Legislator Case Law & Legislation
2-21-130778/30 AI generated

2-21-130778/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-130778/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

seisuga 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 164,33 eurot. Mõista S B Renovum OÜ kasuks viiviseid alates 19.02.2022 põhinõudelt 1000 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-21-130778/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista S B Renovum OÜ kasuks viiviseid alates 19.02.2022 põhinõudelt 1000 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse aeg ja koht

03.10.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-130778

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagiavaldus S B vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1618,22 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

Kostja: S B (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagi S B vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista S B Renovum OÜ kasuks 18.12.2019 laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 103 eurot, lepingu hooldustasu 10,89 eurot ja

seisuga 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 164,33 eurot.

3. Mõista S B Renovum OÜ kasuks viiviseid alates 19.02.2022 põhinõudelt 1000 eurot

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30,00% aastas.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud S B kanda.

5. Rahuldada

Renovum

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista S B Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 645 eurot (sh

riigilõiv 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 400 eurot).

7. Mõista S B Renovum OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS),

nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Renovum OÜ esitas 04.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S B

1529,85 euro saamiseks. Kohus tegi 06.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 06.01.2022 määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude seoses võlgniku vastuväite esitamiseks üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.02.2022 kohtule hagiavalduse, milles palub mõistja kostjalt hageja kasuks

18.12.2019 laenulepingust nr Y191217072 tulenev põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 103

eurot, lepingu hooldustasu 10,89 eurot ja seisuga 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 164,33 eurot ning edaspidi nõuda S B viiviseid alates 19.02.2022

põhinõudelt 1000 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30,00% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja riigilõivu 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja

õigusabikulud 576 eurot. Harju Maakohus võttis 04.04.2022 määrusega hagiavalduse

menetlusse. Kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates

menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 17.05.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 02.06.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 17.06.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks

vastust esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 725 eurot, sh riigilõiv 225 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS § 218

lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

7. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid

suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-

16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel

juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka

(TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-

136682 p 12.2). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ulatuses.

8. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 400 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja menetluses tehtud toimingud on olnud hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 645 eurot, so riigilõiv 225 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 400 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

9. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud

muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416).

− Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468

lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik