3-22-1385/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-1385 Määruse kuupäev 05.10.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Sergei Pragi kaebus Viru Vangla vastu Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Pragi Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Pragi kaebus.

2. Jätta Sergei Pragi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Pragi (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt palus kaebaja vangla meditsiiniosakonnalt abi, et ta isoleeritaks kambrisse, kus ta ei saa endale ega teistele viga teha, kuid seda ei tehtud, samuti ei kutsutud talle kiirabi. Kaebaja väitel on tal juba 26 aastat skisofreenia ja ta kuuleb hääli, mis käsivad tal kambrit lõhkuda ja end vigastada. Kaebaja sõnul kasutasid valvurid tema suhtes liigselt jõudu, väänates raudus käsi nii kõvasti, et need olid 7 päeva paistes ja veel 10 päeva sinised. Kaebaja nõudis meditsiiniabi ja enda vigastuste pildistamist, kuid seda ei tehtud. Kaebaja palub teha kohtulikku uurimist. Kaebusele on lisatud Viru Vangla 20.06.2022. a otsus nr 6-16/145-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus, mis oli esitatud seoses liigse jõu kasutamisega tekitatud kehavigastustega. Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub enda riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.09.2022. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete ja põhjenduste täpsustamiseks, arvestades kohtu antud selgitusi. Kaebajal tuli vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 5 välja tuua, millise(d) nõude(d) ta kohtule kaebusega esitada soovib. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse, siis tuleb tal see nõue koos taotletava hüvitise suurusega kaebuses välja tuua. Samuti tuli kaebajal hüvitamiskaebuse esitamisel välja tuua, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed talle seoses vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabusid.

3-22-1385

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

4. Tartu Halduskohus leidis 06.09.2022. a määruses, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale selleks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtumääruse isiklikult allkirja vastu kätte 09.09.2022. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 10.09.2022 ning möödus 16.09.2022. Kaebaja ei ole kaebuses esinenud puuduseid käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtult taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.

5. Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitas kaebajale 06.09.2022. a määruses, et kaebuse nõudeks ei saa olla, et kohus asja kohtulikult uuriks ning samuti ei saa kohus kaebust sisustada kohtueelses menetluses tehtud otsuse pinnalt. Kohus kohustas kaebajat oma kaebuse nõudeid täpsustama ning vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 5 välja tooma, millise(d) nõude(d) ta kohtule praeguse kaebusega esitada soovib. Samuti selgitas kohus, et juhul, kui kaebaja soovib esitada kohtule hüvitamiskaebuse, siis tuleb tal see nõue koos taotletava hüvitise suurusega kaebuses välja tuua ning täpsustada ka seda, millised RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed talle seoses vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabusid.

6. Kaebaja ei ole kohtu 06.09.2022. a määrusele vastanud. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses kirjeldanud erinevaid vangla tegevusi, mis tema õigusi väidetavalt rikuvad, kuid kaebusest ei selgu, millise nõudega kaebaja kohtu poole pöördub ja mida ta soovib kohtule esitatava kaebusega saavutada. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (HKMS § 38 lg 1 p 5, § 37 lg 2). See kohtule esitatud kaebusest ei selgu.

7. Kohus märgib, et halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (HKMS § 2 lg 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme kohtu selgituste alusel ei astu. Samuti ei saa kaebust sisustada kohtueelse menetluse materjalide pinnalt. Kohus on seisukohal, et kaebaja oli praegusel juhul võimeline iseseisvalt kaebust täpsustama, kuid jättis selle tegemata. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse teistkordselt käiguta jätmist.

8. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus S. Pragi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)