2-22-107854/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-107854

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi H. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1267,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

esindaja Alla Žulinskaja (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, dokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista H. K.lt (K.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks Swedbank AS-i ja kostja

vahel 19.02.2018 sõlmitud lepingust nr 18-013937-RK tulenev võlgnevus kokku

1219,42 eurot (millest 999,57 eurot põhivõlgnevus, 51,98 eurot intress, 50,00 eurot

sissenõudmiskulud, 117,87 eurot põhivõlalt arvestatud ja 03.10.2022 (kaasa arvatud)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista H. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 04.10.2022 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 999,57 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit,

millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Menetluskulud jäävad H. K. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 480,00 eurot (280,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud, ilma käibemaksuta).

6. Mõista H. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks

480,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-107854

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. K. kohustatud tasuma Osaühingule

Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale H. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 27.06.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühingu Aktiva Finants hagi H.

K. vastu põhivõlgnevuse 999,57 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte

avaldamisega 20.07.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse

dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 05.08.2022 ning kostjale

vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 19.08.2022 kell 24.00.

Tsiviilasi nr 2-22-107854

3 (6)

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 19.02.2018 sõlmis Swedbank AS ja kostja

krediidikonto lepingu nr. 18-013937-RK, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas

999,57 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank

AS lepingu üles 13.04.2021. Swedbank AS loovutas 16.08.2021 kostja vastase nõude

Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingust tuleneva võlgnevuse 999,57 eurot;

- intressi võlgnevuse 51,98 eurot;

- viivise alates 14.04.2021 kuni hagi esitamiseni 11.05.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses summas 86,10 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud summas 50,00 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 12.05.2022 kuni põhinõude summas

999,57 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 397 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1

ja 6; § 113 lg-le 1, § 1132 lg-le 2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (ilma

käibemaksuta, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hageja õiguseellase ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg

1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1

näeb ette, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Ei saa olla vaidlust, et Swedbank AS laenuandjana tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses

ning laenulepingus on pooled intressi maksmise kohustuses ja määras ka kokku leppinud.

Tsiviilasi nr 2-22-107854

4 (6)

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

Kostja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p

1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 999,57 eurot ja intressi võlgnevus 51,98 eurot.

8. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on saatnud kostjale kolm tasulist kirja kostja poolt lepingu

sõlmimisel antud aadressile xxx: 25.08.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 05.11.2021

tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 09.11.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Lisaks sisaldab

summa muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja

mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 14.04.2021 kuni hagi

esitamiseni 11.05.2022, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 999,57 eurolt 8% aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 86,10 eurot.

Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 86,10 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

10. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab sama määraga (VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses) alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt

sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Perioodil 12.05.2022 kuni 03.10.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 999,57 eurot määraga 8%

aastas arvestatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 31,77 eurot. Koos hagis

Tsiviilasi nr 2-22-107854

5 (6)

esitatud summaga kujuneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

summaks 117,87 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõla tasumata osalt aastas alates kohtuotsuse tegemise

päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud

kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 280,00 eurot ja õigusabikulud 480,00

eurot.

13.1. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale

hüvitama.

13.2. Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas

põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 4 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot,

kokku 480,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid:

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi;

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu

kiirmenetluse kulu. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes

riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu

kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa

kohus ka hagimenetluses hüvitada hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid suuremas summas,

kui 20,00 eurot.

2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5 tundi;

3) Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine

kohtule – 2 tundi.

Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu

arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga

tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja

tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine

ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, mida hageja pidi tegema juba maksekäsu

Tsiviilasi nr 2-22-107854

6 (6)

kiirmenetluse avalduse esitamiseks. Seega need kulud vähemalt osaliselt on hõlmatud

maksekäsu kiirmenetluse kuludega. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt tähendab

varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta arvaandmete

lisamist.

Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja kinnitab, et tema lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus

saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 180,00 eurot (ilma käibemaksuta).

14. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 480,00 eurot (280,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

16. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega,

registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb

ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik