2-21-120733/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-120733

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi J. M. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1048,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marek Aunver (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 19.09.2011 J. M. ja Nordea

Bank Finland Plc Eesti filiaal vahel sõlmitud laenulepingust nr 09320155118 tulenev

võlgnevus kokku 990,27 eurot (millest 729,99€ põhivõlgnevus; 158,96€ intress, 101,32€

põhivõlalt perioodi 03.04.2020 kuni 27.12.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 729,99€) alates 28.12.2021 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 30.09.2022 summas 44,32 eurot.

4. Välja mõista J. M.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 729,99 eurot) alates 01.10.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

5. Menetluskulud jätta J. M. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

200 eurot ja 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista J. M.lt Osaühingu

Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-21-120733

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. M. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 08.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1389,20 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2021 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.10.2021

Tsiviilasi nr 2-21-120733

3 (6)

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.12.2021 hagiavalduse J. M. vastu põhivõlgnevuse 729,99

euro, intressi 158,96 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 101,32 euro ja lisanduva viivise

arvestatuna tasumata põhinõudelt (so hagi esitamise seisuga 729,99 eurot) kuni selle tasumiseni

alates hagi esitamisest VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 200,00 eurot ning hageja esindustasu 360,00 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Asjaolude kohaselt kostja sõlmis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal-ga 19.09.2011

laenulepingu nr 09320155118, mille alusel kostja sai laenu 27 247,21 eurot. Kostja kohustus

laenusumma koos intressiga tagastama 300 osamaksega annuiteedi põhimõttel tasudes

osamakse iga kuu 22. kuupäeval alates septembrist 2011. Kostja oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamaksega ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ütles laenulepingu

nr 09320155118 üles 23.11.2018. Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal võlgnevus

pangale 20 571,07 eurot. Tulenevalt Laenulepingust kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata

võlalt viivist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. 02.04.2020 müüs Pärnu kohtutäitur Rocki

Albert

kostja

vara

enampakkumisel.

Enampakkumise

tulemusena

sai

laenuandja/sissenõudja/hüpoteegipidaja kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva võla katteks

summa 21 150,53 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata laenu summas

729,99 eurot ja intress summas 158,96 eurot. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal/Luminor

Bank AS loovutas 01.08.2020 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja saatis tsiviilasja 28.12.2021 kohtualluvusel menetlemiseks

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus

võttis 28.12.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõlgnevuse 729,99 euro, intressi

158,96 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 101,32 euro ja täiendavate viiviste

väljamõistmiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 325 alusel

15.09.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 29.09.2022 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt

täitnud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga 19.09.2011 sõlmitud laenulepingust tulenevaid

Tsiviilasi nr 2-21-120733

4 (6)

rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaal andis laenulepingu nr 09320155118 alusel kostjale laenu summas 27 247,21 eurot

ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole täitnud

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi

vastavalt lepingule. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. Hageja on kinnitanud, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutamisest kostjat

teavitanud. Kohtutäituri vahendusel on saadi laenulepingu katteks 21 150,53 eurot. Lähtudes

eeltoodust

kohus

rahuldab

hageja

nõude

põhivõlgnevuse

summas

729,99

euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Nordea

Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja on lepingu nr 09320155118 sõlmimisel kokku leppinud

intressi maksmises. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud

asjaoludel kokku 158,96 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 158,96 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 729,99 eurot

Tsiviilasi nr 2-21-120733

5 (6)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ajavahemiku eest 03.04.2020 kuni 27.12.2021

summas 101,32 eurot ning alates 28.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kuni põhinõude 729,99 euro täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 03.04.2020 kuni 27.12.2021 summas 101,32 eurot.

10. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 28.12.2021 kuni otsuse tegemiseni, so

30.09.2022 välja kindla summana, so 44,32 eurot (729,99€ x 8% / 365 kp x 277 kp perioodi

eest 28.12.2021-30.09.2022) ning alates 01.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv kokku 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 360 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3263720 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 360,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tund, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-21-120733

6 (6)

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik