3-19-2448/71 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2448

Haldusasi

Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebus

Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2311

tühistamiseks

või

alternatiivselt

Keskkonnaameti

kohustamiseks muutma 29.11.2019 korralduse nr 1-

3/19/2311 täiendavaid tingimusi

Menetlusosalised

Kaebajad – Jõelähtme vald, Ruu küla heakorra selts;

esindaja v.adv Karl Haavasalu

Vastustaja – Keskkonnaamet; esindaja EJ

Kolmas isik – OÜ Väo Paas; esindajad v.adv Martin

Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee

Kaasatud haldusorgan – Vabariigi Valitsus; esindajad

EL ja HK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.09.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme

valla

ja

Ruu

küla

heakorra

seltsi

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

19.09.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi apellatsioonkaebus ja

tühistada Tallinna Halduskohtu 22.09.2021 otsus haldusasjas nr 3-19-2448.

2. Teha haldusasjas nr 3-19-2448 uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada

Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311.

3. Mõista Keskkonnaametilt välja Ruu küla heakorra seltsi esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud 1742,70 eurot (üks tuhat seitsesada nelikümmend kaks eurot 70 senti) ja

Jõelähtme valla riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

3-19-2448

2(27)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus esitas 03.07.2019 Keskkonnaametile taotluse OÜ Väo Paas

kaevandamisloa taotluse alusel toimuva menetluse peatamiseks Jõelähtme Vallavolikogu poolt

otsuse tegemiseni Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise

kohta, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates haldusmenetluse peatamise otsuse tegemisest.

2. Keskkonnaamet jättis 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 taotluse rahuldamata (p

3.1) ning andis OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaloa HARM-160 Jägala

lubjakivimaardla Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel kehtivusega 30 aastat alates korralduse

jõustumisest (p 3.2).

3. Jõelähtme vald (kaebaja I) ja Ruu küla heakorra selts (kaebaja II) esitasid 30.12.2019

Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud), mis jäi halduskohtu menetlusse

nõuetes tühistada Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311 või alternatiivselt

kohustada Keskkonnaametit muutma 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2311 täiendavaid

tingimusi.

Vastustaja on jätnud kaebajale I andmata võimaluse avaldada 01.01.2017 jõustunud

maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg-s 6 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul oma seisukohad

29.11.2019 korralduse eelnõu suhtes ning kaebajale II 29.11.2019 korralduse eelnõu osas

seisukohtade esitamiseks antud kahenädalane tähtaeg oli liiga lühike. Jõelähtme Vallavalitsus

saatis 08.11.2019 vastustajale kirja nr 10-5/4029-1, milles viidati MaaPS § 49 lg 6

regulatsioonile ja paluti pikendada 29.11.2019 korralduse eelnõu osas seisukohtade avaldamise

tähtaega kuni 31.12.2019, kuid vastustaja jättis nimetatud kirja tähelepanuta. Tulenevalt

Riigikohtu 15.10.2013 otsusest nr 3-3-1-35-13 tuli alates muudetud keskkonnamõju hindamise

(KMH) aruande uuest avalikust väljapanekust ja uuest avalikust arutelust uuesti läbida kõik

kaevandamisloa menetluse etapid, sh MaaPS § 49 lg 6 alusel kaevandamisloa eelnõu esitamine

kohalikule omavalitsusele seisukoha avaldamiseks. 29.11.2019 korralduse andmisel võis

vastustaja teha olulisi kaalutlusvigu, jättes arvesse võtmata ja kaalumata kaebajate seisukohad,

mille esitamist vastustaja ei võimaldanud mõistliku aja jooksul.

3-19-2448

3(27)

Puudub Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa väljastamiseks. Jõelähtme vald esitas

14.11.2019 kirjaga nr 10-5/4029-2 vastustajale oma esialgse arvamuse, milles oli vastu

kolmandale isikule kaevandamisloa väljastamisele. Kui kohalik omavalitsus ei ole nõus

kaevandamisloa väljastamisega ja puudub Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa

väljastamiseks, tuleb kaevandamisloa väljastamisest keelduda (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Vabariigi

Valitsuse nõusolek kuulus andmisele konkreetse kaevandamisloaga seonduvalt. Vabariigi

Valitsuse 29.07.2010 korraldusega nr 302 (korraldus nr 302) antud nõusolek oli aluseks üksnes

kaevandamisloa nr HARM-113 väljastamisele vastustaja 09.06.2011 korraldusega nr 1-

15/11/431, mis on Riigikohtu 15.10.2013 otsusega nr 3-3-1-35-13 tühistatud. Tulenevalt

nimetatud Riigikohtu otsusest tuli uuesti läbida ka Vabariigi Valitsuselt kaevandamisloa

väljastamiseks nõusoleku küsimine, kui kohalik omavalitsus on kaevandamisloa andmisele

vastu. Ei ole vaidlust, et Vabariigi Valitsus ei ole kaevandamisloa menetluse raames

analüüsinud Jõelähtme Vallavolikogu 14.11.2019 kirjast nr 10-5/4029-2 nähtuvaid argumente

ja nende kaalukust võrreldes riigi huviga kaevandada ehituslubjakivi Ojaveere maaüksusel.

Vabariigi Valitsus ei ole saanud arvesse võtta Riigikohtu 26.05.2020 põhiseaduslikkuse

järelevalve asjast nr 5-20-2 nähtuvaid suuniseid, mis omavad tähtsust ka praeguse kohtuasja

lahendamisel (vt p-d 34, 37, 38). Vabariigi Valitsusel oleks selle üle otsustamisel, kas anda

nõusolek kaevandamisloa väljastamiseks Ojaveere maaüksuse osas pidanud kaaluma mh

järgmiseid olulisi asjaolusid: lubjakivi kaevandamine Ojaveere maaüksusel on vastuolus

Jõelähtme valla üldplaneeringuga; puudub detailplaneering, mis näeks ette Ojaveere

maaüksusele kaevanduse rajamise; Jõelähtme vald viib läbi Ruu küla lähiümbruse kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetlust ning Ojaveere maaüksusel on seetõttu kavas

igasugune maavara kaevandamine keelata.

Korralduses nr 302 ei ole käsitletud järgmiseid teemasid: 1) millised on ülekaalukad

üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mille tõttu on vajalik kaaluda loa

väljastamist Jõelähtme vallas paikneva Ojaveere maaüksuse osas. Vastus eelnevale eeldanuks

analüüsi selle kohta, millised on võimalikud lubjakivikarjääri asukohad Jõelähtme valla

territooriumil ja naabervaldade territooriumidel ja miks tuleks kõikide nende võimalike

asukohtade seast eelistada just Ojaveere maaüksust; 2) milles seisneb ülekaalukas riigi huvi ja

miks see on kaalukam kaebajate huvist kaitsta Ojaveere maaüksusel asuvaid metsastunud

luiteid; 3) kas soov metsastunud luidete hävitamise hinnaga asuda Ojaveere maaüksusel

ehituslubjakivi kaevandama on kooskõlas põhiseaduse (PS) §-s 5 sätestatud loodusvarade

säästliku kasutamise põhimõttega; 4) kuidas peaks toimuma Eesti Vabariigis ehituslubjakivi

kaevandamine, et see oleks kooskõlas PS §-s 5 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõttega. Kas ehituslubjakivi säästlik kaevandamine on see, kui ehituslubjakivi varud

võimalikult kiiresti väljatakse maa seest võimalikult suures ulatuses või on ehituslubjakivi

säästliku kaevandamisena vaadeldav olukord, kus Eesti Vabariik kehtestab piirmäärad ühe aasta

jooksul üleriigiliselt kokku kaevandatavate ehituslubjakivi koguste kohta, nagu seda on tehtud

MaaPS §-s 46 põlevkivi ja turba osas, tagamaks ehituslubjakivi jätkumist võimalikult pikaks

ajaks; 5) kas ehituslubjakivi kaevandamine Ojaveere maaüksusel on kooskõlas Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Seonduvalt teemaplaneeringuga

"Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" omab olulist tähtsust Riigikohtu

otsuses nr 3-3-1-35-13 (p 17) antud suunis. Vabariigi Valitsus peab põhjendama, miks on

ülekaalukaks riiklikuks huviks rajada lubjakivikarjäär tuumalas T8 asuvale Ojaveere

maaüksusele ning kas pärast Ojaveere maaüksusele kaevanduse rajamist oleks täidetud nõue, et

tuumalas T8 ei tohi looduslike alade osakaal langeda alla 90%; 6) miks on ülekaalukas riigi

huvi Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi kaevandmise vastu olulisem kui Jõelähtme valla huvi

mitte muuta valla kehtivat üldplaneeringut, mis ei näe ette Ojaveere maaüksusele karjääri

rajamist. Asjaolule, et ehituslubjakivi kaevandamine Ojaveere maaüksusel on vastuolus

3-19-2448

4(27)

Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringuga, on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus otsuses nr 3-

3-1-35-13 (p 18); 7) miks on ülekaalukas riigi huvi Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi

kaevandamiseks kaalukam, kui seda on Jõelähtme valla vastuseis lubjakivi karjääri rajamist ette

nägeva detailplaneeringu kehtestamiseks. Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu seletuskirja

leheküljel 40 p-s 9.1. on sätestatud, et detailplaneeringu olemasolu on tarvilik uue

tootmisüksuse rajamiseks. Jõelähtme vald on korduvalt rõhutanud, et ta ei oleks nõus

sellesisulist detailplaneeringut kehtestama.

Korralduses nr 302 ei ole käsitletud ülekaaluka riigi huviga seonduvat. Korralduse nr 302 lk-

del 3‒4 toodud põhjendused 1‒3 ei ole käsitatavad ülekaaluka riigi huvi määratlusena.

Vähemalt sama suur, kui on riigi huvi selles osas, et oleks tagatud ehituslubjakivi kättesaadavus,

peaks olema riigi huvi ka selle vastu, et võimalikult laiapõhiselt otsustataks ühiskonnas, kui

pikaks ajaks peaks ehituslubjakivi jätkuma ning kuidas ja millises ulatuses me kaitseme

looduskeskkonda ja selle osaks olevaid inimesi kaevandamise kahjulike mõjude eest.

Korralduses nr 302 ei viidata korralduse seletuskirjale ning kõnealust seletuskirja ei ole

kaebajatele ka teatavaks tehtud. Põhjendus, mis sisaldub dokumendis, mis ei ole haldusakti

osaks ja mida ei ole teatavaks tehtud, ei saa olla haldusakti põhjendus. „Juhend riiklike huvide

kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringualade taotluste menetlemisel lähtuvalt

varustuskindluse tagatusest“ ei saa seonduvalt korraldusega nr 302 olla asjassepuutuv, sest

korralduses nr 302 ei ole sellele juhendile kordagi viidatud. Nimetatud juhend on kinnitatud

Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610, seega ligi 3 aastat pärast

korralduse nr 302 andmist. Selle käskkirja alusel ei saa õiguspäraselt toimuda ehituslubjakivi

varustuskindluse olemasolu või puudumise tuvastamist. Kaevandamisloa menetluses tehtud

olulisi vigu ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. Maavarade kaevandamisega seonduv

on Eesti Vabariigis lahendatud kaevandamisest huvitatud ettevõtteid soosides ning kohalikke

omavalitsuse ja kohalikku kogukondi arvesse võtmata jättes. Riigikontrolli aruandes

„Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ avaldatud kriitika on jätkuvalt

aktuaalne. Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmisega seonduv ning riigi, kohaliku

omavalitsuse ja kohaliku kogukonna huvide kaalumine seonduvalt Ojaveere maaüksuse

väärtusliku looduse säilimisega või Ojaveere maaüksusel kaevandamisega on olulised teemad,

mida Vabariigi Valitsus oleks pidanud nõusoleku andmisel kaaluma enne vaidlusaluse

kaevandamisloa andmist vastustaja poolt.

Vastustaja oleks pidanud kaevandamisloa menetluse peatama kuni Jõelähtme Vallavolikogu

poolt otsuse tegemiseni Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla

võtmise kohta, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates haldusmenetluse peatamise otsuse

tegemisest (vt ka MaaPS § 55 lg 2 p 12 ja looduskaitse seaduse (LKS) § 8 lg 6 ning Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-56-08, p 20; nr 3-3-1-25-12, p 35). Ka Riigikohtu poolt oli haldusasjas nr 3-

17-563 antud suunis, mille kohaselt on kaebajal I võimalik uuesti kaaluda Ruu küla lähiümbruse

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmisega seonduvat, ning Jõelähtme Vallavolikogu

27.06.2019 otsuse nr 231 valguses oli ilmne, et kaebaja I jätkab Ruu küla lähiümbruse kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse läbi viimist sooviga moodustada kohalik

kaitseala.

KMH aruande heakskiitmisel on vastustaja oluliselt rikkunud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. Praegusel juhul esinevad kõik KeHJS §

22 lg 3 p-de 2, 3, 5 ja 6 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsiooni) alused, mille tõttu ei olnud

vastustajal õiguslikult võimalik KMH aruannet heaks kiita ja keskkonnanõudeid määrata. KMH

aruanne on koostatud kolmes köites, kusjuures samasid teemasid on KMH aruande erinevates

köidetes kajastatud korduvalt. Samade teemade korduv käsitlemine on viinud vastuoludeni

KMH aruande erinevate osade vahel, mis on lubamatu. Samuti on KMH aruanne vähemalt

osaliselt vananenud. Nii näiteks sisaldub KMH aruande I köite materjalide hulgas 2005. a-l

3-19-2448

5(27)

koostatud Tondi-Väo karjääri ümbruse hoonete ülevaatuse akt, 2006. a-l koostatud ülevaade

Harjumaa lubjakivi maardlatest, nende varust ning väljastatud maavara kaevamise lubadest,

2005. a Kotkaklubi eksperthinnang. Esineb vajadus uute samasisuliste uuringute tellimiseks.

KMH aruande I köite materjalide hulgas olevad müramõõtmised ning õhu- ja veeanalüüsid on

teostatud õigusaktidest lähtuvalt, mis praegu enam ei kehti. Puuduvad müramõõtmisi ning õhu-

ja veeanalüüse teostanud pädevate asutuste kinnitused selle kohta, et mõõtmiste teostamise ja

analüüside võtmise ajal kehtinud metoodikad ning hinnangud mõõtetulemustele on asjakohased

ka käesoleval ajal. KMH menetlus on olnud väga pikk ja seda suuresti märkimisväärselt halva

kvaliteedi tõttu, millega KMH on läbi viidud. Tingituna olulistest kvaliteediprobleemidest

KMH aruande koostamisel, tellis Harjumaa Keskkonnateenistus SA-lt Säästva Eesti Instituut

eksperthinnangu KMH aruande kvaliteedi osas. 03.06.2008 valmis SA Säästva Eesti Instituut

„Eksperthinnang OÜ Väo Paasi poolt kavandatava Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu

uuringualal leviva ehituslubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise

aruande (seisuga 31.01.2008) kohta“, milles anti koondihinnanguna KMH aruandele hinnang

„E“ ehk „informatsioon on väga puudulik, selles on otsustamist takistavaid olulisi lünki ja

puudusi, mille kõrvaldamine nõuab suurt tööd“. Eelnevat arvestades ei vasta KMH aruanne

KeHJS § 22 lg 3 p-s 5 sätestatud KMH aruande asjakohasuse nõudele.

Vastavalt KeHJS § 13 p-le 1 ning § 20 lg 1 p-le 26 tuli KMH aruandes mh esitada kavandatava

tegevuse reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ning analüüsida reaalsetest

alternatiividest johtuvaid eeldatavaid mõjusid. Reaalsete alternatiividena tuleks käsitleda

ehituslubjakivi kaevandamise võimalusi muudes kohtades Harju maakonnas peale Ruu küla

lähiümbruse. KMH aruanne sellist alternatiivide käsitlust aktuaalsel tasemel ei sisalda.

KMH aruande III köitest nähtub, et kavandatavast Jägala lubjakivimaardla I ploki karjäärist on

vesi kavas juhtida Kaberla ojja. KMH aruande III köite lisaks nr 2 olevast OÜ Inseneribüroo

Steiger uuringust ilmneb, et karjääri kuivendusvee juhtimisel Kaberla ojja suureneb vee

vooluhulk ojas ning see võib tuua kaasa oja vee keemilise koostise muutusi. Samuti selgub, et

karjäärist väljapumbatavas vees on suur heljuvainesisaldus ning heljumit omakorda seostatakse

negatiivsete mõjudega lõhilaste kudemisele. KMH aruandega ei ole leidnud veenvalt kinnitust,

nagu kaevandusvete suunamine Kaberla ojja koosmõjus Kodasoo turbamaardlast lähtuvate

vetega parandaks selles ojas kalade kudemisvõimalusi. LKS § 51 lg-st 1 tulenev keeld muuta

Kaberla oja veerežiimi välistab kaevandamise Jägala lubjakivimaardla I plokis. Sellele on

viidanud

ka

keskkonnaekspert

A. Tõnisson

dokumendis

„Eksperthinnang

Ruu

maastikukaitseala moodustamise vajadusele“ (eksperthinnangu lk 22 ptk 11). Kaberla oja

olulisele staatusele viitab ka EMÜ PKI Limnoloogiakeskus / TÜ Eesti Mereinstituut / MTÜ

Trulling uuring „Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning

võimalikud rehabilitatsioonimeetmed“ (lk 53). Seonduvalt Kaberla ojaga omab olulist tähtsust

ka Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ekspertarvamus „Kaberla oja valgla veekeskkonda

mõjutavad survetegurid ning kaitsepiirangud“, mille lisas 1 on toodud ettepanekud Kaberla oja

edasise uurimise osas ning lisas 2 on loetletud lahendamist vajavad küsimused. Kaberla ojaga

seonduva temaatika tõttu oleks vastustaja pidanud jätma KMH aruande heaks kiitmata. KMH

aruandes on nõuetekohaselt jäetud käsitlemata kumulatiivsete keskkonnamõjudega seonduv.

Tähtsust omavad eelkõige järgmised asjaolud: a) Kaberla oja valgla on seotud kolme maardlaga,

milleks on Jägala lubjakivikarjääri I plokk, Kodasoo turbamaardla ning Valkla karjääride plokid

1 ja 2; b) Kaberla ojale võib mõju avaldada veetaseme üldisem alanemine piirkonnas tingituna

kaevandamisest; c) Kaberla oja valgla alal on teostatud ulatuslikke metsakuivendusi; d) mitte

kaugel Kaberla ojast toimub intensiivne põllumajandus.

KMH aruandes puudub analüüs selle kohta, millist väärtust omavad Ruu küla lähiümbruse

metsastunud luited ja mida tähendaks looduskeskkonnale Ruu küla lähiümbruse metsastunud

luidete hävimine kaevandamise tagajärjel. Metsastunud luidetele kui Ruu piirkonna kõige

3-19-2448

6(27)

väärtuslikumale keskkonnakomponendile on viidanud ka TLÜ ökoloogiakeskuse vanemteadur

A. Kont töös „Arvamus Ruu maastikukaitseala vajaduse ja tähtsuse kohta“. KMH aruande

koostamisel on põhjendamatult jäetud teostamata täiendav uuring seonduvalt kaitsealuste

linnuliikidega (MTÜ Kotkaklubi 05.08.2017 e-kiri).

KMH aruande III köidet on oluliselt täiendanud ajaliselt peale KMH aruande avaliku

väljapaneku toimumist. Seetõttu oleks tulnud korraldada KMH aruandele veel üks avalik

väljapanek ja arutelu.

29.11.2019 korralduse lk-delt 10‒15 nähtuvad mitmed asjakohatud või ebaõiged kaalutlused,

millele tuginedes on vastustaja otsustanud kolmandale isikule kaevandamisloa anda. Vastustaja

on kaalutlusõiguse teostamisel teinud olulisi vigu. Vastustaja on 29.11.2019 korralduses jätnud

analüüsimata, miks lubjakivi kaevandamine Ruu küla lähiümbruses peab omama prioriteeti

looduse säilitamise ning inimestele meeldiva ja puhkamiseks soodsa elukeskkonna säilitamise

ees ning milline on riigi huvi selle vastu, et Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel toimuks

lubjakivi kaevandamine. Vastustaja on sisuliselt jätnud viidatud küsimused analüüsimata.

Olukorras, kus on teada, et Jõelähtme Vallavolikogu sooviks on jätkata Ruu küla lähiümbruse

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetlust ning tõenäoliselt selle ka otsustab,

oleks vastustaja 29.11.2019 korralduses pidanud analüüsima, kas ja millisel viisil on Jägala

lubjakivikarjääris võimalik lubjakivi kaevandamine metsastunud luiteid kahjustamata.

29.11.2019

korralduses

on

vastustaja

meelevaldselt

analüüsinud

ehituslubjakivi

varustuskindlusega seonduvat. Oluline on Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade

levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ ptk-s 7 toodud käsitlus alternatiivide

kohta ehitusmaavarade kõrval. Viidatud töö pinnalt ei saa järeldada, nagu oleks ehituslubjakivi

varustuskindluse tagamiseks hädatarvilik kaevandamisloa väljastamine kolmandale isikule

lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivikarjääris. Samuti tuleks silmas pidada Tallinna

Tehnikaülikoolis 2019. a-l valminud tööd „Eesti Energia Estonia kaevanduse lubjakivi

killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja

kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks“, mis seab kahtluse alla 29.11.2019

korraldusest nähtuva seisukoha, nagu tingiks Rail Balticu ehitus tungiva vajaduse uute

lubjakivikarjääride

avamiseks.

Viidatud

tööd

tuleks

vaadelda

koosmõjus

Keskkonnaministeeriumi 17.10.2019 kirjaga nr 7-12/19/5598, milles on avaldatud arvamust, et

kogu Rail Balticu projekti ulatuses tuleks kasutada võimalikult suures mahus põlevkivi

kaevandamise

käigus

tekkinud

aherainekillustikku.

Tähtsust

omab

ka

Tallinna

Tehnikakõrgkooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse emeriitprofessori Rein Einasto töö

„Ekspertarvamus Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringualal leviva lubjakivi

kaevandamise vajalikkusest“, kus lõppejäreldusena on toodud esile, et ehituslubjakivi

varustuskindlustuse halb seis Eestis, sealhulgas Harjumaal ei ole tõsiseltvõetav ja Jägala

lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu uuringualal kaevanduse avamine ei ole vältimatu. Samuti on

Eestis pea täielikult kasutamata võimalus saada ehituslubjakivi seeläbi, et rekonstrueeritavad

teed viiakse süvenditesse ning süvendite ehitamisel saadavat ehituslubjakivi kasutatakse tee-

ehituses. Seda temaatikat on täpsemalt analüüsitud AS-i Teede Tehnokeskus töös „Tallinn-

Narva mnt Väo-Maardu teelõigu süvendamine paekihti“. Selline lähenemine kujutab endast

reaalset alternatiivi uute kaevanduste rajamisele.

Vastustaja on eksitavalt käsitlenud Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmisega seonduvat.

Keskkonnaekspert A. Tõnisson on pidanud põhjendatuks Ruu küla lähiümbruse kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist. Sama on arvanud A. Kont oma ekspertarvamuses.

Asjaolu, et Ruu küla lähiümbruse riiklikul tasemel kaitse alla võtmist ei ole toimunud, ei välista

sama piirkonna kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist.

3-19-2448

7(27)

Mitmed 29.11.2019 korralduses sätestatud täiendavad tingimused on ebaselged ega pruugi olla

kontrollitavad või täidetavad. See annab aluse vastustaja kohustamiseks täiendavate tingimuste

muutmiseks. Kaebajad paluvad kohustada Keskkonnaametit 29.11.2019 korralduses toodud

eritingimuste muutmiseks järgmisel viisil: 1) muuta p 2.3.4.1. alap-s 4 ning p 2.3.8. alap-s 4

toodud kõrvaltingimust, sätestades: a) milline on karjääris sõidukite maksimaalne

liikumiskiirus, esitades põhjendused, miks vastustaja arvates on tegemist põhjendatud

maksimaalse liikumiskiirusega; b) milline on karjääri teede ja teenindusplatside kastmise

sagedus, esitades põhjendused, miks vastustaja arvates on tegemist põhjendatud

kastmissagedusega ning esitades metoodika kastevee hulga määramiseks; 2) p 2.3.4.1. alap-s 5

ning p 2.3.8. alap-s 6 toodud kõrvaltingimust, sätestades: a) millise aja jooksul alates

saasteainetega seonduva kaebuse laekumisest tuleb mõõtmisi teostada, täpsustades, et

mõõtmiste teostamise kohustuse tekkimiseks piisab ka ühe isiku kaebuses; b) millest lähtudes

tuleb kindlaks määrata mõõtmiste teostamise asukoht ja millise metoodika abil tuleb mõõtmised

läbi viia; c) et saasteainetega seonduvaid kaebusi, mille esitamise korral tekib kolmandal isikul

mõõtmiste teostamise kohustus, võivad esitada karjääri ümbruskonnas elavad või asuvad isikud

ning samuti kaebuse esitajad; d) et saasteainete ja peenosakeste mõõtmiste tulemustega on õigus

tutvuda kõikidel karjääri ümbruskonnas elavatel või asuvatel isikutel ning samuti kaebuse

esitajatel; e) märkides, millal esineb vajadus, mille puhul peab kaevandaja võtma seonduvalt

saasteainete ja peenosakeste vähendamisega kasutusele lisameetmeid ja milles kasutusele

võetavad lisameetmed peaksid seisnema või kuidas toimub kasutusele võetavate lisameetmete

kindlaks määramine; 3) sätestada p 2.3.4.1. alap-s 7 ning p-s 2.3.8. kõrvaltingimus, mille

kohaselt tuleb tolmuheitmete vähendamiseks kasutada kivipurustussorteerimissõlmes

veepihusteid ja peenmaterjalide (0‒2, 0‒4 mm) konveieritel kaetud linte; 4) sätestada p 2.3.4.1.

alap-s 8 ning p-s 2.3.8. kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb karjäärist väljuv tee kuni Kassi

parklani ehitada musta kattega; 5) muuta p 2.3.4.2. alap-s 2 ning p 2.3.8. alap-s 16 toodud

kõrvaltingimusi, sätestades: a) kas lähtuda tuleb p 2.3.4.2. alap 2 või p 2.3.8. alap 16 tekstist; b)

et kinnistutele nimega Üti (registriosa nr 6508402/65084; katastritunnus 24504:008:0055),

Sipelga (registriosa nr 2900502/29005, katastritunnus 24505:002:0630), Lepiku (registriosa nr

6228402; katastritunnus 24504:008:0100), Kuriste (registriosa nr 565502/5655; katastritunnus

24504:008:0749), Mõisamäe (registriosa nr 6008702; katastritunnus 24504:008:0076), Silkoja-

Nõmme (registriosa nr 1483002/14830; katastritunnus 24504:008:0912) ja Vahtra (registriosa

nr 1953102/19531; katastritunnus: 24504:008:1240) tuleb kolmanda isiku kulul rajada

puurkaevud ja trassid joogi- ja tarbevee varustuse tagamiseks Ordoviitsiumi-Kambriumi

veekihist vajadusel koos veetöötlusega enne kaevandamisega alustamist; c) et muudele

piirkonnas paiknevatele kinnistutele tuleb rajada kolmanda isiku kulul puurkaevud ja trassid

joogi- ja tarbevee varustuse tagamiseks Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist hiljemalt 3 kuu

jooksul alates veevarustuse või veekvaliteedi probleemide ilmnemisest, kusjuures eeldatakse,

et veevarustuse või veekvaliteedi probleemid on tingitud ehituslubjakivi kaevandamisest. Kuni

puurkaevude rajamiseni muudel kinnistutel peab kolmas isik tagama probleemide ilmnemisel

koheselt isikute varustamise kvaliteetse joogi- ja tarbeveega; 6) täiendada p 2.3.4.3. alap-i 1

põhjendustega selle kohta, miks puudub vajadus võnkekiiruse mõõtmist käsitleva eritingimuse

lisamiseks, mis oleks lähtealuseks lõhketööde projekti koostamisele või sätestada p 2.3.4.3.

alap-s 1 ning p-s 2.3.8. kõrvaltingimus võnkekiiruse mõõtmise kohta lõhkamisel; 7) muuta p

2.3.4.3. alap-s 2 ning p 2.3.8. alap-s 10 toodud kõrvaltingimust, sätestades: a) põhjenduse, miks

leitakse, et läbi tuleb viia vaid 400 m raadiusesse jäävate hoonete passistamine. Passistada tuleks

karjääri piirist vähemalt 1000 m raadiusesse jäävad hooned; b) kuidas toimub selle raadiuse

kindlaks määramine, mille piires hooneid passistatakse; c) et passistatakse kõik ehitised ja mitte

ainult kivist või krohvitud hooned; d) et kõik passistatavad ehitised pildistatakse; e) et karjääri

ümbruskonnas asuvate ehitiste juures kahjustuste ilmnemisel tuleb kolmandal isikul

kahjustused kõrvaldada kolme kuu jooksul alates kahjustustest teatamisest ning seejuures

eeldatakse, et ehitiste juures ilmnenud kahjustused on põhjustatud kaevandamisest; 8) muuta p

3-19-2448

8(27)

2.3.4.3. alap-s 4 ning p 2.3.8. alap-s 13 toodud kõrvaltingimust, sätestades: a) et lõhketöödest

tuleb teavitada karjääri piirist vähemalt kuni 1000 m raadiuses elavat elanikkonda ning

Jõelähtme valda; b) et kolmandal isikul tuleb karjääri piirist vähemalt kuni 1000 m raadiuses

elavate inimestega ja Jõelähtme vallaga kokku leppida, kuidas lõhketöödest teavitamine toimub;

c) et lõhketööde teostamisest teatatakse ette võimalikult aegsasti ning vähemalt 5 tööpäeva enne

lõhketööde teostamist; 9) muuta p 2.3.4.4. alap-s 2 ning p 2.3.8. alap-s 14 toodud

kõrvaltingimust, sätestades võimalikult täpselt kellaajad, millal tööpäeva sees toimub toodangu

väljavedu karjäärist; 10) muuta p 2.3.4.4. alap-s 6 ning p 2.3.8. alap-s 8 toodud eritingimust,

sätestades, et metsariba laius peab olema vähemalt 50‒100 m; 11) muuta p 2.3.4.5. alap-s 1 ning

p 2.3.8. alap-s 7 toodud eritingimust, sätestades, et müratõkkevall tuleb rajada enne maavara

kaevandamisega alustamist; 12) sätestada p 2.3.4.6. alap-s 2 ning p-s 2.3.8. kõrvaltingimus,

mille kohaselt tuleb säilitada mets mööda mäeeraldise piiri, määrates ka kindlaks säilitatava

metsa minimaalse laiuse; 13) täiendada p 2.3.4.8. alap-i 3 põhjendustega selle kohta, miks

puudub vajadus seismoseire eritingimuse lisamiseks või sätestada p 2.3.4.8. alap-s 3 ning p-s

2.3.8. kõrvaltingimus seismoseire osas.

Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidete kaitseks on võtnud sõna MTÜ Ökokratt 20.01.2021

kirjas, MTÜ Jõelähtme matka- ja rattaklubi 26.01.2021 kirjas ning Eesti Orienteerumisliit

28.01.2021 kirjas. 28.01.2021 valmis keskkonnaekspert A. Tõnissoni töö „Selgitusi ja

täpsustusi seisukohtadele, mis on esitatud Ruu kohaliku kaitseala moodustamise otsuse

eelnõule“. Nimetatud dokumendid tõendavad, et Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited on

väärtuslikud ning väärivad kaitsmist. Tänaseks on kaebaja I võtnud Ruu küla lähiümbruse sh

Ojaveere maaüksuse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla, keelustades kaitse alla võetud

maa-alal maavarade kaevandamise (haldusasi nr 3-20-1717). Keskkonnaameti 08.01.2021

korraldusega nr DM-110994-12 on antud Paekivitoodete tehase OÜ-le geoloogilise uuringu

luba Jõelähtme valla territooriumil paikneva Maardu III uuringuruumi suhtes selles

uuringuruumis leiduva ehituslubjakivi uurimiseks. Samuti on Keskkonnaameti 14.04.2021

kirjaga nr 6-3/21/5873-3 algatatud KeHJS § 261 alusel Maardu III uuringuruumis KMH enne

tegevusloa taotluse esitamist. Samuti on Jõelähtme Vallavolikogu Keskkonnaametile teatanud,

et Jõelähtme vallal ei ole vastuväiteid geoloogilise uuringu teostamisele Kiltri tee 16, Kiltri tee

ja Viimsi metskond 255 katastriüksustel leiduva ehituslubjakivi osas. Seega on meelevaldne

käsitleda ehituslubjakivi kaevandamise võimalust Ojaveere maaüksusel kui ainsat võimalust

kaevandada ehituslubjakivi Jägala lubjakivimaardlas.

4. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korralduse p-st 2.1.7

nähtuvalt on tegemist jätkuva haldusmenetlusega. Haldusmenetluse seadus (HMS) ega MaaPS

ei reguleeri menetluse läbiviimist olukorras, kus jõustunud kohtuotsusest tingituna tuleb

haldusmenetlust jätkata. Järelikult on edasine haldusmenetlus haldusorgani enda kujundada

(HMS § 5 lg 1). Keskkonnaameti tuginemine analoogia korras HMS § 44 lg-le 4 oli

õiguspärane. Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduses selgelt välja toonud, et ei korda

menetlustoiminguid, mida Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-35-13 tingitud menetluse jätkamine ei

puuduta.

Vabariigi Valitsus on andnud korraldusega nr 302 nõusoleku kaevandamisloa andmiseks.

Vabariigi Valitsuse nõusolek kui menetlustoiming on osa Ruu kaevandamisloa menetlusest. See

ei ole antud konkreetselt Riigikohtu poolt tühistatud kaevandamisloa nr HARM-113 andmiseks

ja nõusoleku mõju ei lõppenud Riigikohtu otsusega. Vabariigi Valitsuse nõusolek on kehtiv ja

seda asjaolu ei muuda ka see, et 09.06.2011 korralduse eelnõu ja vaidlustatud korralduse eelnõu

ei olnud oma sisu poolest identsed ning pooleli on Ruu küla lähiümbruse kohalikul tasandil

kaitse alla võtmise menetlus. Et asjaolud nii pika haldusmenetluse kestel võivad muutuda ei

tähenda, et kõiki varasemaid menetlustoiminguid tuleb aina korrata.

3-19-2448

9(27)

Kahenädalane tähtaeg korralduse eelnõule ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks on

kooskõlas HMS-ga ja arvestades MaaPS-s sätestatud menetlustähtaegu Keskkonnaameti

praktikas tavapärane. Kaebajad on aktiivselt osalenud haldusmenetluses alates menetluse

algusest ja hästi kursis kogu menetlusega.

Keskkonnaamet on kaebajatele selgitanud, et kuna kaevandamisloa menetlus ei takista

vähimalgi määral kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavat kohaliku omavalitsuse tasandil ala

kaitse alla võtmise menetlust, ei ole menetluse peatamine sel põhjusel põhjendatud (vt

korralduse p 2.1.8). Ainuüksi kaevandamisluba ei anna kaevandajale veel õigust

kaevandamistegevusega alustamiseks. Kuni kaevandamistegevusega alustada ei ole võimalik,

ei ole kuidagi ohustatud ka kohalikul tasandil kaitsta soovitavad väärtused. Kuid see ei tähenda,

et Keskkonnaamet ei tohtinud lõpetada Ruu kaevandamisloa taotluse menetlust.

KMH aruande heakskiitmisel ei ole rikutud KeHJS sätteid. Keskkonnaameti jaoks oli KMH

aruanne asjakohane ja piisav kaevandamisloa andmise üle otsustamiseks, see vastas KMH

programmile ning KeHJS §-le 20 ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kuna KMH

menetlus on olnud väga pikk protsess, on paratamatu, et teatud andmed vananevad ning uue

köite koostamisel on teatud informatsioon täpsustunud. Kõiki kolme köidet tuleb käsitleda ühe

tervikuna, kuid samas tuleb lähtuda asjaolust, et mõnda teemat on täpsustatud kas II või III

köites ning sellisel juhul tuleb nende teemade käsitluses lähtuda nendes köidetes esitatust.

Keskkonnaamet ei näe siin vastuolu ega probleemi. Keskkonnaamet ei näinud KMH

järelevalvaja ja otsustajana KMH menetluse ajal ega hiljem vajadust korduvate samasisuliste

uuringute teostamiseks. Vaatamata möödunud ajale on nii maardlad kui geoloogia endiselt

samad. Kaasaegne info maavaravaru ning kehtivate kaevandamislubade kohta on kõigile (ka

otsustajale ning kaebuse esitajale) kättesaadav Maa-ameti kaardiportaalist. Ruu KMH aruande

III köite menetluse ajal 2017. a-l koostati täiendavalt müra eksperthinnang. Seega ei ole alust

väita, et KMH aruandes esitatud mürakäsitlusega seotud andmed on vanad ja tulemused poleks

asjakohased. III köite lisas 2 on 07.02.2017 seisuga koostatud eksperthinnang Kaberla oja vee

kvaliteedile ja veerežiimile. Ka see sisaldab aja- ja asjakohast informatsiooni. KMH-s lähtuti

kehtivatest piirväärtustest. Riigikohus asus otsuse nr 3-3-1-35-13 p-s 23 seisukohale, et KMH

aruandes ei ole selliseid puudusi, mis tingiksid kaevandamisloa tühistamise.

KMH menetlus on kohaspetsiifiline ja reaalne alternatiiv ei saa olla, et kaevandama hakatakse

kusagil teises asukohas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, mille alusel on kaebuses väidetud,

et ilmselt halveneksid Kaberla ojas lõheliste kudemistingimused. KMH aruande koostamise ajal

kehtis keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena

kasutatavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ ning

KMH aruandes toodud hinnangute andmisel on sellest lähtutud. Vajalik kvaliteet tagatakse

keskkonnalubadele täiendavate tingimuste kehtestamisega, mis määravad vee kvaliteedi

lubatud piirmäärad ja kogused. Kuna Kaberla ojas on keskmiselt üsna madalad vooluhulgad,

mõjub nõuetele vastav lubjakivikarjäärist ärajuhitav kaevandusvesi Kaberla ojale pigem

positiivselt (vt ka OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Kavandatava Kodasoo

turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“ p 6.12

lk 66). Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi spetsialisti Mart Kanguri hinnangul aitab veehulga

suurenemine Kaberla ojas vähendada kalade väljasuremise ohtu põuasel perioodil. Samale

situatsioonile viidatakse ka Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

Limnoloogiakeskuse 2009. a suvel (juuli‒august) läbi viidud uuringus. Seega parandaks

kontrollitud kvaliteediga täiendavate veehulkade suunamine Kaberla ojja oja veerežiimi ja

kalade kudemise võimalusi. KMH aruande koostamise aastatel on Kaberla oja seisundit

piisavalt uuritud (OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud töö nr 16/1733 „Kavandatava

Jägala lubjakivikarjääri mõju Kaberla oja vee kvaliteedile ja veerežiimile“ (Tallinn 2016) ning

aktsiaseltsi MAVES (registrikood 10097377) poolt koostatud „Kaberla oja valgala

3-19-2448

10(27)

reostuskoormuse uuring“ (töö nr 17072, Tallinn 2017)), mistõttu ei pidanud Keskkonnaamet

vajalikuks teostada veel täiendavaid uuringuid.

Koosmõju Jägala lubjakivikarjääri I ploki ja Kodasoo turbamaardla osas on hinnanud OÜ

Inseneribüroo STEIGER. Aktsiaseltsi MAVES uurinu tulemusena jõuti järeldusele, et Kaberla

oja valgala maakasutust vaadates võib väita, et otsese ebasoodsa mõjuga inimkasutus

(väetatavad põllud, loomakasvatushooned, heitveelaskmed) on pigem tagasihoidlik. Teatava

mõjuga võib olla suure metsamassiivide kuivendus, kuid sellest pole põhjust oodata halba

seisundisse viivat toitainekoormust. Lõppjäreldusena on uuringus välja toodud, et valgalal

saadud näitajate kesine, halb või väga halb seisund on pigem tingitud looduslikest protsessidest

(vähene vooluhulk ning ka koprapaisudest põhjustatud koormus). Seega ei olnud vaja

täiendavalt käsitleta mõjusid põllumajanduse ja metsakuivenduse osas, kuna nende mõjutused

Kaberla ojale on minimaalsed.

Kaebajate KMH menetluses esitatud ettepanekutega mittearvestamist on põhjendatud nii KMH

aruande III köite lisas 10 kui 03.07.2018 kirja p-s 1.1.7. Avalikustamise järgselt on Ruu KMH

aruannet täiendatud ning märkuste arvestamata jätmist on põhjendatud. Ekspert A. Tõnisson

analüüsis Ruu piirkonna loodusväärtusi ning jõudis järelduseni, et lähtudes LKS-s ettenähtud

nõudmistest ja arvestades looduskaitse üldisemate eesmärkidega, ei ole kaitseala moodustamine

Ruu külas otstarbekas, kuna loodusväärtustest lähtuvalt selline vajadus puudub. Samuti jõudis

ekspert järeldusele, et looduskoosluste mõttes on Ruu külas teadaolevad väärtused (loopealased

ja metsad) Eestis kaitse all juba suuremas ulatuses, kui seda eeldavad strateegilised dokumendid

ja defineeritud üldisemad eesmärgid. Seega jõudis ekspert järeldusele, et Ruu piirkonna

metsadel puuduvad LKS sätestatud kaitse alla võtmise eeldused. Eksperdi otsust toetas

11.01.2016 kirjaga nr 8-2/16/34-2 ka Keskkonnaministeerium. Luitestikuga seotud küsimustele

on Keskkonnaamet vastanud nii 03.07.2018 kirjas (alap 1.1.7) kui 29.08.2018 kirja p-s 10.

Seonduvalt MTÜ Kotkaklubi 05.08.2017 e-kirjaga ‒ KMH aruande III köite lisa 10 lk-del 20‒

21 on esitanud väga selgelt informatsioon, millised on kaitsealuste lindude lähimad

registreeritud pesapaigad ning pesapaiga kaugus toitumisalast (ehk toitumisala ulatus). Pelgalt

asjaolu, et antud piirkonnas on vaadeldud linde lendamas, ei anna kinnitust nende pesitsemise

kohta konkreetses asukohas ning põhjust nõuda KMH aruande koostamise staadiumis

täiendavaid linnu-uuringuid. Keskkonnaregistris ei ole Ruu uuringualal kaitsealuste liikide

esinemist registreeritud.

Pärast KMH aruande I‒III köite avaliku väljapaneku toimumist III köites tehtud täiendused

(eelkõige lisandunud müra eksperthinnang (lisa 22), juurdepääsuteega seonduva korrigeerimine

ja täiendamine (ptk 2.2 ja lisa 25), piirkonna rekreatiivsete tegevuste info lisamine (ptk 1.3.2

ning lisa 23) ning maismaakeskkonna kirjeldused) ei ole sedavõrd ulatuslikud või uut infot

sisaldavad, et oleks eeldanud uue avaliku väljapaneku korraldamist. KMH aruande III köide oli

valminud juba enne viimase avaliku väljapaneku korraldamist ning avalikustati koos Ruu KMH

aruande I ja II köitega. Seega on avalikkusel olnud võimalus ka III köitega tutvuda ning

ettepanekuid esitada.

Keskkonnaamet ei ole vaidlustatud korralduse andmisel lähtunud asjakohatutest või ebaõigetest

kaalutlustest. Riigi huvi on väljendatud Vabariigi Valitsuse nõusolekus. Lisaks sellele pidas

Keskkonnaamet vajalikuks anda riigi huvi puudutavas küsimuses täiendava hinnangu

korralduse p-s 2.2.4, kus on täiendavalt hinnatud varustuskindlust 19.11.2019 seisuga ning

leitud, et ehituslubjakiviga varustatus piirkonnas ei ole jätkusuutlik ning juhul, kui uusi

mäeeraldisi ei avata, lõpeb piirkonnas ehituseks vajalik toore. Keskkonnaamet ei ole

meelevaldselt tõlgendanud Eesti Geoloogiateenistuse tööd „Ehitusmaavarade levik,

kaevandamine ja kasutamine Haju maakonnas“. Töös on välja toodud, et kuna Tallinna idaosa

3-19-2448

11(27)

põhiliselt ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu ammendumas, on

oluline avada kaevandamiseks Jägala maardla. Tallinna Tehnikaülikooli 2019. a-l valminud

töös on leitud võimalusi jäätmete ära kasutamiseks, samas ei lahendata lubjakivi defitsiiti, kuna

oluline on silmas pidada, et ehituslubjakivi kasutatakse mitte ainult teede-ehituses, vaid ka

üldehituses ning Tallinna ümbruses ja tervikuna Harjumaal on ehitustegevus pigem

hoogustunud ja nõudlus kvaliteetse ehitusmaavara järele kasvanud. Seda küsimust on

käsitlenud ka Keskkonnaministeerium 18.10.2019 kirjas nr 8-2/19/4499-3 Jõelähtme

Vallavalitsusele.

Korralduses märgitud täiendavad tingimused on piisava täpsusega selleks, et kaevandaja ja

riiklik järelevalvaja neist aru saaksid ning tagatud oleks ka kaebajate õiguste kaitse. Täiendavate

tingimuste seadmisel on Keskkonnaamet lähtunud KMH tulemustest. Keskkonnaameti

kaalutlused täiendavate tingimuste seadmiseks on toodud vaidlustatud korralduse p-s 2.3 ning

täiendavad tingimused resolutsioonina vaidlustatud korralduse lahutamatuks lisaks olevas

maavara kaevandamise keskkonnaloas HARM-160 (kaevandamisluba HARM-160). Kaebajad

on jätnud sisuliselt täitmata halduskohtu 25.01.2021 määruse, mille kohaselt tuli neil selgelt

välja tuua, milles seisneb iga konkreetse tingimuse õigusvastasus. Vaidlustatud korralduse p-s

2.1.6 on Keskkonnaamet juhtinud tähelepanu, et kaevandamine peab toimuma kooskõlas

kehtiva õigusega. Olukorras, kus kaevandamisload kehtivad aastakümneid, ei pea

Keskkonnaamet otstarbekaks dubleerida kaevandamisloas õigusaktidega juba reguleeritud

küsimusi. Kaevandajale rakenduvad kõik Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud nõuded.

5. OÜ Väo Paas palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajad olid nõuetekohaselt menetlusse

kaasatatud. Vastustaja ei saatnud korralduse eelnõud uuesti arvamuse andmiseks mitte MaaPS-

i alusel, vaid HMS §-de 48 ja 49 alusel. MaaPS ei näe ette menetlustoimingu kordamist

menetluse vältel (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-50364). HMS § 49 lg 2, mille alusel

on vastustaja korralduse eelnõu osas ettepanekuid ja vastuväiteid küsinud, näeb ette

kahenädalase tähtaja, millest vastustaja on ka lähtunud. MaaPS redaktsioon, mis kohaldus

kaevandamisloa menetlusele, ei näinud ette kaebaja viidatud kahe kuu pikkust tähtaega. Lisaks

on kaebaja oma seisukohad korralduse eelnõule 14.11.2019 esitanud, mis kinnitab, et kaebaja

on saanud sisulist arvamust avaldada.

Vabariigi Valitsus on andnud nõusoleku kaevandamisloa väljastamiseks korraldusega nr 302.

Vabariigi Valitsus ei ole nõusolekut sidunud konkreetse kaevandamisloa numbriga, nagu

väidab kaebaja. Korraldust nr 302 ei vaidlustatud. Järelikult on see tervikuna kehtiv ja siduv

ning praeguses vaidluses ei saa kaebaja seda enam vaidlustama asuda (HMS § 60 lg 2).

Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, justkui oleks Vabariigi Valitsuse nõusolek oma

kehtivuse kaotanud tulenevalt sellest, et mõnd eritingimust on muudetud või uusi eritingimusi

on lisandunud. Loa tingimused seab Keskkonnaamet, mis tähendab, et tingimuste täpsustamine

ei mõjuta kuidagi Vabariigi Valitsuse nõusolekut, kuna nõusolek antigi lähtudes eeldusest, et

Keskkonnaamet kehtestab vastavad tingimused. Ka ei tulene Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-35-

13, et Riigikohus oleks korralduse nr 302 kehtetuks tunnistanud või kohustanud nõusolekut

uuesti küsima. Vabariigi Valitsuse nõusoleku uuesti küsimine oleks olnud vastuolus

haldusmenetluse üldiste põhimõtetega (HMS § 5 lg 2). Puudub alus väita, et Vabariigi Valitsuse

nõusolek ise või selle korduvalt küsimata jätmine rikuks kuidagi kaebajate õigusi.

Vastustaja on korralduses täiendavalt analüüsinud Vabariigi Valitsuse poolt nõusoleku andmise

põhjendusena toodud varustuskindluse probleemi ja tuvastanud, et võrreldes nõusoleku

andmise hetkega on varustuskindluse problemaatika vaid süvenenud ning Harju maakonnas on

kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks. Järelikult on Keskkonnaamet

tuvastanud peamise Vabariigi Valitsuse nõusoleku aluseks olnud ülekaaluka riigi huvi

defineeriva asjaolu ka vaidlustatud otsuse tegemise hetke seisuga. Asjaolu, et Vabariigi

3-19-2448

12(27)

Valitsuse seisukohad ei ole muutunud ka vaidlustatud kaevandamisloa väljastamise järgselt,

kinnitavad üheselt Vabariigi Valitsuse hilisemad seisukohad (vt Vabariigi Valitsuse 24.09.2020

korraldus nr 332).

Kaebajate sisulised etteheited korraldusele nr 302 ei ole praeguses vaidluses asjakohased ega

ka sisuliselt õiged. Korraldusele ei saa ette heita õigusnormidest või kohtupraktikast

mittelähtumist, mida otsuse hetkel ei eksisteerinudki. Nii ei kasutanud MaaPS korralduse

andmise ajal üldse sõnastust, et kaevandamisloa andmiseks tuleb tuvastada „ülekaalukas riigi

huvi“ ning samamoodi puudusid Riigikohtu otsuses nr 5-20-2 toodud suunised uue MaaPS-i

kontekstis. Korraldusele ei ole kohane ette heita ka kohaliku kaitseala loomisega

mittearvestamist. Korralduse andmise ajal polnud vastavat menetlust isegi alustatud (vastava

ettepaneku esitas Jõelähtme Vallavalitsusele MTÜ Ruu küla heakorra selts alles 23.02.2016)

ning kohaliku kaitseala loomise otsus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-1717. Vabariigi

Valitsus on korralduses analüüsinud mõju keskkonnale ja inimeste heaolule ning järeldanud, et

kuigi kaevandamine avaldab teatavat mõju, ei esine sellist keskkonnamõju, mida ei ole võimalik

ära hoida või leevendada. Väär on kaebajate väide, justkui oleks Tallinna Tehnikaülikooli töös

„Eesti Energia Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja

majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või

stabiliseerimiseks“ ümber lükatud Vabariigi Valitsuse korralduses toodud seisukoht, et Eesti

Energia Kaevandused AS-i poolt valmistatav killustik on madalakvaliteediline ja seetõttu

piiratud kasutusotstarbega. Viidatud töö järeldus on täpselt vastupidine kaebaja väidetule,

kinnitades, et põlevkivi rikastusprotsessil saadav lubjakivikillustik ei asenda kõrgekvaliteedilise

killustiku nõudlust, mille kaevandamiseks ongi vaidlusalune kaevandamisluba antud.

Asjakohatud on kaebajate etteheited korralduses toodud seisukohtadele ehituslubjakivi

varustuskindluse osas. Keskkonnaamet on neid küsimusi piisavalt ning ajakohaste andmete

alusel analüüsinud.

Vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaevandamisloa andmise menetluse peatamata. MaaPS § 55

lg 2 p 12 ei kohaldu, kuna Ruu küla lähiümbrust ei olnud korralduse andmise ajal ei riikliku ega

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud. LKS § 8 lg 6 ei kohaldu kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul.

KMH aruande heakskiitmine oli õiguspärane. Riigikohus on jõustunud lahendis andnud

hinnangu KMH aruandele (otsus nr 3-3-1-35-13). Kaebusest ei selgu, mis on need väidetavad

puudused KMH aruandes, mis on tekkinud Riigikohtu otsuse järgses menetluses ehk mida pole

viidatud kohtumenetluses juba hinnatud. Lisaks on kaebuses toodud väited üldsõnalised ja

põhjendamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel tulnuks korraldada veel

üks KMH aruande avalik väljapanek ja arutelu. Kaebuse etteheiteid (sh seoses Kaberla oja,

metsastunud luidete ja kaitsealuste linnuliikidega) on KMH aruandes hinnatud ja käsitletud.

Keskkonnaameti 03.07.2018 KMH aruande heakskiitmise otsuses nr 6-3/18/4404-9 on eraldi

täiendavalt käsitletud kaebuses toodud väiteid seoses Kaberla ojaga ja kaitsealuste

linnuliikidega ning metsastunud luidete säilitamise võimalust. Tehtud uuringud ja analüüsid on

adekvaatsed ja põhjalikud ning puudub vajadus niigi põhjaliku analüüsi kordamiseks. Sellist

nõuet ei tulene ka seadusest ja see muudaks KMH aruande koostamise ja kaevandamisloa

väljastamise sisuliselt võimatuks, sest alati on võimalik teostada täiendavaid uuringuid ning

hindamise aluseks olev (looduslik) olukord on alati muutumises.

Vastustaja ei ole korralduse andmisel rikkunud kaalutlusõiguse norme. Sisuliselt on kaebaja

etteheited seotud korralduse kui kaalutlusotsuse otstarbekusega ning kaebaja enda arvamuse

erinevusega vastustaja hinnangust asjakohaste asjaolude kaalumisel, mis ei ole kohtulikult

vaidlustatav. Kaebaja keskseid argumente selle kohta, justkui oleks keskkonnakaitselised

kaalutlused jäetud tähelepanuta ja valesti hinnatud riigi huve, on juba käsitletud korralduses nr

3-19-2448

13(27)

302. Lisaks korralduses nr 302 võetud selgele otsusele kaevandamise vajalikkuse osas Jägala

lubjakivikarjääris on vastustaja korralduse andmisel täiendavalt analüüsinud riigi huvi

kaevandamisloa andmisel ning ka sellise täiendava analüüsi tulemusena jõudnud seisukohale,

et korralduses nr 302 toodud järeldused on asjakohased ja õiged (korralduse p 2.2).

Asjakohatud on kaebaja viited KeÜS § 52 lg 1 p-dele 6 ja 7. Tegemist on menetluslike

normidega, mis pole praegusel juhul kohaldatavad, kuivõrd KeÜS-i vastavad sätted jõustusid

alles 01.11.2016 ehk aastaid pärast menetluse algust (HMS § 5 lg 5).

Riigi huvi varustuskindluse tagamiseks on kohaselt tuvastatud nii korralduses nr 302 kui ka

täiendavalt tuvastatud vaidlustatud korralduses. Vastustaja on seejuures asjakohaselt viidanud

ka Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a. uurimistööle „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja

kasutamine harju maakonnas“ (lk 8) ja Keskkonnaministeeriumi kui riigivara valitseja

seisukohale kaevandamise vajalikkusest Jägala lubjakivikarjääris varustuskindluse tagamiseks.

Maavara varustuskindluse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses ning kohalikul

omavalitsusüksusel puudub kaebeõigus maavara varustuskindlusega seotud asjaoludel

Keskkonnaameti korralduse või Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamiseks. Samuti

puudub selles küsimuses kaebeõigus kaebajal II. Vastustaja argumentatsioon seoses

varustuskindluse tagamise vajadusega kaevandamisloa menetluse kontekstis on põhjendatud.

Võrreldes nõusoleku andmise hetkega on varustuskindluse problemaatika vaid süvenenud.

Lisaks korralduses nr 302 ja kaevandamisloa menetluses eri ministeeriumide poolt esitatud

seisukohtadele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,

Keskkonnaamet kui ka Maa-amet Ruu kaitseala loomise menetluses oma arvukates kirjades

väljendanud kaebajale Jägala lubjakivimaardlaga seotud ülekaalukat riiklikku huvi. Riiklik huvi

nähtub ka analüüsist „Lõpparuanne „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade

varustuskindluse uuring“. Riik on käsitlenud ka alternatiive ja jõudnud järeldusele, et need ei

taga ehituslubjakivi varustuskindlust. Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog J. Tamm on

06.08.2020 toimunud Ruu kaitseala avaliku arutelu raames veelkord seletanud alternatiivsete

lahenduste ebapiisavust. Kaevandamine Jägala lubjakivimaardlas on riiklikes huvides ja

varustuskindluse seisukohalt vajalik, kaebaja ei saa varustuskindluse tagatust iseseisvalt asuda

ümber hindama. Seda järeldust ei ole alust ümber hinnata ka R. Einasto arvamuse alusel.

Korralduse täiendavad tingimused on õiguspärased ja selged. Kaebusest jääb arusaamatuks,

kuidas ja millises ulatuses konkreetsed etteheited tingimuste osas seonduvad kaebaja

kohtulikult kaitstava positsiooniga. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks ärakuulamise

raames soovinud oma õiguste kaitseks konkreetsete tingimuste muutmist ja Keskkonnaamet

oleks jätnud selle arvestamata. Kõrvaltingimused määras vastustaja kaalutlusõiguse alusel,

mille kohtulik kontroll on piiratud ning kaebusest ei nähtu, et nende määramisel oleks tehtud

ilmseid kaalutlusvigu. Sisulisest küljest on sellisel kujul kontsentreeritult täiendavate tingimuste

seadmine tavapärane ja eesmärgipärane. On selge, et teede kastmise vajadus on seatud

eesmärgiga vältida tolmuheitmeid ja neid tuleb kasta vastavalt oludele. Arusaamatuks jääb, mis

eesmärki täidaks juba lisatingimustes piiratud karjääri väljaveo aegade veel detailsem

piiramine. Nimetatud piirangud on juba ajaliselt seatud ning puudub mis tahes põhjendus

karjääri tööaega veel täpsemalt reguleerida. Rääkimata sellest, et selline sekkumine kaevandaja

majandustegevuse korraldusse oleks ebamõistlikult piirav. Kaevandamisloa eesmärgiks ei ole

dubleerida kohalduvaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid, sh õigusaktidega seatud piirnorme

tekitatavale mürale ja välisõhu kvaliteedile. Kaebaja etteheited kaevandamisloa lisatingimustele

otsitud ja kantud põhimõttelisest vastuseisust kaevandamisele.

6. Vabariigi Valitsus leidis, et kaebus on põhjendamatu. Korraldus nr 302 on õiguspärane,

põhjendatud ja kaalutletud. Valitsus nõustus vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Väär

on kaebuse väide, nagu puuduks Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa andmiseks.

3-19-2448

14(27)

Asjaolu, et Jõelähtme vald ütles oma 14.11.2019 kirjas nr 10-5/4029-2, et ta ei ole nõus OÜ-le

Väo Paas kaevandamisloa väljastamisega lubjakivi kaevandamiseks Ruu küla lähiümbruses, ei

tähenda seda, et oleks vaja olnud küsida uus Vabariigi Valitsuse nõusolek. MaaPS ei näe ette

Vabariigi Valitsuse poole korduvat pöördumist. HMS § 44 lg 4 kohaselt ei korrata

menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta.

Vabariigi Valitsuse nõusolek ei pane paika konkreetse kaevandamisloa detailseid tingimusi ja

ei võta nende osas seisukohta. Vabariigi Valitsuse otsustus tehakse selles küsimuses, kas esineb

riigi huvi ja vajadus kaevandada, arvestades mh selle vastu rääkivaid huve, ja kas konkreetses

asukohas prevaleerivad riigi huvid. Vabariigi Valitsuse nõusolek on eeltingimuseks, et luba

saab kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumise korral anda. Vabariigi Valitsuse nõusolek ei ole

seotud konkreetse loaga, selle annab Keskkonnaamet. Ka mingit sisulist põhjendust uuesti

Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks praegusel juhul ei ole olnud, kuna Jõelähtme valla

seisukohas kaevandamisega mittenõustumise osas ei olnud vahepeal mingeid muudatusi

toimunud. Vabariigi Valitsuse seisukohad ei ole muutunud ka pärast vaidlusaluse Vabariigi

Valitsuse korralduse andmist.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamisel ei oleks kuidagi olnud võimalik täita

Riigikohtu poolt asjas nr 5-20-2 ettenähtud suuniseid, kuivõrd vaidlusalune Vabariigi Valitsuse

korraldus anti välja aastal 2010, so kümme aastat varem. Lähtuda sai vaid MaaPS-st. Mõiste

„ülekaalukas riigi huvi“ tuli MaaPS-i alles 01.01.2017. Seega on asjakohatud ja alusetud

kaebaja etteheited, et Vabariigi Valitsuse korralduses ei ole kasutatud mõistet ülekaalukas riigi

huvi ning ei ole seda mõistet sisustatud. Vabariigi Valitsuse korraldusest on näha, et ülekaaluka

riigi huvi ning kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna huvide kaalumine seonduvalt

kaevandamisega on vastupidiselt kaebaja etteheidetele toimunud. Samuti on korralduses

asukoha valikust lähtuvalt põhjendused, miks just Jõelähtme vallas Jägala lubjakivimaardlas

Ojaveere maaüksusel on tarvilik avada uus ehituslubjakivikarjäär.

Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnamõjud on käsitletud korralduse nr 302 seletuskirjas.

Ka Vabariigi Valitsuse korralduses endas on piisava põhjalikkusega käsitletud keskkonnamõju

ning

KMH

alusel

jõutud

järeldusele,

et

ehituslubjakivi

kaevandamisega

Jägala

lubjakivikarjääris ei kaasne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik ära hoida või leevendada.

Kaevandamisloa andmise menetlus on väga pikaajaline menetlus (praegusel juhul on see

kestnud u 16 aastat), mille käigus viiakse mh läbi KMH, mis on samuti pikaajaline menetlus.

Seega on kaebaja etteheide, et korralduses on mitmed põhjendused vananenud, ajalises

kontekstis kohatu.

Viimase kümne aasta jooksul on suudetud Harju maakonnas ehituslubjakivi täieliku kriisi

langemist vältida osade karjääride laiendamisega ja üksikute väiksemate karjääride avamisega,

kuid tänaseks on jõutud olukorda, kus karjääre laiendada enam võimalik ei ole, rääkimata uute

karjääride avamisest. Hinnates tänast olukorda, on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele

oluliselt tõusnud, mistõttu on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud

kriitiliseks. Harju maakonna kõige tähtsamad ehituslubjakivi maardlad on Harku, Väo, Jägala

ja Maardu lubjakivimaardla. Jägala ja Maardu lubjakivimaardlatel on kõrgemargilise

ehituslubjakivi kaevandamisel tähtis roll Harju maakonna ehituslubjakiviga varustamisel, kuna

piirkonnas olevad karjäärid ning Väo lubjakivimaardla on ammendumas. Samuti ei asu

Jõelähtme vallas muid perspektiivseid karjääre ning Jõelähtme Vallavalitsus ei toeta piirkonnas

perspektiivsetel aladel maavara geoloogiliste uuringute läbiviimist. Seetõttu on väär väita, et

piirkonnas on olemas mitmeid perspektiivseid karjääre.

Alusetu ja asjakohatu on kaebajate väide sellest, et korralduses nr 302 on jäetud käsitlemata

Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmisega seonduv. Seda

3-19-2448

15(27)

küsimust ei oleks olnud võimalik käsitleda, kuna kaitse alla võtmise ettepaneku esitas Jõelähtme

Vallavalitsusele kaebaja II alles 23.02.2016. Lisaks ei anna kaitse alla võtmise küsimus mingit

põhjust uuesti Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks, sest vaidlus kohaliku kaitse alla

seadmiseks on parasjagu pooleli (haldusasi nr 3-20-1717). Kui selles haldusasjas lõpliku

lahendi tulemusel jääb ala kohaliku kaitse alla, on kaevandamine seal kavandatud kaitserežiimi

alusel täielikult välistatud. Nii ei takista kaitse alla võtmise küsimus kaevandamisloa andmist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis

kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 12 366,90 eurot ning jättis

muus osas menetluskulud poolte endi kanda.

HMS ega MaaPS ei reguleeri menetluse läbiviimist olukorras, kus jõustunud kohtuotsusest

tingituna tuleb haldusmenetlust uuendada ja jätkata mingist seaduses määratlemata

menetlusstaadiumist. Sellises olukorras on edasine haldusmenetluse seda läbi viiva

haldusorgani enda kujundada ning lähtuda tuleb mh üldistest haldusmenetluse põhimõtetest

(HMS § 5 lg 1). Keskkonnaameti tuginemine analoogia korras HMS § 44 lg-le 4 oli

õiguspärane. Keskkonnaamet on selgelt välja toonud, et ei korda menetlustoiminguid, mida

Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-35-13 tingitud menetluse jätkamine ei puuduta. Vastustaja on

põhjendatult leidnud ka seda, et ei ole vaja uuesti koguda ka muud informatsiooni, mille

mittemuutumist saab eeldada. Vaidlus puudub selles, et Keskkonnaamet küsis kohaliku

omavalitsuse arvamust ning sai seisukoha, mis on imperatiivseks aluseks kaevandamisloa

andmisest keeldumiseks, v.a juhul, kui nõusoleku kaevandamisloa andmiseks annab Vabariigi

Valitsus. Ärakuulamise üldine eesmärk on saada teada menetlusosalise seisukoht. Praegusel

juhul oli see teada ja kaebajate poolt korduvalt väljendatud (sh ka pärast KMH aruande

heakskiitmist 03.07.2018), millest tulenevalt on kaebajate etteheited ärakuulamisõiguse

rikkumise osas otsitud ja põhjendamatud. Kahenädalane tähtaeg arvamuse andmiseks

olukorras, kus vastustajale olid kaebajate seisukohad juba teada (v.a muudetud eritingimuste

osas), oli piisav. Tähtaeg ei põhjustanud kaebaja seisukoha sisulist muutust lõppastmes.

Vastustaja poolt kaebaja I vastamise tähtaja pikendamise taotluse tähelepanuta jätmine ei olnud

selline menetlusviga, mis võiks kaasa tuua haldusakti tühistamise (HMS § 58).

Vaidlust ei ole selles, et Vabariigi Valitsus on kaevandamisloa menetluses, mis algas kolmanda

isiku 14.02.2005 taotluse esitamisega, andnud oma nõusoleku kaevandamisloa andmiseks

29.07.2010 korraldusega nr 302. Samuti ei saa Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr 3-14-50364

(p-d 11 ja 12) tulenevalt olla kahtlust selles, et tegemist on varasema kaevandamisloa taotluse

menetluse jätkumise, mitte uue kaevandamisloa taotluse menetlemisega. Seda järeldust ei

muuda asjaolu, et Keskkonnaameti 17.02.2014 korralduse nr HJR 1-15/14/93 p 2 alusel

avalikustati maavara kaevandamise taotluse uuesti menetlusse võtmine väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-35-13 tulenevalt oli vastustajal kohustus KMH uuesti

avalikustada, kuid sellest ei saa automaatselt järeldada, et kogu eelnenud või järgnenud

haldusmenetlus oleks olnud automaatselt õigusvastane. Riigikohtu otsusest tulenevalt ei tulnud

uuesti läbida kõiki kaevandamisloa väljastamise etappe, sh küsida Vabariigi Valitsuselt

kaevandamisloa väljastamiseks nõusolekut. Menetluse uuendamise põhjused ei puudutanud

Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Vabariigi Valitsuse nõusoleku olemasolu ja selle nõuetele

vastavust ei seatud haldusasjas nr 3-11-1595 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-35-13) kahtluse alla.

Järelikult ei tulnud ka Vabariigi Valitsuse nõusolekut uuesti küsida, kui selleks ei ilmnenud

menetluse jätkamise järgselt olulist põhjust. Isegi juhul, kui nõustuda kaebajatega, et Vabariigi

Valitsuse nõusolek oleks tulnud pärast Jõelähtme valla poolt korduvalt avaldatud keeldumist

mingil sisulisel põhjusel uuesti küsida, ei oleks tegemist sellise menetlusveaga, mis tooks

tingimata kaasa vaidlustatud kaevandamisloa tühistamise (HMS § 58). Uue KMH aruande

heakskiitmise järel ei olnud Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise aluseks olevad asjaolud ka

sedavõrd muutunud, et võiks mõjutada Vabariigi Valitsust muutma oma varasemalt juba antud

3-19-2448

16(27)

põhimõttelist otsust anda nõusolek vaidlusaluse lubjakivi kaevandamisloa väljastamiseks Jägala

lubjakivikarjääris. Lisaks on võrreldes esialgse nõusoleku andmise ajaga olud muutunud nii, et

kvaliteetse lubjakivi vajadus on aja jooksul veelgi suurenenud ja riik vajab lubjakivi oma

infrastruktuuri arendamiseks. Asjaolu, et Jõelähtme vald on vahepeal võtnud kaitse alla Ruu

küla lähiümbruse, ei muuda samuti olukorda niipalju, et Vabariigi Valitsus oleks pidanud oma

nõusoleku ümber vaatama.

Õige ei ole kaebajate seisukoht, et korraldus nr 302 on antud üksnes konkreetse kaevandamisloa

nr HARM-113 väljastamiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolek ei ole seotud mitte konkreetse

loaga (mille annab Keskkonnaamet, määrates loas kaevandamistingimused), vaid toimuva

kaevandamisloa väljastamise menetlusega konkreetsesse kohta. Antud juhul on tegemist sama

loamenetlusega, mida tuli jätkata pärast kohtu poolt loa tühistamist seoses tehtud

menetlusveaga, mitte uue loamenetlusega. Järelikult ei pidanud Vabariigi Valitsus analüüsima

Jõelähtme valla 14.11.2019 kirjas avaldatud seisukohti.

Korraldusele nr 302 ei saa ette heita nendest õigusnormidest või kohtupraktikast mittelähtumist,

mida otsuse hetkel ei eksisteerinud. MaaPS ei kasutanud korralduse andmise ajal sõnastust, et

kaevandamisloa andmiseks tuleb tuvastada „ülekaalukas riigi huvi“, samamoodi puudusid

Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 toodud suunised uue MaaPS-i kontekstis. Kohaliku

looduskaitseala loomise küsimust ei olnud võimalik käsitleda, sest kaitse alla võtmise

ettepaneku esitas MTÜ Ruu küla heakorra selts vallale alles 23.02.2016. Ka ei anna kaitse alla

võtmise küsimus põhjust uuesti Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks, sest vaidlus selles

küsimuses on pooleli (haldusasi nr 3-20-1717). Korralduses nr 302 esitatud põhjendused

võiksid olla põhjalikumad ning korralduse seletuskirjale ei ole korralduses viidatud. Samuti ei

nähtu haldusmenetluse toimikust, et viidatud seletuskiri oleks menetluses kaebajatele teatavaks

tehtud. Samas on tegemist menetlustoiminguga kaevandamisloa taotluse menetluses, millest

tulenevalt on vastava otsuse põhjendamiskohustuse standard madalam kui haldusakti oma.

Samuti ei ole asjakohased viited juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks

ehitusmaavarade

kaevandamis-

ja

uuringualade

taotluste

menetlemisel

lähtuvalt

varustuskindluse tagatusest“, kuna see on antud 2013. a-l ning on haldusesisene akt. Vabariigi

Valitsus ei ole 24.05.2021 seisukohtade p-des 16‒25 asunud esitama argumente ülekaaluka riigi

huvi mõiste sisustamiseks ega haldusmenetluses tehtud vigu kohtumenetluses kõrvaldama.

Vastavad seisukohad on esitatud vastuseks kaebuses tõstatatud küsimustele.

Vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaevandamisloa menetluse peatamata. MaaPS § 55 lg 2 p 12

ei kohaldu praeguses asjas, sest 29.11.2019 korralduse andmise ajal ei olnud Ruu küla

lähiümbrust kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud. Kaebajate viide LKS § 8 lg 6

kohaldamise osas ei ole asjakohane, sest tegemist on kaalutlusõiguse rakendamist võimaldava

alusega. Vastustaja on menetluse peatamata jätmist asjakohaselt põhjendanud.

Vastustaja ei ole KMH aruande heakskiitmisel KeHJS nõudeid rikkunud. Kaebajate etteheiteid

(sh seoses Kaberla oja, metsastunud luidete ja kaitsealuste linnuliikidega) on KMH aruandes

hinnatud ja käsitletud. Põhjendatud on kaebajate etteheited, et KMH I, II ja III köide dubleerivad

osaliselt üksteist ning kohati on raskusi, et kiiresti aru saada nende omavahelistest seostest ja

erinevatest andmetest. Sellise olukorra on põhjustanud kogu menetluse väga pikk kestus.

Tehtud uuringud ja analüüsid on adekvaatsed ja põhjalikud ning puudub vajadus niigi põhjaliku

analüüsi kordamiseks. Vastustaja ei ole jätnud KMH aruandes kaebajate ettepanekuid ja

vastuväiteid (Ruu luitestiku väärtus, Kotkaklubi 05.08.2017 kiri, uue väljapaneku korraldamise

ettepanek) tähelepanuta. Neile on vastatud nii KMH aruande III köite lisas 10 nende

arvestamata jätmist põhjendades kui ka 03.07.2018 kirja p-s 1.1.7. KMH III köites tehtud

täiendused

(eelkõige

lisandunud

müra

eksperthinnang,

juurdepääsuteega

seonduva

korrigeerimine ja täiendamine, piirkonna rekreatiivsete tegevuste info lisamine ning

3-19-2448

17(27)

maismaakeskkonna kirjeldused) ei ole sedavõrd ulatuslikud või uut infot sisaldavad, et nende

lisamise tõttu oleks tulnud korraldada uus avalik väljapanek.

Vastustaja on 29.11.2019 korralduse lehekülgedel 10‒15 piisavalt analüüsinud nii riigi huve kui

ka kohaliku omavalitsuse vastuseisuga seonduvat. Haldusakt on piisava detailsuse astmega ja

selle seisukohad on piisavalt põhjendatud, eriti võttes arvesse ka haldusaktis viidatud materjale.

Lubjakivi varustuskindluse osas on olemas üldine arusaam, et majanduslikult on otstarbekas

arvestada lubjakivi kaevanduse teeninduspiirkonnaks sõltuvalt transpordivõimalustest umbes

50 km. Seda ei ole vaidlustanud ka kaebajad. Seetõttu on vaidlustatud korralduses just sellele

piirkonnale keskendumine lubatav. Harjumaale keskendatus on ka põhjus, miks ei ole praeguse

asja lahendamisel olulise tähtsusega emeriitprofessor R. Einasto uurimistöö, mille

põhiseisukohad käsitlevad eelkõige riikliku poliitika täpsemat määratlemise vajadust, kuid ei

ole detailselt seotud Harjumaa vajadustega. Kohtul puudub põhjus kahelda korralduse lk-l 11

toodud keskkonnaregistri piirkonna mäeeraldiste maardlate ehituslubjakivi jääkvaru (6152 tuh

m3) ja keskmise aastase kasutamise (858,5 tuh m3) mahtudes. Nähtuvalt lihtsast arvutusest on

vaidlusaluse mäeeraldise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 7‒8 aastaks.

Seetõttu on riiklik huvi tagada Harjumaa ja pealinna piirkonna varustuskindlus kõrgemargilise

ehituslubjakivi osas ja varustuskindluse küsimus vaidlusaluses haldusaktis adekvaatselt

kajastatud.

Alternatiivse nõude osas analüüsis kohus 29.11.2019 korralduse kõrvaltingimuste

õiguspärasust. Kaebajad ei ole vaatamata sellele tähelepanu juhtimisele täpsustanud, milliseid

kaebajate konkreetseid õigusi iga vaidlustatud korralduse lisatingimus rikub, arvestades, et

kaebajad on kohaliku omavalitsuse üksus ja keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõigused on

piiratud. Vastustajale on seadusega pandud kohustus seada kaevandamisloale kõrvaltingimused

keskkonna kaitseks, kusjuures selle eelduseks ei ole mõne huvitatud isiku taotlus. Korralduses

puudub vajadus dubleerida kohustusi, mis tulenevad kaevandajale nagunii õigusaktidest, ning

kirjutada ette konkreetseid meetmeid nende kohustuste täitmiseks. Kaebajatel on õigus selles,

et haldusaktis ei ole antud ühtegi selgitust ega seatud tingimust seoses korralduse p 2.3.4.1.

alap-ga 7. Tegemist on aga veaga, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist ega kohustamisnõude

rahuldamist. Arvestades KMH aruandes toodut, on õige Keskkonnaameti hinnang, et

kaevandamisloale täiendava tingimusena kantud tingimus, mille kohaselt on kaevandajal

kohustus „kasta purustatavat materjali tolmuheitmete vähendamiseks kivipurustus-

sorteerimissõlmelt. Kõik sõelad tuleb katta“ (kaevandamisloa p 10.2.) piisav ja asjakohane ning

täiendavalt puudus vajadus sätestada kaevandajale kohustust tolmuheitmete vähendamiseks

kasutada kivipurustus-sorteerimissõlmes veepihusteid ja peenmaterjalide (0‒2, 0‒4 mm)

konveieritel kaetud linte. Kaebusest jääb selgusetuks, millist kaebajate seadusest tulenevat

õigust rikub asjaolu, et kaevandamisluba ei sisalda tingimust, mis kohustaks kaevandajat katma

karjäärist väljuv tee kuni Kassi parklani musta kattega. Sellest tulenevalt ei ole nõue

põhjendatud. KMH aruande III köite lisast 25 nähtub, et tegelikult on kolmas isik juba

koostanud juurdepääsutee projekti, mille kohaselt on karjääri juurdepääsutee planeeritud musta

kattega, ning Maanteeamet on selle varasemalt ka kooskõlastanud. Kaevandamisloa täiendav

tingimus 10.16 ei ole ebaselge ja seetõttu õigusvastane. Tingimus ei puuduta kummagi kaebaja

seadusega kaitstavaid õigusi, mistõttu puudub neil subjektiivne õigus nõuda selle muutmist.

Asjaolu, et korralduse põhjendustes esitatud teksti sõnastus erineb haldusakti resolutsioonist, ei

too kaasa ebaselgust, tingimus on üheselt ja selgelt mõistetav. Kaevandamisloa p 10.10 on

sätestatud lähedal asuvate majade omanike omandiõiguse kaitseks. Kaebajad ei ole selgitanud,

kuidas rikub viidatud punkt kaebajate õigusi. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et hoonete

passistamise eesmärk on fikseerida hoonete olukord enne lõhketöid või töid hüdrovasaraga.

Mida põhjalikumalt hooned passistatakse, seda vähem on hiljem vaidlusi kahjustuste

ilmnemisel. Ka hoonete passistamine peab olema eesmärgipärane, st passistada on mõtet vaid

3-19-2448

18(27)

hooneid, millele lõhkamistööd võivad silmaga nähtavaid kahjustusi tekitada (sh vundamendid,

kivist või krohvitud seintega majad). Iga ehitise passistamine 1000 m raadiuses oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne meede. Kaevandamisloa tingimuse p 10.13 muutmiseks kaebajate soovitud

viisil puuduvad seaduses sätestatud alused. Vastustaja on teavitamiskohustuse sõnastanud

eesmärgipäraselt. Kaebaja II osas jääb ebaselgeks, kuidas puudutab teavitamine lõhketöödest

tema seadusega kaitstavaid õigusi ehk keskkonnaküsimusi. Õigusaktides ei sisaldu nõuet, et

lõhkamistest tuleb teavitada ette pikemalt, kui see on kirjas kaevandamisloas. Seoses

kaevandamisloa täiendava tingimusega 10.14 puudub kaebajatel seadusest tulenev õigus nõuda

vastustaja kohustamist muutma kõrvaltingimust selliselt, et seal sätestataks võimalikult täpsed

kellaajad, millel tööpäeva see toimub toodangu väljavedu karjäärist. Arusaamatu on, kuidas

vastavate kellaaegade sätestamine aitaks kaasa keskkonnakaitsele või mõjutab kohaliku

omavalitsuse enesekorralduse õigust. Tegemist oleks ebaproportsionaalse sekkumisega

kolmanda isiku ettevõtlusvabadusse. Seoses kaevandamisloa täiendava tingimusega 10.8 on

Keskkonnaamet kehtestanud metsariba miinimumlaiuse, tegeliku laiuse valib kaevandaja,

arvestades meetme eesmärki, milleks on müra, vibratsiooni ja väljaveoga seotud mõju

vähendamine. Metsariba minimaalne soovituslik laius on ära toodud KMH aruande III köite lk-

l 45 ning sellest on Keskkonnaamet tingimuse seadmisel õiguspäraselt lähtunud. Ka

müravallide rajamise täpse aja määratlemata jätmine ei saa kuidagi rikkuda kaebajate õigusi

(kaevandamisloa täiendav tingimus 10.7). Kuna müratõkkevallid rajatakse katendist, mis tuleb

eemaldada enne ehituslubjakivi kaevandama hakkamist, on ka selge, et müratõkkevallid

rajatakse enne ehituslubjakivi kaevandama hakkamist. Kaevandamisloaga ei reguleerita

maakasutust väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Seetõttu on alusetu kaebajate nõue

sätestada kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb säilitada mets mööda mäeeraldise piiri, määrates

kindlaks säilitatava metsa minimaalse laiuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebajad paluvad 21.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.09.2021

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta kaebajate ja vastustaja

menetluskulud vastustaja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

Riigikohtu haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsusega varasema kaevandamisloa tühistamine

tekitas olukorra, kus vastustajal tuli jätkata kaevandamisloa taotluse menetlemist KMH

staadiumis KMH aruande eelnõu uue avalikustamise läbiviimisega. Tulenevalt sellest

Riigikohtu otsusest kaotas korraldus nr 302 õigusliku tähenduse, sest Vabariigi Valitsus ei saa

anda nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks enne KMH aruande valmimist ja vastustaja

poolt heaks kiitmist. KeÜS § 43 lg 3 kohaselt annab kohalik omavalitsus seisukoha

kaevandamisloa andmisega seonduvalt pärast seda, kui KMH aruanne on heaks kiidetud.

Vabariigi Valitsuse poolt kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andmise küsimus saab

seega muutuda aktuaalseks alles pärast KMH aruande heaks kiitmist ning seejärel kohaliku

omavalitsuse poolt nõusoleku mitteandmist kaevandamisloa väljastamiseks. Vastustaja kiitis

KMH aruande heaks 03.07.2018 ning kaebaja I teatas oma vastuseisust kaevandamisloa

väljastamisele 14.11.2019. Seetõttu ning tulenevalt MaaPS § 55 lg-st 4 oleks olnud

kaevandamisloa väljastamine kolmandale isikule võimalik ainult Vabariigi Valitsuse

nõusolekul, mida aga olemas ei ole. Nii on halduskohus jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu

piisanuks kaevandamisloa väljastamiseks 2010. a-l antud Vabariigi Valitsuse nõusolekust.

Halduskohus on ebaõigesti lähtunud haldusmenetluse uuendamise regulatsioonist, kuigi

haldusmenetluse uuendamise olukorda antud hetkel ei esine, nagu seda on selgitanud ka

Tallinna Ringkonnakohus 04.05.2017 otsuse nr 3-14-50364 p-s 11. Samuti on asjakohatud

halduskohtu viited HMS §-i 44 analoogia alusel kohaldamisele, kuna lünka õiguses ei esine.

KeÜS § 43 lg 3 ning MaaPS § 55 lg 2 p 11 ja lg 4 on rakendatavad ka olukorras, kus varasem

3-19-2448

19(27)

kaevandamisluba on KMH raames toimunud olulise rikkumise tõttu tühistatud ning

kaevandamisloa taotluse menetlemine jätkub KMH staadiumis.

Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kui isegi Vabariigi Valitsus oleks pidanud

enne vaidlusaluse kaevandamisloa väljastamist andma uue nõusoleku kaevandamisloa

väljastamiseks, siis on tegemist ebaolulise rikkumisega HMS § 58 tähenduses. Halduskohus on

jätnud arvesse võtmata Riigikohtu 30.09.3009 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-

09 tehtud otsuse p-st 33 ning Riigikohtu 26.05.2020 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-

20-2 tehtud otsuse p-dest 33, 34, 37 ja 38 nähtuvad suunised, et regulatsioon, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral võimalik kaevandamisluba väljastada Vabariigi

Valitsuse nõusolekul, on ainult siis kooskõlas PS-ga, kui kohalikul omavalitsusel on võimalik

Vabariigi Valitsusele oma seisukohtasid avaldada ning Vabariigi Valitsuse poolt nõusoleku

andmist vaidlustada.

Halduskohus on ebaõigesti lähtunud haldusasjas nr 3-20-1717 tehtud ning jõustumata

kohtuotsusest. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, kui on väitnud, et Ruu

küla lähiümbruse kaitse alla võtmise haldusakti kehtima jäämisel on ehituslubjakivi

kaevandamine Ojaveere maaüksusel välistatud, mistõttu puuduks Vabariigi Valitsusel tarvidus

hakata nõusoleku andmisel kaaluma Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmisega seonduvat.

Vastustaja on vaidlusaluses kaevandamisloas jätnud analüüsimata kaevandamisloa andmisest

keeldumise mitmete erinevate aluste esinemise või puudumise. Kaevandamisloas on jäetud

analüüsimata KÜS § 52 lg 1 p-dega 6 ja 7 seonduv. Vastustaja on kaevandamisloas jätnud

analüüsimata, miks peab lubjakivi kaevandamine Ruu küla lähiümbruses omama prioriteeti

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ seletuskirjas

sätestatu ning looduse säilitamise ja inimestele meeldiva ja puhkamiseks soodsa elukeskkonna

säilitamise ees. Kaevandamisloas on jäetud analüüsimata MaaPS § 55 lg 2 p-dega 11 ja 12

seonduv. Selliselt on vastustaja oluliselt rikkunud kaalutlusõigust, mis võis kaasa tuua asja

ebaõige otsustamise. Halduskohus on jätnud need kaebajate seisukohad käsitlemata.

Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud riikliku huvi määratlemisega seonduvat, jättes arvesse

võtmata, et Eesti Vabariigi tasandi on kujundamata seisukoht sellest, kui palju riigi ja avalikkuse

huvist lähtudes peaks olema põhjendatud ehituslubjakivi mingi ajaperioodi kestel (nt aasta või

10 aastat) kaevandada ja kui kauaks peaks ehituslubjakivi Eesti Vabariigis jätkuma. Eesti

Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju

maakonnas“ seisukohad viitavad sellele, et Eesti Vabariigil puudub arusaam sellest, millise

ajaperioodi jooksul millistes kogustes peaks avalikes huvides olema ehituslubjakivi

kättesaadavus tagatud. Ebaõigesti on käsitletud ka ehituslubjakivi varustuskindlusega

seonduvat.

Halduskohus

on

jätnud

tähelepanuta

Eesti

Geoloogiateenistuse

töö

„Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lk-l 12 toodu, mille

kohaselt puudub riigil Eestis kaevandatud ehitusmaavarade kasutamise kohta ametlik teave,

kuna Statistikaamet neid andmeid ei kogu. Ehituskillustikke toodetakse sageli kahest või

enamast erinevate omadustega ehituslubjakivist ning kõrgemargilise ehituslubjakivi

kättesaadavus ei ole sellest johtuvalt ainumäärav ehituslubjakivi varustuskindluse temaatika

lahkamisel.

Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud KMH raames toimunud rikkumistega seonduvat.

Kaebajad jäävad 30.12.2019 kaebuse p-s 4 toodu juurde. Jääb arusaamatuks, miks KMH

aruande ebaülevaatlikkus, mida halduskohus on möönnud, ei too kaasa kaevandamisloa

tühistamist. Tegemist on olulise puudusega. Ebaõige hinnang on antud Kotkaklubi 05.08.2017

e-kirjale. Asjaolu, et seni teadmata pesitsuskohti ei ole keskkonnaregistrisse kantud, on

3-19-2448

20(27)

asjassepuutumatu. KMH nõuetekohase läbiviimise käigus saab välja selgitada, kas leitakse uusi

pesitsuskohti, mille kohta saab teha täiendavaid kandeid keskkonnaregistrisse. Pärast KMH

aruande avalikustamist on seda oluliselt täiendatud ning seetõttu olnuks tarvilik KMH aruande

veel ühe avaliku väljapaneku korraldamine.

Ärakuulamisega seonduvalt jääb otsusest arusaamatuks, millisest MaaPS redaktsioonist oleks

pidanud kaebajatele tähtaja andmisel lähtuma. Materiaalõiguse normina on käsitatav ka MaaPS

§ 49 lg 6 vähemalt osas, mis annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse esitada kirjalik

arvamus kaevandamisloaga seonduvalt 2 kuu jooksul haldusakti eelnõu saamisest (kuni

31.12.2019 kehtinud ning asjakohane redaktsioon). Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, on

MaaPS § 130 lg-d 1 ja 2 segadust tekitavad ja raskesti mõistetavad. Riigikohtu 21.02.2017

otsuses nr 3-3-1-26-16 (p 27) antud suunised on kohaldatavad ka MaaPS §-i 130 suhtes ehk

vaidlusaluse kaevandamisloa suhtes kuuluvad kohaldamisele MaaPS nii materiaal- kui ka

menetlusõiguse sätted. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kahenädalane tähtaeg

seisukohtade avaldamiseks on piisav ning tähtaja pikendamise taotluse lahendamata jätmine ei

ole vaadeldav olulise rikkumisena.

Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud kaevandamisloa kõrvaltingimustega seonduvat.

Kaebajate arvates ei juhtinud halduskohus kordagi kaebajate tähelepanu vajadusele selgitada

üksikasjalikumalt, kuidas iga vaidlustatud kõrvaltingimus nende õigusi rikub. KeÜS § 30 lg 2

mõtteks ei saa olla piirata keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust nii suurel määral, kui see

vähegi võimalik on. Vastupidi, Århusi konventsiooni art 9 lg 2 ning Euroopa Liidu

keskkonnaõiguse mõtteks on tagada keskkonnaorganisatsioonile võimalikult laiaulatuslik

juurdepääs õigusmõistmisele ning seejuures võib valitsusväline keskkonnaorganisatsioon

pöörduda kohtusse ka kohaliku kogukonna kaitseks. Seega on kaebajal I valitsusvälise

keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigus vaidlusaluste kõrvaltingimuste vaidlustamiseks.

Ebaõiged on halduskohtu otsuse p-des 23.1‒23.13 avaldatud seisukohad. Kõrvaltingimuste

täitmine ei ole kontrollitav.

9. Keskkonnaamet palub 18.11.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Vaidlusaluse kaevandamisloa väljastamiseks piisas korraldusest nr 302 ning uue nõusoleku

andmine ei olnud tarvilik. Vastustaja jääb varasema seisukoha juurde. Riigikohtu 15.10.2013

otsusest nr 3-3-1-35-13, millega tühistati varasem kaevandamisluba, ei saa järeldada, et kogu

KMH avalikustamisele eelnenud või järgnenud haldusmenetlus oleks olnud õigusvastane.

Lisaks ei seatud selles haldusasjas kahtluse alla Vabariigi Valitsuse nõusoleku olemasolu ja

selle nõuetele vastavust. Analoogia korras HMS § 44 lg-le 4 tuginemine oli õiguspärane, sest

puudus põhjus korrata menetlustoiminguid, mida menetluse jätkamise põhjused ei puudutanud.

Arusaamatu on kaebajate viide Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsusele nr 3-14-50364 (p

11). Keskkonnaamet ega halduskohus ei ole väitnud, et esineks mõni HMS § 44 menetluse

uuendamise alus, vaid viidatud on HMS § 44 lg-le 4 tuginemisele analoogia korras.

Vabariigi Valitsuse nõusolek ei ole oma mõju kaotanud ja on jätkuvalt asjakohane. Vabariigi

Valitsuse nõusolek ei ole seotud konkreetse kaevandamisloaga, vaid kaevandamisloa

menetlusega konkreetsesse kohta. Vabariigi Valitsuse nõusolek ei ole konkreetsete

tingimustega kaevandamisloa eelnõu põhine ega konkreetse kohaliku omavalitsuse

mittenõustuva korralduse põhine. Asjaolude muutumine pika haldusmenetluse kestel ei

tähenda, et kõiki varasemaid menetlustoiminguid tuleb aina korrata. Asjaolu, et Jõelähtme vald

on vahepeal võtnud kaitse alla Ruu küla lähiümbruse, ei muuda olukorda nii palju, et Vabariigi

Valitsus oleks pidanud oma nõusoleku ümber vaatama.

3-19-2448

21(27)

Halduskohus on õigesti käsitlenud riigi huvi seonduvalt Ojaveere maaüksusel ehituslubjakivi

kaevandamisega ja ehituslubjakivi varustuskindlusega. Halduskohus ei pidanudki analüüsima

Eesti Vabariigi tasandil kujundatud või kujundamata seisukohti riigi huvi kohta.

Ehitusobjektide majanduslikult optimaalseks varustamiseks ehitusmaavaradega analüüsitakse

varustuskindlust

eeldatavas

teeninduspiirkonnas.

Mäeeraldise

optimaalseks

teeninduspiirkonnaks loetakse kuni 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata

haldusjaotusest ning arvestades reaalseid veokauguseid. Mäeeraldise 50 km teeninduspiirkonna

nõudele on hinnangu andnud Tartu Ringkonnakohus 22.06.2017 otsuses nr 3-15-1269 (p 13)

ning leidnud, et seda kriteeriumi saab pidada üheks kohaseks varustuskindluse kriteeriumiks.

Riigi huvi hinnatakse iga riigimaal asuva uuringuruumi korral ning taotletaval mäeeraldisel

eraldi. Riigi huvi on põhjendatud korduvalt. Kaebajad ei ole osanud adekvaatselt hinnata

kõrgemargilise lubjakivi nõudlust või selle asendamise võimalusi alternatiividega.

KMH aruande heakskiitmisel ei ole rikutud KeHJS nõudeid. Vastustaja jääb oma 06.04.2020

vastuses toodu juurde. Kõiki kolme KMH köidet tuleb käsitleda ühe tervikuna, kuid samas

lähtuda asjaolust, et mõnda teemat on täpsustatud II või III köites. Vastustaja ei nõustu

kaebajatega, et halduskohus on ebaõigesti käsitlenud Kotkaklubi 05.08.20217 e-kirjaga

seonduvat, jääb oma 03.07.2018 kirjas esitatu juurde ning nõustub halduskohtu otsuse p-s 20

tooduga. Kuna KMH aruandesse tehtud täiendused on sisuliselt väiksed ning olemuselt sarnaste

tulemustega kui varasemad uuringud (müra eksperthinnang), siis ei olnud vaja korraldada uut

KMH avalikku väljapanekut.

Halduskohus on õigesti käsitlenud kaebajate ärakuulamisega seonduvat. MaaPS § 130 lg 2

sätestab, et enne selle seaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlustele kohaldatakse

taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui seaduse jõustumise ajaks

on selles menetluses algatatud KMH või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise

keskkonnamõju

kohta.

Nimetatud

sättest

tulenevalt

pidid

kohaldamisele

tulema

kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise aja (14.02.2005) MaaPS menetlusõigusnormid ja

kehtiva MaaPS materiaalõigusnormid. MaaPS § 49 lg 6 on selgelt menetlusnorm ega kuulu

praeguses asjas kohaldamisele. Varasemates redaktsioonides ei sätestatud kohustuslikku

kahekuulist tähtaega kohalikule omavalitsusele arvamuse esitamiseks. Kaebajal oli võimalik

oma arvamust avaldada kahe nädalaga ning antud tähtaeg ei põhjustanud kaebaja seisukoha

sisulist muutust ka lõppastmes.

Halduskohus

on

õigesti

käsitlenud

kaevandamisloa

kõrvaltingimustega

seonduvat.

Keskkonnaamet jääb oma 06.04.2020 ja 16.04.2021 seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses

ei ole välja toodud uusi argumente kõrvaltingimuste täpsustamiseks, muutmiseks või tingimuste

lisamiseks.

10. OÜ Väo Paas palub 25.11.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

kaebajate menetluskulud nende endi kanda ja mõista kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt

solidaarselt välja.

Vabariigi Valitsus on korraldusega nr 302 andnud kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku.

Tegemist oli põhimõttelise nõusolekuga sellel alal maavara kaevandamiseks ning see ei

lähtunud konkreetse loa üksikutest tingimustest ega regulatsioonist. Tingimused jäid

Keskkonnaameti määrata. Korraldust nr 302 ei ole vaidlustatud, tegemist on kehtiva ja siduva

nõusolekuga. Tegemist oli vana menetluse jätkumisega, mitte uue taotluse ega uue

kaevandamisloaga. Kaevandamisloa väljastamine tühistati Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-35-13

KMH aruande täiendava avalikustamise nõude täitmata jätmise tõttu ning Keskkonnaamet

jätkas KMH menetlust avalikustamise etapist. Juba tehtud menetlustoiminguid Riigikohtu

otsuse kohaselt kordama ei pidanud. Kaebajad ei saa asuda korraldust nr 302 vaidlustama

3-19-2448

22(27)

praeguse asja raames (HMS § 60 lg 2). Isegi juhul, kui Vabariigi Valitsuselt oleks tulnud uuesti

küsida nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks (mida kolmas isik ei mööna), ei oleks

tegemist sellise menetlusveaga, mis tooks kaasa vaidlusaluse kaevandamisloa tühistamise. Seda

eelkõige seetõttu, et Vabariigi Valitsuse seisukohad seoses kaevandamisloa väljastamisega on

püsinud muutumatuna kogu haldus- ja kohtumenetluse kestel. Ka sisulise poole pealt ei anna

vahepeal muutunud asjaolud põhjust kahelda Vabariigi Valitsuse nõusoleku põhjendatuses ja

kehtivuses. Vabariigi Valitsus sai lähtuda üksnes korralduse nr 302 andmise ajal kehtinud

õigusnormidest ja kohtupraktikast, mistõttu etteheited MaaPS kohase „ülekaaluka riigi huvi“

tuvastamise kohta ning Riigikohtu otsustes nr 5-20-2 ja 3-4-1-9-09 sisalduvate suuniste kohta

on asjakohatud. Korraldusele nr 302 ei saa ette heita ka potentsiaalse kohaliku kaitseala

loomisega mittearvestamist. Ruu küla lähiümbrust ei olnud korralduse nr 302 andmise ajal

riikliku ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud. Asjakohatud on ka etteheited

halduskohtule seoses väidetega kõrgekvaliteedilise lubjakivi olemasolust ja tarbimise vajaduse

suurenemisest. Kõrgekvaliteedilise killustiku kaevandamiseks ongi kaevandamisluba antud.

Apellatsioonkaebuse etteheited Vabariigi Valitsuse korralduses toodud seisukohtadele

ehituslubjakivi varustuskindluse osas on asjakohatud ja sisuliselt ebaõiged. Kaebajate

seisukoht, et riiklikku huvi ei ole või ei tohiks olla, ei mõjuta pädevate riigiorganite

eksperthinnangutel põhinevat seisukohta maavarade kasutamisväärsuse ja kasutamisvajaduse

osas, mis on selles olukorras selgelt primaarne.

Kaebajad on olnud menetlusse kaasatud ja nõuetekohaselt ära kuulatud. Vastustaja saatis

korralduse eelnõu kaebajale I arvamuse andmiseks HMS §-de 48 ja 49 alusel ning § 49 lg-st 2

tuleneb kahenädalane tähtaeg arvamuse andmiseks. Oluline on, et vaidlusalusele menetlusele ei

kohaldu MaaPS menetlusõiguse normid ning kaebajate käsitlus, justkui tulnuks vastustajal

lähtuda MaaPS § 49 lg-st 6, on ebaõige. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et MaaPS § 130 lg-

d 1 ja 2 on segadust tekitava sõnastusega. Ka väidetavalt segane normi sõnastus ei mõjuta selle

kohaldumist. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-16 ei ole analoogia

korras kuidagi kohaldatav. Kahenädalast tähtaega tuleb arvamuse andmiseks pidada

mõistlikuks olukorras, kus vastustajale olid kaebajate seisukohad juba eelnevast menetlusest

tulenevalt teada (v.a muudetud eritingimuste osas). Tähtaja pikendamise taotluse lahendamata

jätmist ei saa pidada oluliseks menetlusveaks haldusmenetluse läbiviimisel.

Halduskohus on õigesti jätnud tähelepanuta kaebajate etteheited seoses kaevandamisloa

andmise menetluse peatamata jätmisega. Kuivõrd Ruu küla lähiümbrust ei olnud korralduse

andmise ajal riikliku ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud (varasem kaitse alla

võtmine oli kohtute poolt tühistatud), ei saa MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaselt ka kaevandamisloa

andmisest keelduda ega ka menetlust peatada olukorras, kus puudub kaitsealune loodusobjekt.

Vastustaja on õiguspäraselt teostanud kaalutlusõigust ja lähtunud õigetest kaalutlustest.

Menetluses on põhjendatult hinnatud riigi huvi ja varustuskindlust. Riigi huvi ehituslubjakivi

varustuskindluse tagamiseks on tuvastatud nii korralduses nr 302 kui ka täiendavalt tuvastatud

vaidlustatud korralduses. Niisamuti tulenevad riigi huvi ja varustuskindluse seose osas olulised

järeldused Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a. uurimistööst „Ehitusmaavarade levik,

kaevandamine ja kasutamine harju maakonnas“ ja Keskkonnaministeeriumi kui riigivara

valitseja seisukohast kaevandamise vajalikkusest Jägala lubjakivikarjääris varustuskindluse

tagamiseks. Praeguse vaidluse puhul on asjakohane just Harjumaa ehitusmaavarade varustatuse

tase. Halduskohus on õigesti jätnud tähelepanuta asjakohatud viited KeÜS sätetele. KeÜS § 52

lg 1 p-d 6 ja 7 on menetlusõiguslikud normid, mis pole antud juhul kohaldatavad, sest KeÜS-i

vastavad sätted jõustusid alles 01.11.2016 ehk menetluse alguse järel. KeÜS § 52 lg 1 p-st 6

tuleneb alus keskkonnaloa andmisest keelduda „vältimatu keskkonnaohu“ puhul.

3-19-2448

23(27)

KMH menetlus oli õiguspärane. Riigikohus leidis otsuse nr 3-3-1-35-13 p-s 23, et KMH

aruande puudused on KMH aruande II köitega kõrvaldatud ning lahendi p-s 25, et väidetud

kaevandamisloa andmise korralduse motivatsioonipuudused ei anna alust vastustaja

vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Hoolimata sellest, et KMH aruande erinevad köited

sisaldavad mõningaid kordusi, on sellise olukorra peaasjalikult põhjustanud kogu menetluse

märkimisväärne pikkus. Kuivõrd pooled on olnud kogu menetluse kestel sellesse kaasatud, siis

ei ole põhjendatud järeldada, et pooltel oleks raskusi KMH aruandes märgitust arusaamisega.

Apellatsioonkaebuses on KMH väidetava ebaülevaatlikkusega seonduvad väited üldsõnalised

ja põhistamata. Arusaamatuks jääb, mis õiguslikul alusel tulnuks veel üks KMH aruande avalik

väljapanek ja arutelu korraldada. Täiendava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamine oleks vastuolus HMS § 5 lg-s 2 sätestatuga. Samuti ei saa kaebajad kaitsta

kolmandate isikute õigusi. Halduskohus on õigesti käsitlenud Kotkaklubi 05.08.2017 e-kirjaga

seonduvat.

Kaevandamisloa kõrvaltingimused on õiguspärased ja selged. Vajadus selgitada, kuidas

vaidlustatud kõrvaltingimused kaebajate õigusi rikuvad, tuleneb halduskohtu 25.01.2021

määrusest ja isiku kaebeõigusest. Kaebajad toonitavad üksnes seda, et lisatingimused ei ole

piisavalt nüansirohked ja seetõttu on need ebaselged ja õigusvastased. Kolmas isik on esitanud

konkreetsed seisukohad täiendavate tingimuste osas 16.04.2021 vastuses ja jääb nende juurde.

11. Vabariigi Valitsus leiab 18.07.2022 seisukohas, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane,

põhjendatud ja kaalutletud. Kaasatud haldusorgan jääb oma halduskohtus esitatud seisukoha

juurde ja nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse ja tühistab Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2311.

Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. OÜ-le Väo Paas antud kaevandamisluba tuleb tühistada, kuna selle andmine eeldas uut

ajakohast Vabariigi Valitsuse nõusolekut, mida aga menetluses Vabariigi Valitsuselt ei küsitud.

Vabariigi Valitsus ei saa anda nõusolekut kaevandamiseks kohtumenetluses, mistõttu ei ole see

viga ka praeguses kohtumenetluses kõrvaldatav. Tegemist ei ole ebaolulise menetlusveaga

HMS § 58 mõistes, vaid kaevandamisloa menetluses määrava menetlustoimingu tegemata

jätmisega, mis toob kaasa kaevandamisloa tühistamise – valitsuse õiguspärase nõusolekuta ei

ole võimalik kaevandamisluba anda, kui kohalik omavalitsus on kaevandamisele vastu (MaaPS

§ 55 lg 4).

14. Kaebajatel on kaebeõigus Vabariigi Valitsuse nõusoleku puudumise vaidlustamiseks.

Tegemist on olulise menetlusliku minetusega, mis võis kaasa tuua ebaõige lõpptulemuse

kaebajate kaitstavate õiguste suhtes – kohalikul omavalitsusüksusel seadusest tulenevate

ülesannete ja õiguste suhtes ning keskkonnaorganisatsioonil keskkonnakaitseliste eesmärkide

suhtes. Valitsusel tuleb nõusoleku andmisel kaaluda mh ka kohaliku omavalitsusüksuse

keeldumises välja toodud argumente ning keskkonnakaitselisi aspekte (vt sellest põhjalikumalt

allpool). Kui nõusolek on antud puuduliku teabe tingimustes, on võimalus, et kohaliku

omavalitsuse või keskkonnakaitselisi argumente ei ole põhjalikult kaalutud ning seeläbi on

rikutud kaebajate õigusi.

15. Vabariigi Valitsus andis nõusoleku maavara kaevandamiseks 29.07.2010 korraldusega nr

302 (dtl 137 jj) ning tugines selles mh KMH aruandele. Riigikohtu 15.10.2013 otsuse nr 3-3-1-

35-13 (p 24) tulemusel pidi kaevandamisloa menetlus jätkuma KMH aruande avalikustamise

3-19-2448

24(27)

etapist (tegemist ei olnud menetluse uuendamisega HMS § 44 tähenduses, vt Tallinna

Ringkonnakohtu 04.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-50364, p-d 10 ja 11). KMH aruande

avalikustamine, selle heakskiitmine, kaevandamisloa eelnõu koostamine ning kohalikult

omavalitsuselt arvamuse küsimine on kaevandamisloa menetluse etapid, mis tuleb läbida enne,

kui võiks üldse tekkida vajadus pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ning seda sõltumata sellest,

kas lähtuda kehtivast MaaPS redaktsioonist või eelmisest (s.o redaktsioonist, mis kehtis kuni

31.12.2016). Tegemist ei ole olukorraga, kus menetleja võiks menetlusetappe suvalises

järjekorras järjestada põhjendusel, et sellest ei sõltuks menetluse lõpptulemus. Kaevandamisloa

menetlus on üles ehitatud selliselt, et Vabariigi Valitsus otsustab kaevandamisloa

väljastamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise alles n-ö viimase võimalusena, kui

kogu asjakohane informatsioon on kogutud ja selle tulemusel on selgunud, et kaevandamisluba

ei ole võimalik anda valitsuse nõusolekuta. Seega peaks valitsuselt nõusoleku küsimine üldjuhul

vahetult eelnema kaevandamisloa taotluse kohta lõpliku haldusakti andmisele ning valitsusel

peavad nõusoleku andmise otsustamiseks olema teada menetluse käigus esitatud vastuväited ja

kättesaadavad kõik olulised tõendid. Praegusel juhul on valitsuse nõusolek antud menetluse

keskpaigas, kus kõike vajalikku teavet ei olnud. KeHJS §-s 24 sätestatu kohaselt eeldab

tegevusloa andmine või sellest keeldumine KMH aruandele hinnangu andmist. KeÜS § 43 lg 3

kohaselt saab kohaliku omavalitsuse üksus anda keskkonnaloa osas seisukoha pärast KMH

aruande heaks kiitmist, sama oli sätestatud ka kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS § 28 lg-s 5,

ning alles pärast kohaliku omavalitsusüksuse keeldumist kaevandamisele nõusoleku andmisest

saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks.

16. Pärast Riigikohtu otsust nr 3-3-1-35-13 koostati KMH aruande III köide (varem koosnes

KMH kahest köitest), korraldati aruande I‒III köidete avalik väljapanek (11.07‒25.08.2017) ja

avalik arutelu (29.08.2017). Keskkonnaamet kiitis KMH heaks 03.07.2018 (dtl 152 jj) ja sellest

nähtuvalt (lk 9) oli KMH aruande III köite koostamise peamine eesmärk (tulenevalt Riigikohtu

otsuse nr 3-3-1-35-13 etteheidetest) sotsiaal-majanduslike olude iseloomustuse puuduste

kõrvaldamine. Lisaks käsitleti täiendavalt Kaberla ojale avaldatavat mõju ning ligipääsuga

seonduvat. KMH aruande III köites on välja toodud ka võrdlustabel olulisematest õigusaktides

toimunud muudatustest võrreldes 2007. a-ga. KMH aruande III köites on eraldi peatükk 1.3,

milles on esitatud informatsioon sotsiaal-majandusliku keskkonna kohta. Keskkonnaamet

määras 03.07.2018 KMH aruannet heaks kiites kindlaks keskkonnanõuded, viidates mh KMH

aruande III köites esitatud leevendusmeetmetele ja seirenõuetele. Vastustaja saatis

kaevandamisloa eelnõu (koos täiendavate tingimustega) Jõelähtme vallale kaevandamisele

nõusoleku saamiseks 29.10.2019 ning vald keeldus nõusoleku andmisest 14.11.2019 (dtl 98 jj).

Alles seejärel tekkis õiguslik alus ja menetluslik vajadus pöörduda kaevandamisloa

menetlusega jätkamiseks Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks.

17. Tegemist pole formaalse menetlusliku minetusega, vaid sisulise veaga, mis toob kaasa

kaevandamisloa tühistamise. Lisaks sellele, et valitsus sai kaevandamisloa väljastamiseks 2010.

a-l nõusolekut andes lähtuda üksnes puudulikust dokumentatsioonist (puudus nõuetekohane

KMH aruanne koos keskkonnanõuetega, eelnevast tulenevalt teave kaevandamisloa

plaanitavate täiendavate tingimuste kohta, eelnevaga seotud kohaliku omavalitsuse argumendid

nõusoleku andmisest keeldumisel), on oluline ka väga pikk ajaperiood, mis jääb valitsuse

nõusoleku andmise ja valla nõusoleku andmisest keeldumise vahele – 9 aastat. Selle aja jooksul

on muutunud õigusaktid ja arenenud kohtupraktika, mida valitsus peaks nõusoleku andmisel

arvestama. Nii on asjakohane tugineda ka Riigikohtu 26.05.2020 otsusele nr 5-20-2, kus

Riigikohus andis juhised, mida Vabariigi Valitsus peab kaaluma kaevandamisloale nõusoleku

andmisel (p-d 37 ja 38): „Vabariigi Valitsus peab sõnaselgelt näitama nõusoleku andmisel,

millised on need ülekaalukad üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis

tingivad vajaduse kaaluda loa väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi

3-19-2448

25(27)

kohta. /…/ Kehtiva MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt peab Vabariigi Valitsus oma nõusoleku

andmiseks ära näitama, milles seisneb „ülekaalukas riigi huvi“. Tegemist on määratlemata

õigusmõistega, mille sisustamine ja niisuguse huvi tuvastamine on kohtulikult kontrollitav.

Seejuures saab kohus vajaduse korral analüüsida ka seda, kas Vabariigi Valitsusel on

nõusoleku andmisel PS § 5 täitmiseks nägemus asjassepuutuvate maavarade kui rahvusliku

rikkuse säästvast kasutamisest, millest riigi ülekaaluka huvi kindlaksmääramisel lähtuda.“

Sarnaseid seisukohti oli väljendatud juba Riigikohtu 30.09.2009 otsuses nr 3-4-1-9-09 (p 33).

Niisiis ei piirdu valitsuse hinnang üksnes majanduslike argumentidega, vaid samaväärselt tuleb

hinnata ka sotsiaalseid ning keskkonnahuvisid, mis võrsuvad mh kohaliku omavalitsusüksuse

seisukohtadest kohaliku kogukonna huvide väljendusena. Need omakorda võivad oleneda

KMH aruandes esitatud keskkonnanõuetest ning kaevandamisloa eelnõus esitatud täiendavatest

tingimustest. Eelnevat kokku võttes ‒ 2019. a lõpuks, mil kaevandamisloa menetlus oli jõudnud

etappi, kus sellega edasi minekuks oli vaja saada Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa

andmiseks või sellest keeldumine, ei saanud enam lähtuda aktuaalsuse kaotanud ja ebaõigetel

alustel tuginevast korraldusest nr 302, vaid Keskkonnaametil tuli uuesti pöörduda Vabariigi

Valitsuse poole seisukoha saamiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolek või keeldumine

kaevandamisloa menetluses on menetlustoiming, mistõttu ei ole asjakohased ka väited

korralduse nr 302 kui haldusakti kehtivusest.

18. Kaebajad on õigesti osutanud, et ulatuslikku kaalutlusõigust võimaldavate otsuste puhul

(iseäranis keskkonnaasjades) saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes akti

andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus ning olulise keskkonnamõjuga

küsimuste õigeks otsustamiseks on määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest.

Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele

haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane.

Vastuvõetud otsuse õiguspärasust on võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on

eelnenud seaduses ettenähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav

haldusmenetlus (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p-d 22 ja 24). Seepärast ei ole

ülaltoodud viga võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses, Vabariigi Valitsuse nõusolekut ei saa

asendada kaasatud haldusorganina halduskohtumenetluses esitatud seisukoht.

19. Viidatud põhjusel ei saa kohus võtta seisukohta ka küsimuses, kas valitsuse poolt

kohtumenetluses esitatud põhjendustel oleks nõusoleku andmine kaevandamiseks põhjendatud

või mitte. Kuna kaevandamisloa väljastamiseks ei küsitud Vabariigi Valitsuselt uuesti

nõusolekut, kuigi see oli asjaoludest tulenevalt nõutav, ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et

kaevandamisluba on õiguspärane, ega anda iseseivat hinnangut küsimusele, kas

kaevandamisloas on õigesti hinnatud keskkonnaohtu ning loodusvarade otstarbekat ja

säästlikku kasutamist (KeÜS § 52 lg 1 p-d 6 ja 7, PS § 5) ja ülekaalukat riiklikku huvi, mis

kaalub üles vastuolu planeeringuga ja kohaliku omavalitsusüksuse vastuseisu (sh

ehituslubjakivi varustuskindlusega seonduv). Seoses Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020

otsusega nr 424 märgib ringkonnakohus, et Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitse alla võtmine ei välista iseenesest kaevandamisloa andmist. Kui viidatud akt jääb

kehtima (haldusasi nr 3-20-1717), on kaevandamine välistatud tulenevalt kaitstava

loodusobjekti kaitse-eeskirjast. KMH aruande arusaadavuse ja selles oluliste vigade puudumise

osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (p-d 19 ja 20) neid kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Kaebajate ärakuulamisõigust ei ole rikutud – vastustajal ei olnud vastavalt

MaaPS § 130 lg-le 2 kohustust anda kaebajatele MaaPS § 49 lg-st 6 tulenevat kahekuulist

tähtaega arvamuse avaldamiseks. Küsimus sellest, millise tähtaja jooksul tuleb kohalikul

omavalitsusüksusel anda arvamus kaevandamisloa kohta, on menetlusõiguslik, mitte

materiaalõiguslik. Kaebajad on saanud menetluses esitada oma seisukohad.

3-19-2448

26(27)

20. Ehkki põhinõude rahuldamise tõttu puudub eraldiseisev vajadus lahendada kaebajate

esitatud alternatiivnõuet, märgib ringkonnakohus seonduvalt kaevandamisloa täiendavate

tingimustega siiski järgmist. Kaevandamisloa täiendavaid tingimusi on Ruu küla heakorra

seltsil tulenevalt KeÜS § 30 lg-st 2 võimalik vaidlustada üksnes oma põhikirja p-st 1.2

tulenevate kaitstavate õiguste kaitseks ning Jõelähtme vallal kohaliku omavalitsuse seadusest

tulenevate ülesannetega seonduvalt ja oma õiguste kaitseks (KOKS § 6, HKMS § 44 lg-d 4 ja

5). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et Ruu küla elanike subjektiivseid

õiguseid ei saa kumbki kaebaja praegusel juhul halduskohtus kaitsta. Üksikisiku subjektiivsete

õiguste kaitse läbi keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse ei ole tuletatav ka Århusi

konventsiooni sätete sõnastusest ega eesmärgist ega nendega tagatud. Kaevandamisloa

täiendavaid tingimusi, mis rikuvad isiku subjektiivseid õigusi, on sellel isikul endal võimalik

halduskohtus vaidlustada. Kuna maavara kaevandamise loa HARM-160 (dtl 64 jj) täiendavate

tingimuste p-d 6, 10, 11, 13, 14, 16, 18, 19, 23 ja 24 (ja nendele vastavad punktid

Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduses) ei ole seostatavad kummagi kaebaja kaitstavate

õigustega, ei saa nad neid punkte vaidlustada ja halduskohus ei pidanud nende õiguspärasusele

hinnangut andma. Küsimusele, kas ülejäänud täiendavad tingimused, mida kaebajad

vaidlustasid, olid piisavalt selged ja täidetavad, pole praeguses kohtumenetluses otstarbekas

hinnangut anda, kuna sõltuvalt Vabariigi Valitsuse nõusolekust võib esineda vajadus teha ka

neis muudatusi või täiendusi.

21. Eelnevast tulenevalt tuleb Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ-le

Väo Paas antud kaevandamisluba tühistada olulise menetlusvea – kohase Vabariigi Valitsuse

nõusoleku puudumise – tõttu. Ringkonnakohus rahuldab Ruu küla heakorra seltsi ja Jõelähtme

valla apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

Ruu küla heakorra seltsi ja Jõelähtme valla kaebuse.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse,

jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Ruu küla heakorra selts tasus kahes kohtuastmes riigilõivu kokku 30 eurot. Halduskohtus tasus

kaebaja esindajatasu 1168,20 eurot ja ringkonnakohtus 544,50 eurot (koos käibemaksuga).

Menetluskulude seotus praeguse haldusasjaga on mõlemas kohtuastmes nõuetekohaselt

tõendatud (HKMS § 109 lg 11) ning ringkonnakohtu hinnangul on asja mahtu ja keerukust ning

menetluse käiku arvestades tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Seega tuleb

kahes kohtuastmes kokku vastustajalt Ruu küla heakorra seltsi kasuks välja mõista

menetluskulu 1742,70 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).

Jõelähtme vald on taotlenud esimeses kohtuastmes vastustajalt esindajakulude katteks

10 513,80 euro ning apellatsiooniastmes 4900,50 euro väljamõistmist. Ehkki kulude seos

praeguse haldusasjaga menetlemisega ja nende kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11) on

nõuetekohaselt tõendatud, leiab ringkonnakohus, et Jõelähtme valla menetluskulud tuleb jätta

HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda, sest praeguses kohtuasjas vaieldavaid küsimusi ei

saa pidada valla põhitegevuse raamidest väljuvateks (nt Riigikohtu 19.04.2016 otsus nr 3-3-1-

83-15, p 19; 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-64-13, p 50). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

Jõelähtme vald lisaks tasunud kahes kohtuastmes riigilõivu kokku 60 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

3-19-2448

27(27)

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kuna OÜ Väo Paas on vastustaja poolel ja kaebajad ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

Kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)