2-22-103703/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt M. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivised alates
Legislator headnote
AI generated2-22-103703/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Mõista kostjalt M. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivised alates
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Määruse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2022, Pärnu
Tsiviilasja number
2-21-103703
Tsiviilasi
AS Aktiva Portfolio hagi M. T. vastu võlgnevuse,
kõrvalnõuete ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
6 676,55 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522)
Hageja volitatud esindaja: Irina Metsler-Verner
(Julianus Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)
Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Mõista kostjalt M. T.lt (T., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio
(registrikood 16013522) kasuks välja kostja ja AS Inbank vahel 16.04.2020 sõlmitud
laenulepingust nr L89003911573 tulenev põhivõlgnevus 4709 eurot ja viivis (perioodi
26.02.2021-28.03.2022 eest) 965,59 eurot, kokku 5674,59 eurot.
3. Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivised alates
29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 4709 eurot määras 18,90% aastas.
4. Jätta rahuldamata hageja nõue intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude
osas.
Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud 90 % ulatuses kostja M. T. kanda ja 10% ulatuses hageja AS
Aktiva Portfolio kanda.
6. Välja mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulu 999
eurot.
7. Mõista kostjalt M. T.lt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja hüvitatavatelt
menetluskuludelt (999 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-103703
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 02.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale
maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T.lt (kostja) 6283,09 euro väljamõistmiseks. Kohus
võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas
vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 21.02.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning
andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-12).
2. Hageja esitas 28.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 4 709 eurot,
intressi 565,24 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise nõudes (dtl
17-22).
3. 31.03.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama
kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 67-68).
4. Kostja esitas 14.04.2022 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele vastu (dtl 73-
74). 10.05.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 83-87). 25.05.2022 esitas kostja
seisukoha hageja seisukohale (dtl 102).
5. 22.08.2022 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus
menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate selgituste ja kõigi seni esitamata taotluste ja
tõendite esitamiseks 02.09.2022 ning vastaspoole esitatule vastamiseks 13.09.2022. Kohus
määras lõpetada eelmenetlus 13.09.2022 ning anda pooltele tähtaeg soovi korral lõplike
seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 23.09.2022 ja vastaspoole
menetluskuludele vastamiseks 30.09.2022. Juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, määras
kohus teha käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks 07.10.2022 (dtl 104-109).
6. 31.08.2022 esitas hageja läbi kohtu kostjale kompromissettepaneku (dtl 111-112) ning
22.09.2022 lõpliku seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga (dtl 114-116).
Hageja nõue ja asjaolud
7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot, intress 565,24 eurot, haldustasu
10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 965,59 eurot. Lisaks
palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
2-22-103703
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 16.03.2018 väikelaenu
lepingu nr L89001547606, mille alusel sai kostja laenu 3200 eurot. 14.07.2018 sõlmisid
laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr L89001862695, mille alusel on kostjale väljastatud
laen summas 400 eurot. 03.07.2019 sõlmisid laenuandja ja kostja väikelaenu lepingu nr
L89002774041, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 2 100 eurot. 16.04.2021
sõlmisid laenuandja ja kostja kokkulepe väikelaenulepingute L89001547606, L89001862695
ja L89002774041 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab
leping numbrit L89003575906. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki
summas 4 709 eurot. 16.04.2020 sõlmisid laenuandja ja kostja kokkuleppe väikelaenulepingu
nr L89003575906 muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab
leping numbrit L89003911573. Sõlmitud lepinguga on kostja tunnistanud põhiosa jääki
summas 4 709 eurot. Kostja ei ole alates 16.04.2020 laenuandjale ega hagejale midagi tasunud.
Laenuandja saatis 05.02.2021 kostjale laenulepingu L89003911573 ülesütlemise hoiatuse,
milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma lepingulisi
kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja lepingu nr L89003911573 üles 25.02.2021.
Laenuandja loovutas 27.02.2021 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda
kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr L89003911573 leppisid pooled intressimääraks 18,9% aastas.
Kostja on intressivõlgnevus alates 2.osamaksest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele
eelnenud osamakseni 15.02.2021 summas 565,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt
lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.02.2021 kuni hagi esitamiseni
28.03.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% aastas summas 965,59 eurot. Samuti
nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Lepingus nr
L89003911573 on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Vastavalt laenulepingu
tingimustele on lepingu igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kostjal on haldustasu võlgnevus alates
2. osakasest, s.o alates 15.11.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.02.2021
summas 10 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud
maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
Hageja sissenõudekulud 50 eurot koosnevad: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja
saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15
eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu
kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidete vastamine
telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulu ning võlanõude avaldamisega tehtud
kulud)
8. Hageja esitas 10.05.2022 kohtule seisukoha kostja vastusele. Laenuandja on saatnud kostjale
(laenutaotlejale) e-kirja, milles oli lisatud laenuleping, kostjal oli võimalik lepinguga tutvuda
enne lepingu allkirjastamist. On arusaamatu, milliste tingimustega ei olnud kostja nõustunud.
Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei ole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes
heakskiitvat tahteavaldust teinud. E-kiri saadeti kostja kasutuses olevale e-maili aadressile.
Kostja on hagivastuses märkinud, et krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes,
et kostja on krediidivõimeline. Kostja ei ole enda esitatud väiteid kuidagi tõendanud või
selgitanud, miks ja kuidas on kostjal selline seisukoht kujunenud. Kuivõrd kostja väited on
paljasõnalised ning tõendamata, tuleb need jätta tähelepanuta. Kostja oli kohustatud
laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetuleku suuruse kohta, igakuiste
kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri-,
kommunaalteenuste kohustuse, sidevahendi kulud). Kostja on nimetatud andmed laenuandjale
avaldanud. Igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade alusel.
Laenuandja sise-eeskirjad on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud. Vastutustundliku
laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina
kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja
teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile
positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru
vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.
2-22-103703
Kostja vastuväited
9. Kostja oma 14.04.2022 kohtule esitatud vastuses ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema
vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole nõus hageja ees kohustusi täitma. Kostja leiab, et antud
krediidilepingu sõlmimine on olnud heade kommetega vastuolus, kuna teise osapoolena on
hageja ära kasutanud kostja kogenematust, teadmatust ja heausksust (tehing oli koostatud
ebasoodsatel tingimustel). Kostja leiab, et krediidiandja on eksinud vastutustundliku laenamise
põhimõtete vastu. Krediidiandja ei kontrollinud lepingut sõlmides kostja tausta, sissetulekuid
ega võimekust antud kohustust täita.
10. Kostja esitas 25.05.2022 kohtule vastuse hageja seisukohale. Kostja teatas kohtule, et
hageja ja kostja vahel on pooleli läbirääkimised võimaliku kompromissi sõlmimiseks ja seda
tingimustel, et kostja tasub hagejale ainult nõude põhisumma 4709 eurot 48 kuulise
maksegraafiku alusel ning alustab osamaksete tasumist koheselt peale kompromissi kinnitava
määruse jõustumist.
Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et
hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi
poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks
ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud
väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436
lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi
lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik
uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis
sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)
rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1
järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse
rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust
rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise
kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis laenuandjaga vaidlusalused
laenulepingud. Ka hageja esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja ja kostja sõlmisid 16.03.2018
väikelaenu lepingu nr L89001547606 (dtl 24-28), 14.07.2018 väikelaenu lepingu nr
L89001862695 (dtl 30-33), 03.07.2019 väikelaenu lepingu nr L89002774041 (dtl 35-41),
16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingute nr L89001547606, L89001862695 ja
L89002774041 muutmiseks, alates mille jõustumisest kandis laenuandja ja kostja vaheline
leping numbrit L89003575906 (dtl 43-48) ning 16.04.2020 kokkuleppe väikelaenu lepingu nr
L89003575906 muutmiseks, alates mille jõustumisest kannab laenuandja ja kostja vaheline
leping numbrit L89003911573 (dtl 50-55). Nimetatud laenulepingutest nähtuvalt on kostja
saanud lepingu nr L89001547606 alusel laenu summas 3200 eurot intressi- ja viivisemääraga
18,90 % aastas, lepingu nr L89001862695 alusel laenu summas 400 eurot intressi- ja
2-22-103703
viivisemääraga 18,90 % aastas, lepingu nr L89002774041 alusel laenu summas 2100 eurot
intressi- ja viivisemääraga 18,90 % aastas. Väikelaenu lepingute nr L89001547606,
L89001862695 ja L89002774041 muutmise kokkuleppe kohaselt kostja tunnistanud laenu
põhiosa jääki 4709 eurot intressi- ja viivisemääraga 18,90%. Kostja pidi tasuma laenumakseid
kokkulepitud maksegraafikute kohaselt.
15. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud
25.02.2021 erakorraliselt üles, kuna kostja oli jätnud tasumata või ainult osaliselt tasunud 3
osamakset ja võla tasumiseks antud täiendav tähtaeg oli möödunud edutult. Eeltoodu nähtub ka
hageja esitatud ülesütlemisavaldusest (dtl 57). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole
ülesütlemisavaldust kätte saanud või et see oleks mingil põhjusel kehtetu.
16. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kõik laenulepingutest tulenevad nõuded on 27.02.2021
loovutatud hagejale (dtl 58). VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma
nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele
isikule. Tegu on tavalise raha maksmise nõudega, seega ei ole selliste nõuete loovutamine
piiratud.
17. Kostja ei ole vaielnud vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole vaidlusalustest
laenulepingutest tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Kostja on väitnud üksnes, et
laenuandja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd
on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi, sissetulekute ja tausta kohta,
millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine ning lepingu sõlmimine oli heade
kommetega vastuolus, kuna laenuandja on ära kasutanud kostja kogematust, teadmatust ja
heausksust.
18. TsÜS § 86 lõike 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
tühine. TsÜS § 86 lõige 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui
pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma
erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele
tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest saaks järeldada,
et kostja sõlmis lepingud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,
kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samuti ei nähtu välja toodud asjaoludest, et
tehingud oleksid tehtud ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevatele vastastikuste
kohustuste väärtus oleks olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka ei nähtu, et
tehingud oleksid vastuolus avaliku korraga. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et sõlmitud
tehingud oleksid heade kommete või avaliku korraga vastuolus ning et sõlmitud leping koos
lisadega ei ole TsÜS § 86 alusel tühine.
19. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2
sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase
hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle
teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus
kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised
varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate
rahaliste
kohustuste
võimaliku
suurenemise
mõju,
määrates
vajalike
hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta
olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab,
et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse
2-22-103703
korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama
krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes
juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse
korral krediidiandja.
20. Kohus on 22.08.2022 määruses hagejale selgitanud, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 on
hageja kohustuseks esitada kohtule asjaolud ja tõendama, et kostjale laenu andmisel täideti
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostjale laenu andmisel täideti
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et kostja oli kohustatud
laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetulekute suuruse kohta, igakuiste
kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri- ja
kommunaalteenuste kohustused, sidevahendi kulud). Hageja on välja toonud, et kostja on
nimetatud andmed laenuandjale avaldanud. Hageja on nimetatud asjaolu kinnitamiseks
esitanud laenutaotluse nr P89002774041 (dtl 88), millest nähtuvalt oli kostja igakuine sissetulek
840 eurot ja igakuised kohustused 75 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendist ei ole
võimalik aru saada, millise laenu taotlemisel kostja nimetatud andmed esitas. Samuti ei ole
hageja esitanud kõiki laenutaotlusi, kuivõrd hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt
on kostjale väljastatud laene korduvalt. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, mida lisaks kostja
poolt laenutaotluste esitamisele tehti kostja krediidivõimekuse hindamiseks. Hageja on küll
välja toonud, et igat konkreetset laenutaotlust hinnatakse eraldi laenuandja sise-eeskirjade
alusel, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud, mida antud juhul konkreetselt kostja puhul hinnati.
Vaid kostja isikusamasuse ning korduvate laenulepingute sõlmimisel vaid kostja poolt
edastatud laenutaotluse andmete kontrollimine ei ole kohtu hinnangul piisav vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei ole teinud kohtu hinnangul piisavalt selleks, et
täita omapoolset kohustust. Hageja õiguseelneja (kelle kohustused nõude loovutamisega on
omistatavad hagejale) jättis kontrollimata, millised olid kostja jooksvad laenumaksed lepingute
alusel kokku ja kas see on kooskõlas kostja enda deklareeritud sissetuleku ning kohustustega.
Kohtu hinnangul ei ole seega hageja kostja vastavat väidet millegigi ümber lükatud, ka esitatud
lepingutekstidest ei nähtu mingeid muid poolte kinnitusi kostja majandusliku seisundi
kontrollimise kohta. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata
krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on
tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust
varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille
tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda
maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus
tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21). Kohus möönab, et kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi
kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja laenuandja võis krediidiandjana
sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja lasta vajadusel täpsustada.
Selle nõude täitmiseks oli kostjalt võimalik nõuda mõistlikke andmeid, tõendeid ja põhjendusi
viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Inbank
AS kui professionaalne krediidiandja ei ole kõnealustel asjaoludel nõuetekohaselt täitnud oma
kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on rikutud vastutustundliku laenamise
põhimõtet.
22. VÕS § 4034 lõige 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike
kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Sama paragrahvi lõiked 6 ja 7
sätestavad
tagajärjed
vastutustundliku
laenamise
põhimõtte
mittejärgimise
korral:
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
2-22-103703
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes
6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid, sh
lepingu haldustasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitab kostjale, et
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too seega kaasa krediidisaaja (kostja)
vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest ega muuda laenulepinguid tühiseks. Samuti
ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju
tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.
Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb
vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja
vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema
majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed
tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade
tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime
vähendamine.
23. VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034
lõike 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi seega vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 0% aastas ning hageja
intressi nõue summas 565,24 eurot ei ole seega põhjendatud. Seega võis hageja VÕS § 4034
lõike 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.
Käesoleval juhul ei ole kostja peale hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist (s.o
16.04.2022) tagasimakseid teostanud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt hageja
kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4709 eurot.
24. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud
nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on
nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on
tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
25. Laenuandja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on
tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kostja ja laenuandja vahel 16.03.2018 sõlmitud laenulepingu
nr L89001547606 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,92 % aastas (dtl 24), 14.07.2018
sõlmitud laenulepingu nr L89001862695 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 39,01 % aastas
(dtl 30) ja 03.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr L89002774041 kohaselt krediidi kulukuse määr
23,34 % aastas (dtl 35). 16.04.2020 sõlmitud väikelaenu lepingute muutmise kokkuleppe
kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,80 % aastas (dtl 43) ning 16.04.2020 sõlmitud
väikelaenu lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,74 % (dtl 50).
Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2018
aasta märtsis oli 19,97%, 2018 juulis 20,01%, 2019 juulis 20,61% ja 2020 aprillis 20,52%. VÕS
§ 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi
kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue
kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam
kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti
Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda ning seega ei ole lepingud liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu
tühised.
26. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et
vaidlusalused laenulepingud oleksid tühised muul põhjusel.
2-22-103703
27. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1
ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal
vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus
sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole
kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on
tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt
VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
28. Hageja põhinõue 4709 eurot koosneb tasumata jäänud laenumaksetest. Kostja ei ole
põhivõla arvestusele esitanud vastuväiteid. Hageja nõutav põhivõlg on kooskõlas poolte vahel
kokku lepitud maksegraafikutega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista põhinõue 4709 eurot.
29. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõudelt alates laenulepingu ülesütlemise päevast, s.o
26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks
muutunud viivis perioodi 26.02.2021 kuni 28.03.2022 eest summas 965,59 eurot. Hageja on
arvestanud viivist määras 18,90 % aastas. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1
esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib
viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,
vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr
võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Kostja viivise perioodi ja summat ei
vaidlusta. Kohus selgitab, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise
tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise
intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodust
tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 965,59 eurot rahuldamisele.
30. Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS §
1132 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast
lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist
kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,
kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja
sissenõudekulud koosnevad 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot,
3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja ei
ole välja toonud ja tõendanud, millal hageja nimetatud kirjad kostjale on saatnud, samuti ei ole
hageja tõendanud täiendavate kulude tekkimist, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue
sissenõudekulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks
välja põhivõlgnevuse 4709 eurot ja viivise (perioodi 26.02.2021-28.03.2022) eest 965,59 eurot.
Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse
esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja nõude intressi, lepingu haldustasu ja
sissenõudekulude hüvitamiseks jätab kohus rahuldamata.
Menetluskulud
32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-22-103703
34. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas
6 289,84 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 625,25 eurot ehk
ligikaudu 10% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes
põhjendatuks jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
35. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja
mõista riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1160 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 114-
116). Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud ega hageja menetluskulude suurusele
vastu vaielnud.
36. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga,
mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses
ettenähtud määras lähtudes hagihinnas. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 567
eurot (90% 630-st).
37. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on
menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
38. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 9,5 tunni
ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1160 eurot.
39. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis
õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist
on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu
aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku
analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Arvestades asjaolu, et
tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust
(kostja on üksnes vaidlustanud laenuandja vastutustundliku laenamise), peab kohus
põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 4 tunni kulu ehk 480 eurot ilma käibemaksuta.
Kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulud summas 432 eurot (90% 480-st).
40. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 999 eurot (sh
riigilõiv 567 eurot ja õigusabikulud 432 eurot).
41. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud
menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid
ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Mälberg
Kohtunik
Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.10.2022 vea parandamise määrusega tsiviilasjas 2-22-
103703 määrati:
2-22-103703
RESOLUTSIOON
1. Parandada tsiviilasjas nr 2-22-103703 Pärnu Maakohtu 07.10.2022 kuupäevaga
dateeritud kohtuotsuses märgitud tsiviilasja number ning lugeda õigeks tsiviilasja
number: „2-22-103703“.
2. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.