4-10-3534/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-10-3534

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3534 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Kaido Mäesalu väärteoasjad liiklusseaduse järgi, väärteoprotokollid AB1179075 ja AB1210685 Menetlusalune isik Kaido Mäesalu (isikukood 37707300341, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 01.12.2010.a kell 09:45 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku Kaido Mäesalu osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, KrMS § 301 ning VTMS § 2, 29 lg 1 p 1, § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kaido Mäesalu selles, et ta 20.09.2010.a kell 21:53 ja 03.11.2010.a kell 11:41 juhtis Tallinnas mootorsõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.o väärteos LS § 741 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

2. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn, Rahumäe tee 6).

3. Kaido Mäesalu on kohustatud asuma aresti kandma hiljemalt 02.01.2011.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

4. Kaido Mäesalu poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Kaido Mäesalu suhtes sundtoomist arestimajja.

5. Lõpetada menetlus Kaido Mäesalu suhtes LS § 7415 lg 1 ja LS § 7430 lg 1 järgi (väärteoprotokolli AB1179075 järgi) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud

20.09.2010.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1179075 kohaselt juhtis Kaido Mäesalu 20.09.2010.a kell 21:53 Tallinnas Sõle tn ja Kolde pst ristmikul mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigus, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes, eiras sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud sinise ja punase vilkuri ja sisselülitatud helisignaaliga, rikkus LE § 5 lisa 1, LS § 20 lg 1, LE § 18’ lg

1 sätteid, pani toime LS § 741 lg 2 , LS § 7415 lg 1 ja LS § 7430 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

03.11.2010.a koostatud väärteoprotokolli AB1210685 kohaselt juhtis Kaido Mäesalu 03.11.2010.a kell 11:41 Tallinnas Pelguranna ja Randla tn ristmikul mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigus, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkus LS § 20 lg 1, pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ühendas Kaido Mäesalu väärteoasjad ühisesse menetlusse.

01.12.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kutse istungile on vastavalt kohtule saadetud kinnitusele kätte saanud. Kohus määras arutada väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja loobus kohtuistungil väärteoprotokolli AB1179075 järgi süüdistusest LS § 7415 lg 1 ja LS § 7430 lg 1 järgi. Taotles menetlusaluse isiku karistamist LS § 74’ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo korduva toimepanemise eest arestiga 12 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo korduv toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada. Kuivõrd kohtuväline menetleja on loobunud süüdistusest LS § 7415 lg 1 ja LS § 7430 lg 1 järgi (väärteoprotokoll AB1179075), tuleb selles osas lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel juhindudes VTMS § 2, mille kohaselt kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärtoemenetluse erisusi, ja KrMS § 301.

LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine Kaido Mäesalu käitumises 20.09.2010.a kell 21:53 ja 03.11.2010.a kell 11:41 Tallinnas on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, mille kohaselt juhtis ta autot ilma lubadeta, juhilubade eksamit ei ole andnud, samuti maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega seisuga 24.09.2010.a ja 05.11.2010.a, mille kohaselt kehtis Kaido Mäesalu juhiluba kuni 16.12.2007.a, samuti 03.05.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati Kaido Mäesalu 03.05.2010.a sõiduki juhtimiselt LS § 20’ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, isik kõrvaldati juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni.

Samal alusel ja kuni juhtimisõiguse saamiseni kõrvaldati Kaido Mäesalu sõiduki juhtimiselt ka 20.09.2010.a. Mõlemad juhtimiselt kõrvaldamise otsused on Kaido Mäesalu kätte saanud, mida kinnitavad tema allkirjad otsustel. Karistusregistri teatisest nähtub, et Kaido Mäesalu’t on LS § 74’ lg 1 ja § 74’ lg 2 järgi juba korduvalt karistatud, viimati enne 20.09.2010.a rikkumist 02.05.2010.a ja 03.05.2010.a toime pandud tegude eest Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo jõustunud otsustega. Seega oli Kaido Mäesalu nii 20.09.2010.a kui 03.11.2010.a teadlik tal juhtimisõiguse puudumisest ja varasemast kõrvaldatusest sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni, teadlik sellises olukorras sõiduki juhtimise keelatusest ja pannud selliselt käitudes väärteo toime korduvalt tahtlikult.

Isiku süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid väärteoasjade materjalidest ei nähtu. Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatisest nähtub, et Kaido Mäesalu on korduvalt ja seejuures suures määras rahatrahvidega karistatud nii erinevate liiklusalaste kui muude väärtegude toimepanemise eest, sh LS § 741 lg 1 ja lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, samuti on ta karistatud kriminaalkorras. Rahatrahvide tasumist pärast 2007.a karistusregistri teatisest ei nähtu. Andmetest Kaido Mäesalu karistatuse kohta nähtub seega üheselt, et menetlusalune isik rikub erinevate süütegude toimepanemiseha süstemaatiliselt õiguskorda, määratud rahatrahvid on ta jätnud tasumata ja ei ole teinud varasematest karistustest mingeid vajalikke järeldusi.

Kohus on seisukohal, et rahatrahvide määramisega isiku õiguskuulekale käitumisele mõjutamise võimalused on ammendatud ja vältimatult vajalik on isiku karistamine raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Kuivõrd isik on pannud alates vabaduskaotusliku karistuse kandmiselt vabanemisest 23.12.2009.a koos 20.09.2010.a ja 03.11.2010.a tegudega toime kokku 9 väärtegu ja väärtegude eest määratud rahatrahvid, sh sanktsiooni maksimaalses määras, on kõik tasumata, peab kohus põhjendatuks Kaido Mäesalu karistamist väärteo korduva toimepanemise eest arestiga kohtuvälise menetleja taotletud määras, s.o

12 päeva. Arest tuleb kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ehk Põhja Prefektuuri Arestimajas. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 02.01.2011.a. Kohtu määratud ajaks karistuse kandmata jätmisel tuleb isiku suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja.

Marie Tammsaar Kohtunik