2-21-9034/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-21-9034

Tsiviilasi

Andres Alamaa kaebus Viljandi kohtutäituri Janek

Pooli 30. aprilli 2021. a ja 25. mai 2021. a otsuste

peale täiteasjas nr 171/2001/607

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viljandi kohtutäituri Janek Pooli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) Andres Alamaa (isikukood

esindajad XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Maris Kure

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Viljandi

kohtutäitur

Janek

Pool,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2022. a määrus osas, milles maakohus

kohustas kohtutäiturit Janek Pooli tagastama Andres Alamaale täiteasjas

nr 171/2001/607 pärast 15. aprilli 2022 kohtutäituri Janek Pooli ametialasele kontole

laekunud raha (1462 eurot) (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta Andres Alamaa kõnealune taotlus läbi vaatamata ning

kohustada kohtutäiturit Janek Pooli Andres Alamaa 10. mai 2021. a kaebust uuesti

läbi vaatama. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Rahuldada Andres Alamaa kaebus kohtutäitur Janek Pooli 30. aprillil 2021 ja

25. mail 2021 täiteasjas nr 171/2001/607 tehtud otsuste peale.

2. Tühistada kohtutäituri Janek Pooli 30. aprillil 2021 täiteasjas nr 171/2001/607

tehtud otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta.

3. Tühistada kohtutäitur Janek Pooli 25. mail 2021 täiteasjas nr 171/2001/607

tehtud otsus.

4. Kohustada kohtutäitur Janek Pooli vaatama uuesti läbi Andres Alamaa

15. mail 2021 esitatud kaebus.

5. Jätta läbi vaatamata Andres Alamaa taotlus kohustada kohtutäitur Janek Pooli

tagastama Andres Alamaale täiteasjas nr 171/2001/607 pärast 15. aprilli 2021

kohtutäitur Janek Pooli ametikontole laekunud raha 1462 eurot.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele."

3. Rahuldada kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Janek Pooli kanda.

5. Mõista kohtutäitur Janek Poolilt Andres Alamaa kasuks välja menetluskuludena maa-

ja ringkonnakohtus 2175 eurot (sh käibemaks).

6. Kohustada kohtutäitur Janek Pooli tasuma temalt välja mõistetud menetluskuludelt

(2175 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Alamaa (avaldaja; võlgnik) esitas 4. juulil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse,

milles palus tühistada Viljandi kohtutäituri Janek Pooli (täitur) 30. aprilli 2021. a ja 25. mai

2021. a otsused täiteasjas nr 171/2001/607 (täiteasi) ning kohustada täiturit tagastama

täiteasjas pärast 15. aprilli 2021 täituri kontole laekunud raha 1462 eurot. Menetluskulud palus

võlgnik jätta täituri kanda.

1.1.

Kaebuse kohaselt jättis Tartu Ringkonnakohus 26. veebruari 2021. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8664 võlgniku menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

täituri kanda. Täitur arestis 26. veebruari 2021. a rahalise nõude arestimisaktiga

täiteasjas võlgniku nõude täituri vastu ja kohustas täiturit tasuma võlgu olev summa

täituri ametialasele kontole.

1.2.

Võlgnik esitas 15. aprillil 2021 täiturile avalduse täiteasja lõpetamiseks

aegumise tõttu. Täitur edastas kõnealuse avalduse sissenõudjale (Eesti Vabariik

(Keskkonnaameti kaudu)), märkides, et võla suuruseks täiteasjas on 1560 eurot 41

senti (sh sissenõudja nõue 1429 eurot 32 senti ja täitekulud 131 eurot 9 senti).

Sissenõudja ei vaielnud 19. aprillil 2021 täiturile edastatud vastuses vastu täiteasja

lõpetamisele nõude täitmise aegumise tõttu. Täitur saatis 19. aprillil 2021

sissenõudjale vastuse, milles märkis, et nõue ei ole aegunud. Sissenõudja jäi

7. mai 2021. a kirjas seisukoha juurde, et nõude täitmine on aegunud.

1.3. Täitur kandis 28. aprillil 2021 1408 eurot enda ametialasele kontole, st täitis

26. veebruaril 2021 arestitud nõude. Täitur edastas 30. aprillil 2021 võlgnikule täiteasja

lõpetamise osaotsuse ja täituri tasu väljamõistmise otsuse. Tasuotsuse kohaselt oli nõue

võlgniku vastu 13. mai 2020. a seisuga 1528 eurot 65 senti, mis vähenes 26. veebruari 2021.

a rahalise nõude arestimise akti täitmise tõttu 1408 euro võrra, st täituri tasu oli 108 eurot ja

kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi pool sellest 54 eurot.

1.4. Võlgnik esitas 10. mail 2021 täiturile kaebuse, milles palus 30. aprilli 2021. a tasu

väljamõistmise otsus tühistada ja teha uus otsus, leides, et täitur eksis võlgnikult

sissenõudmata jäänud summa arvestamisel ning seetõttu ka tasu määramisel. Täitur jättis 25.

mai 2021. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

Võlgniku arvates on täituri 30. aprilli 2021. a tasu väljamõistmise otsus ja 25. mai 2021. a

otsus õigusvastased ning need tuleb tühistada. Lisaks tuleb võlgnikule tagastada raha, mis on

laekunud täituri ametialasele kontole pärast 15. aprilli 2021.

1.4.1. Täitur leidis 30. aprilli 2021. a tasu otsuses ebaõigesti, et tulevikus sissenõutava nõude

arestimisega on täitmisel olev nõue vähenenud juba enne seda, kui on selgunud arestitud

nõude summa ning see on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a

määrusega, mis jõustus 17. märtsil 2021, ei määratud kindlaks menetluskulude rahalist

suurust. Võlgnik esitas maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 16. aprillil

2021 (päev pärast avalduse esitamist täiteasja lõpetamiseks aegumise tõttu), maakohus määras

menetluskulud kindlaks 26. aprilli 2021. a määrusega, mis jõustus 12. mail 2021. Seega ei

saanud täitur menetluskulude tasumise kohustust (1408 eurot) täita või lugeda täidetuks 26.

veebruari 2021. a seisuga. Täitur kandis 1408 eurot enda kontole alles 28. aprillil 2021. Kuna

võlgnik esitas täiturile kaebuse enne, kui täituri kontole raha laekus, ei saanud täitur

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 501 lg-st 2 tulenevalt raha sissenõudjale üle kanda, vaid

tal oli TMS § 501 lg 6 järgi kohustatud selle summa tagastama. Täitur ei ole pärast

15. aprilli 2021 tema ametialasele kontole laekunud raha võlgnikule tagastanud. Kuna 30.

aprilli 2021. a seisuga ei olnud sisse nõudmata jäänud summa 141 eurot 23 senti, ei arvestatud

tasuotsuses nõude suurust ega määratud sellelt täituri tasu õiguspäraselt. Täitur edastas

sissenõudjale ja võlgnikule erinevaid andmeid võlgnetava nõude suuruse kohta.

1.4.2. Võlgnik ei nõustu täituri seisukohaga 25. mai 2021. a otsuses, mille järgi oli võlgniku

10. mai 2021. a kaebuse eesmärk vaidlustada 26. veebruari 2021. a arestimisakt. Võlgnikul ei

olnud sel hetkel mistahes andmeid kõnealuse akti olemasolu või õiguspärasuse kohta.

Lisaks tõlgendas täitur arestipandiõiguse sätteid ebaõigesti, et vältida pärast 15. aprilli 2021

laekunud raha tagastamist võlgnikule. Täituri arvates lõpeb arestipandiõigus nõude täitmisega

või täitemenetluse lõpetamisega. Praegusel juhul lõpetati täitemenetlus sissenõudja nõude

osas 30. aprillil 2021, kuid nõue täideti 28. aprillil 2021. Täituri põhjenduste järgi on

sissenõudja arestipandiõigus seega lõppenud kolmanda isiku (täituri) poolt nõude täitmise

tõttu 28. aprillil 2021, kuid oleks igal juhul lõppenud 30. aprillil 2021 täitemenetluse

lõpetamisega. Pärast 28. aprilli 2021, kui täitur nõude täitis muutus kontol olev raha

täitemenetluse tulemiks. Kuna täitur oli kolmanda isikuna oma võla võlgniku suhtes täitnud,

ei olnud võlgnikul täituri vastu enam nõuet. Järelikult puudusid ka arestitud nõue ja pandiga

tagatud nõue.

Kuna täitur tegi 30. aprillil 2021 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, ei olnud sissenõudjal

enam pandiga tagatud nõuet, mistõttu ei ole ka viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 1451 lg-le 1 asjakohane. Täitemenetluse seadustik on eriseadus tsiviilseadustiku

üldosa seaduse suhtes. Täituri kontole laekunud tulemi osas tuleb lähtuda TMS § 501 lg-st 6

ning laekunud raha võlgnikule tagastada. Kui nõustuda täituri käsitlusega TsÜS § 1451 lg 1

koosmõjust TMS § 501 lg-ga 6, muutuksid TMS § 501 lg-d 2 ja 6 sisutühjaks, kuna arest jääks

kehtima ka pärast nõude täitmise aegumist ning nõudeid võiks täita tähtajatult. Lisaks kandis

täitur vaidlusaluse summa enda ametialasele kontole vabatahtlikult. TMS § 501 lg-te 2 ja 6

järgi kohustub täitur tagastama vabatahtlikult makstud raha.

1.5. Täituri 30. aprilli 2021. a otsust täiteasja lõpetamise kohta ei ole vaidlustatud. Seega on

täiteasi sissenõudja nõude osas lõppenud. Lisaks puudub alus TMS § 501 lg-te 2 ja 6

kohaldamata jätmiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 152 alusel, sest puudub vastuolu

PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga 2.

2. Täitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlgniku

kanda. Täitur ei vaidlustanud võlgniku esitatud faktilisi asjaolusid. Täitur leidis, et oluline on

küsimus, kuidas tõlgendada TsÜS § 1451 lg-t 1 ja TMS § 501 lg-d 2 ja 6. Pandiga tagatud

nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme

arvel. Teisalt peaks täitur tagastama võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast kaebuse esitamise

tähtaja möödumist raha, mis laekub täituri ametialasele kontole aegumise avalduse

läbivaatamise ajal. Täitur leidis, et nõude aegumine arestipandiõigust ei lõpeta ning seetõttu

on sissenõudjal õigus sellele rahale, mis on laekunud võlgniku avalduse menetlemise kestel.

Sissenõudjal oli arestipandiõigusega tagatud nõue aegumise kohaldamise ajal.

TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Aegub seejuures

täitedokumendist tulenev nõue. TsÜS § 157 lg 1 ja § 1451 lg 1 on materiaalõiguse normid,

mida menetlusnormiga (TMS § 501 lg 2 ja 6) muuta ei saa. Sätete vahekorda ei määra üld- ja

erinormi vahekord, vaid sätete omavaheline asukoht õigusaktide süsteemis. Kui

tsiviilseadustiku üldosa seadus määrab ühe õiguse (pandiõiguse) sisu, ei saa õigust lõpetada

sättega, mis on mõeldud selle õiguse rakendamiseks või maksmapanekuks (täitemenetluse

seadustik). See oleks vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 10 ja § 13 lg 2). Sissenõudja

peab olema teadlik, et TsÜS § 1451 lg 1 teatud juhtudel ei kohaldu. Sissenõudja ei teadnud, et

TMS § 501 lg 6 kohaldamisega kaotab TsÜS § 1451 lg 1 mõju. TMS § 501 lg 2 ja 6 on

põhiseadusega vastuolus. Täitur taotles PS § 152 alusel nende sätete kohaldamata jätmist.

Kuna täitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8 lg 1), rikuvad need sätted tema õigusi. Tõlgendades TMS

§ 501 lg-t 6 võlgniku poolt pakutud viisil, jääb sissenõudja ilma õigusest nõude rahuldamisele

ja täitur ilma oma tasust, st ilma PS §-s 32 sätestatud õigusest omandi puutumatusele ja

võrdselt kaitstusele. Ebaselge õigusakt on käsitatav riigivõimu omavolina.

Eelistada tuleks tõlgendust, et mõlemad sätted jäävad võimalikult suures ulatuses kehtima ja

vastuolu põhiseadusega ei ole. Siinjuures vajab kaitset nii võlgniku õigus nõude aegumisele

kui sissenõudja õigus (aresti)pandile sõltumata nõude aegumisest. Selline TsÜS § 1451 lg 1

koosmõju TMS § 501 lg-tega 2 ja 6 ei muuda TMS § 501 lg-d 2 ja 6 sisutühjaks ning

eesmärgituks. Pandi mitteaktsessoorsus on üks asjaõiguse põhimõtteid. Eelistada tuleb

TMS § 501 lg-te 2 ja 6 sellist tõlgendust, et need reguleerivad käitumist nõude vabatahtliku

täitmise korral. Täituril on kohustus võlgnikule raha tagastada vaid siis, kui ametialasele

kontole maksis raha võlgnik või kolmas isik vabatahtlikult, ilma arestimiseta. Ka praegune

makse on tehtud sundtäitmise tulemusel (TMS § 501 lg 2), sest täitur on teinud täitmisteatega

võlgnikule ettepaneku täita nõue vabatahtlikult.

Arestipandiõigus ei jää tähtajatult kehtima. Arestipandiõigus on ühe isiku õigus teise isiku

olemasolevale varale. Kui vara on arestitud, see realiseeritakse ning sellega lõpeb ka

arestipandiõigus. Arestipandiõigus jääb tähtajatult kehtima vaid siis, kui eeldada, et täitur

käitub TMS § 8 lg 1 vastaselt ega võta viivitamata tarvitusele kõiki seadusega lubatud

abinõusid täitedokumendi täitmiseks.

Arestipandiõigus kehtib vaatamata sellele, et rahalise nõude arestimise ajaks ei olnud arestitud

nõude summa veel teada. Nõue oli piisavalt identifitseeritav. Täituri kohustus tasuda

võlgnikule menetluskulude katteks raha tekkis siis, kui jõustus kohtulahend, millega jäid

menetluskulud täituri kanda. Lisaks möönab võlgnik, et ta ei ole nõude arestimist

vaidlustanud. Kui kohus täituri TMS § 501 lg-te 2 ja 6 tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et neid

sätteid tuleb kohaldada võlgniku poolt märgitud viisil kohaldada, tuleb need jätta PS § 152

alusel kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga 2.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse, tühistas täituri 30.

aprilli 2021. a ja 25. mai 2021. a otsused ning kohustas täiturit tagastama võlgnikule täiteasjas

pärast 15. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole laekunud raha 1462 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus täituri kanda ning mõistis täiturilt võlgniku menetluskulude katteks välja

1995 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

3.1.

Määruse kohaselt kandis täitur 1408 eurot enda ametialasele kontole 28. aprillil

2021. Võlgnik oli esitanud täiturile aegumise avalduse 15. aprillil 2021. Võlgniku

vastu suunatud nõue ei saanud väheneda enne aegumise avalduse esitamist. Oluline

on ka see, et menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks põhimenetluse ajal,

vaid need määras kindlaks pärast asja lahendamist maakohus 26. aprillil 2021 tehtud

määrusega. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule 16. aprillil 2021 ehk

pärast asja sisulist lahendamist. Täituril tekkis kohustus tasuda võlgnikule raha

maakohtu 26. aprilli 2021. a määruse, mitte ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a

määruse alusel.

Maakohus ei nõustunud täituri tõlgendustega TsÜS § 1451 lg 1 ja TMS § 501 lg-te 2 ja 6 kohta.

Täitur ei selgitanud, millel põhineb tema kohustus tagastada võlgnikule raha ainult siis, kui

täituri ametialasele kontole maksis raha võlgnik või kolmas isik vabatahtlikult. Ka ei ole täitur

piisavalt põhistanud, mille alusel peaks tema jaoks ebaselget õigusakti tõlgendama riigivõimu

omavolina. Kohtule ei ole teada, et sissenõudja oleks aegumisele vastu vaielnud. Samuti ei

ole täituri põhjendused piisavad, et hinnata seaduste vastuolu põhiseadusega.

Kohus nõustub võlgnikuga, et TMS § 501 lg-st 6 tuleneb, et seadusandja tahe on olnud

tagastada võlgnikule täitemenetluse lõpetamise korral mitte ainult vabatahtlikult tasutu, vaid

ka sundtäitmise tulemusena laekunud raha. See hõlmab arestitud nõude laekumist täituri

ametialasele kontole. Seega on väär täituri tõlgendus, nagu kuuluks tagastamisele vaid

vabatahtlikult makstud raha. Arestipandiõigus lõppes 28. aprillil 2021, kui kolmas isik kandis

täitmiseks 1408 eurot täituri ametialasele kontole. Aegumise kohaldamise ajal ei olnud

sissenõudjal arestipandiõigusega tagatud nõuet ning TsÜS § 157 lg 1 ja TsÜS § 1451 lg 1

koostoimel ei ole seega tähtsust. Arestitud nõude täitmiseks tasutud rahast sai täitemenetluse

tulem. Täituri kontole laekunud tulemi osas tuleb lähtuda TMS § 501 lg-s 6 sätestatust ning

laekunud raha võlgnikule tagastada. Kuna 30. aprillil 2021 ei olnud rahuldamata osa 141 eurot

23 senti, ei ole kohtutäituri 30. aprilli 2021. a otsus nõude suuruse arvestamise ning täituri

tasu määramise osas õiguspärane ning see tuleb tühistada. Tühistada tuleb ka 25. mail 2021

tehtud otsus, sest täituri põhjendused ei ole õiguspärased. Täitur peab tagastama võlgnikule

1462 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Täitur esitas 9. veebruaril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri

30. aprilli 2021 ja 25. mai 2021. a otsuste peale rahuldamata. Täitur leiab, et 26. veebruari

2021. a rahalise nõude arestimise akt on kehtiv ning selle alusel arestitud raha kuulub

sissenõudjale. Seda vaatamata asjaolule, et arestimisakti koostamise ajal ei olnud nõude täpne

suurus teada ning raha laekus täituri ametialasele kontole pärast seda, kui võlgnik oli taotlenud

aegumise kohaldamist.

Arestimisakt kehtib TMS § 114 lg 5 järgi ka võlgniku tulevikus tekkiva nõude kohta. Nõude

arestimisaktis peab TMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt olema märgitud vaid arestitava nõude üldine

kirjeldus. Asjaolu, et arestimisaktis ei ole märgitud kindlat summat, ei mõjuta arestimise

kehtivust. Kuna võlgnik ei ole arestimisakti vaidlustanud, ei saa olla küsimust selles, millal

raha tasumise kohustus tekkis. Asjakohane ei ole ka küsimus selle kohta, kas nõude võis

lugeda vähenenuks enne aegumise avalduse esitamist. Arest hakkas kehtima arestimisakti

tegemisest 26. veebruaril 2021. Maakohus leidis ebaõigesti, et arestipandiõigus oli

täitemenetluse lõpetamisel lõppenud. Küsimus on selles, kas raha tuleb kanda võlgnikule või

sissenõudjale ning millest lähtudes määrata täituri tasu. TMS § 501 lg 6 sätestab, et raha tuleb

kanda võlgnikule, TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei mõjuta aga aegumine pandiõiguse (sh

arestipandiõiguse) kehtivust.

TsÜS § 145¹ lg 1 sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust

põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Maakohus jättis põhjendamatult sellega

arvestamata. Maakohus käsitles arestipandiõiguse lõppemise aega formaalselt, et vältida

küsimust TsÜS § 1451 lg 1, § 157 lg 1 ja TMS § 501 lg 6 koostoime kohta. Arestipandiõigus

kuulub TMS § 65 lg 1 kohaselt sissenõudjale ja lõpeb täitmisega õigustatud isikule, mitte

arestitud summa laekumisega kohtutäituri ametialasele kontole. Kohtutäitur vaidlustab ka

maakohtu resolutsiooni p-s 4 sisalduva ettekirjutuse. Kohtu pädevus TMS § 218 lg 1 alusel

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel piirdub õigusega hinnata kohtutäituri

otsuste seaduslikkust. Kohtul ei ole TMS § 1 mõttes pädevust kirjutada kohtutäiturile ette,

mida ta peab täitemenetluses tegema.

5. Võlgnik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud täituri kanda, jäädes

varem esitatud seisukohtade juurde.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 667 lg 2 kohaselt tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 4, milles maakohus

kohustas kohtutäitur Janek Pooli tagastama Andres Alamaale 1462 eurot, mis laekus täiteasjas

nr 171/2001/607 kohtutäitur Janek Pooli ametialasele kontole pärast 15. aprilli 2022.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlgniku kõnealuse taotluse

läbi vaatamata ning kohustab täiturit võlgniku 10. mai 2021. a kaebust uuesti läbi vaatama.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik 15. aprillil 2021 täiturile TMS § 481 lg 1 p-

s 1 nimetatud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (tl-d 13–

14). Praeguses menetluses puudub vaidlus selle üle, et täitedokumendist tuleneva nõude

täitmine on aegunud (TsÜS § 157 lg 1). Ka sissenõudja ei ole nõude täitmise aegumisele ega

täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielnud (tl-d 17 ja 20).

Võlgniku avalduse läbivaatamise ajal 28. aprillil 2021 on täituri ametialasele kontole laekunud

raha 26. veebruari 2021. a rahalise nõude arestimisakti alusel (tl 22). Eelnimetatud rahalise

nõude arestimise aktiga arestis täitur võlgniku nõude täituri vastu, mis tuleneb Tartu

Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-8664 ning millega jäid

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus täituri kanda (tl-d 7–11, 12). Samas ei määratud

kõnealuse ringkonnakohtu määrusega võlgniku menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis

täiturilt võlgniku kasuks välja 1408 eurot 26. aprilli 2021. a määrusega, mis jõustus 12. mail

2021.

9. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult kohustanud täiturit tagastama

võlgnikule täiteasjas pärast 15. aprilli 2022 täituri ametialasele kontole laekunud raha (1462

eurot). Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada

otsuse, mille täitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud

kaebuse eesmärk üldiselt saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab

menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka täituri algse otsuse. Kohtul

on seega õigus tühistada nii kaebuse kohta 25. mail 2021 tehtud otsus kui ka algne 30. aprilli

2021. a tasuotsus.

Põhjendatud on aga kohtutäituri väide, et kohus ei saa algse tasuotsuse tühistamise korral ise

täituri asemel uut otsust teha ega kohustada täiturit tagastama võlgnikule raha (vt Riigikohtu

1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu

määrus tühistada osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit võlgnikule raha tagastama.

Ringkonnakohus jätab võlgniku sellekohase taotluse läbi vaatamata ja kohustab kohtutäiturit

vaatama uuesti läbi võlgniku 10. mai 2021. a kaebus.

10. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ning neid

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgniku kaebus

kohtutäituri otsuste peale tuleb rahuldada. Vastusena kohtutäituri määruskaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega TMS § 501 lg 6 ja TsÜS § 1451

lg 1 koostoime kohta ning leiab, et maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.

11.1. Olukorras, kus võlgnik esitab täiturile TMS § 481 lg 1 p-s 1 nimetatud avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ei vaata täitur avaldust

õiguslikult läbi, sh ei ole tal üldjuhul täitemenetluse lõpetamise osas kaalutlusõigust.

Täitur tuvastab üksnes täiteasja aegumisega lõpetamise TMS § 481 lg 1 p-des 1–3

sätestatud eelduste olemasolu või nende puudumise. Kuna praeguses asjas ei ole

vaidlust TMS § 481 lg 1 pdes 1 – 3 nimetatud nõude täitmise aegumise eelduste

olemasolu üle, oli täitur kohustatud täitemenetluse otsusega lõpetama ja ühtlasi vara

viivitamata aresti alt vabastama (TMS § 501 lg 3, § 50 lg 1 ja § 49 lg

1).

11.2. Kuna täitur oli kohustatud täitemenetluse lõpetama, ei saanud ta võlgniku

avalduse läbivaatamise ajal, s.o pärast 15. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole

laekunud raha jaotada, lugeda sissenõudja nõuet selle arvelt vähenenuks ega arvestada

seda enda tasu katteks. See oleks vastuolus TMS § 501 lg-test 2, 6 ja 7 tulenvaga, mille

kohaselt ei kanna kohtutäitur avalduse esitamisest kuni täitemenetluse lõpetamise

otsustamiseni tema ametialasele kontole laekunud raha sissenõudjale (ega tagasta seda

ka võlgnikule). Viidatud sätete üks eesmärk on vältida uusi vaidlusi sissenõudjalt

alusetult saadud raha tagastamiseks pärast täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise

aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetamisel TMS § 481 lg 1 alusel, tuli täituril

tagastada raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast täituri otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaja möödumist (TMS § 501 lg 6).

Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et raha laekus 26. veebruari 2021. a rahalise nõude arestimisakti

alusel, mida võlgnik ei olnud vaidlustanud. Asjakohane ei ole ka küsimus sellest, kas raha

laekumine täituri ametialasele kontole 28. aprillil 2021 lõpetas arestipandiõiguse. Nõude

täitmise aegumine välistas võimaluse viia läbi täitemenetlus (sh jaotada raha sissenõudja

nõude ja kohtutäituri tasu katteks) pärast 15. aprilli 2021, mil võlgnik esitas avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

11.3. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on ekslikult seisukohal, et käesolevas

asjas kohaldub TsÜS § 145¹ lg 1. TMS § 481 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eelduste

täidetuse tõttu pidi täitur täitemenetluse täitmise aegumise tõttu lõpetama.

Täitemenetluse lõpetamisel peab täitur arestitud vara TMS § 49 lg 1 esimese lause

järgi aresti alt viivitamatult vabastama. Aresti lõppemisega lõppeb ka vara arestimisel

tekkinud arestipandiõigus. Kuna TsÜS § 1451 kohaldub üksnes pandiga tagatud nõude

aegumise korral ning arestipandiõigus täitemenetluse lõppemisega lõppeb, ei saanud

kohtutäitur pärast 15. aprilli 2021 sundtäitmist jätkata. Maakohus tühistas eeltoodut

arvestades põhjendatult kohtutäituri 30. aprillil 2021 ja 25. mail 2021 tehtud otsused.

11.4. Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel tegema põhjendatud

otsuse pärast 15. aprilli 2021 laekunud raha võlgnikule tagastamise kohta, arvestades

ringkonnakohtu tõlgendust selle kohta, et TMS § 501 lg 6 kohaldub ning TsÜS § 1451

lg 1 ei kohaldu.

Ringkonnakohus lisab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta

TMS § 481 lg 4 järgi võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude

täitmise aegumise tõttu on täituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu

kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise

tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kuna täituril puudus praegusel juhul õigus pärast

15. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole laekunud raha jaotada (sh selle arvelt vähendada

sissenõudja nõuet ja arvestada seda täituri tasu katteks), peab täitur võlgniku

10. mai 2021. a kaebuse uuel läbivaatamisel ja uue tasu otsuse tegemisel võtma arvesse

sissenõudmata jäänud summat 15. aprilli 2021. a seisuga (arvestamata täituri ametialasele

kontole pärast 15. aprilli 2021 toimunud laekumisi) ning arvestama sellelt summalt põhitasu

kuni pooles ulatuses.

12. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja § 172 lg 10 kohaselt puudutatud isiku ehk kohtutäituri kanda, sest võlgniku kaebus

kohtutäituri otsuste peale põhiosas rahuldatakse.

12.1. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Maakohus on hinnanud võlgniku esindaja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et põhjendatud on kohtutäiturilt välja mõista 1995

eurot. Määruskaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud.

12.2. Avaldaja esitas 6. septembril 2022 menetluskulude nimekirja avaldaja

menetluskulud ringkonnakohtus 180 eurot (sh käibemaks), mis koosnevad lepingulise

esindaja kulust. Avaldaja esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot

(lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: kohtutäituri määruskaebusega

tutvumine (0,25 tundi), 16. veebruari 2022 kohtunõudele vastamine (0,25 tundi),

menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamine vastaspoole menetluskulude kohta

(0,5 tundi). Avaldaja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS

§ 174 lg 10).

12.3. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja kohta tähtaegselt

seisukohta ei esitanud.

12.4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning avaldaja poolt

sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on 180 eurot (sh käibemaks) avaldaja

menetluskuludena ringkonnakohtus TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 150 eurot

(lisandub käibemaks) TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ega ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult

(kohtutäiturilt) avaldaja (võlgniku) kasuks välja mõista 1995 eurot (käibemaksuga)

menetluskuludena

maakohtus

ning

eurot

(käibemaksuga)

menetluskuludena

ringkonnakohtus, seega kokku 2175 eurot.

12.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele

määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates

määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

12.6. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest