälte osa lahendama küsimusi, mis oma olemuselt

kuuluvad

ainult

nõuete

kaitsmise

menetlusse.

Tagasivõitmise

aluspõhimõtteks

on

võlausaldajatele võrdse lähtepositsiooni tagamine, mitte nõude elimineerimine. Ka on kohus

tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud nõude aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid.

Tagaseljaotsuse teeb kohus TsMS §407 lg 1 kohaselt üksnes asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Seega oli halduril ja kohtul kohustus tugineda nõudeavaldusele, mille

alusdokumendid on läbinud kohtuliku kontrolli. Lisaks tuleb eeldada jõustunud kohtulahendi

õigsust ja kehtivust. PankrS § 82 lg 6 kohaselt ei saa jõustunud lahendit kõrvale lükata enne kui

selle kohta on tehtud ja jõustunud vastav kohtulahend. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-

18-4731 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 2-18-11704 ja nr 2-19-11484. Hageja

märgib veel, et käendus on aktsessoorne tagatis - see on seotud ja sõltuvuses tagatava

põhikohustusega. Käesoleval juhul on põhikohustus garantiist tulenev AS Rubla (pankrotis)

kohustus hageja ees. Tegemist on tunnustatud nõudega AS Rubla pankrotimenetluses ning seda

ei ole vaidlustatud. Olukorras, kus käendusega tagatav põhikohustus on kehtiv, ei saa olla

sisulisi vastuväiteid põhikohustust tagavale käenduskohustusele põhjendusega, et tagatavat

kohustust ei eksisteeri. Kohtu käsitlus annab võimaluse võlausaldajate meelevaldseks

elimineerimiseks pankrotimenetlusest.

Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 82 lg-tes 3, 4 sätestatud korras määratud häälte arvu

võimalik hilisematel koosolekutel muuta üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda

tingivad (3-2-1-27-15, 3-2-1-59-15). Kui pidada OÜ-le Consegna häälte andmata jätmist

põhjendatuks seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmine võlgniku poolt

võib olla tagasivõidetav, siis saaks uueks asjaoluks pidada üksnes seda, kui vastava hagi

esitamise võimalus on lõplikult ära langenud või on vastav hagi jäetud jõusutnud

kohtulahendiga rahuldamata. Nii üks või teine asjaolu võib saabuda alles mitu aastat pärast

pankroti väljakuulutamist.

Käesolevalt tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et kostja pankrot kuulutati Iiri Kõrgema Kohtu

poolt välja 28.06.2021. a ja seda vastavalt EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes

põhimenetluses. Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja kuulutatud pankroti tõttu oli välistatud

19.10.2021. a pankrotimääruse koostamine ning seetõttu ka selle alusel koosoleku pidamine ja

otsuse tegemine. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust

2015/848.

2. Kohus võttis 17.06.2022. a määrusega hagi menetlusse.

3. Kostja esitas 04.07.2022. a vastuse hagiavaldusele. Kostja taotleb hagiavalduse läbi

5 (15)

vaatamata jätmist, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta Consegna OÜ

kanda.

Kostja märgib hagi perspektiivikuse osas, et tsiviilasjas nr 2-21-7742 on jõustunud lõpplahend

häälte määramise üle. Kohtud leidsid, et Consegna OÜ-le määras haldur õigesti 0 häält nii 11.11

kui ka 07.12.2021. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekutel. Selliselt on kohtud käesoleva

hagi rahuldamise välistanud sisuliselt sama vaidlusküsimuse lahendamisega. Eeskätt leiab aga

kostja, et hagejal puudub õigustatud huvi vastava hagi esitamiseks ning riik ei pea tagama antud

olukorras hagejale õiguskaitset.

Hageja on jätnud tuvastushuvi nõutud ulatuses põhjendamata ning toodud tuvastushuvi ei ole

asjakohane. Kostja hinnangul on hagi esitatud üksnes põhjusel, et saada uus hinnang

määruskaebemenetluse väliselt 07.12.2021. a koosolekul häälte määramise õiguspärasusele

tsiviilasjas nr 2-21-7742. Hageja eesmärgid ei täida õigustatud huvi kriteeriumeid.

Kostja hinnangul kuritarvitab hageja oma menetlusõigusi. Hageja on esitanud teise,

põhimõtteliselt samasisulise hagi võlausaldajate I üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-18339).

Seejuures puudus hagil igasugune õiguslik perspektiiv või tuvastushuvi. Eeltoodut kinnitab ka

asjaolu, et hageja esitas tsiviilasja nr 2-21-18339 avalduse kohtunik Ülle Raagi taandamiseks.

Hageja eesmärk on saada järjekordne õiguslik hinnang häälte määramise õiguspärasus osas.

Selline teguviis läheb aga vastuollu menetlusosaliste heauskse menetlusõiguste kasutamisega

(TsMS § 200 lg-d 1, 2). Kostja leiab seega, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Vaidlused häälte

määramise üle (tsiviilasjas nr 2-21-7742) on hagi menetlusse võtmise seisuga lõppenud.

Consegna OÜ on kasutanud kõiki oma seadusjärgseid vaidlustamisvõimalusi. Järelikult ei ole

häälte määramata jätmise õiguspärasuse tõttu otsus nr 3 tühine ega esine alust otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Otsus nr 3 tuleb lugeda vastuvõetuks. Ei saa esineda aluseid otsuse kehtetuks

tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole esitanud ka muid asjaolusid ega

väiteid, millest lähtudes saaks pidada otsust nr 3 tühiseks või tunnistada otsuse kehtetuks. Hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Häälte vaidluse lahendamine määruskaebemenetluses kaotaks analoogsetes olukordades oma

tähenduse. Kostja leiab täiendavalt, et häälte määramise vaidlustamise võimalus nii

määruskaebemenetluses kui ka hagimenetluses on kokkusattumuslik, kuivõrd teisel juhul on

võimalik tugineda seadusest tuleneva korra rikkumisele või vastuolule seadusega (mis olemuselt

hõlmab ka häälte määramist). Vastupidisel tõlgendusel kaotaks häälte määramine ja

vaidlustamine PankrS § 82 korras oma tähenduse.

Lisaks toob kostja välja, et maksejõuetuse põhimenetlus toimub Eestis ning Oxxxxx Kxxxxx ei

ole enam Iirimaal pankrotis. Hagi vastuse esitamise seisuga on Iirimaa pankrotimäärus

tühistatud. Selliselt ei ole küsimust, et Eestis võis pankroti välja kuulutada ning maksejõuetuse

määrust ei ole eiratud, mistõttu ei ole võimalik ka hagi rahuldada.

4. Kostja esitas 08.08.2022. a kohtule taotluse tõendite võtmiseks tsiviilasja nr 2-21-19742

juurde. Kostja esitas võlausaldajate III üldkoosoleku protokolli, millega on kinnitatud kostja

esindaja esindusõigus tsiviilasjas nr 2-21-18410 ja seotud üldkoosolekute tühisuse tuvastamise

ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise hagiasjades. Lisaks esitas kostja kohtule Iiri Kõrgema

kohtu lahendi põhjendava osa ja resolutiivosa.

5. 23.08.2022. a saabus kohtusse hageja nõude täiendamine, seisukoht ja taotlused.

Hageja toob välja, et kui hagejale oleks hääled määratud seadusega ettenähtud ulatuses, ei oleks

saanud kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsust lugeda vastuvõetuks, sest üldkoosoleku

vastuvõtmine eeldanuks poolthääli üle poole koosolekul esitatud häältest (PankrS § 81 lg 1).

6 (15)

Koosolekul otsuse poolt antud hääled ei moodustanud enamust koosolekul esindatud ja seaduse

kohaselt määratud häältest. Seega ei saa hagis toodud põhjendustel lugeda vaidlusalust otsus

vastuvõetuks. Hageja ei esitanud eraldiseisvalt vaidlusaluse otsuse vastu võtmata jätmise

tuvastamise nõuet. Hageja leiab, et samadel põhjustel saab tuvastada otsuse tühisuse ning hageja

lõppeesmärk on hagi sisust ja taotlusest arusaadav, kuid korrektsuse huvides täpsustab nõuet

ning lisab nõudena otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise nõude kui esmase nõude ning

tühisuse tuvastamise nõude kui esimese alternatiivi ja kehtetuks tunnistamise nõude kui teise

alternatiivi.

Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja võlausaldajate 07.12.2021. a koosolekul ei tehtud kehtivat

otsust Peeter Viirsalule volituste andmise kohta, siis järelikult puudus ja puudub Peeter Viirsalul

kostja esindamise õigus tsiviilasjas nr 2-21-18339. Sellest omakorda sõltub viidatud tsiviilasja

lahendamine, sh võimaliku hagi rahuldava tagaseljaotsuse tegemine. Seega on hagejal selge ja

otsene huvi otsuse mitte vastuvõtmise, tühisuse tuvastamise ning kehtetuks tunnistamise vastu.

Hageja avaldab, et on vaidlustanud kostja võlausaldajate 02.08.2022. a koosoleku otsuse,

millega anti Peeter Viirsalule volitus kostja esindamiseks ka käesolevas tsiviilasjas. Hagi ei ole

kohus veel menetlusse võtnud, kuid puudub alus eeldada selle menetlusse võtmisest keeldumist

või aluste puudumist. Juhul, kui kohus viidatud asjas hagi rahuldab, on selle õiguslikuks

järelmiks see, et kostja võlausaldajate otsus, millega Peeter Viirsalule anti volitus, ei ole tehtud

kehtivalt. Hageja leiab, et käesolevat asja ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on jõustunud

lõpplahend viidatud hagi menetlemisel. Kui kostja esindajal ei ole kehtivalt esindusõigust

tekkinud, tuleb käesolevas tsiviilasjas teha tagaseljaotsus TsMS § 227 lg 2 alusel. Kohtul on

võimalik ka käesolevas asjas tuvastada kostja võlausaldajate 02.08.2022.a koosolekul otsuste

mitte vastu võtmist või tühisust.

Tõlgendades TsMS § 227, 355, 356 koos ja süstemaatiliselt, saab ainuvõimalik järeldus olla see,

et olukorras, kus kostja esindaja volituse kehtivus on seatud kahtluse alla, on põhjendatud

käesolevas asjas menetluse peatamine või asja läbivaatamise edasi lükkamine kuni teises asjas

lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotleb tsiviilasjas menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-

22-11801 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui kohtu hinnangul puudub aluse menetluse

peatamiseks, lükata asja sisuline läbi vaatamine edasi, s.o kuni tsiviilasjas nr 2-22-11801 tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Kui tsiviilasjas nr 2-22-11801 tuvastatakse, et kostja esindajal

puuduvad kehtivad volitused, teha käesolevas asjas tagaseljaotsus ning rahuldada hagi.

Kostja poolt 02.08.2022. a esitatud menetlusdokument (2 inglisekeelset tekstifaili) ei vasta

elementaarsetele dokumendi tunnustele. Puuduvad allkirjad, pädeva asutuse pitsati jäljend või

selle väljastanud asutuse logo vms, samuti identifitseerimist ja autentsust tuvastada võimaldavad

rekvisiidid. Ka sisuliselt jääb ebaselgeks, millist asja lahendamisel olulist asjaolu need tõendid

peaksid tõendama. Kui tegemist on kohtulahendiga, siis ei ole need kohtulahendid jõustunud

ega ka täidetavad. Selliseid asjaolusid peab tõendama hageja.

6. Kostja esitas 31.08.2022. a seisukoha hageja 23.08.2022. a seisukohtadele.

Hageja nõue tuvastada võlausaldajate II üldkoosoleku otsuse nr 3 vastu võtmata jätmist on

perspektiivitu, kuna tsiviilasjas nr 2-21-7742 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et hagejal

ei ole Oxxxxx Kxxxxxxpankrotimenetluses hääli. Alternatiivselt, kostja ei nõustu hagi

muutmisega, kuna see ei aita kaasa vaidluse sisulisele lahendamisele ega ole otstarbekas.

Seejuures on hageja esitanud ebaselge nõude - hageja ei ole selgitanud, mille poolest erineb

esitatud nõue hageja poolt juba esitatud otsuse tühisuse või kehtetuse nõudest. Kostja hinnangul

ei ole põhjendatud, et esitatud nõue tuleks justkui läbi vaadata esimesena. Hagi muutmise

regulatsiooni eesmärk on eeskätt kaitsta kostjat ja järgida tema huvi, et vaidlus saaks lahendatud

algselt esitatud kujul ning et kostja positsiooni kaitsmine ei muutuks põhjendamatult raskemaks.

7 (15)

Hageja on tsiviilasjas nr 2-22-11801 otsuse vaidlustanud. Ka selles tsiviilasjas on hageja nõue

perspektiivitu. Kohus saab käesolevas asjas teha lõpplahendi.

Kostja esitas Iiri Kõrgema Kohtu lahendi resolutiivosa signeeritud teksti.

7. Kohus pidas 31.08.2022. a tsiviilasjas poolte osavõtul kohtuistungi. Hageja leidis, et kostja

esindusõigus ei ole selge. Hageja on esitanud vaidlustuse 2.augustil toimunud üldkoosoleku

otsuse vaidlustamiseks jaenne kui seda ei ole lahendatud, ei saa lahendada 7.detsembri

üldkoosoleku otsuse peale esitatud vaidlust. Kui hagi 2.augusti üldkoosoleku otsuse

vaidlustamiseks rahuldatakse, ei ole käesolevas asjas kostjal esindajat. Hagile on vastamata ja

hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada, kui käesolevas asjas ei ole kostjal kehtiva

esindusõigusega esindajat. Kui Viirsalul esindusõigust ei ole, siis ei ole kostjat kohal. Kostja

esindusõigus ei ole lõpuni selge. Kostja oli seisukohal, et PankrS § 193 lg 1 kohaldub ja

toimingud, mis tehakse Pankrotiseaduse uue redaktsiooni kehtivuse ajal, tehakse juba uue

redaktsiooni järgi. Kehtib PankrS § 83 lg 11 ja alates 01.02.2021. a kehtib PankrS § 82 lg 6. Ei

ole alust, et kohus oleks võinud augustis toimunud üldkoosolekul juba varem tehtud otsustuse

hagejale häälte arvu määramise kohta muuta. Kohus leidis, et võlausaldajate üldkoosoleku

otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Seda

seisukohta on väljendanud Riigikohus. Kostja esindaja esindusõigus on tõendatud.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus

avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS

§ - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna

esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada

PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees

või üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindaja, ning Peeter

Viirsalu on esitanud seisukohad. Kohus on menetlusest teavitanud pankrotihaldurit Andres

Tootsmani.

10. Kohus käsitleb esmalt kostja esindaja esindusõiguse küsimust ja seejärel lahendab hagis

esitatud nõuded.

Hageja esitas koos hagiga kohtule kostja võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku protokolli

(tl 37-39), millega valiti kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagis

(tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viiralu.

Tsiviilasjas nr 2-21-19742 kostja koos vastusega hagile esindusõigust tõendavaid dokumente ei

esitanud ja kohus tegi pankrotihaldurile ettepaneku nende esitamiseks 12.juuli 2022. a kirjaga

(tl 68-69). Kostja 08.08.2022. a menetlusdokumendiga esitas võlausaldajate kolmanda

üldkoosoleku protokolli (tl.105-107), millega on kinnitatud kostja esindaja esindusõigus

tsiviilasjas nr 2-21-18410 ja seotud üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamise ja

8 (15)

alternatiivselt kehtetuks tunnistamise hagiasjades. Üldkoosolek on toimunud 02.08.2022.a. ja

häälte määramisel on haldur selgitanud, et tuleb lähtuda PankrS§-st 82, sh lõikest 3, mille

kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab haldur võlausaldajate hääled tema käsutuses olevate

dokumentide alusel. Käesoleval juhul siis lähtudes ka Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022.a.

jõustunud lahendist, millega määrati null häält Consegna OÜ-le, UP Varud OÜ -le (pankrotis)

ja 3 286 206,83 euro suuruse nõude osas ka Flinty OÜ-le. Consegna OÜ vaidlustas temale

määratud häälte arvu null häält ja leidis, et koosolekut ei saa jätkata enne kui häälte arvu on

määranud kohtunik. Võlausaldaja Best Idea oli seisukohal, et kuna Consegna OÜ ei ole uusi

asjaolusid oma nõude kohta esitanud, siis haldur ei saa kuni nõuete kaitsmiseni häälte

määramisel lähtuda millestki muust kui jõustunud ringkonnakohtu lahendist ja järelikult ei ole

alust ka selleks, et kohus peaks hakkama uuesti hääli määrama.

Haldur jätkas koosolekut, tutvustas päevakorda, milles olid järgmised punktid:

1) Määrata ja tunnistada vandeadvokaat Peeter Viirsalu esindajaks kõigi käimasolevate ja

tulevaste Oxxxxx xxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise

hagide läbivaatamise kohtuasjades ja

2) Kiita heaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu tegevus kõigi käimasolevate Oxxxxx

Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks

tunnistamise hagide

läbivaatamise asjades (asjad nr 2-21-19742, 2-21-18410, 2-21-18342).

Need ettepanekud vaidlustas võlausaldaja Consegna OÜ, leides, et

-

Esindaja poolt kohtumenetluses tehtud toimingud ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt ja

-

Esindajale ei saa anda volitusi esindamiseks tulevastes kohtuvaidlustes edasiulatuvalt.

Koosolekul toimus arutelu, mille tulemusena pani koosoleku juhataja ettepanekud hääletusele.

Hääletamisel anti ettepaneku poolt 14 952 394,90 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Seega otsustas üldkoosoleku määrata ja tunnistada vandeadvokaat Peeter Viirsalu kohtus

esindajaks kõigi käimasolevate tsiviilasjade (s.h. tsiviilasi nr. 2-21-19742) ja tulevaste

üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades ja kiita

vandeadvokaat Peeter Viirsalu tegevus käimasolevates Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate

üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel tsiviilasjades 2-21-19742,

2-21-18410 ja 2-21-18342.

Üldkoosolekul osalejate registreerimislehelt (tl.101) nähtub, et üldkoosolekul osales kaks

võlausaldajat- Best Idea OÜ, kellele haldur andis 14 952 394,90 häält ja Consegna OÜ, kellele

haldur andis 0 häält. Osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamus on seega 7 476 198 häält ja

otsus on võetud vastu osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega.

Kohus on seisukohal, et osalevate võlausaldajate hääled on määratud õigesti ja

lihthäälteenamusega on esindaja valimise otsus vastu võetud. Kuni koosoleku toimumise ajani

oli nii maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus korduvalt kontrollinud võlausaldajatele halduri

poolt häälte määramise põhjendatust ja seaduslikkust. Tartu Ringkonnakohus on

sellekohaseid otsustusi teinud samas küsimuses (Consegna OÜ-le häälte määramine)

27.01.2022.a kahe erineva üldkoosoleku kohta kahes määruses ja Riigikohus ei pidanud

põhjendatuks selles küsimuses esitatud määruskaebusi menetlusse võtta. 02.08.2022.a.

koosoleku ajaks ei olnud võlausaldaja Consegna OÜ esitanud uusi asjaolusid oma nõude

kohta, mistõttu varasemast erinevat häälte määramist PankrS § 82 lg.7 alusel ei saa ette tulla. Ka

kohtule kehtib häälte arvu määramisel PankrS § lg.3 esimene lause, s.t. ka kohtunik ei saa

määrata sellele võlausaldajale hääli teisiti kui seda on tehtud varasematel üldkoosolekutel ehk

0 häält. Seetõttu on põhjendatud Consegna OÜ-le häälte määramine-0 häält vastavalt

varasematel võlausaldajate üldkoosolekutel ja Tartu Ringkonnakohtu poolt 27.01.2022.a

9 (15)

määrustes määratule. Hääletamise tulemusena on tsiviilasjas 2-21-19742 Pankrs § 83 lg.5

alusel valitud isik vandeadvokaat Peeter Viirsalu.

Nõustuda ei saa Consegna OÜ vastuväitega, et varasemalt tehtud toiminguid ei saa heaks kiita

tagasiulatuvalt. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne

tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi,

selle hiljem heaks kiidab.

Tehingu heakskiit ongi võimalik just hiljem, pärast tehtud tehingust ja selle sisust

teadasaamist. Kohtumenetluses näeb sama hilisema heakskiidu võimaluse ette TsMS § 226

lg.3, § 227 lg.7.

Seadusest ei tulene Consegna OÜ väide, et volitusi ei saa anda esindamiseks tulevastes

kohtuvaidlustes edasiulatuvalt. TsÜS § 120 esindusõiguse ulatuse, s.t. käesoleval juhul volituse

ulatuse määrab esindatav. Kui esindajat volitatakse esindama kohtumenetlustes, on

esindusõiguse ulatus määratud TsMS §-s 222, kehtivad ka esindusõiguse piiramise võimalused.

Käesoleval juhul on esindusõiguse andmine tsiviilasjas 2-21-19742 sõnaselgelt määratud

üldkoosoleku protokollis..

Tegemist on seega PankrS § 83 lg 5 korras tehtud otsustusega, kuna pankrotitoimkonda ei ole

kuni 2.augustini 2022. a valitud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-03 p 24 öelnud:

…võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei

ole kehtetuks tunnistatud.

Oliver Kruuda (pankrotis) võlausaldajate 02.08.2022. a üldkoosoleku otsus valida tsiviilasjas nr

2-21-19742 pankrotivõlgniku esindajaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu kehtib. Ehkki see otsus

on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-11801, ei ole otsust kehtetuks tunnistatud. Seega vaidlus

PankrS § 83 lg 5 korras esindajaks valitud isiku teemal on käesolevas asjas tagajärjetu. Peeter

Viirsalu esindusõigus on kehtiv, tegemist ei ole esindusõiguseta isiku ega ebaselge

esindusõigusega isikuga, mis nõuaks TsMS § 227 lg.4, lg 5 või lg 7 kohaldamist või

tagaseljaotsuse tegemist. Kohus selgitab siinkohal, et hageja seisukoht teha tagaseljaotsus,

millega hagi rahuldada, ei ole tagaseljaotsuse puhul ainus lahendus. TsMS § 407 lg.6 näeb ette

ka võimaluse jätta tagaseljaotsusega hagi rahuldamata, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Neil asjaoludel on Peeter Viirsalu PankrS § 83 lg 5 alusel seadusekohase esindusõigusega kostja

esindaja käesolevas asjas. Kohus ei peata menetlust ega lükka asja läbivaatamist edasi. Kohus

lahendab hagid nende esemeks olevate sündmuste toimumise järjekorras.

11. Hageja nõue hagis tuvastada võlausaldajate üldkoosolekul 07.12.2021. a päevakorrapunkti 3

all vastuvõetud otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada päevakorrapunkti 3 all tehtud otsus

kehtetuks on täiendatud 23.08.2022. a nõudega nr. 1- tuvastada, et päevakorrapunkti nr 3 all

tehtud otsust ei ole vastu võetud.

11.1 Kohus käsitleb esmalt nõuet nr 1 - et päevakorrapunkti nr. 3 all tehtud otsust ei ole

vastu võetud.

07.12.2021. a toimus Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate teine üldkoosolek, kus

muuhulgas oli päevakorras (p 3) Kohtus esindaja määramine pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339).

PankrS § 81 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa

võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 82 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline

tema nõude suurusega.

10 (15)

PankrS § 82 lg 3 sätestas (07.12.2021. a kehtinud redaktsioon): Kuni nõuete kaitsmiseni määrab

iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja

peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm

tööpäeva enne üldkoosolekut.

PankrS § 82 lg 4 sätestas (07.12.2021. a kehtinud redaktsioon): Kui üldkoosolekul osalenud

võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte

arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes

selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või

kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitada

määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul selle saamisest

arvates.

Haldur määras üldkoosolekul võlausaldajale Consegna OÜ 0 häält, kokku määras haldur

osalenud võlausaldajatele 17 012 863,47 häält. Kuna halduri antud hääled vaidlustasid

võlausaldajad Aktsionär OÜ ja Consegna OÜ, määras hääled üldkoosolekul viibinud kohtunik.

Kohtunik määras Consegna OÜ-le 0 häält.

Kokku määrati kohtuniku poolt üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele 17 012 863,14 häält,

millest lihthäälteenamus oli 8 506 432 häält.

Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 all (Kohtus esindaja määramine

pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr

2-21-18339) võeti vastu otsus Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Paater

Viirsalu. Selle otsuse poolt anti 16 964 555,74 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Teise

kandidaadi poolt (advokaat Sven Lass) anti 48 307,73 häält. Kuna Peeter Viirsalu poolt antud

hääled 16 964 555,74 häält on rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud.

Hageja taotlus tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud, ei kuulu rahuldamisele.

Hageja käsitlus hagiavalduses teemal, et lihthäälteenamuseks oli vaja üle 20 777 619,24 hääle,

ei ole asjakohane. Hääleõiguslikud on võlausaldajate üldkoosolekul need võlausaldajad, kellele

on hääled määratud.

Kohus leiab, et hageja poolt täiendava nõude esitamise näol ei ole tegemist hagi muutmisega.

Hageja täiendav alternatiivne nõue - tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud - tugineb juba varem

esitatud faktilistele väidetele ja tegemist on õiguse kohaldamise taotlusega. Õiguse kohaldamine

on kohtu ülesanne (TsMS § 438 lg 1).

11.2 Hageja taotlus tuvastada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsuse tühisus on esitatud

järgmistel põhjendustel: olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud

seaduses nõutud ja seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa

lugeda otsust vastuvõetuks. Olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku

protokollis taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata

otsusega ja tuleb tuvastada otsuse tühisus.

Hageja on oma taotlust ajendanud tuvastushuvi põhjendanud nii hagis kui ka selle täienduses

nii, et tal puudub võimalus muus hagimenetluses või muu nõude esitamisel taolist tuvastushuvi

realiseerida. Hageja tuvastushuvi seisneb ka selles, et kui kohus tuvastab, et kostja

võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul ei tehtud kehtivat otsust Peeter Viirsalule volituste

andmise kohta, siis puudub Peeter Viirsalul kostja esindamise õigus tsiviilasjas nr 2-21-18339.

Sellest sõltub omakorda tsiviilasja nr 2-21-18339 lahendamine, kuna kostjal puudub esindaja ja

kohtul tuleb teha hagi rahuldav tagaseljaotsus. Hagejal on selge ja otsene huvi 07.12.2021. a

otsuse mitte vastu võtmise, tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise vastu. Hageja selgitas

kohtuistungil täiendavalt, et ta soovib osaleda pankrotimenetlust kujundavate otsuste tegemisel.

11 (15)

Sellega on hageja oma huvi käesolevas pankrotimenetluses, sh tuvastushuvi käesolevas asjas

selgelt deklareerinud.

Kostja hinnang, et hagejal puudub tuvastushuvi, ei ole õige. Samas märgib kohus, et hageja

tuvastushuvi taolises küsimuses ei saa püsida lõputult. Tehtud otsuste vaidlustamine Consegna

OÜ poolt põhjendusel, et temale on hääled enne nõuete kaitsmist määratud ebaõigesti, on

korduvalt läbinud kohtuliku kontrolli kõigi Eesti kohtuastmete poolt ja häälte määramine on

otsustatud lõplikult. Seetõttu võib püsivate vaidlustuste esitamine samal motiivil kujuneda

menetlusõiguste kuritarvitamiseks.

Kohus on eespool näidanud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud üldkoosolekul osalenud

hääleõiguslike võlausaldajate lihthäälteenamusega, kuna otsuse poolt anti 16 964 555,74 häält,

lihthäälteenamuseks oli vajalik 8 506 432 häält. PankrS § 81 lg 1 nõuet – võtta otsused vastu

koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega - ei ole rikutud ja otsus ei ole

vastuolus seadusega. Pankrotihaldur on selle otsuse vormistanud seadusekohaselt (tl 37-38).

Kohus ei välista üldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamise võimalikkust kui esinevad

sellekohased eeldused, Eesti õiguskord näeb sellise võimaluse ette näiteks Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses (§ 29). Käesolevas asjas ei esine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamise eeldusi ja puudub alus vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks.

11.3 Hageja taotlus tunnistada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus kehtetuks tugineb

PankrS §-le 81 lg 1 ehk otsus on vastuolus seadusega, aga ka PankrS § 83 lg 1 - otsuse

tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.

Pankrs § 83 lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Vastuolu seadusega seisneb hageja arvates selles, et otsus on vastu võetud PankrS § 81 nõudeid

rikkudes, mille kohaselt võetakse otsused vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate

lihthäälteenamusega. Kui halduri määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määrab hääled

koosolekul osalev kohtunik ja kui kohtuniku määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määratakse

häälte arv määruskaebemenetluses. Otsust ei võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega ja

seadusest tuleneva korra rikkumine seisnes selles, et haldur ja maakohus seadusevastaselt

hagejale hääli ei määranud.

Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud.

Kohus on eespool p 11.2 näidanud, et võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku otsus

päevakorrapunkti 3 all on vastu võetud kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega ja

otsus ei ole seega vastuolus Pankrotiseaduse § 81 lg 1 ega muude sätetega.

Otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda OÜ-le Consegna häälte määramisel.

Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 07.12.2021. a määratud häälte arvu osas

lahendas kohus esmalt suulise määrusega 07.12.2021. a üldkoosolekul, kirjalik määrus

vormistati ja oli kättesaadav 13.12 2021. a (tl 40-41). Tartu Maakohtu määrus häälte määramise

kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.2022 .a määrusega (tl

62-66), jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0

häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022. a. 18.04.2022.a keeldus Riigikohus

Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi kõigis

astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 07.12.2021. a

12 (15)

üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält.

Tartu Ringkonnakohus 27.01.2021. a määrusega muutis maakohtu määrust osas, millega olid

hääled määratud võlausaldajale UP Varud OÜ (pankrotis) ja määruse p 19 märkis:

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste

väited ei anna alust Consegna ja Best Idea osas määruse muutmiseks või tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, millest tulenevalt

võiks järeldada, et Consegnale jäeti põhjendamatult hääled määramata.

Seega on käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest

võlausaldajate üldkoosolekul 07.12.2021. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud

seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel.

Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte

määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui maakohus määras

07.12.2021. a ja ringkonnakohus 27.01.2022. a. Võlausaldaja Consegna OÜ esitas 5.11.2021. a

küll haldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue summas 24 545 562,56

eurot ja selle aluseks on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr

2-20-15749, kuid muid dokumente võlausaldaja oma nõude tõendamiseks ei esitanud, ehkki

haldur tegi sellekohase ettepaneku OÜ-le Consegna 6.11.2021. a. Tartu Ringkonnakohus on

oma 27.01.2022. a määruse p 23.2 märkinud, et Ringkonnakohtu arvates oli tagaseljaotsuse

saamise ainsaks või peamiseks eesmärgiks võlgniku pankrotimenetluses häälteenamuse

saavutamine. Consegna OÜ on esitanud maakohtule hagi võlgniku vastu 24 541 509 euro

saamiseks 28.10.2020. a tsiviilasjas nr 2-20-15749, s.o vahetult pärast Best Idea nõude kohta

tehtud kohtulahendi jõustumist võlgniku vastu. Lisaks sellele on Consegna OÜ võlgniku

lähikondne PankrS § 117 lg 3 järgi. Arvestades Consegna OÜ kui võlausaldaja ja Oxxxxx

Kxxxxx (pankrotis) kui võlgniku omavahelist seotust, siis on halduril nõuete kontrollimisel, aga

ka kohtul häälte määramise vaidluse lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (Tartu

Ringkonnakohtu 11.11.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6613 p13.2.2) Haldur põhjendas

kohtuistungil OÜ-le Consegna häälte mitteandmist ja seadis kahtluse alla, kas võlausaldajal on

selline nõue üldse olemas. Haldur on võlgniku tahteavalduse vaidlustamiseks esitanud

tagasivõitmise hagi. Kohus leidis nii 07.12.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul ja leiab ka

praegu, et selline tagasivõitmise hagi esitamine on halduri pädevuses PankrS § 55 lg 2 järgi.

Käesolevaks ajaks on PankrS § 82 lg 3 kolmas lause sõnastatud: Kui halduri käsutuses olevatest

dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb

menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled

määramata. See tähendab, et käesolevaks ajaks on ka seadusandja asunud seisukohale, et

menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus võib olla aluseks sellele võlausaldajale

hääli mitte määrata.

07.12.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollis p 1 „Võlausaldajatele häälte arvu

määramine“ on andnud haldur põhjaliku ülevaate sellest, et võlausaldajate poolt täiendavaid

nõudeid võrreldes võlausaldajate I üldkoosoleku seisuga ei esitatud. Haldur kontrollis, kas

esineb alus määrata hääli teisiti võrreldes võlausaldajate I üldkoosolekul määramisega. Haldur

ei tuvastanud, et esineks alus anda nendele võlausaldajatele, kes osalesid I üldkoosolekul, hääli

teisiti käesoleval koosolekul.

Consegna OÜ-le võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul määratud häälte arv 0 häält on

määratud kehtiva seaduse kohaselt ja kontrollitud kõrgemate kohtuastmete poolt. Et Oxxxxx

Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus toimub Eestis ja Eesti õiguse kohaselt, on lisaks Tartu

Maakohtu 19.10.2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-21-7742 kinnitatud ka Tartu Ringkonnakohtu

27.01.2022. a otsuses ja Riigikohtu 18.04.2022. a määruses, millega kohus keeldus Oxxxxx

Kxxxxx määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seetõttu ei anna hageja väited teemal, et Tartu

13 (15)

Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ja kostja Oxxxxx

Kxxxxx pankroti välja kuulutanud, alust hageja hagis esitatud nõuete rahuldamiseks.

Consegna OÜ nõue tunnistada võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul päevakorrapunkti 3

all tehtud otsus „Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise

hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“

kehtetuks jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Kostja esitas 05.09.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et Consegna

OÜ-lt välja mõista Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 2942,40 eurot

(sh käibemaks). Esindajal on kulunud 14,7 töötundi ning keskmine tunnitasu on 166,80 eurot

(ilma käibemaksuta). Kostja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulusid

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Consegna OÜ-d tasuma

Oxxxxx Kxxxxxxx (pankrotis) viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kostja menetluskulud on kujunenud järgmiselt: 21.06.2022. a hagi ja õigusliku olukorra analüüs

0,6 h; 04.07.2022. a hagi vastuse koostamine 3 h; 04.07.2022. a analüüs, kostja vastuse

koostamine ja esitamine 2 h; 08.08.2022. a esindusõiguse tõendamine ja muud tõendid - esildis

kohtule 0,7 h; 08.08.2022. a menetlusdokumendi täiendamine ja kohtule esitamine 0,5 h;

24.08.2022. a hageja seisukoha analüüs 0,2 h; 24.08.2022. a Consegna OÜ menetlusdokumendi

analüüs, menetlustaktika 1 h; 30.08.2022. a seisukoht, büroosisene arutelu 2,1 h; 30.08.2022. a

analüüs, menetlusdokumendi täiendamine (seisukohad hageja seisukohtadele) 2 h; 31.08.2022. a

menetluskulude nimekirja koostamine 0,1 h ning 31.08.2022. a valmistumine istungiks,

menetlusdokumendi täiendamine ja esitamine, esindamine kohtus (Jõgeva) 2,5 h.

Kostja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-21-19742.

Hageja esitas 06.09.2022. a seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et

arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud

põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide

arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 01.09.2022. a ning hageja õigusabi maht

(tundides) on 7,75 h.

Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse.

14 (15)

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esmalt hindab kohus kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja tunnitasu on

selles asjas 166,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tunnitasu koos käibemaksuga

200,16 eurot. Riigikohtu seisukohtade (2-19-10324 p 17, 2-20-11496 p 11) järgi tuleb

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada konkreetse kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Riigikohtu seisukoha järgi kehtib esindajatasu kohta käiv ühetaoliselt on hagimenetlusasjades

kui hagita asjades. Käesolev vaidlus toimub hagimenetluses ja kohus hindab, et käesolev

tsiviilasi on keskmisest pigem vähesema keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilvaidluse eripära (nagu ka samaaegselt arutatud tsiviilasja nr 2-21-18339 puhul) on selles,

et vaidluse kesksetes küsimustes (maksejõuetusmenetluse toimumine Eestis või Iirimaal, häälte

määramine sarnaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratuga) on erinevates

kohtuastmetes juba varasemalt seisukoht võetud. Menetluspoolte poolt kohtule esitatud

dokumendid ongi peamiselt varasemalt neis küsimustes tehtud kohtulahendid. Poolte endi poolt

koostatud dokumendid sisaldavad peamises osas poole seisukohti varasema kohtulahendi osas.

Kostja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldavad kostja enda originaalseid seisukohti vaid

menetluslikes küsimustes (kostja seisukohad menetlusõiguste kuritarvitamise kohta hageja

poolt, hagi läbi vaatamata jätmise küsimus). Mahukust on lisanud peamiselt varasemate

kohtulahendite hulk ja maht, nt kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahend (lõik originaaltekstist

ja tõlkest), st dokumendid, mida esindaja ei ole pidanud ise koostama, samuti on need

dokumendid olnud lihtsasti kättesaadavad. Seetõttu peab kohus kostja esindaja tunnitasuna

põhjendatuks 159,81 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 191,77 eurot. Samasugust

tunnitasu rakendas kohus ka tsiviilasjas nr 2-21-18339 ja käesolevas asjas suurema tunnitasu

rakendamine ei ole selle asja tagasihoidlikku keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.

Kostja esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks 9,15 tunni ulatuses. Hagile vastuse koostamise

ja sellele eelnenud tegevuste ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 3,6 tundi, mis

moodustub hagile vastuse koostamisest ja esitamisest koos eelneva õigusliku olukorra

analüüsiga. Kohus märgib siinkohal, et hagivastuse (04.07.2022. a menetlusdokument)

argumendid on küll sisukad, kuid selle kujundamine ja koostamine ei saa ületada 3 tundi.

Hageja 23.08.2022. a menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs, kostja seisukohtade

koostamine hageja seisukohtadele ei nõua oma sisukuse ja vähese keerukuse tõttu enamat aega

kui 3 tundi. Valmistumine kohtuistungiks, menetlusdokumendi täiendamine, esindus kohtus on

kostja märgitu kohaselt vajanud aega 2.5 tundi. Kohus leiab, et need tegevused jagunevad oma

aja ja vajalikkuse poolest kahe kohtumenetluse (2-21-18339 ja 2-21-19742) vahel, kuna

kasutatud argumendid on samataolised ja kohtuistung 31.08.2022. a toimus Jõgeva kohtumajas

mõlemat kohtuasja koos arutades. Kohtuistung kestis 1,5 tundi. Seetõttu jaguneb kohtuistungi

ettevalmistamisele ja kohtuistungile kulunud aeg 2,5 tundi mõlema viidatud kohtuasja vahel

võrdselt ehk 1,25 tundi kummalegi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,1 tundi.

Arvestades, et käesolev tsiviilvaidlus ei ole eriliselt mahukas ega keerukas, on asjas esindaja

põhjendatud ajakulu 9,15 tundi. Kokku kostja õigusteenuse kulu 9,15x159,81=1462,260 eurot,

lisandub käibemaks 292,45 eurot, kokku 1754,71 eurot.

Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4

sätetega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

15 (15)

Kohtunik