2-19-18957/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18957

Kohtuasi

X hagi Pärnu linna (Pärnu linnavalitsuse kaudu) vastu

varalise ja mittevaralise kahju saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X

Kostja Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 06.05.2022 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Käesoleva kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. X (hageja) esitas 03.12.2019 Pärnu Maakohtule hagi eestkostja Pärnu linna (Pärnu

Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista

varalise kahju hüvitisena 262 500 eurot kinnisvara müümise eest, 30 000 eurot saamata jäänud

tulu, 4 511 eurot majas olnud asjade eest, 8 542 eurot keeldumise eest edastada talle teavet

võlgade kohta ja vaidlustada need kohtus ning mittevaralise kahju hüvitise 75 000 eurot.

2. Hageja väitel ei teinud kostja midagi hageja õiguste ja vabaduste kaitseks, ei tegelenud tema

asjadega, ei vastanud kirjadele, ei teavitanud kohtulahenditest või tegi seda hilinemisega, ei

küsinud hagejalt arvamust või ei arvestanud sellega, ei hoolitsenud hageja isikliku vara

säilimise eest ja keeldus hagejat esindamast kohtus. Kostja ei tasunud hageja pensioni arvelt

võlga pangale, mille tulemusel müüdi hagejale kuuluv maja täitemenetluses. Samuti ei

vaidlustanud kostja müügitehingut kohtus. Seoses sellega nõudis hageja 50% kinnisvara

tegelikust maksumusest. Samasugune maja ehitamiseks kulub kolm aastat. Hagejal oli kavas

oma majas tube välja üürida 300–350 euro eest kuus, seega oleks aastatulu umbes 10 000 eurot.

Uue maja ehitamiseks kuluva aja jooksul jääb saamata 30 000 eurot. Pärast maja müüki hävisid

selles olnud hageja asjad, kostjal tuleb hagejale hüvitada asjade väärtus. Pärast maja müüki

halvenes hageja tervis järsult - ilmnes depressioon, mis kestis umbes 1,5 aastat, hageja magas

halvasti, kadus söögiisu, kaotas kaalust 13 kg, ilmnes rahutus, ei suutnud kaua keskenduda

ühele tegevusele, tekkis apaatia kõige vastu, millega varem tegeles, hakkas valutama süda ja

hageja hakkas suitsetama. Tervise kahjustamise tõttu tuli hagejale hüvitada mittevaraline kahju.

3. Maakohus keeldus 10.09.2020 hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hageja nõuetel puudus perspektiiv. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

4. Hageja esitas 25.09.2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja võtta

hagi menetlusse.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.01.2021 maakohtu määruse ja saatis asja hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas nõuded eestkostja

vastu, mistõttu ei saanud eestkostja hagejat esindada ja kohus oleks pidanud hagejale määrama

erieestkostja. Ringkonnakohus ei nõustunud, et hageja nõuetel kindlasti puudus õiguslik alus,

sest hageja toodud asjaolud võimaldasid kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Maakohtul tuli

välja selgitada hageja nõude perspektiivikus ning selleks tuli määrata hagejale

esindaja/erieestkostja, kes saab anda esmase hinnangu hagi aluseks olevatele asjaoludele ja

vajadusel esitada korrektselt vormistatud hagi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jättis hagejale erieestkostja määramata ja riigi

õigusabi osutaja taandamata. Menetluskulud jäid hageja kanda v.a riigi õigusabi tasu ja kulud,

mis jäid riigi kanda.

Maakohus põhjendas hagist keeldumist järgmiselt. Kohus määras ringkonnakohtu juhiste

kohaselt hagejale riigi õigusabi korras esindaja, kellele tegi ülesandeks analüüsida hageja

esitatud asjaolusid ja nõudeid ning perspektiivse nõude olemasolu korral vormistada ja esitada

kohtule hagiavaldus. Riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ants Nõmmik andis

arvamuse, et hageja nõuetel ei olnud rahuldamise perspektiivi. Põhjendatud ja nõuetekohaselt

vormistatud hagiavaldust määratud esindaja seetõttu kohtule ei esitanud. Kohus leidis, et kohtul

polnud pädeva isiku allkirjastatud hagiavaldust, mida menetleda. Hageja teovõime piiratuse ja

tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise tõttu oli tema enda poolt ja üksnes tema allkirjaga

hagiavalduse esitamine kehtetu toiming. Kohtul polnud alust kahelda advokaadi arvamuse

õigsuses. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid.

Määratud esindaja tegi kohtule ettepaneku vastavalt ringkonnakohtu juhistele määrata hagejale

erieestkostja, pannes erieestkostja isiku otsimise kohustuse eestkostjale. Esindaja seisukohast

ei selgunud, millist eesmärki täidaks erieestkostja määramine lisaks antud riigi õigusabile ja

kuidas erieestkostja määramine aitaks hageja õigusi ja huve kaitsta. Erieestkostja oleks ainult

täiendav vahelüli hagejale riigi õigusabi andmisel. Advokaadi ettepanek polnud eestkostetava

huvidega kooskõlas. Erieestkostja ainsaks ülesandeks saaks olla hageja esindamine seoses

eestkostja vastu nõude esitamisega. Polnud mõeldav, et eestkostja ise valib isiku, kes peaks

hakkama tema vastu nõude esitamist kaaluma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega riigi õigusabi seadus ei näinud ette määratud esindaja

taandamise võimalust. Määratud advokaadi väljavahetamiseks ei andnud alust, et esindatav

advokaadi seisukohaga ei nõustunud.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles märkis, et ta jääb oma varasema arvamuse ja nõudmiste

juurde. Maakohtu seisukoht oli vastuoluline, selles osas, kas hagejal oli vaja esindajat kohtus

või mitte. Hageja selgitas, et ta ei pruugi kunagi saada teovõimeliseks ja sellises olukorras

puuduks tal võimalus eestkostja vastu kohtusse pöörduda. Kohus kaitses eeskostjat. Hagejale

määratud esindaja ei kaitsnud hageja huve ning hageja soovis määratud esindajat taandada.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale ja hagejale määratud esindajale

tähtaja sellele vastamiseks.

9. Kostja kui eestkostja tõlkis kohtu korraldusel määruskaebuse eesti keelde ja tasus riigilõivu.

Kostja ja hagejale määratud esindaja määruskaebust ei toetanud ja palusid jätta selle

rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kuigi piiratud teovõimega

hagejal polnud seaduse järgi tsiviilkohtumenetlusteovõimet (s.t tal ei olnud õigust iseseisvalt

esitada määruskaebust), ei pidanud kohus õigeks määruskaebuse menetlusse võtmisest

keelduda, vaid edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule

Määruse põhjendused

11. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asja

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

12. Vaidlust

pole,

et

hageja

on

piiratud

teovõimega

isik

ja

tal

puudub

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Hageja üle on seatud eestkoste ja eestkostja ülesandeid täidab

Pärnu linn linnavalitsuse kaudu.

13. Hageja esitas 03.12.2019 maakohtule hagi eestkostja vastu kahju hüvitamiseks. PKS § 180

lg 1 p 3 kohaselt ei saa eestkostja esindada eeskostetavat mh õiguslikus vaidluses eestkostetava

ja eestkostja vahel.

14. Ringkonnakohus juhtis samas asjas 15.01.2021 määruses maakohtu tähelepanu sellele, et

kuivõrd eestkostja ei saa praeguses vaidluses hagejat esindada, tuleb maakohtul lähtuda PKS §

209 lg-st 2 ja määrata hagejale erieestkostja PKS § 180 lg-s 1 nimetatud toiminguteks.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole talle 15.01.2011 määruses antud juhiseid

järginud. Ringkonnakohus selgitas tookord, et kuivõrd maakohus ei olnud hagejale kohtusse

nõude esitamiseks erieestkostja määranud, oli hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

ennatlik. Vaidlustatud määruses otsustas kohus keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, sest hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja. Ringkonnakohus ei

pea sellel alusel keeldumist põhjendatuks, kuivõrd maakohus ei teinud midagi selleks, et oleks

esitatud korrektselt vormistatud hagiavaldus.

16. Ringkonnakohus jääb 15.01.2021 määruses avaldatu juurdle ja ei nõustu maakohtuga, et

hageja nõuetel kindlasti puudub õiguslik alus. Hageja esitatud asjaolud võimaldavad kahju

hüvitamise nõude rahuldamist. Hagi menetlusse võtmisel ei saa anda hinnangut sellele, kas

hageja väited on tõendatud (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29 teine

lõik ja seal viidatud varasem praktika).

17. Ringkonnakohus saadab määruse tühistamisel asja maakohtule tagasi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks. Riigi õigusabi osutaja taandamise küsimus ei ole enam aktuaalne.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

18. Menetluskulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 173 lg 3 asja lahendamisel.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)