1-11-13095/240 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. oktoober 2022

Kriminaalasja number

1-11-13095

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Viktor Kabanovi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamine

Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2012 otsus Viktor

Kabanovi süüdimõistmises KarS § 114 p 5 ja KarS § 199 lg

2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, liitkaristuseks vangistus 17 aastat

Kohtunik

Kadi Aavik

Prokurör

abiprokurör Ruti Kilg

Süüdimõistetu

VIKTOR KABANOV

isikukood 38203046039; kannab karistust Tartu Vanglas

Karistuse kandmise algus 27.04.2011 ja lõpp 27.04.2028

Kohtuistung

4. oktoober 2022 (kaugistung)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viktor Kabanov Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2012 otsusega nr 1-11-13095

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Saata määrus Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

1. Viktor Kabanov on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2012 otsusega

(muudetud Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012 otsus) KarS § 114 p 5 ja KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7, 8 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 17 aastat (s.o liitkaristus). V. Kabanov

kannab süüdimõistetuna karistust Tartu Vanglas, tema karistusaeg algas 27.04.2011 ja lõpeb

eeldatavalt 27.04.2028. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks avanes

süüdimõistetul 27.08.2022.

Tartu Vangla seisukoht

2. Tartu Vangla ei toeta V. Kabanovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla 11.08.2022

koostatud iseloomustusest (IV kd 88-92) nähtuvalt on V. Kabanovit kriminaalkorras karistatud

neljal korral (kolm arhiveeritud) ja ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on V.

Kabanov karistatud sissetungimisega varguse, salajase varguse ja vägivalla eest võimuesindaja

vastu. Käesolevalt kannab karistust tapmise ning varguse eest (autode ärandamine). Varasemate

kuritegude soodusteguriteks oli grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk ning

sõltuvusprobleemid. Praeguse kuriteo soodusteguriteks oli grupi mõju, puudulik probleemide

lahendamise oskus ning impulsiivsus. Kuriteod on muutunud raskemaks. Viimases kuriteos ei

olnud tapmine ette planeeritud, kuid vargused pandi toime planeeritult.

3. V. Kabanov omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus), mis on määratud

29.06.2022 kuna omas ravimit elukambris.

4. Vangistuse ajal on V. Kabanov osalenud tööhõives 2014. aastal ning aastatel 2016-2021

vastavalt vangla vajadusele majandusabitöödel. Samuti on ta vangistuse ajal omandanud

riigikeele B2 ja C1 taseme. V. Kabanov läbis ajavahemikul 22.01.2020–23.07.2020

„Agressiooni asendamise treeningu“. Isiku osalus tunnis oli väga aktiivne, ta tõi asjakohaseid

näiteid oma elust ja töötas kaasa, vahel juhtus ka teemast kõrvalekaldumisi. Programmi jooksul

hakkas isik enda sõnul rohkem mõtlema elukorraldusele väljaspool vanglat, kuidas toimida

vabanedes, millega tegelema hakata. Programmist võtab kaasa mõtteviisi – ela ise ja lase teistel

elada, st et ta soovib senisest rohkem hoiduda konfliktidest ja enese n-ö üleskeeramisest. Selle

juures

aitavad

teda

meeldetuletused

iseendale

(nt

„Ära

pane

hullu“)

ja

soov

rahulikumalt/pingevabamalt elada. Ta on jõudnud järelduseni, et konfliktide vältimiseks tuleb

ise olla vähem agressiivsem ja leppida teatud olukordadega. Enda tugevuseks peab tunnete

väljendamise oskust, st et ei hoia emotsioone endas, vaid väljendab neid. Programmi jooksul sai

talle selgemaks ka empaatia-mõiste. Jätkuvestlustes võiks tugevdada nii isiku poolt tugevaks

hinnatud külgi (tunnete väljendamine ja empaatia) kui ka arendamist vajavaid külgi (konflikti

vältimine, toimetulek teise inimese vihaga). Ajavahemikul 31.08.2015–13.10.2015 läbis V.

Kabanov „Eluviisitreeningu“. Ta oli programmis aktiivne, hea analüüsi- ja seostamisoskusega.

Kodutööd olid tehtud väga põhjalikult. Oskas välja tuua probleeme, samuti leida lahendusi, mis

on sotsiaalselt aktsepteeritavad ja üleüldistel inimlikel väärtustel põhinevad. Ta suhtus

programmi täie tõsidusega, hea analüüsioskusega, väga hea põhjus-tagajärg seoste loomine;

hindas kriitiliselt sõltuvusainete osa oma elus ning oli valmis tegema muudatusi. Ajavahemikul

18.09.2012–16.10.2012, olles vahialune, läbis V. Kabanov „Viha juhtimise“ programmi.

Kodutööd olid täidetud hästi. Ta võttis aktiivselt sõna, kohati väljendas kibestumist seoses ees

ootava pika karistusajaga.

5. Juulis 2022 toimusid „Agressiivsuse asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused, mille

raames avaldas isik, et kõige rohkem on programmist meelde jäänud empaatia ning moraalsete

probleemide üle arutamine. Leiab, et on oluline teine poole ära kuulata ja konfliktiolukordades

jätta aega teisel poolel maha rahuneda. Empaatiavõime täiendav rakendamine tundub olevat üks

peamised kasutegureid, mis isik sai antud programmist. Vabanemisjärgselt soovib

väljakutsuvatest olukordadest lahkuda, kuid ei tea, kas see praktiliselt õnnestuks. Isik tõi välja

mõned enda viha vallandajatest ning programmis välja toodud viha vähendajad, nt lugemine,

kuid leidis, et kõige paremini toimib, kui küsida teiselt poolelt ''kas ma kuulsin valesti?''. Väitis,

et selle kasutamine on ära hoidnud paar kaklust, samas kasutab isik seda lauset öeldes

agressiivset ning ähvardavalt tajutavat kehakeelt. V. Kabanovit motiveeriti kasutama neutraalset

kehakeelt. Isik tõi välja solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ja konflikti vältimise, kui

oskused, mida võiks veel arendada. Isik väärtustab empaatiat ning on programmi tulemusena

näinud, kuidas see tema närve säästab. Teadvustab, et reageering olukorrale oleneb palju tema

enesetundest ja emotsioonidest ning on osaliselt motiveeritud enda viha tunnet üleüldiselt

ohjama. Füüsilise vägivalla asemel on kasutanud ähvardamist, mis on ära hoidnud konfliktide

eskaleerumist. On edukalt kasutanud ka mitteähvardavat kõne ja kehakeelt konfliktide

lahendamisel, mille hüvesid on tajunud. Arutati võimalike teguviiside kasutamise üle. Isik leidis

enda jaoks kompromissi kasutamise võimalikkuse.

6. V. Kabanovi puhul eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel

puudub V. Kabanovil kehtiv sissekirjutus, viimane sissekirjutus oli kuni 01.01.2019 ja aadress

märgitud Viljandi maakond, Viljandi valla täpsusega. Ema T.K teadaolevalt on V. Kabanov

sisse kirjutatud aadressile xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx kus asub perele kuuluv talukoht, kus igapäevaselt ei elata, vaid

kasutatakse suvilana. Rahvastikuregistri andmetel on isik olnud antud aadressile sisse kirjutatud

kuni 15.09.2011. Võimaliku vabanemise korral on taotlenud ennetähtaegset vabastamist

aadressile 36c, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Tegemist on Jõhvi Kristliku Kogudusega Uus

Põlvkond. Lisaks on V. Kabanov andnud elektroonilise valve nõusoleku. Elektroonilise valve

kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud aadressil tagatud. Isik hakkab elama

rehabilitatsioonikeskuses toas, mida ta jagab teiste keskuses viibijatega. Olemas kõik eluks

vajalik. Võimalikud toakaaslased I.P, R.S ja rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond juhataja

Y.M on nõus isiku elama asumisega antud aadressile ja nõus elektroonilise valve seadme

paigaldusega ning on andnud 01.07.2022 kirjalikud nõusolekud toetamaks kinnipeetava

vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta, sellele

järgneb 6-kuuline adaptsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool

keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjaga,

keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Isik on kohustatud elama

rehabilitatsiooni-

ja

adaptsioonikeskuses

ning

alluma

rehabilitatsiooniprogrammile.

Vangistusele eelneval ajal 2011 (4 kuud) elas kinnipeetav enda sõnul vanematega, lühikeste

perioodidena elas ka mujal (2008-2010 Saksamaal ja Prantsusmaal). Rahvastikuregistri

andmetel on V. Kabanovil Eesti kodakondsus, isikul on kuni 19.11.2028 kehtiv juhiluba, kuid

kehtiv isikut tõendav dokument puudub.

7. V. Kabanovi puhul hariduse osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Ta omandas põhihariduse

Viljandi Vene Gümnaasiumis. Õpinguid jätkas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, kus õppis

kokk-kondiitriks, kuid dokumenti vastava eriala omandamisest pole, sest väidetavalt jäid

õpingud pooleli vangistuse tõttu. Õppeedukus oli enda sõnul põhikoolis hea, osales ringides

ning käitumisega probleeme ei olnud. Esines vägivaldseid kokkupuuteid teiste klassikaaslastega.

Isiku eesti keele tase on C1. Riigikeele riikliku B2 taseme eksami sooritas 28.09.2013,

tulemusega 64 protsenti võimalikust punktisummast ning C1 taseme eksamitulemusega 94,95%.

On enda sõnul avatud enesetäiendamisele ning arenemisele. V. Kabanov omandas 17.06.2022

keevitaja kutsehariduse.

8. V. Kabanovi puhul on töö ja majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus olemas. TÖR-i

päringu andmetel seisuga 10.08.2022 töökoha kandeid ei ole. Enne vangistust tegi isik peamiselt

juhutöid. Kõige pikemaajalisem ametlik töökoht, kus isik enda sõnul 2,5 a töötas, oli V.

xxxxxxxxx . Töökohaga ning palgaga oli rahul, kuid see oli tema jaoks liiga monotoonne.

Teised töökohad on olnud lühiajalised (autoparandus, kokk, ehitustööline). Eelnevat silmas

pidades on olemas teatavad tööoskused ning käesolevaks ajaks on omandanud ka keevitaja

kvalifikatsiooni. Suhtub töötamisse üldiselt hästi ning on olnud motiveeritud ka vanglas

töötama, samas vabaduses olles pole töötamiseks kuigi motiveeritud olnud. Aastatel 2007 ja

2008 oli arvel Eesti Töötukassas. Enda sõnul puudub tal püsivus pikalt ühel kohal töötamiseks,

vajab sageli vaheldust, eelistab oma tööaega ise planeerida ja tihti pole olnud rahul makstava

palgaga. Viimane ametlik töökoht oli 2011. aastal AS-sxxxxxx xx xxxx . Varasemalt on

viljelenud elustiili, et sissetuleku kindlustamiseks on ka teisi võimalusi kui töötamine. Raha on

saadud vargustest, röövimistest, narkootikumide ja relvadega äritsemisest nii Eestis kui

välisriikides. On Soomes 2008. aastal materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud

kullapoeröövi. Vanglas viibimise ajal on V. Kabanovit materiaalselt võimaluste piires toetanud

ema. Tuginedes isiku enda väidetele ja kirjeldustele võib öelda, et tal esines suuri raskusi

majandusliku tasakaalu saavutamisega. Olenemata sissetuleku suurusest oli harjumus raha sageli

väga mõtlematult kulutada, samuti kulus varasemalt vabaduses olles raha nii narkootikumidele

kui ka alkoholile. TÄITIS-e andmetel on V. Kabanovil tasumata nõudeid 9954,78 euro ulatuses,

millest enda sõnul on osa nõudeid tegelikult kustunud. Vabanemisfondis on 1350,58 eurot.

Vanglas on töötanud köögis abikokana, aga ka majandusabitöödel, eluosakonna koristajana.

Vangla andmetel puudub V. Kabanovil vabanemisel kindel töökoht, kuid töökoha leidmisel on

abiks kogudus ning isikut aidatakse töö leidmisel mõne aja möödumisel, kui isik on näidanud

soovi ja motiveeritust oma elu muuta. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas,

et oleks tagatud riigipoolsed garantiid asutuse poolt pakutavate teenuste näol. Ema sõnul on ta

valmis poega vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt.

9. V. Kabanovi puhul on suhete ja elustiili osas risk ja ohtlikkus olemas. Rahvastikuregistri

andmetel on V. Kabanovil ema T. K, tema isa on surnud. Vangla andmetel on V. Kabanovi

lähedasteks ema T. K ja õde J. K, kes elab S. Telefonivestlusel isiku emaga selgus, et tema

suhted pojaga on head, väidetavalt on paranenud ka V. Kabanovi ja tema õe omavahelised

suhted, pere on suutnud kinnipeetava raske isikuvastase teoga leppida. Ema on külastanud isikut

lühiajaliste kokkusaamiste raames. Samuti on avaldanud õde soovi tulla vanglasse, et üle aastate

füüsiliselt kohtuda. Rahvastikuregistri andmetel on V. Kabanov alates 2020. aastast abielus J .D

, abielu sõlmiti vangistuse ajal. Isikul lapsi ei ole. Abielu on hetkel kohtu kaudu lahutamisel.

Kohus on andnud mõtlemisaega abikaasa soovil detsembrikuuni. Isik ise on kindel, et lahutab

abielu, kuna omab abikaasaga erinevaid maailmavaateid ning suhtlus on omavahel tänaseks

katkenud. Kooliajal oli V. Kabanov ema väitel olnud hea poiss, aga sattus halba seltskonda.

Suhtlusringkonnas on olnud kõik isikud kriminaalse taustaga, kuid väidetavalt enamusega isik

enam ei suhtle ja enda sõnul puudub huvi neid suhteid taastada. Probleeme on olnud varasemalt

mõjutatavusega teiste inimeste poolt. Samas leiab ise, et on ajaga muutunud ning ennast enam

mõjutada ei lase, teeb kõik otsused ise. Kuritegu on toime pandud koos kuriteokaaslasega,

siinkohal on võimalik mõju grupimõjul. Pigem on ise sageli olukordades, kus osutub teiste

mõjutajaks. Riskivale ning hoolimatule elustiilile viitab isiku õigusrikkuv minevik, impulsiivne

käitumine, millega kaasneb sageli tagajärgedega mittearvestamine ja vägivaldne käitumine,

mida V. Kabanov ka ise tunnistanud on.

10. Alkoholi osas on risk ja ohtlikkus olemas. V. Kabanov tarvitas alkoholi enda sõnul

mõõdukalt, koos sõpradega, ning paar päeva järjest oli kõige pikemad perioodid. Minevikus on

V. Kabanovil esinenud joomisega probleeme. Ta on proovinud tarbimisest korduvalt loobuda,

kuid on selles alati ebaõnnestunud. Alkoholijoobes muutub ta sageli äkiliseks ja selle tagajärjel

on toimunud korduvaid vägivaldseid konflikte. Hetkel otsest probleemi alkoholis ei näe. On

vangistuses läbinud 2015. aastal „Eluviisitreeningu“ ja üldhinnang tema osaluse kohta oli väga

positiivne. Lisaks toimus 28.03.2022 kinnistav vestlus. V. Kabanov kirjeldas, et programmis

osalemine andis talle võimaluse analüüsida oma alkoholitarbimise harjumusi ning mõtete

muutumist. Isik püstitas endale eesmärgiks alkoholi tarvitamise täielikult lõpetada, sest alkoholi

tarbides ,,sõidab katus ära“. Isiku sõnul on tema jaoks peamised riskiolukorrad sünnipäevad ja

tähistamised, kus alkoholi tarbitakse ka siis, kui isikul on hea tuju sõpru üle pika aja nähes. Isiku

sõnade kohaselt tarbis ta vahel ka selleks, et unustada argipäeva mured ning lõõgastumise

eesmärgil. V. Kabanov üritab edaspidi himutunde tekkimisel leida alternatiivseid tegevusi

(trenni tegemine, füüsiline töö), alkoholi tarbimise tagajärgi analüüsida ning saadud kogemustest

õppida. Enda sõnul on ta leidnud tuge ka sõpradelt, kellega saab rasketel hetkedel rääkida. Isiku

sõnade kohaselt on ta endale seoses alkoholi tarbimisega seadnud piirid ning proovib nendest

mitte üle minna. Ta on arvamusel, et alkoholi tarbimine piirab tema elu ja tekitab probleeme

ning seetõttu soovib ta ka selle tarvitamise lõpetada. V. Kabanov on positiivne ja enesekindel, et

suudab endale püstitud eesmärki saavutada. Alkoholiseaduse alusel väärteokorras karistatud teda

ei ole.

11. V. Kabanovi puhul narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Ta alustas

narkootikumide kuritarvitamisega kuskil 18-aastaselt ja proovis kokaiini. Sealt liikus edasi

amfetamiini peale (ca 1 gramm süstis päevas – sellest sai 5 korda). Tarvitas mõned aastad, kuid

vahelduva eduga oli ka vanglas, kus samuti oli ligipääs narkootikumidele. Vahepeal on olnud

pausid, kuid samas on ta pingerikastes olukordades narkootikumide küüsi tagasi langenud. Ise

ütleb, et ilmselt kui poleks narkootikume, siis poleks ka varem vangistusse sattunud ja elu oleks

parem. Enda sõnul enne vanglasse paigutamist narkootikume ei tarvitanud, viimane kord oli

2008. aastal kinnipidamise ajal Soome vanglas. Tarvitamist alustas 18-aastaselt koos sõpradega,

kellel on kriminaalne taust. Peamiselt tarvitatavaks sõltuvusaineks kujunes amfetamiin.

Amfetamiini on süstinud kuskil kolm kuud iganädalaselt 2002. aastal. Praegust kuritegu ei

seosta narkootikumidega – ei tunnista üldse, et oleks kuriteo toime pannud. 2007. aastal toime

pandud kuriteo sooritas narkojoobes (vägivallakuritegu ametiisikute suhtes). Raha sai

narkootikumide jaoks kas töölt või siis tegeles kahtlaste äridega, mitte legaalsetega. Kõik sai

alguse sõpradest, kelle kaudu sai narkootikume. Hetkel aga möönab, et narkootikumid ei tee

tegelikult elu paremaks, ainult seda aega, millal mõju all oled. Küll aga pikemaajaliselt hakkab

siis reaalsustaju kaduma. Ei ütle, et oleks kuskil mingit vastavat ravi saanud. Raha kulus

narkootikumidele palju, kuigi ta kulutatavatest summadest ei hoolinud ning see saadi peamiselt

illegaalsel teel – isik mainib sealhulgas maksuameti petmist. Ühel korral on väärteokorras

karistatud NPALS alusel 2007. aastal.

12. Tervise ja emotsionaalse seisundi osas risk ja ohtlikkus puudub. V. Kabanov peab oma

praegust vaimset ja füüsilist tervist heaks, v.a mõningased terviseprobleemid. Põeb kroonilist

haigust.

Aastal

2005

sooritas

isik

xxxxxxxxxx

xxxxxxxx

xxxxxxxxx

xxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxx . Ta on tarvitanud varasemalt

antidepressante, mis isiku sõnul on teda aidanud. Käesoleva vangistuse alguses väidetavalt

koges V. Kabanov pikemaajalist masendust, kuid hindab oma olukorda paranenuks, on kiiresti

kohanenud ning igapäevaelu pole sellest häiritud olnud. Saab xxxxxxxxxx ravi, sõltuvust

diagnoositud ei ole.

13. Mõtlemise ja käitumise osas on V. Kabanovil risk ja ohtlikkus olemas. Ta suhtleb aktiivselt

teiste isikutega ja on suhtlemisel avatud. Probleeme on esinenud vägivaldse käitumisega, mis on

tingitud nii impulsiivsusest kui isiku hoiakutest. Vägivallapuhanguid esines vabaduses

sagedaselt, sellele aitas kaasa alkoholi/narkootikumide kuritarvitamine. V. Kabanov on

paiknenud

eraldatud

lukustatud

kambris,

kuna

ähvardas

ametiülesandeid

täitvaid

vanglaametnikke 2013. aastal tapmise- või tervisekahjustuse tekitamisega. Pärast seda konflikte

ametnikega esinenud ei ole. Tema suhtes kohaldati 28.03.2019 lukustatud kambrisse

paigutamine, kuna isik ähvardas kaaskinnipeetavat. Ta on tegutsenud sageli mõtlematult ning on

varasemalt kaotanud kergesti enesevalitsuse. Impulsiivsusele ning püsimatusele viitab ka isiku

vaheldusevajadus. Oma sõnul on säilitanud enesekontrolli ja jäänud rahulikumaks, mida näitab

isiku üldine käitumine vangistuses. Ta püüab probleeme vältida või neid rahumeelselt

lahendada. Ebaadekvaatne ja paradoksaalne hoiak vägivaldsuse suhtes: ühest küljest taunib seda,

samas leiab, et tal on õigus konfliktide lahendamisel vägivalda kasutada, kuid tänu

sotsiaalprogrammile on väljatoonud kompromisside tegemise võimaluse. Arvab, et tema oleks

vähem vägivaldne, kui teised ka oleksid. Varasemalt pidas osati vägivaldsust enesekindluse ja

võimu näitajaks, enam seda meelt ei ole. Vägivalla kasutamine ja selle vältimatuks pidamine

viitab vähesele probleemide lahendamise oskusele. Otsib keerulistes olukordades pigem kiireid

lahendusi ja tagajärgedele mõtleb vähe või liiga hilja, olles seejuures oma edus liiga

enesekindel. Varasemalt on olnud realistlikud pikemaajalised eesmärgid – pere loomine ning

hea töökoha leidmine, kuid tunnistab, et esines perioode, kus ei teadnud enam, mida tahab, sest

pole kindel, mis teda vabanemise järel ees ootab ning kuidas neid eesmärke saavutada. Hetkel

tunneb, et soovib vabaneda ja elada seaduskuulekat elu. On läbinud vahistatuna aastal 2012

aastal „Viha juhtimise“ sotsiaalprogrammi.

14. Hoiakute osas on V. Kabanovil risk ja ohtlikkus olemas. Teda on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ja ta on korduvalt viibinud vangistuses. Isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, kolm

arhiveeritud. Käesoleval ajal kannab liitkaristust tapmise eest, kui see on toime pandud seoses

röövimisega või omakasu motiivil ning varguse eest grupis, koos sissetungimisega. Varasema

vestluse käigus on leidnud, et "õige mees" peab natukene seadust rikkuma. Ei õigusta otseselt

kõiki oma kuritegusid, kuid kahetseb osaliselt nende toimepanemist. Ei õigusta inimvastaseid

kuritegusid, kuid varavastaseid kuritegusid suurematelt korporatsioonidelt pidas lubatavaks ja

kahetsust selliste tegude suhtes pole. Õigussüsteemi ning ametnike suhtes on üldiselt salliv

(enda sõnul püüab inimlik olla). Isikut on karistatud 2007 politseiametnike vastu suunatud

vägivalla kuriteos. On viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, kus ühel korral on toime

pannud uue kuriteo. Eelnevast nähtub, et varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine

ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Isikul on kindlaks kujunenud kuritegelikud hoiakud.

Viimast kuritegu tunnistab osaliselt. Minevikku muuta ei saa, peab sellega edasi elama. Peab

käesolevat karistust täiesti ebaõiglaseks – leiab, et tema osalust kuriteos ei ole tegelikult mitte

kuidagi tõestatud. „Agressiivsuse asendamise“ treeningu ajal hakkas isik enda sõnul rohkem

mõtlema elukorraldusele väljaspool vanglat, kuidas toimida vabanedes, millega tegelema hakata.

Programmist võtab ta kaasa mõtteviisi, et ela ise ja lase teistel ka elada, st et ta soovib senisest

rohkem hoiduda konfliktidest ja enese n-ö üleskeeramisest. Selle juures aitavad teda

meeldetuletused iseendale ja soov rahulikumalt/pingevabamalt elada. Jõudnud järelduseni, et

konfliktide vältimiseks tuleb ise olla vähem agressiivsem ja leppida teatud olukordadega, teha

kompromisse. Enda tugevuseks peab tunnete väljendamise oskust, st et ei hoia emotsioone

endas, vaid väljendab neid. Motivatsioon kuritegelikest hoiakutest ning vastavast käitumisest on

omasõnul olemas. Isik on seisukohal, et vanglas viibides muutuvad inimesed paratamatult

tigedamaks, küünilisemaks ning inimlikuks jääda on raske. Kinnistavate vestluste raames

avaldas, et meelde on jäänud kõige rohkem programmist empaatia ning moraalsete probleemide

üle arutamine. Empaatiavõime täiendav rakendamine tundub olevat üks peamised kasutegureid.

Vabanemisjärgselt soovib väljakutsuvatest olukordadest lahkuda, kuid ei tea, kas see õnnestuks.

Motiveeritud isikut kasutama neutraalset kehakeelt. Isik tõi välja solvangutele reageerimise,

vihaga toimetuleku ja konflikti vältimise, kui oskused, mida võiks veel arendada. Isik väärtustab

empaatiat ning on programmi tulemusena näinud, kuidas see tema närve säästab. Füüsilise

vägivalla asemel on kasutanud ähvardamist, mis on ära hoidnud konfliktide eskaleerumist. On

edukalt kasutanud ka mitte ähvardavat kõne ja kehakeelt konfliktide lahendamisel, mille hüvesid

on tajunud. On leidnud enda jaoks kompromissi kasutamise võimalikkuse.

15. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Oht seisneb tapmises, kui see

on toime pandud seoses röövimisega, mille tagajärjel võib tekitada raskeid vigastusi või ohvri

surma. Lisaks seisneb oht ähvardamises ametnike suhtes (politseiametnikud), mille käigus võib

kasutada vägivalda ning ähvardada relva taolise esemega (kirves). Oht on kõige tõenäolisem

alkoholi kuritarvitamisel. Ohu ilmnemise tõenäosus suureneb grupi mõjul, puudulikul probleemi

lahendamisel ning impulsiivsest käitumisest.

16. V. Kabanov soovib vabaneda tingimisi enne tähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Tartu Vangla kinnipeetav V. Kabanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

17. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne

tähtaega vabastada, tuleks määrata V. Kabanovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja kuriteo

toimepanemise tõenäosusest katseaeg kuni 27.04.2028 ja käitumiskontroll 24 kuud. Samuti on

käitumiskontrolli ajaks otstarbekas määrata riskide maandamiseks V. Kabanovile järgida KarS

§75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p-de 1, 21,

4, 8 ja 9 alusel kohustused – mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala

jooksul pärast vangistusest vabanemist, osaleda sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga

seonduvate riskide maandamisele ja alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates

elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldaja seisukohast nähtub, et elukohas

Sompa 36c, Jõhvi linn, Ida-Virumaa on elektroonilise valve paigaldamine võimalik (IV kd tl

91).

18. Tartu vangla esitas täiendavalt 17.08.2022 kohtule kinnipeetava V. Kabanovi suhtes

kohaldatud julgeolekuabinõude käskkirja (IV kd tl 94-95) ja õiendi ettekande nr 2-22-4663

juurde (IV kd tl 96-97). Eelnevast nähtub, et V. Kabanovi suhtes on kohaldatud alates

17.08.2022 täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist ja vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.

Käskkirja koostamise aluseks on intsident, mis toimus 14.08.2022 kella 14.55 paiku Tartu

Vangla eeluuritavate eluhoone esimese korruse põhjapoolses trepikojas, kus kirikusse saatmise

ajal ootasid trepi peal neli E7/E8 kinnipeetavat, kui trepist tulid alla kaks E11 kirikusse minevat

kinnipeetavat. Trepist alla tulev kinnipeetav V. Kabanov s. 04.03.1982 nägi jalutusboksidesse

viiva ukse juures ootavat E7 osakonna kinnipeetavat N. L. Koheselt hakkas V. Kabanov midagi

vene keeles rääkima N. L. Jutust valvur M. M aru ei saanud. Seejärel liikus V. Kabanov N. L

juurde, haaras tal rinnust, tõukas vastu seina ja lõi teda rindkere piirkonda. Enne, kui valvur

kinnipeetavad lahutada jõudis, said nad üksteist mõned korrad lüüa. Agressiivne pool paistis

kakluses olevat V. Kabanov. Valvur lahutas kinnipeetavad ja paigutas nad enda kambritesse, kus

nad viibivad üksi. Teised trepil viibivad kinnipeetavad sündmusesse ei sekkunud, vaid hoidsid

eemale. Vangla poolt on tehtud ettepanek alustada V. Kabanovi suhtes kriminaalmenetlus, kuna

füüsilise ründe tagajärjel tekkisid kinnipeetavale N. L välised kehavigastused ning ta tundis ka

püsivat valu.

Prokuröri seisukoht

19. Prokurör avaldas 15.09.2022 kirjalikus seisukohas (IV kd tl 106-107), et nõustub Tartu

Vangla seisukohaga ega toeta V. Kabanovi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör märgib, et kuigi

positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu V. Kabanovi puhul välja tuua individuaalse täitmiskava

täitmise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on

siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. V. Kabanov viibib

vangistuses kolmandat korda, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on tal üks. Seega vangistus ei

ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Antud juhul

on meil tegemist raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikuga, kes isegi peale

sotsiaalprogrammide läbimist leiab, et ta pole rasket esimese astme kuritegu, s.o. mõrva toime

pannud. V. Kabanov leiab, et käesolev karistus on täiesti ebaõige, sest tema osalust kuriteos ei

ole tema arvates tõendatud. Oma vastutuse eitamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus

ei ole veel täitnud oma eesmärki ning süüdimõistetu ei ole mõistnud toimepandud kuriteo

tegelikku raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi toime panna. Lisaks näitab toimepandud

kuritegude eitamine ning oma rolli mittetunnistamine ilmekalt, et V. Kabanov ei ole valmis

kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema.

Sellest tulenevalt säilib oht, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna

puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. V. Kabanovil on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus, millest saab järeldada, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes

käituda seaduskuulekalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et isik suudaks käituda

õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. V. Kabanovi

varasem käitumine on osutanud sellele, et tema poolt püstitatud eesmärgid on paljasõnalised

ning vabaduses ei suuda ta neid järgida ja on jätkanud kuritegelikku käitumist. Vangla

iseloomustusest ei ole leitavad need uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekord võib isiku

käitumine olla vabaduses seaduskuulekas. Säilib oht, et vabaduses jätkab uute kuritegude

toimepanemist ja seega on tema tingimisi ennetähtaega vangistusest karistuse kandmiselt

vabastamine põhjendamatu, sest ka elektroonilise valve kohaldamine ei takista ei isiku- ega

varavastaste kuritegude toimepanemist.

20. V. Kabanov on 11.08.2022 kirjalikult avaldanud (IV kd tl 100), et ta ei soovi

kohtuistungil kaitsja osavõttu. Lisaks esitas V. Kabanov kohtule 16.09.2022 motivatsioonikirja

(IV kd tl 108-113p), milles kinnitab mh, et tingimisi enne tähtaega vabanedes asub ta elama

rehabilitatsioonikskusesse ja asuda tööle keevitajana. Ta kahetseb siiralt tehtud kuritegu ja tahab

edaspidi elada õiguskuulekat elu ja olla abiks oma perekonnale. On nõus täitma kõiki kohtu

poolt määratavaid lisakohustusi.

21. Kohtule on edastatud ka 31.08.2022 V. Kabanovi ema T. Kpoolt allkirjastatud

motivatsioonikiri (IV kd tl 114), milles märgitakse mh, et ema toetab poja ennetähtaegset

vabastamist ning palub anda talle võimalus vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse.

Kohtuistung 4.10.2022

22. Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises 4.10.2022 kaugülekuulamise vahendusel. Ta

avaldas istungil mh, et ta soovib endiselt vabaneda enne tähtaega ning on nõus kõigi sellega

kaasnevate tingimustega. V. Kabanov seletas, et on distsiplinaarnoomituse kohtus vaidlustanud.

Motivatsioonikirjas ei märkinud ta augustis 2022 toimunud intsidenti, sest polnud arusaadav,

kas vangla hakkab seda uurima. Füüsiline konflikt kaaskinnipeetavaga sai V. Kabanovi väitel

alguse V. Kabanovi vastu suunatud provotseerimisest. V. Kabanov avaldas, et on vanglas 12

aastat istunud ilma intsidentide ja probleemideta. Vabaduses ta väldib probleeme ja see, mis

vanglas juhtus, on arusaamatus. Ta oskab ennast kaitsta, saab asjadest aru, ja teab, milleks ta on

võimeline. Ta on kõvasti muutunud ja soovib alustada uut elu. Prokuröri seisukohtadele vastates

märkis V. Kabanov, et on end analüüsinud ega leia, et teda on karistatud ebaõiglaselt. Ta saab

aru, mille eest teda on karistatud, ta süü oli olemas ja ta pidevalt analüüsib ja mõtleb sellest

kuriteost. V. Kabanov tunnistab, et elas vale elu, aga on nüüd motiveeritud elama teistmoodi,

õiguskuulekalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus, tutvunud Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja esitatud materjalide, prokuröri kirjaliku

arvamuse, V. Kabanovi ja tema ema motivatsioonikirjadega ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab,

et V. Kabanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

24. V. Kabanov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese astme kuriteo

toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib

kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

V. Kabanovi puhul, kelle karistusaeg lõppeb 27.04.2028, on olemas formaalne alus tema

vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

25. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema

käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud

perioodil. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid

mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KrMS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse

kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud

eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku

elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm

07.03.2019 nr 1-09-14104, p 21). Kohus märgib, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks

arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine selgeks erandiks.

27. Kohus leiab, et positiivse asjaoluna saab märkida, et V. Kabanov on osalenud vangistuse

ajal osalenud tööhõives ja majandusabitöödel, omandanud riigikeele B2 ja C1 taseme ning

omandas käesoleval aastal keevitaja kutsehariduse, mis eelduslikult aitab edaspidi kaasa tööturul

konkureerimisel. Samuti on positiivne asjaolu, et V. Kabanov on läbinud sotsiaalprogrammid

„Eluviisitreening", „Agressiooni asendamise treening“, „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse

asendamise treeningu“ kinnistavad vestlused. Samas on erinevate programmide läbimine

vangistuses ka ootuspärane – vangla täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärgiks ongi mh

kinnipeetava kriminogeensete riskide maandamine, kinnipeetava arengu toetamine tema

haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, et tõsta tema

õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et

vaatamata viha juhtimise koolituste läbimistele esineb V. Kabanovil ka kontrollitud keskkonnas

füüsilisi konflikte kaaskinnipeetavatega, mille näiteks on hiljaaegu, s.o augustis 2022, toimunud

intsident, mis on päädinud V. Kabanovi suhtes kriminaalmenetluse alustamisega. Sellest võib

järeldada, et vangla iseloomustuses kirjeldatu – V. Kabanovi puhul vajavad veel arendamist

solvangutele reageerimise, vihaga toimetuleku ning konflikti vältimise oskus – vastab tõele ning

tema edukamat resotsialiseerumist silmas pidades on jätkuvalt mõistlik pühenduda enesearengut

toetavatele programmidele ja enda igakülgsele harimisele, et lubadus õigusvastaste tegude

toimepanekuga mitte jätkata oleks toetatud tema vastavasisulise püsiva siseveendumuse ja

õiguskuulekusest kantud käitumisaktidega. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et vaatamata

asjaolule, et V. Kabanov on teinud vanglas mõningaid korrektuure enda mõtlemises ja

uskumustes, on tema varasem kriminogeenne elukäik ja toimepandud kuritegude, sh raske

isikuvastase kuriteo, asjaolud kaalukamad argumendid, mis koostoimes siiski ei võimalda

käesoleval ajahetkel V. Kabanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik

kohtunik