2-21-6464/60 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-6464

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-21-6464 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A M hagi M M vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

13. september 2022 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A M (XXX; ik: XXX; elukoht: XXX) Kostja: M M (XXX; Eesti ik XXX; sünd: XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A M ja M M abielu, sõlmitud 26. novembril 1999 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr 345.

3. Jätta A M menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta M M menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

2-21-6464

2(4) taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 26. novembril 1999 Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Hagi esitamise ajaks on abikaasade abielulised suhted pöördumatult lõppenud, kooselu enam ei taastu, pooled ei ela koos üle aasta. Pärast teatud aja abielus olemist selgus, et pooltel on erinevad moraalsed väärtused ja põhimõtted ning on erinevad vaated elule. Abielu päästmine on võimatu, kuna see ei ühti kõigi pereliikmete huvidega. Kostja ei soovi vabatahtlikult abielu lahutada. Kostja elab ja töötab Soomes.

Abikaasade viimane alaline elukoht oli kuni 2020. aastani Eestis, Narva linnas. Kuna kostja töötas ja töötab Soomes, oli tal vajalik sissekirjutust Soomes, et saada tööluba. Seetõttu vormistas ta sissekirjutuse Soomes. Hageja alaliseks elukohaks on Eesti, Narva linn. Abikaasadel on kolm last, kaks neist alaealised. Laste alaliseks elukohaks on hageja elukoht Eestis, Narva linnas.

Pooled on 04. jaanuaril 2021 sõlminud Narva notari Sergei Nikonovi büroos kokkulepe abielu lahutamisele kohaldatava õiguse valimise kohta, mille järgi kohaldub abielu lahutamisele Eesti Vabariigi õigus.

Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

Kostja oli ära kuulatud isiklikult Soome Vabariigi pädeva kohtu poolt. Kostja avaldas, et nõustub hagiga ja lahutusega. Kostja arvates on abielusuhted lõppenud ning abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja selgitab, et pooled elavad eraldi üle kolme aasta. Abielu taastada ei ole võimalik, lepitus ei annaks tulemusi. Kostja on nõus abielu lahutama. Kostja palub asja arutada ilma kostja osaluseta, menetluskulud võib jätta kostja kanda.

Kohtuistung

Kohtuistungil 13. septembril 2022 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, abikaasad elavad eraldi rohkem kui kaks aastat ning pooled elavad erinevates riikides, hageja Eestis, kostja Soomes. Hageja on kindel, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja kooselu ei saa taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 26. novembril 1999 Ida- Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr 345.

Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli kostja Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht oli Soome Vabariigis, hageja on Vene Föderatsiooni kodanik ja elab Eesti Vabariigis.

2-21-6464

3(4)

Pooled on 04. jaanuaril 2021 sõlminud Narva notari Sergei Nikonovi büroos kokkulepe abielu lahutamisele kohaldatava õiguse valimise kohta, mille järgi kohaldub abielu lahutamisele Eesti Vabariigi õigus

Et hageja ja kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud, tuleb poolte õigussuhtele kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 2 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

Kohus tuvastas, et abikaasad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kuid üks neist elab Eesti Vabariigis ja teine elab Soome Vabariigis, sealjuures ei ole Soome Vabariik õigusabi lepingu osaline riik. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades art 28 ei reguleeri olukorda, kus abielu lahutamise hagi esitamise ajal elab üks abikaasa Eesti Vabariigi territooriumil ja teine abikaasa kolmanda riigi territooriumil. Sama lepingu art 21 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

Käesoleval juhul ei näe õigusabi leping ette kohtute ainupädevust abielu lahutamise hagi läbivaatamiseks olukorras, kus üks abikaasadest elab Eesti Vabariigis ja teine elab kolmandas riigis, Soome vabariigis. Seega on pädev abielu lahutamise asja arutama Eesti Vabariigi kohus, kuna abikaasad on sõlminud notariaalse lepingu abielu lahutusele kohalduva õiguse kohta. Abikaasade lepingu alusel kohaldub abielu lahutamisele Eesti Vabariigi õigus.

Kohus järeldab, et poolte abielu on pädev lahutama Eesti Vabariigi kohus ning abielu lahutamisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud üle kahe aasta tagasi ning abikaasad elavad erinevates riikides. Hageja kinnitab, et abielusuhete taastamine on võimatu.

Kostja avaldas Soome Vabariigi pädeva kohtu vahendusel, et ta tunnistab hagi, kostja nõustub, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasad elavad eraldi üle kolme aasta, abielu taastamine pole võimalik, kostja on nõus abielu lahutamisega.

Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasad ei vaidle, et elavad eraldi vähemalt üle kahe aasta, abikaasad elavad eraldi riikides, abielulised suhted nende vahel puuduvad. Seega saab eeldada, et abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abikaasad on ka ise veendunud, et kooselu taastada ei ole võimalik.

2-21-6464

4(4)

Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada.

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse saatmine

Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik