2-22-103703/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-103703

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi M. T. vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

6 676,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522)

Hageja volitatud esindaja: Irina Metsler-Verner

(Julianus Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio

(registrikood 16013522) kasuks välja kostja ja AS Inbank vahel 16.04.2020 sõlmitud

laenulepingust nr L89003911573 tulenev põhivõlgnevus 4709 eurot ja viivis (perioodi

26.02.2021-28.03.2022 eest) 965,59 eurot, kokku 5674,59 eurot.

3. Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivised alates

29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 4709 eurot määras 18,90% aastas.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude

osas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 90 % ulatuses kostja M. T. kanda ja 10% ulatuses hageja AS

Aktiva Portfolio kanda.

6. Välja mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulu 999

eurot.

7. Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja hüvitatavatelt

menetluskuludelt (999 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-103703

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 02.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.lt (kostja) 6283,09 euro väljamõistmiseks. Kohus

võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas

vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 21.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-12).

2. Hageja esitas 28.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4 709 eurot,

intressi 565,24 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise nõudes (dtl

17-22).

3. 31.03.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 67-68).

4. Kostja esitas 14.04.2022 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu (dtl 73-

74). 10.05.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 83-87). 25.05.2022 esitas kostja

seisukoha hageja seisukohale (dtl 102).

5. 22.08.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate selgituste ja kõigi seni esitamata taotluste ja

tõendite esitamiseks 02.09.2022 ning vastaspoole esitatule vastamiseks 13.09.2022. Kohus

määras lõpetada eelmenetlus 13.09.2022 ning anda pooltele tähtaeg soovi korral lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 23.09.2022 ja vastaspoole

menetluskuludele vastamiseks 30.09.2022. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, määras

kohus teha käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 07.10.2022 (dtl 104-109).

6. 31.08.2022 esitas hageja läbi kohtu kostjale kompromissettepaneku (dtl 111-112) ning

22.09.2022 lõpliku seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga (dtl 114-116).

Hageja nõue ja asjaolud

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot, intress 565,24 eurot, haldustasu

10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 965,59 eurot. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

2-22-103703

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 16.03.2018 väikelaenu

lepingu nr L89001547606, mille alusel sai kostja laenu 3200 eurot. 14.07.2018 sõlmisid

laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr L89001862695, mille alusel on kostjale väljastatud

laen summas 400 eurot. 03.07.2019 sõlmisid laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr

L89002774041, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 2 100 eurot. 16.04.2021

sõlmisid laenuandja ja kostja kokkulepe väikelaenulepingute L89001547606, L89001862695

ja L89002774041 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab

leping numbrit L89003575906. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki

summas 4 709 eurot. 16.04.2020 sõlmisid laenuandja ja kostja kokkuleppe väikelaenulepingu

nr L89003575906 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab

leping numbrit L89003911573. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki

summas 4 709 eurot. Kostja ei ole alates 16.04.2020 laenuandjale ega hagejale midagi tasunud.

Laenuandja saatis 05.02.2021 kostjale laenulepingu L89003911573 ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi

kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja lepingu nr L89003911573 üles 25.02.2021.

Laenuandja loovutas 27.02.2021 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr L89003911573 leppisid pooled intressimääraks 18,9% aastas.

Kostja on intressivõlgnevus alates 2.osamaksest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele

eelnenud osamakseni 15.02.2021 summas 565,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.02.2021 kuni hagi esitamiseni

28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% aastas summas 965,59 eurot. Samuti

nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Lepingus nr

L89003911573 on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Vastavalt laenulepingu

tingimustele on lepingu igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates

2. osakasest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.02.2021

summas 10 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja sissenõudekulud 50 eurot koosnevad: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidete vastamine

telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ning võlanõude avaldamisega tehtud

kulud)

8. Hageja esitas 10.05.2022 kohtule seisukoha kostja vastusele. Laenuandja on saatnud kostjale

(laenutaotlejale) e-kirja, milles oli lisatud laenuleping, kostjal oli võimalik lepinguga tutvuda

enne lepingu allkirjastamist. On arusaamatu, milliste tingimustega ei olnud kostja nõustunud.

Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei ole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes

heakskiitvat tahteavaldust teinud. E-kiri saadeti kostja kasutuses olevale e-maili aadressile.

Kostja on hagivastuses märkinud, et krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes,

et kostja on krediidivõimeline. Kostja ei ole enda esitatud väiteid kuidagi tõendanud või

selgitanud, miks ja kuidas on kostjal selline seisukoht kujunenud. Kuivõrd kostja väited on

paljasõnalised ning tõendamata, tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja oli kohustatud

laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetuleku suuruse kohta, igakuiste

kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri-,

kommunaalteenuste kohustuse, sidevahendi kulud). Kostja on nimetatud andmed laenuandjale

avaldanud. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel.

Laenuandja sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud. Vastutustundliku

laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina

kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja

teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile

positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru

vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.

2-22-103703

Kostja vastuväited

9. Kostja oma 14.04.2022 kohtule esitatud vastuses ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema

vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole nõus hageja ees kohustusi täitma. Kostja leiab, et antud

krediidilepingu sõlmimine on olnud heade kommetega vastuolus, kuna teise osapoolena on

hageja ära kasutanud kostja kogenematust, teadmatust ja heausksust (tehing oli koostatud

ebasoodsatel tingimustel). Kostja leiab, et krediidiandja on eksinud vastutustundliku laenamise

põhimõtete vastu. Krediidiandja ei kontrollinud lepingut sõlmides kostja tausta, sissetulekuid

ega võimekust antud kohustust täita.

10. Kostja esitas 25.05.2022 kohtule vastuse hageja seisukohale. Kostja teatas kohtule, et

hageja ja kostja vahel on pooleli läbirääkimised võimaliku kompromissi sõlmimiseks ja seda

tingimustel, et kostja tasub hagejale ainult nõude põhisumma 4709 eurot 48 kuulise

maksegraafiku alusel ning alustab osamaksete tasumist koheselt peale kompromissi kinnitava

määruse jõustumist.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436

lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik

uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis laenuandjaga vaidlusalused

laenulepingud. Ka hageja esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja sõlmisid 16.03.2018

väikelaenu lepingu nr L89001547606 (dtl 24-28), 14.07.2018 väikelaenu lepingu nr

L89001862695 (dtl 30-33), 03.07.2019 väikelaenu lepingu nr L89002774041 (dtl 35-41),

16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingute nr L89001547606, L89001862695 ja

L89002774041 muutmiseks, alates mille jõustumisest kandis laenuandja ja kostja vaheline

leping numbrit L89003575906 (dtl 43-48) ning 16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingu nr

L89003575906 muutmiseks, alates mille jõustumisest kannab laenuandja ja kostja vaheline

leping numbrit L89003911573 (dtl 50-55). Nimetatud laenulepingutest nähtuvalt on kostja

saanud lepingu nr L89001547606 alusel laenu summas 3200 eurot intressi- ja viivisemääraga

18,90 % aastas, lepingu nr L89001862695 alusel laenu summas 400 eurot intressi- ja

2-22-103703

viivisemääraga 18,90 % aastas, lepingu nr L89002774041 alusel laenu summas 2100 eurot

intressi- ja viivisemääraga 18,90 % aastas. Väikelaenu lepingute nr L89001547606,

L89001862695 ja L89002774041 muutmise kokkuleppe kohaselt kostja tunnistanud laenu

põhiosa jääki 4709 eurot intressi- ja viivisemääraga 18,90%. Kostja pidi tasuma laenumakseid

kokkulepitud maksegraafikute kohaselt.

15. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud

25.02.2021 erakorraliselt üles, kuna kostja oli jätnud tasumata või ainult osaliselt tasunud 3

osamakset ja võla tasumiseks antud täiendav tähtaeg oli möödunud edutult. Eeltoodu nähtub ka

hageja esitatud ülesütlemisavaldusest (dtl 57). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole

ülesütlemisavaldust kätte saanud või et see oleks mingil põhjusel kehtetu.

16. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kõik laenulepingutest tulenevad nõuded on 27.02.2021

loovutatud hagejale (dtl 58). VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete loovutamine

piiratud.

17. Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalustest

laenulepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Kostja on väitnud üksnes, et

laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd

on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi, sissetulekute ja tausta kohta,

millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine ning lepingu sõlmimine oli heade

kommetega vastuolus, kuna laenuandja on ära kasutanud kostja kogematust, teadmatust ja

heausksust.

18. TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. TsÜS § 86 lõige 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui

pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest saaks järeldada,

et kostja sõlmis lepingud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samuti ei nähtu välja toodud asjaoludest, et

tehingud oleksid tehtud ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevatele vastastikuste

kohustuste väärtus oleks olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka ei nähtu, et

tehingud oleksid vastuolus avaliku korraga. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et sõlmitud

tehingud oleksid heade kommete või avaliku korraga vastuolus ning et sõlmitud leping koos

lisadega ei ole TsÜS § 86 alusel tühine.

19. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab,

et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse

2-22-103703

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja.

20. Kohus on 22.08.2022 määruses hagejale selgitanud, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 on

hageja kohustuseks esitada kohtule asjaolud ja tõendama, et kostjale laenu andmisel täideti

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostjale laenu andmisel täideti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et kostja oli kohustatud

laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetulekute suuruse kohta, igakuiste

kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri- ja

kommunaalteenuste kohustused, sidevahendi kulud). Hageja on välja toonud, et kostja on

nimetatud andmed laenuandjale avaldanud. Hageja on nimetatud asjaolu kinnitamiseks

esitanud laenutaotluse nr P89002774041 (dtl 88), millest nähtuvalt oli kostja igakuine sissetulek

840 eurot ja igakuised kohustused 75 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendist ei ole

võimalik aru saada, millise laenu taotlemisel kostja nimetatud andmed esitas. Samuti ei ole

hageja esitanud kõiki laenutaotlusi, kuivõrd hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt

on kostjale väljastatud laene korduvalt. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, mida lisaks kostja

poolt laenutaotluste esitamisele tehti kostja krediidivõimekuse hindamiseks. Hageja on küll

välja toonud, et igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade

alusel, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud, mida antud juhul konkreetselt kostja puhul hinnati.

Vaid kostja isikusamasuse ning korduvate laenulepingute sõlmimisel vaid kostja poolt

edastatud laenutaotluse andmete kontrollimine ei ole kohtu hinnangul piisav vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei ole teinud kohtu hinnangul piisavalt selleks, et

täita omapoolset kohustust. Hageja õiguseelneja (kelle kohustused nõude loovutamisega on

omistatavad hagejale) jättis kontrollimata, millised olid kostja jooksvad laenumaksed lepingute

alusel kokku ja kas see on kooskõlas kostja enda deklareeritud sissetuleku ning kohustustega.

Kohtu hinnangul ei ole seega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud

lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi

kontrollimise kohta. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21). Kohus möönab, et kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi

kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja laenuandja võis krediidiandjana

sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja lasta vajadusel täpsustada.

Selle nõude täitmiseks oli kostjalt võimalik nõuda mõistlikke andmeid, tõendeid ja põhjendusi

viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Inbank

AS kui professionaalne krediidiandja ei ole kõnealustel asjaoludel nõuetekohaselt täitnud oma

kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

22. VÕS § 4034 lõige 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Sama paragrahvi lõiked 6 ja 7

sätestavad

tagajärjed

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

mittejärgimise

korral:

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

2-22-103703

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes

6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid, sh

lepingu haldustasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitab kostjale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too seega kaasa krediidisaaja (kostja)

vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest ega muuda laenulepinguid tühiseks. Samuti

ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju

tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

23. VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034

lõike 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi seega vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 0% aastas ning hageja

intressi nõue summas 565,24 eurot ei ole seega põhjendatud. Seega võis hageja VÕS § 4034

lõike 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.

Käesoleval juhul ei ole kostja peale hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist (s.o

16.04.2022) tagasimakseid teostanud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot.

24. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

25. Laenuandja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ja laenuandja vahel 16.03.2018 sõlmitud laenulepingu

nr L89001547606 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,92 % aastas (dtl 24), 14.07.2018

sõlmitud laenulepingu nr L89001862695 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 39,01 % aastas

(dtl 30) ja 03.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr L89002774041 kohaselt krediidi kulukuse määr

23,34 % aastas (dtl 35). 16.04.2020 sõlmitud väikelaenu lepingute muutmise kokkuleppe

kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,80 % aastas (dtl 43) ning 16.04.2020 sõlmitud

väikelaenu lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,74 % (dtl 50).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2018

aasta märtsis oli 19,97%, 2018 juulis 20,01%, 2019 juulis 20,61% ja 2020 aprillis 20,52%. VÕS

§ 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda ning seega ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu

tühised.

26. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised muul põhjusel.

2-22-103703

27. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole

kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on

tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt

VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

28. Hageja põhinõue 4709 eurot koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole

põhivõla arvestusele esitanud vastuväiteid. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel

kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhinõue 4709 eurot.

29. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõudelt alates laenulepingu ülesütlemise päevast, s.o

26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 28.03.2022 eest summas 965,59 eurot. Hageja on

arvestanud viivist määras 18,90 % aastas. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1

esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr

võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kostja viivise perioodi ja summat ei

vaidlusta. Kohus selgitab, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodust

tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 965,59 eurot rahuldamisele.

30. Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS §

1132 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja

sissenõudekulud koosnevad 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja ei

ole välja toonud ja tõendanud, millal hageja nimetatud kirjad kostjale on saatnud, samuti ei ole

hageja tõendanud täiendavate kulude tekkimist, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue

sissenõudekulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 4709 eurot ja viivise (perioodi 26.02.2021-28.03.2022) eest 965,59 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja nõude intressi, lepingu haldustasu ja

sissenõudekulude hüvitamiseks jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

33. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-22-103703

34. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas

6 289,84 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 625,25 eurot ehk

ligikaudu 10% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

põhjendatuks jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

35. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1160 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 114-

116). Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud ega hageja menetluskulude suurusele

vastu vaielnud.

36. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses

ettenähtud määras lähtudes hagihinnas. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 567

eurot (90% 630-st).

37. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

38. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 9,5 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1160 eurot.

39. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist

on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu

aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku

analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et

tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust

(kostja on üksnes vaidlustanud laenuandja vastutustundliku laenamise), peab kohus

põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 4 tunni kulu ehk 480 eurot ilma käibemaksuta.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulud summas 432 eurot (90% 480-st).

40. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 999 eurot (sh

riigilõiv 567 eurot ja õigusabikulud 432 eurot).

41. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.10.2022 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-22-

103703 määrati:

2-22-103703

RESOLUTSIOON

1. Parandada tsiviilasjas nr 2-22-103703 Pärnu Maakohtu 07.10.2022 kuupäevaga

dateeritud kohtuotsuses märgitud tsiviilasja number ning lugeda õigeks tsiviilasja

number: „2-22-103703“.

2. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.