2-17-7957/305 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7957

Kohtuasi

X avaldus X ja Y ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks C suhtes ning C hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks X-le

Y vastuavaldus X ja Y ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks C suhtes ning C hooldusõiguse osaliseks

üleandmiseks Y-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema, vastuavalduses puudutatud isik) X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

määratud

esindaja

vandeadvokaat Alar Neiland

Puudutatud

isik

(alaealine

laps)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat

Marika Jaanson

Puudutatud isik (isa, vastuavalduses avaldaja) Y

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)

Viimsi vald (vallavalitsuse kaudu)

Saku vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde X 11. juuli 2022. a seisukohale lisatud

Sotsiaalkindlustusameti 3. märtsi 2022. a otsus ja treener M kiri C treeningute

kohta; Y 11. juuli 2022. a seisukohale lisatud Y pangakonto väljavõte perioodi 2022.

a mai ja juuni kohta, C hinnetelehe väljavõte ning fotod lapse toast; Saku valla 19.

augusti 2022. a seisukohale lisatud Saku Vallavalitsuse 21. detsembri 2021. a

korraldus nr 786 raske puudega lapse toetava teenuse kompenseerimise kohta ja

tabel X-le Saku Vallavalitsuse poolt perioodil 1. september 2021 kuni 18. august

2-17-7957

2 (17)

2022 makstud sotsiaaltoetuste kohta ning X 7. septembri 2022. a seisukohale lisatud

C õpingute ülevaade (VI klassi tunnistus).

2. Tühistada Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus osas, millega maakohus

rahuldas osaliselt Y vastuavalduse ja lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse

lapse C suhtes ning andis Y-le üle ainuhooldusõiguse C viibimiskoha määramise

osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta Y vastuavaldus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus ülejäänud osas muutmata.

4. Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a määrus on jõustunud osas, millega X avaldus

jäeti rahuldamata.

5. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

6. Määruse tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine:

6.1. Jätta rahuldamata X avaldus X ja Y ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks C suhtes ning C hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks X-le.

6.2. Jätta rahuldamata Y vastuavaldus X ja Y ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks C suhtes ning C hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks Y-le.

6.3. C riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. X riigi

õigusabi tasu ja kulud jätta Harju Maakohtu 12. jaanuari 2021. a määruse

alusel Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

7. Määruskaebemenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud C-le ja X-le määratud esindajate tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (ema) avaldus tema ja Y (isa) ühise hooldusõiguse

täielikuks lõpetamiseks Q ja C suhtes, Q ja C hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks emale

ning Z-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kuivõrd lapsed Q ja Z said praeguse

menetluse käigus täisealiseks, siis on nende osas maakohtu 18. aprilli 2018. a (samas määruses

märgitud määruse tegemise ajaks 17. aprill 2018) ja 4. juuni 2019. a määrustega menetlus

lõpetatud. Maakohus jätkas menetlust ema avalduse osas tema ja isa ühise hooldusõiguse

täielikuks lõpetamiseks C (puudutatud isik, laps) suhtes ning lapse hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks emale.

Avalduse kohaselt ema soovib, et lõppeks olukord, kus ema küsib isalt koos tütardega

reisimiseks notariaalses vormis luba. Ema soovib lastega reisida neile sobival ajal. Isal peaks

2-17-7957

3 (17)

olema vaid õigus teada, kus ema lastega viibib. Ema soovib, et lapse elukohaks määratakse ema

elukoht. Laps on elanud kogu elu emaga koos. Emal ja lapsel on turvaline ja toetav suhe.

2. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Isa leidis, et ema avaldus põhineb kuuldustel ja

väljamõeldistel.

3. Isa esitas vastuavalduse ja selle täpsustuse, milles taotleb vanemate ühise hooldusõiguse

osalist lõpetamist lapse suhtes ning isale lapse elukoha, tervise ja hariduse osas

ainuhooldusõiguse üleandmist. Isa väitel ei täida ema seadusest tulenevaid lapsevanema

kohustusi. Ema teeb kõik selleks, et takistada isa ja lapse kohtumisi. Ema ei täida kokkuleppeid

ega soovi teha lapse kasvatamisel koostööd. Ema tegeleb teadlikult lapse isast võõrandamisega.

Ema ei suuda tagada lapsele stabiilset ja kindlat elukeskkonda.

4. Ema vaidles isa avaldusele vastu. Igasugused muudatused lapse praeguses elukorralduses,

nii tervise, elukoha kui ka kooliga seotud küsimustes, võivad teda veel rohkem traumeerida.

Laps vajab pingevaba olukorda.

5. Lapse esindaja oli seisukohal, et vanemate suhted on ülimalt komplitseeritud, kuid mõlemad

vanemad hoolivad lapsest väga ja soovivad talle parimat.

6. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) oli seisukohal, et ema on tulnud hästi

toime lapse hooldusõiguse teostamisega. Lapse heaolu on tagatud ja põhivajadused rahuldatud.

Emal on lapsega tugev emotsionaalne side. Laps on elanud koos emaga, kes on tema

kasvatamise ja elukorralduslike küsimuste lahendamisega peamiselt tegelenud. Ema on teinud

koostööd spetsialistide ja kooliga lapsele sobivate õppetingimuste korraldamiseks ja tema

toetamiseks. Isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse suhtes ja

ainuhooldusõiguse saamiseks lapse elukoha, tervise ja hariduse küsimustes ei ole piisavalt

põhjendatud ega vasta lapse huvidele.

7. Viimsi vald oli seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine lapse suhtes

ning lapse elukoha, tervise ja hariduse osas ainuhooldusõiguse andmine isale ei vasta lapse

huvidele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus jättis 30. juuni 2021. a määrusega rahuldamata ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes ning lapse hooldusõiguse üleandmiseks

emale. Maakohus rahuldas osaliselt isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning lapse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks isale. Maakohus andis isale üle

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas. Maakohus jättis lapse riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning ema riigi õigusabi tasu ja kulud Harju

Maakohtu 12. jaanuari 2021. a määruse alusel Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tugines asja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-le 82, § 116 lg-tele 1 ja 2, §

120 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 126 lg-le 2 ning § 137 lg-tele 1 ja 3.

Laps elab ema juures ning kohtub ebaregulaarselt isaga. Vanemate koostöö ei ole

kohtumenetluse käigus taastunud. Seda ilmestavad perelepituse ja perenõustamise tulemused,

mille järgi on ema tugevalt kinni oma seisukohtades, jättes vahel kõrvale lapse huvi ja vajaduse.

Nimetatut toetab kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi akt nr 2020-24, mille järgi

võib ema jätta lapse huvid tagaplaanile. Vanemad on möönnud omavahelisi keerulisi suhteid,

mis on takistanud ühise hooldusõiguse teostamist. Ka viimasel ärakuulamisel 14. mail 2021

2-17-7957

4 (17)

kinnitas ema, et ta ei soovi isaga koostööd teha. Kuigi isa on korduvalt kinnitanud võimalust

emaga ühiselt otsuseid vastu võtta, siis sisuliselt ei ole isagi emaga koostööd teinud. Seda

ilmestab mh isa ametlik päring lapse raviarstile, selle asemel et küsida emalt.

Kuigi lapse huve kaitsvad isikud on seisukohal, et parim oleks vanemate ühise hooldusõiguse

säilimine, siis möönavad nad, et kui viimase nelja aasta jooksul ei ole koostöö vanemate vahel

laabunud, siis oleks naiivne eeldada, et see lähitulevikus suurel määral muutuks. Seega ei ole

võimalik vanematel jätkata täieliku ühise hooldusõigusega.

Lapsel ja emal on lähedane suhe. Samas ei suuda ema vanema kohustusi täita.

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi akti nr 2020-24 kohaselt esineb emal raskusi

kokkulepetest kinnipidamise ja asjaajamisega, raskendatud on tegevuste organiseerimine.

Kuigi ema selgitas viimasel ärakuulamisel oma koostööd kooliga ning lapsele parimate

õppetingimuste loomist, siis tegelikult see nii ei ole. 2020/2021. õppeaastal ei ole laps

koolikohustust täitnud. Ta ei ole alates novembrist õppetöös osalenud, samuti ei ole ta võtnud

osa talvel digiõppest ega kooli pakutud erandlikust kontaktõppest. Seda olenemata sellest, et

ema on koolile teatanud ajad, mil laps kindlasti töös osaleb. Sisuliselt on vanem jätnud täitmata

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 11 sätestatud kohustuse, s.o luua koolikohustuslikule

õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused. Ema

tegevuse(tuse) põhjuseks on ekspertiisi akti nr 2020-24 järgi ema täpsustamata mitteorgaaniline

psühhootiline häire, mistõttu ta proovib küll järgida spetsialistide soovitusi, kuid ei suuda end

piisaval määral kehtestada ega piire seada.

Isa on taganud tehnilise valmiduse lapse digiõppes osalemiseks, kuid isal on olnud keerulisem

õppetöösse panustada, kuna laps ei ela temaga koos. Vaidlust ei ole selles, et laps vajab

õppetöös individuaalset lähenemist ja nõustamist. Samuti on viimasel ajal lapse tervislik

seisund halvenenud. Nimetatu nähtub kasvõi menetluse kestel esitatud koolitõenditest. Kui

algul ei olnud laps võimeline tavaklassis õppima, siis nüüd ei tule õppimisest midagi välja ka

väikeklassis ega individuaalõppes. On olnud intsidente, kus laps on muutunud kaaslastele

ohtlikuks. Ema väitel on lapse tervislik seisund stabiliseerunud, kuid samas ei ole see piisav

praeguses koolis õppetööga jätkamiseks. Eelnenu on leidnud kinnitust kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia ekspertiisi aktis nr 2020-25, mille järgi esinevad lapsel probleemid

sotsiaalsetes oskustes, teistele raskesti mõistetav omapärane käitumine, impulsiivsus,

stereotüüpsed liigutused, tähelepanuhäired, keskendumisraskused, emotsionaalne ebastabiilsus

ja raskused emotsioonide reguleerimisel, mis on hõlmatav diagnoosidega muud täpsustatud

pervasiivsed arenguhäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Eelnevale lisaks esineb lapsel

mõõdukas depressioon. Kui menetluse algul eitas isa lapse terviseprobleeme, siis menetluse

kestel on isa neid aktsepteerinud.

Isa avalduse rahuldamiseks ei anna alust see, et tal on paremad elamistingimused (ruumikam

kodu) või hea majanduslik olukord. Asja lahend peab lähtuma lapse huvidest, mitte vanema

omadest. Lapse huve kaitsvatel isikutel ei ole vanemate hooldusõiguse teostamisele

äärmuslikke etteheiteid. Mõlemad vanemad on selleks võimelised, kuid pingelise omavahelise

suhtluse tõttu kannatab laps, kes vajab ise abi ja toetust.

Ekspertiisi aktist nr 2020-25 nähtub, et lapsel on mõõdukas depressioon, mis on kujunenud

pikaaegsete negatiivsete keskkonnategurite tagajärjel, sh ebastabiilne elukorraldus,

kasvatuslike piiride vähesus ja ebamäärasus. Laps vajab turvalist ja püsivat elukeskkonda.

Menetluse kestel ei ole lapse tervislik seisund paranenud, samuti ei ole laps osalenud

kohustuslikus õppetöös. Lapse ema, kellega laps on koos elanud, ei ole suutnud tagada õppetöös

osalemist.

2-17-7957

5 (17)

Maakohtule näis, et lapse elus ei ole lähitulevikus ette näha muutusi paremuse poole, kui

vanemate hooldusõiguses ei tehta otsustavaid muudatusi. Samas pidas kohus põhjendatuks ja

lapse huvides vajalikuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust võimalikult vähe, sest mida

suuremal määral anda hooldusõigus ühele vanemale, seda vähem saab teine lapse elus osaleda.

Seda just sel põhjusel, et vanemate suhted on pingelised. Maakohus pidas piisavaks lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus vaid lapse viibimiskoha määramise osas, sest elukoha

ainuhooldusõigusega on võimalik tagada suuremal määral õppetöös osalemine. Samas jääb

vanematele ühine hooldusõigus hariduslike küsimuste otsustamisel. Samuti on võimalik

mõlemal vanemal kaasa rääkida lapse tervise küsimustes.

Laps vajab mõlema vanema tuge nii hariduses kui ka tervishoius. Lapsel on õigus heale

tervislikule seisundile, võimetele vastavale haridusele ning vanemate toele ja abile. Kuna

viimased neli aastat on näidanud, et ema üksi seda tagada ei suuda ning isaga ta koostööd ei

tee, pidas kohus ainuvõimalikuks anda lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse

üle isale. Sellisel viisil on lapse huvid tagatud. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

ekspertiisi aktis nr 2020-26 on tuvastatud, et isa on teadlik oma vastutusest ja vanema rollist

lapse kasvatamisel, tal ei ole probleeme lapse käsitamisel iseseisva isikuna. Samuti on isa

võimeline arvestama lapse käitumise omapärasid. Ta aktsepteerib lapse ema emana ning

väärtustab lapse ja ema suhtlust. Asjas ei ole esile toodud, et lapsel oleks isa juures ohtlik või

laps kardaks isa. Asja lahendamise kriteeriumiks ei saa olla ainuüksi lapse soov elada ema

juures, kui sellega ei ole tema peamised huvid ja õigused tagatud.

Kohus ei nõustunud lapsele määratud esindajaga, et isale ainuhooldusõiguse andmine

viibimiskoha määramise osas ei ole põhjendatud, sest laps ei ole selleks valmis. Lapse halb

tervislik seisund ja mahajäämus õppetöös on piisavad selleks, et muuta siiani kehtinud korda.

Lapse huvides ei ole praeguse olukorra jätkumine, kus laps elab ema juures, kuid ema keeldub

isaga koostööst. Sel juhul ei ole lapse elus ette näha muutusi paremuse poole.

Kohus selgitas emale, et juhul, kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel,

võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Ema esitas 18. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega anti isale üle hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas. Menetluskulud palub

ema jätta isa kanda. Ema esitas 29. septembril 2021 määruskaebuse täpsustuse, mille kohaselt

palub teha uus määrus, millega rahuldada ema avaldus ja lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anda emale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha,

haridusasutuse valiku ja tervishoiuga seotud küsimuste osas.

Ema väitel ei ole maakohtu määrus täidetav. Vaidlustatud määruse kohaselt võib isa otsustada

lapse igakordse viibimiskoha üle. Kui laps ei kavatse seda täita ning lapsel pole soovi isa juures

elada või seal ööbida, ei saa määrust täita. Õigusriigis ei ole kohane teha lahendeid, mis ei ole

täidetavad, seda ka sundkorras.

Lisaks ei arvesta maakohtu määrus lapse huve ja õigusi.

Maakohus ei arvestanud mh lapsele määratud esindaja veendumusega, et laps ei ole valmis isa

juurde elama minema. Samuti ei arvestanud maakohus emale määratud esindaja

veendumusega, et viibimiskoha osas on laps ise otsuse teinud ning see peaks jääma ema juurde.

Lisaks ei arvestanud kohus lastekaitsetöötaja MP väljendatuga, et laps on avaldanud, et ta ei

ole mingil juhul nõus elama isaga, ta sooviks isaga vaid kohtuda. Ka isa ise on kohtuistungil

2-17-7957

6 (17)

avaldanud, et kedagi ei saa sundida kellegi juures elama ning kui laps ei soovi tema juures

elada, siis isa ei tea, kuidas seda teostada. Ka teine lastekaitsetöötaja avaldas viimasel

kohtuistungil kahtlust, et kui isa ei saa tagada, et laps tema elukohas püsib, siis sellise

korraldusega võidakse seada laps veel suuremasse ohtu.

Emale on ebaselge, miks tema juures elades ei ole lapse peamised huvid ja õigused tagatud.

Samuti on emale ebaselge, kuidas isa juures elades on lapse huvid tagatud. Kuna menetluse ajal

on isa kokkupuuted lapsega olnud vähesed, siis võib eeldada, et isal ei ole täielikku ülevaadet

lapse olukorrast ja erivajaduse ulatusest.

10. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluses on leidnud

tõendamist, et ema on lapsele ohtlik ning ei suuda teostada hooldusõigust lapse huvide ja

vajadustega arvestaval viisil. Kuna ekspertiis on tuvastanud, et emal on psühhootiline häire ja

ta seab lapse elu ohtu, siis ei ole alust arvata, et ema parandab oma käitumist ja olukord muutub.

Lapse enda avaldatud arvamus ei ole objektiivne, vaid see on ema poolt mõjutatud. Maakohtu

lahend arvestab õigesti lapse huve, mitte tema soove. Väide, et laps ei ole valmis isa juures

elama, on spekulatiivne.

11. Lapsele määratud esindaja nõustus maakohtuga, et lapse huvides ei ole vanemate täielik

ühine hooldusõigus. Arvestades praeguse menetluse pikka kulgu, lapse erivajadusi ning vanust,

ei ole maakohtu määruse täitmine reaalne. Lapse huvides ei ole olukord, et laps elab ema juures,

kuid ema keeldub isaga koostööst. Samas ei ole lapse huvides ka maakohtu määruse

jõustumine, mida täita ei ole reaalne, sest laps ei nõustu selle täitmisega.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

13. Ringkonnakohus võimaldas menetlusosalistel esitada täiendavaid seisukohti, eelkõige

teavitada, kas maakohtu määruse tegemise ajal esinenud asjaolud on mingis osas muutunud.

14. Viimsi vald tõi 28. juunil 2022 esile, et laps õpib XXX. Sotsiaalpedagoogiga vesteldes

selgus, et lapsel on arvukalt puudumisi, ta on täiendaval õppetööl ning teda ei ole viidud üle

järgmisesse klassi. Sama kinnitas ka isa, kelle arvates on ema liiga kergekäeliselt põhjendanud

lapse koolist puudumisi. Isa sõnul peab tema last rahaliselt üleval, kuid viimati kohtus lapsega

praeguse aasta alguses. Tihedamat suhtlust ei ole lapse ja isa vahel kujunenud. Isa selgitab, et

teeb küll katseid lapsega kohtumiseks, kuid laps ütleb lõpuks ikkagi ära. Isa näeb sellise pideva

meelemuutmise taga ema mõjutust. Isa sõnul on laps eraklik, käib ratsutamistrennis. Isa sõnade

kohaselt ei toimi pärast viimast kohtuistungit tehtud kokkulepped. Isa juures on lapsel oma

tuba, mis isa sõnul seisab lapse eemaloleku ajal tühjana.

15. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) tõi esile, et ema kolis 2021. a juunis koos

lapsega Saku valda aadressile PPP. Seega puudub Tallinna linnal info lapse elukorraldusest ja

toimunud arengutest.

16. Ema tõi esile, et tal on lapsega usalduslik suhe, kuid isa ja lapse suhted ei ole head. Laps ei

ole huvitatud isa juurde elama minemisest ega isaga suhtlemisest. Viimase poole aasta jooksul

on isal olnud lapsega kaks telefonikõnet. Ema elab koos tütardega aadressil PPP, kus

elamistingimused on head. Ema töötab YYY YY. Töötasu on 1300–1500 eurot kuus. Ema tuleb

toime ilma elatisraha nõudmata. Isa on avanud lapsele pangakonto, mida laps saab kasutada.

Lapsele on määratud puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus. Laps on jätkanud õpinguid XXX

ning lõpetamisel on 6. klass, mille tunnistuse saab laps kätte augustis pärast paaris aines suvetöö

tegemist. Sügisel jätkab laps õpinguid 7. klassis. Ema on rentinud auto, mis lihtsustab Sakust

tööle, kooli ja treeningutele sõitmist. Lapse tervislik seisund on viimasel aastal paranenud. Laps

2-17-7957

7 (17)

käib kolm korda nädalas ratsutamistrennis. Laps olevat nüüd palju rahulikum, suudab

õpinguteks keskenduda. Lapse huvides on nüüdseks juba stabiilseks kujunenud elukorralduse

säilitamine. Sotsiaalkindlustusameti 3. märtsi 2022. a otsusega on tuvastatud lapsel raske puue

raskusastme kestvusega kuni 4. detsember 2024. Laps vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.

Sellesse programmi ei sobiks kindlasti maakohtu määruse sundtäitmine.

17. Isa väitel puudub tal täpne ülevaade lapse elukorraldusest. Isale on teada, et laps elab Sakus.

Lapse sõnade kohaselt elab ta tillukeses toas koos kolme kassiga. Isale teadaolevalt käib laps

ratsutamistrennis ja tegeleb kunstiga. Kõik lapse ülalpidamiskulud on isa kanda. Laps on XXX

nimekirjas. Õppetöös laps sisuliselt ei osale, kuna puudub pidevalt. Ema põhjendab puudumisi

tervislike põhjustega. Samas ei ole digiloos näha, et laps oleks puudumistega seoses arsti poole

pöördunud. Seega on ilmselgelt tegemist põhjuseta puudumistega. Täpselt samasugused

probleemid esinesid lapse õppetöös ka ajal, mil ta õppis GGG. See oli ka põhjus, miks isa algselt

koolivahetust ei toetanud, kuna oli veendunud, et samad probleemid tekivad ka uues koolis.

Põhjused, miks laps kooli ei jõua, on tingitud emast. Ema ei suuda korraldada lapse transporti

Sakust Tallinnas PPP asuvasse kooli. Teiseks ei suuda ema ennast kehtestada ja lapsele piire

seada. Seetõttu on tekkinud olukord, kus laps teeb, mis ise heaks arvab. Isa ja lapse läbisaamine

on olnud alati hea. Vaatamata sellele kohtus isa lapsega viimati praeguse aasta alguses, kui laps

käis oma venna sünnipäeval. Kuigi isa ja laps on leppinud telefoni teel kokku täiendavaid aegu

kokkusaamiseks, ei ole need aset leidnud. Tavaliselt on laps ca üks tund hiljem tagasi helistanud

ja teatanud, et ta ei saa siiski kohtuda, kuna tal on midagi muud teha. On ilmne, et lapse ja isa

suhtlemist ei toimu, kuna lapse ema takistab seda. Ema ei ole teinud omalt poolt midagi selleks,

et lapse ja isa suhtlust soodustada. Isa elukoht on 4-toaline kõigi mugavustega kaasaegne korter,

milles lapsel on oma tuba kõige eluks vajalikuga – voodi, kirjutuslaud, riidekapp jm. Tegemist

on sama korteriga, kus laps elas siis, kui vanemad veel koos elasid. Seega on tegemist lapsele

tuttava ja turvalise elukohaga. Korteris elab ka lapse vanem vend. Iga täiendav päev, mille laps

veedab ema hoole all, mõjub negatiivselt tema tervislikule seisundile ja heaolule.

18. Lapsele määratud esindaja kohtus lapsega 15. juulil 2022. Kui lapsele määratud esindajal

oli varasematel kohtumistel lapsega kontakti saavutamine keeruline, nt viimasel ärakuulamisel

maakohtus vastas laps küsimustele valikuliselt ja osadele küsimustele vastates kasutas

käemärke, siis praegusel kohtumisel tundus laps määratud esindajale märksa suhtlusaltim ja

kontakti saavutamine oli lihtsam. Laps avaldas temale määratud esindajale, et ta elab koos ema

ja vanema õega aadressil PPP Sakus. Neil on kolmetoaline korter ja tal on oma tuba. Õe ja

emaga on läbisaamine väga hea. Õde ja ema käivad tööl. Laps ei ole isaga viimasel ajal

kohtunud ja ei soovi kohtuda. Sama kehtib ka koos isaga elava venna kohta, kuna vend on

täpselt nagu isa. Isa ja vend ajavad last närvi. Lapse arvates võib see tal tekitada vihahooge.

Lapse sõnul ema ei sunni teda isaga kohtuma. Ema arvestab lapse soovidega ja ei sunni last

tegema seda, mida laps ise ei taha. XXX lapsele meeldib. Koolis on palju parem kui GGG, kus

kogu aeg sunniti asju tegema ja pahandati, kui midagi ei olnud tähtaegselt tehtud. Uues koolis

arvestatakse õpilase soove ja ollakse mõistvamad. Kui mingi kodutöö on tegemata, siis tehakse

tunnis järele. Kooli viib last ema, kuna laps ei taha ise võõras ümbruses liikuda, sest siis võib

tulla ärevus peale. Kodu ümbruses Sakus liigub laps ise, seal on rahulik. Lapsele meeldib kodu

lähedases pargis oma kassi jalutada. Kodus meeldib olla arvutis ja mängida seal mänge, netis

on ka palju sõpru. Päris sõpru kodu ümber, koolis ja ratsutamistrennis väga pole, kuid

klassikaaslastega on suhted normaalsed. Paaris aines on lapsel suvetöö, mille loodab sügiseks

ära teha. Laps käib psühhiaatri juures. Arsti nimi lapsele meelde ei tulnud, kuid vastumeelsust

arsti suhtes ei ole. Ravimeid võtab laps regulaarselt, ema annab neid. Lapse sõnul võtab

Medikineti, mis aitab lapsel „asju ära teha“. Kuna magamisega on probleeme, siis õhtuti aitab

magama jääda melatoniin. Laps ei ole Laste Vaimse Tervise Keskuses ammu olnud, sest

vihahooge pole enam olnud. Seega ravimitest on abi. Laps unistab sellest, et saaks oma hobuse

ja teraapiakoera. Laps hetkel millestki puudust ei tunne. Lapsele elu Saku korteris ja õppimine

2-17-7957

8 (17)

XXX sobib hästi. Isa juurde ei soovi laps kohe kindlasti elama minna. Lapse hinnangul ei ole

tal isaga mingit suhet.

19. Ringkonnakohus kaasas 5. augustil 2022 menetlusse lapse elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse Saku valla (vallavalitsuse kaudu). Saku vald andis kohtule teada, et alates 28.

juulist 2021 on Saku vallal regulaarsed kokkupuuted emaga. Kokkupuudete sisuks on erinevad

sotsiaaltoetused ja teenused. Saku vallal on alates 2021. a septembrist regulaarsed kokkupuuted

lapsega. Kokkupuudete sisuks on erinevad hariduslikust või muust erivajadusest tulenevad

probleemid, sh ravimite, meditsiiniseadmete- või teenuste kulude katmine ja muud puudega

lapse vabaaja tegevuse toetused. Ema ja laps elavad Saku alevikus PPP üürikorteris tähtajatu

lepingu alusel. Korter on kolmetoaline kõigi mugavustega. Lapsel on oma tuba, kus on lapsele

vajalikud õppimise ja huvitegevuse vahendid. Lapsel on stabiilne ja lapse vajadustele vastav

elukoht.

20. Ringkonnakohus tegi 21. juulil 2022 päringu XXX-le, paludes mh kirjeldada lapse

koolikohustuse täitmist ja hakkamasaamist õppetöös, lapse sotsiaalseid oskusi ja suhteid ning

kooli suhtlust lapse vanematega. XXX esitas 12. augustil 2022 lapse iseloomustuse. Muu hulgas

tõi kool välja, et 6. klassile oli õppeaastaks planeeritud 1050 ainetundi, millest laps puudus 443.

Kokkuleppel kooliga tegeles õpilane kolme õppeaine õppetulemuste omandamisega

lapsevanema organiseeritud eratundides (vene keel, muusikaõpetus) ja ratsutamistreeningutel

(kehaline kasvatus). Aastahinnete keskmine oli lapsel vastuse esitamise seisuga 3,7 (5-

palliskaalal). 6. klassil on kokku 17 õppeainet. Viimase õppeperioodi lõpu seisuga jäi lapsel

puudumiste ja tegemata tööde tõttu hindamata üheksa õppeainet. Individuaaltundides

aineõpetajatega said seitsme õppeaine teadmised hinnatud juunikuu jooksul. Kahes õppeaines

on vaja tööd teha veel augustikuus, seejärel saab kool väljastada 6. klassi tunnistuse ja viia lapse

üle 7. klassi.

21. Ringkonnakohus palus 31. augusti 2022. a kirjaga lapse emal täpsustada, millest on tingitud

lapse puudumised ja koolis toimuvast õppetööst eemalejäämine, kas ema viib last igal

koolipäeva hommikul autoga kooli ning mida ema on teinud selleks, et lapse kooliskäimist

parandada. Ema vastas 7. septembril 2022 ringkonnakohtu päringule, et lapse puudumised

koolist on olnud tingitud lapse tervislikust seisundist. Samas on lapse suhe kooliga paranenud.

Lõpetatud on 6. klass, õpingud jätkuvad 7. klassis. Ema on viinud last koolipäevadel kooli enda

kasutuses oleva autoga, kui lapse tervislik seisund on seda võimaldanud. Ema on püüdnud lapse

kooliskäimist igati soodustada, viies teda kooli, suheldes õpetajate ja Saku Vallavalitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialistiga. Kokkupuudete sisuks on olnud

hariduslikust või muust erivajadusest tulenevad vajadused. 6. septembril 2022 osales ema lapse

kooli ümarlaual koos Saku lastekaitse esindajaga. Koostamisel on uus Rajaleidja toeotsus. XXX

12. augustil 2022 antud iseloomustusest nähtub, et lapsel on tõsised terviseprobleemid. Kool

on lapse autismist tuleneva tervisliku seisundiga arvestanud. Ema on loonud tingimused lapse

õppimiseks. Ema ja lapse elukoht on kõigi mugavustega 3-toaline korter Saku vallas, PPP.

Lapsel on oma tuba, kus on talle kõik vajalik õppimiseks. 31. augustil 2022 on XXX

klassijuhataja ja aineõpetajate poolt koostatud ülevaade lapse õpingute kohta, mille põhjal ei

saa teha järeldust, et kõnealune õppevorm ei oleks lapsele sobiv. Ema ei nõustu isa seisukohaga,

et lapse ema üksnes püüab jätta muljet, et laps käib koolis, samuti et auto rentimine ei aita kaasa

Sakus elava lapse õpingute korraldamisele Tallinnas. Ema kinnitas, et laps jätkuvalt ei soovi

isaga suhelda.

22. XXX andis ringkonnakohtule 7. septembril 2022 teada, et laps on üle viidud sama kooli 7.

klassi.

2-17-7957

9 (17)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt isa

vastuavalduse ning lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis isale

üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas

uue määruse, millega jätab isa vastuavalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu

määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebemenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele ja emale määratud esindajate tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Ema määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu

määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

24. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel

tõenditena vastu ema 11. juuli 2022. a seisukohale lisatud Sotsiaalkindlustusameti

3. märtsi 2022. a otsuse ja treener M kirja lapse treeningute kohta; isa 11. juuli 2022. a

seisukohale lisatud isa pangakonto väljavõtte 2022. a mai ja juuni kohta, lapse hinnetelehe

väljavõtte ning fotod lapse toast; Saku valla 19. augusti 2022. a seisukohale lisatud Saku

Vallavalitsuse 21. detsembri 2021. a korralduse nr 786 raske puudega lapse toetava teenuse

kompenseerimise kohta ja tabeli emale Saku Vallavalitsuse poolt ajavahemikul

1. september 2021 kuni 18. august 2022 makstud sotsiaaltoetuste kohta ning ema 7. septembri

2022. a seisukohale lisatud lapse õpingute ülevaate (VI klassi tunnistus). Need tõendid on asja

lahendamisel asjassepuutuvad.

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi on kaevatud. Seega selgitab kolleegium

kõigepealt ema määruskaebuse ja sellest lähtuvalt maakohtu määruse kontrollimise ulatust.

25.1. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka

hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. TsMS §

661 lg 1 p 3 kohaselt tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud

protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese

astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit taotleb.

25.2. Ema esitas 18. juulil 2021, s.o tähtaegselt (ema esindaja sai maakohtu määruse kätte 3.

juulil 2021) maakohtu 30. juuni 2021. a määruse peale määruskaebuse, mille taotluste kohaselt

palus ema tühistada maakohtu määruse osas, millega isale anti üle hooldusõigus lapse

viibimiskoha määramise osas. Ema palus võimaluse korral teha asjas uus kohtumäärus. Seega

vaidlustas ema määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul maakohtu määruse osas, millega isa

vastuavaldus osaliselt rahuldati. Maakohus võttis ema määruskaebuse menetlusse ja küsis selle

kohta teiste menetlusosaliste seisukohti.

25.3. Pärast seda, kui maakohus edastas ema määruskaebuse 6. septembril 2021 lahendamiseks

ringkonnakohtule, andis ringkonnakohus emale tähtaja oma määruskaebuse taotluse

täpsustamiseks selle osas, missugust ringkonnakohtu lahendit ema taotleb. Oma 29. septembri

2021. a menetlusdokumendis palus ema tühistada maakohtu määrus osas, millega anti lapse

isale üle hooldusõigus lapse viibimiskoha määramiseks, ja teha võimaluse korral asjas uus

kohtumäärus, millega rahuldada ema avaldus ning lõpetada osaliselt ema ja isa ühine

hooldusõigus lapse suhtes ning anda emale üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha,

haridusasutuse valiku ja tervishoiuga seotud küsimuste määramise osas. Vajaduse korral palus

ema saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

2-17-7957

10 (17)

25.4. Kolleegium märgib, et taotluse rahuldada ema avaldus, mille maakohus oli jätnud

rahuldamata,

esitas

ema

määruskaebemenetluses

alles

29. septembri

2021.

a

menetlusdokumendis. Tähtaegselt esitatud 18. juuli 2021. a määruskaebuses sellist taotlust ei

olnud. Samuti ei sisalda tähtaegselt esitatud määruskaebus taotlust tühistada maakohtu määrus

osas, milles ema avaldus jäeti rahuldamata. Seda, et ema oleks 18. juuli 2021. a

määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, millega tema avaldus jäeti

rahuldamata, ei ole võimalik välja lugeda ega järeldada ka sama määruskaebuse põhjendavast

osast. 18. juuli 2021. a määruskaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks jätnud ema avalduse

põhjendamatult rahuldamata.

25.5. Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et ema ei vaidlustanud 18. juuli 2021. a

määruskaebusega maakohtu määrust osas, millega jäeti rahuldamata ema avaldus vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse suhtes. Ema

avaldas soovi maakohtu määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks osas, mis puudutab

ema avaldust, alles 29. septembril 2021, s.o pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 634 lg-st 1 koosmõjus §-ga 659 tuleneb, et määruskaebust võib muuta ja täiendada, mh

laiendada kaebust kohtulahendi neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, üksnes kuni

määruskaebuse esitamise tähtaja lõpuni. Seega ei olnud emal õiguslikult võimalik pärast 19.

juulit 2021, mil lõppes määruskaebuse esitamise tähtaeg, oma määruskaebuse ulatust laiendada.

25.6. Kuna maakohus ei ole ema määruskaebust osas, milles ema vaidlustab enda avalduse

rahuldamata jätmise, menetlusse võtnud (selles osas ei olnud määruskaebust maakohtule

esitatud), ei ole ringkonnakohtul alust jätta määruskaebust nimetatud osas TsMS § 664 lg 2

järgi määrusega läbi vaatamata. Kuna aga määruskaebus on kõnealuses osas esitatud

kaebetähtaega ületades ja selle menetlemiseks ei ole alust, jätab ringkonnakohus ema 29.

septembri 2021. a taotluse selles osas tähelepanuta ning menetleb ema määruskaebust vaid osas,

milles see esitati kaebetähtaja jooksul ja võeti maakohtu poolt menetlusse.

25.7. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes isa

vastuavalduse rahuldamise osas. Osas, millega maakohus jättis ema avalduse rahuldamata, on

maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus § 463 lg-ga 2 järgi

jõustunud.

26. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtub, et ka varem

on kohtud menetlenud vanemate vaidlusi hagita perekonnaasjades. Tsiviilasjas nr 2-14-62812

jättis maakohus jõustunud 21. aprilli 2015. a määrusega rahuldamata ema avalduse

ainuhooldusõiguse saamiseks lapse suhtes ja rahuldas osaliselt isa avalduse, andes isale

otsustusõiguse iga kord lubada lapsel Eesti Vabariigist lahkuda. Samuti on jõustunud 7.

detsembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17752 paika pandud isa ja lapse suhtluskord,

mille kohaselt isa kohtub lapsega igal nädalavahetusel laupäeviti üle nädala ja pühapäeviti üle

nädala selliselt, et võtab lapse kell 12.00 ema elukohast ja viib ta sinna tagasi kell 20.00.

27. Praeguses asjas vaidlevad menetlusosalised ringkonnakohtus selle üle, kas maakohus

lõpetas põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ja andis

selles osas isale ainuhooldusõiguse.

28. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on praegusel juhul põhjendamatult jätnud

hindamata selle, kas vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asemel oleks olnud

võimalik lahendada vanemate vaheline vaidlus ühele vanemale otsustusõiguse andmise teel.

28.1. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

2-17-7957

11 (17)

Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh

kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust

lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

PKS §-st 119 tuleneb, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises

asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele

vanemale.

Riigikohus on selgitanud, et otsustusõiguse saamiseks PKS § 119 järgi saab vanem esitada

avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle

ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust

nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu

ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmise avalduse (PKS § 137) eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate

muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse

otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine

vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-159-15, p 25).

28.2. Riigikohus on leidnud, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning

vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale

ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu kohus saab

sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel.

Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab

ise õigust (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25; 29.

septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 19).

Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel

avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus

kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus

hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt

põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5) (Riigikohtu 5. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas

nr 2-21-233, p 15).

Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et vanemad ei olnud

otsustusõiguse andmist selgelt taotlenud, oleks maakohtul põhimõtteliselt olnud võimalik

rahuldada kummagi vanema avaldus osaliselt ka talle konkreetses lapse hooldusõiguse

teostamise küsimuses otsustusõiguse andmisega (vt ka Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-1708, p-d 19 ja 20). Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks seda

lahendust kaalunud, sh selgitanud välja vanemate erimeelsuste konkreetse sisu ja ulatuse.

29. Asja materjalidest nähtub, et vanemate vahel on vaidlus peamiselt selles, kumma vanema

juures laps peaks elama, s.o lapse peamise elukoha osas. Selles olukorras ja muude kaalukate

põhjuste puudumisel on maakohus põhjendamatult vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt

lõpetanud.

29.1. Ringkonnakohus selgitab, et lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele

määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub

ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta (Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-16, p 12). Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema

kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse

2-17-7957

12 (17)

huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes

kokkuleppele ohustab lapse heaolu.

29.2. Praegusel juhul on maakohus põhjendamatult lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse

lapse viibimiskoha määramise osas olukorras, kus vaieldi sisuliselt selle üle, kumma vanema

juures on lapsel parem elada. Selle küsimuse oleks saanud lahendada PKS § 119 alusel ühele

vanemale otsustusõiguse andmisega lapse elukoha määramise osas. Seejuures märkis

maakohus ka ise vaidlustatud määruses, et lapse viibimiskoha määramise osas ühise

hooldusõiguse lõpetamine võimaldab lapse elukoha määramise kaudu tagada suuremal määral

õppetöös osalemise. Eelnev viitab sellele, et kohtu eesmärk oli reguleerida lapse elukoha

määramise õigust. Vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks on vaja ema

hooldusõigust piirata ka teiste viibimiskoha määramise küsimuste osas, s.o võtta emalt õigus

otsustada koos isaga seda, kellega, kus ja millal laps viibib, ning õigus saada teavet lapse

viibimiskoha kohta.

29.3. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et vanemate täielikku ühist hooldusõigust

ei ole võimalik jätkata seetõttu, et vanemate suhted on keerulised ja nad ei tee omavahel

koostööd. Samas ei ole maakohus viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, millest nähtuks, et

vanemate suhtlemisprobleemide tagajärjel oleksid jäänud tegemata last puudutavad olulised

otsused ning see ohustaks lapse heaolu ja arengut. Maakohus tõi vaidlustatud määruses ise esile,

et lapse huve kaitsvatel isikutel ei ole vanemate hooldusõiguse teostamisele äärmuslikke

etteheiteid, ja leidis, et mõlemad vanemad on lapse hooldusõiguse teostamiseks võimelised.

29.4. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, millest tulenevalt

oleks lapse huvides see, kui emalt võetaks täielikult õigus lapse viibimiskoha määramise osas

kaasa rääkida, andes selles küsimuses ainuhooldusõiguse isale.

29.5. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus lõpetas

osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning andis isale lapse viibimiskoha

määramise osas ainuhooldusõiguse.

30. Järgmisena analüüsib ringkonnakohus, kas isa vastuavalduse rahuldamine oleks

põhjendatud osaliselt, s.o isale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmisega lapse elukoha

määramise osas.

31. Maakohus põhjendas isa vastuavalduse rahuldamist sellega, et ema, kellega koos laps on

elanud, ei suuda tagada vanema kohustuste täitmist, eelkõige ei ole ema suutnud tagada lapse

õppetöös osalemist. Laps ei olnud 2020/2021. õa-l koolikohustust täitnud ja alates novembrist

õppetöös osalenud. Laps ei võtnud talvel osa digiõppest ega kooli pakutud erandlikust

kontaktõppest. Samuti tõi maakohus esile, et lapse tervislik seisund oli halvenenud. Laps ei

olnud võimeline õppima ei tavaklassis, väikeklassis ega ka individuaalõppes. Oli juhuseid, kus

laps oli kaaslastele ohtlik. Maakohus leidis, et ema üksi ei suuda tagada lapse õigust heale

tervislikule seisundile, võimetele vastavale haridusele ning vanemate toele ja abile, kuid isaga

ta koostööd ei tee. Kokkuvõttes pidas maakohus lapse halba tervislikku seisundit ja

mahajäämust õppetöös piisavaks selleks, et muuta seni kehtinud korda, kus laps elab ema

juures.

32. Toimiku materjalidest nähtub, et laps alustas esimeses klassis õpinguid GGG tavaklassis.

Ta õppis GGG 2021. a kevadeni. Peaaegu 10-aastase lapse tervis halvenes oluliselt 2018. a

sügisel. Tema käitumine oli ebastabiilne. Ta väljendas enesetapumõtteid, vigastas ennast ja

ründas klassikaaslasi. Tundides laps kaasa ei teinud. Lapse olukord oli kriitiline ja ta vajas abi.

Lapsele määratud esindaja vestlusest lapsega selgus, et lapsel on muresid seoses kohtuasjaga:

isa ei luba neil emaga Eestist ära sõita ning ta peab kohtuma kaks korda kuus isaga, mida ta

2-17-7957

13 (17)

teha ei taha. Laps viibis kolm nädalat statsionaarsel uuringul/ravil, kus lapsel diagnoositi

autismispektri häire, millega kaasneb aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Ravil viibimisega lapse

seisukord paranes, kuid taandus suhteliselt kiiresti tagasi seisundisse, kus see oli enne ravil

viibimist. Laps jätkas õpinguid GGG. Talle korraldati õpe väikeklassis. Distantsõppe ajal

võimaldati lapsele tunde ka individuaalselt nii kontaktõppes kui ka virtuaalselt, kuid laps neist

enam osa ei võtnud ehk õppetöös ei osalenud, koduseid ja iseseisvaid ülesandeid ei esitanud.

Sisuliselt lõpetas laps koolikohustuse täitmise. Laps viibis 2019. a lõpus veel korra

statsionaarsel ravil. Koolikohustuse mittetäitmine jätkus. Laps võeti 1. septembril 2021 vastu

XXX 6. klassi. Laps lõpetas 6. klassi ning on 2022. a sügisel üle viidud XXX 7. klassi (V kd,

tl 23).

33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et probleemid lapse koolikohustuse

täitmisega olid tingitud olulisel määral emast ja tema toimetulematusest lapse kasvatamisega.

Kolleegiumi hinnangul saab asja materjalide, sh määruskaebemenetluses esile toodud

täiendavate asjaolude ja tõendite põhjal järeldada, et lapse koolikohustuse täitmist mõjutasid

varem oluliselt lapse psüühikahäire ja tema erivajadusi arvestades ebasobiv kool.

33.1. Hinnates lapse käitumist ja ema toimetulekut lapse kasvatamise ja koolikohustuse

täitmisega, tuleb arvestada seda, et lapsel on tuvastatud raske puue psüühikahäirete tõttu ja tal

esinevad eakaaslastega võrreldes toimetulekuraskused. Lapsel on pervasiivne arenguhäire,

esinevad raskused sotsiaalsel suhtlemisel ja kohanemisel ning käitumise eripärad, mistõttu on

tema igapäevane toimetulek raskendatud (IV kd, tl 165). Maakohtus korraldatud ekspertiisi

tulemusel tuvastati, et lapsel on probleemid sotsiaalsetes oskustes, teistele raskesti mõistetav

omapärane

käitumine,

impulsiivsus,

stereotüüpsed

liigutused,

tähelepanuhäired,

keskendumisraskused, emotsionaalne ebastabiilsus ja raskused emotsioonide reguleerimisel,

mis on hõlmatav diagnoosidega muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired ning aktiivsus- ja

tähelepanuhäire (III kd, tl 58c). Seega vajab laps enda psüühikahäiretest tulenevalt oluliselt

rohkem individuaalset tuge ja ka motiveerimist koolikohustuse täitmisel.

33.2. Toimiku materjalid kinnitavad kolleegiumi hinnangul järeldust, et lapsele ei sobinud

GGG õppimine, mh selle tavakooli õppevorm. Seda on järeldanud ka lapsele määratud esindaja

13. mai 2021. a kohtuistungil (vt protokoll, ajamärge 00:06:23). Ka Tallinna linna esindaja MP

kinnitas samal kohtuistungil, et GGG on teinud head tööd, aga koolil pole nii palju ressursse ja

kõigil õpetajatel pole piisavalt ettevalmistust, kui laps vajab. Laps vajas kooli, mis suudaks

tema psüühikahäiretest tulenevate eripäradega ja erivajadustega arvestada (ajamärge 00:53:15).

Lisaks on lapse raviarst dr EP esile toonud, et lapsele on soovitatav õppimine väikeklassis

individuaalsel juhendamisel medikamentoosse ravi foonil (II kd, tl 111). Tallinna linn tõi esile,

et vastavalt koolivälise nõustamismeeskonna otsusele vajab laps hariduse omandamisel erituge,

st õpet maksimaalselt kuueliikmelises eriklassis, kus on tagatud struktureeritud õppekorraldus,

süsteemsus ning lapse eripärasid arvestav häirespetsiifiline metoodiline lähenemine (III kd, tl

189). GGG eriklass puudus (IV kd, tl 11 pöördel). Kuigi lapsele tagati GGG esmalt õpe

väikeklassis ning distantsõppe ajal võimaldati lapsele tunde ka individuaalselt nii

kontaktõppena kui ka virtuaalselt, ei olnud see lapse erivajadustest tulenevalt lapse jaoks piisav.

Lapsel tekkisid raskused õppetöös osalemisel ja hariduse omandamisel.

34. Määruskaebemenetluse käigus on asjaolud muutunud ning laps on alustanud õppimist

XXX. XXX esitatud iseloomustuse kohaselt oli 6. klassile planeeritud õppeaastaks 1050

ainetundi, millest laps puudus 443-st. Koolis klassikeskkonnas viibides oli laps vaikne, istus

viimases pingis, kuulas ja tegi kõik vajaliku kaasa. Mõnikord osales õppetöös ka

veebikeskkonna Zoom vahendusel. Õpitu jäi lapsele enamasti hästi meelde. Koduseid töid laps

tavaliselt ei teinud. Laps õppis 2022. a maikuus inglise keelt koos väga väikse 9. klassiga, kuna

lapse inglise keele oskuse tase on omaealistest oluliselt kõrgem, ja katsetas saksa keele õppimist

2-17-7957

14 (17)

koos gümnaasiumi saksa keele grupiga, kus on kolm õpilast. Suve alguse seisuga oli lapse

aastahinnete keskmine 3,7 palli 5-pallisel skaalal (V kd, tl 9). Pärast suve jooksul osade ainete

järelevastamist väljastati lapsele 6. klassi tunnistus ning laps on üle viidud sama kooli 7. klassi

(V kd, tl 23).

35. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et pärast XXX õppima asumist on nii lapse koolikohustuse

täitmine kui ka käitumine paranenud. Kuigi laps jäi suvetööle, said suve jooksul kõik vastamata

jäänud õppeained hinnatud, lapsele väljastati 6. klassi tunnistus ning laps on üle viidud

järgmisesse klassi. Samuti sobib XXX õppevorm lapsele tema eelmise kooliga võrreldes

paremini. XXX on kinnitanud, et lapse eripäradest tulenevalt (mh lapse raskused mürarikka

keskkonna talumisel, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste vähesus, inimestest ja sotsiaalsest

keskkonnast kiiresti väsimine, teiste inimeste söömishäälte mittetalumine) korraldatakse tema

õpe individuaal- või väikegrupitundidena (V kd, tl 9). Ka lapse käitumine on praeguses koolis

paranenud. XXX ei toonud lapse iseloomustuses välja olulisi ebasobiva või ennastkahjustava

käitumise episoode, mis olid lapse varasemas koolis sagedased.

36. Kuigi lapsel oli 2021/2022. õa-l jätkuvalt palju puudumisi, ei nähtu asja materjalidest, et

see oleks tingitud ema suutmatusest tagada lapse koolikohustuse täitmine. Ema on toonud välja,

et ta on rentinud auto, et viia laps kooli ja tuua sealt tagasi (IV kd, tl 162). Ringkonnakohtu

palvel täpsustas ema, et on viinud lapse autoga kooli koolipäevadel, kui lapse tervislik seisund

on seda võimaldanud (V kd, tl 26). Ema esile toodust nähtub, et lapse puudumised koolist on

tingitud lapse tervislikust seisundist. Ema on kinnitanud, et ta on püüdnud lapse kooliskäimist

igati soodustada last kooli viies, suheldes õpetajate ja Saku valla lastekaitsespetsialistidega (V

kd, tl 26 pöördel). Ka XXX on lapse iseloomustuses välja toonud, et lapse klassiõpetajal oli

2021/2022. õa-l emaga tihe kontakt (V kd, tl 9). Kooli iseloomustusest nähtuvalt tõi lapse kooli

kohale alati ema, kusjuures vahel tahtis laps, et ema koolis või isegi klassis ootaks. Ka

klassiõpetaja on proovinud mitu korda lapsega eelnevalt kokku leppida kooli tulemise, kuid see

ei toonud muutust (V kd, tl 9 pöördel). Kolleegiumi hinnangul on lapse tervislikku seisundit

arvestades eluliselt usutav see, et iga päev ei ole laps suuteline kooli minema ja õppetöös

osalema. Kooli iseloomustusest nähtuvalt on laps ülimalt tundlik väliste keskkonnategurite

suhtes ning ta väsib kiiresti inimestest ja sotsiaalsest keskkonnast. Koolis valmistab talle raskusi

mh mürarikka keskkonnaga toimetulek vahetunnis ja teiste inimeste söömishäälte talumine,

mistõttu laps koolis ei söönud (V kd, tl 9 pöördel). Seega ei saa järeldada, et lapse puudumine

koolist oleks tingitud ema tegematajätmistest või ebasobivatest kasvatusmeetoditest. Asja

materjalidest nähtuvalt on ema pingutanud selle nimel, et laps kooli läheks ja seal püsiks, ning

on teinud koostööd spetsialistide ja kooliga lapsele sobivate õppetingimuste korraldamiseks ja

tema toetamiseks koolikohustuse täitmisel.

37. Eelnevat arvestades on ema saavutanud lapse koolikohustuse täitmise osas teatud

stabiilsuse ja varasemaga võrreldes edasimineku. Lapsele on leitud sobiva õppevormiga kool,

mis arvestab tema tervise eripäradega. Ta on lõpetanud 6. klassi ja viidud üle 7. klassi. Lapse

enda vastumeelsus kooli suhtes on vähenenud, sh on laps kinnitanud, et talle XXX meeldib (IV

kd, tl 187). Sellega on ema kolleegiumi hinnangul menetluse käigus näidanud, et ta saab lapse

koolikohustuse täitmise tagamisega vajalikus ulatuses hakkama, suutes tagada lapse

edasijõudmise koolis, s.o nõutavas ulatuses õppekava täitmise, lapse eripäradega arvestavas

vormis ja viisil.

38. Eelnevat arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et emalt lapse hooldusõiguse osalist

äravõtmist või ka lapse elukoha küsimuses otsustusõiguse andmist teisele vanemale ei saa

õigustada üksnes ema väidetav suutmatus tagada lapse koolikohustuse täitmist. Arvestades

lapse tervislikku seisundit ja eripärasid, on ema teinud mõistlikke pingutusi lapse

koolikohustuse täitmise tagamiseks, mis on toonud ka positiivseid tulemusi. Kolleegiumil ei

2-17-7957

15 (17)

ole alust arvata, et isa juures elades oleks lapse koolikohustuse täitmine toimunud oluliselt

edukamalt (s.o ilma puudumisteta ja neist tingitud individuaalse suvise õppetööta).

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta ema õiguste piiramist lapse viibimiskoha küsimustes

ka lapse tervislik seisund. Asja materjalid ei toeta isa väidet, et iga täiendav päev, mille laps

veedab ema hoole all, mõjub negatiivselt lapse tervislikule seisundile ja heaolule. Lapsele

tehtud ekspertiisi tulemusel leiti, et lapse psüühikahäirete põhjuseks on geneetiline

eelsoodumus ja keskkonna tegurid (III kd, tl 58c). Lapsega töötanud arst on avaldanud 18.

juunil 2019 arvamust, et lapse terviseseisundi halvenemine oli tõenäoliselt tingitud lapse

ebastabiilsest elukeskkonnast ja vanemate vahelistest pingetest (II kd, tl 141). Seega ei ole alust

süüdistada lapse terviseprobleemides üksnes ema. Asja materjalidest nähtub, et lapse tervislik

seisund on viimase aasta jooksul stabiliseerunud ja isegi paranenud. Kui varem viibis laps

korduvalt statsionaarsel ravil, siis viimase aja kohta ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toodud.

Sellest saab järeldada, et lapse tervise osas on olnud positiivseid arenguid või vähemalt pole

alust arvata, et ema juures elamine lapse tervist ohustaks. Positiivsete arengute toimumist on

kinnitanud ka lapsele määratud esindaja. Kui varasematel kohtumistel oli esindajal lapsega

kontakti saavutamine keeruline, nt viimasel ärakuulamisel maakohtus vastas laps küsimustele

valikuliselt ja osadele küsimustele vastates kasutas käemärke, siis kohtumisel 2022. a juulis

tundus laps esindajale märksa suhtlusaltim ning lapsega kontakti saavutamine oli lihtsam (IV

kd, tl 187). Ka lapse käitumine on paranenud, arvestades, et XXX ei toonud lapse

iseloomustuses välja olulisi ja arvukaid probleeme seoses lapse käitumisega koolis (vt V kd, tl

9 pöördel)). Kool iseloomustas last klassikeskkonnas vaikse ja tunnis kaasategevana (V kd, tl

9). Ringkonnakohtu hinnangul on lapse tervisliku seisundi ja käitumise stabiliseerumisele

aidanud kaasa lapse elukorralduse stabiliseerumine ja tema eripäradega arvestav kool. Viimase

aja andmetest nähtuvalt toimib ka lapse ravi ning ta võtab ravimeid, millele isa oli asja

materjalidest nähtuvalt algselt vastu. Laps avaldas esindajale, et võtab ravimit Medikinet, mis

aitab tal asju ära teha (IV kd, tl 187).

40. Maakohus viitas vaidlustatud määruses ka ema kohta tehtud kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia ekspertiisi aktist nr 2020-24 (III kd, tl-d 63–93 pöördel) nähtuvale, mille

kohaselt emal esineb raskusi kokkulepetest kinnipidamisel, asjaajamisel, raskendatud on

tegevuse organiseerimine ja ta võib jätta lapse huvid tahaplaanile. Maakohus leidis, et ema

tegevuse(tuse) põhjuseks lapse koolikohustuse täitmise tagamisel on ekspertiisi akti järgi ema

täpsustamata mitteorgaaniline psühhootiline häire, mistõttu ta proovib küll järgida spetsialistide

soovitusi, kuid ei suuda end piisaval määral kehtestada ega piire seada. Kolleegium leiab, et

arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei õigusta ema kohta tehtud ekspertiisi tulemused tema

õiguste piiramist lapse suhtes ega järeldust, et lapse huvides ei ole ema juures elada. Nagu

kolleegium eespool leidis, olid probleemid lapse koolikohustuse täitmisel tingitud eelkõige

lapse tervislikust seisundist ja tema vajadustele mittevastavast koolist. Seoses elukorralduse

stabiliseerumise ja kooli vahetamisega on lapse terviseseisund ja koolikohustuse täitmine

paranenud, ehkki laps on elanud jätkuvalt ema juures. Ehkki ekspertiisi tulemuste kohaselt võib

emal esineda raskusi mh asjaajamisel ja oma tegevuse organiseerimisel (vt III kd, tl 92), ei ole

maakohus põhjendanud ja asja materjalidest ei nähtu, kuidas need probleemid on väljendunud

lapse kasvatamisel. Asja materjalid ei toeta ringkonnakohtu hinnangul väidet, et ema jätaks

lapse huvid tahaplaanile.

41. Otsustades selle üle, kumma vanema juures laps peaks elama, tuleb arvesse võtta ka lapse

enda soove ja suhteid mõlema vanemaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi lapse

soov elada ema juures ei saa olla asja lahendamise kriteeriumiks. Samas tuleb arvestada, et laps

on 13-aastane ja saab 2022. a detsembris 14-aastaseks. Lapse vanust ja sellega kaasnevat

arengutaset ja arusaamisvõimet arvestades peaks lapse enda arvamusel olema tema

elukorralduse üle otsustamisel oluline roll, vaatamata sellele, et see ei ole kohtule siduv. Kohus

2-17-7957

16 (17)

saab lapse arvamusega arvestada ulatuses, milles see vastab kõiki asjaolusid kogumis hinnates

lapse tegelikele huvidele.

42. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ja isa suhtlemine vähene ning laps on väljendanud

vastuseisu isa juurde elama asumisele. Lapsele määratud esindajale teadaolevalt on laps elanud

isast lahust alates viiendast eluaastast (II kd, tl 8). Samuti nähtub asja materjalidest, et laps

suhtleb isaga harva. Viimasel ajal ei ole suhtlust eriti olnud, isa ja laps kohtusid viimati 2022.

a veebruaris lapse venna sünnipäeval (IV kd, tl 170). Lapse soovimatus isaga suhelda ja

vastuseis isa juures ööbimisele nähtub nii 29. märtsil 2021 toimunud lapse ärakuulamise

protokollist (IV kd, tl 22) kui ka lapsele määratud esindaja 2022. a juulis kohtule esitatud

arvamusest (IV kd, tl 187). Lapse huve kaitsma kohustatud isikud, s.o lapsele määratud esindaja

ja kohalikud omavalitsused, on 23. mai 2021. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt väljendanud

veendumust, et laps ei ole valmis isa juurde elama minema.

43. Eelnevat arvestades oleks ringkonnakohtu hinnangul lapse jaoks liiga järsk muutus see, kui

ta peaks praegu isa juurde elama asuma. Ekspertiisi tulemustest nähtub, et lapse vaimsetest

häiringutest tulenevalt vajab ta stabiilset elukeskkonda (kd III, tl 58c pöördel). Samuti nähtub

Tallinna Lastehaigla 18. juuni 2019. a arvamusest, et lapse terviseseisundi halvenemine oli

tõenäoliselt tingitud lapse ebastabiilsest elukeskkonnast ja vanemate vahelistest pingetest. See

kinnitab arsti hinnangul arvamust, et laps vajab püsivat stabiilset elukeskkonda, regulaarset

medikamentoosset ravi ja jälgimist psühhiaatrite poolt (II kd, tl 141). Võttes arvesse nii eelnevat

kui ka seda, kuidas lapse tervisele ja käitumisele mõjusid varem vanemate vahel esinenud

konfliktid, on kolleegiumi hinnangul arvestatav oht, et maakohtu määruse vaidlustatud kujul

jõustumine võib ohustada ja halvimal juhul oluliselt kahjustada lapse tervislikku seisundit ja

viimasel ajal tehtud edusamme lapse õppetöös. Lapse esindaja oli määruskaebuse kohta esitatud

seisukohas arvamusel, et laps ei nõustu maakohtu määrust täitma. Lapse huvides ei ole

praeguseks stabiilseks kujunenud elukorralduse lõhkumine. Kolleegiumi hinnangul on praegu

lapse parimates huvides säilitada tema senine elukorraldus, kus ta elab koos emaga. Ehkki lapse

huvides on taastada tihedamad suhted isaga, tuleks seda teha vanemate koostöös ja lapsele

sobivas tempos.

44. Saku vald, s.o lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus on ringkonnakohtu nõudmisel

kirjeldanud lapse elamistingimusi ema elukohas. Saku vald tõi esile, et ema ja lapse elukoht

aadressil PPP Saku alevikus on kolmetoaline kõigi mugavustega üürikorter. Lapsel on korteris

oma tuba vajalike õppimis- ja huvitegevuse vahenditega. Lapsel on stabiilne ja lapse

vajadustele vastav elukoht (V kd, tl 13). Ringkonnakohtul puudub alus selles kirjelduses

kahelda. Eelnevast nähtub, et lapsele on ema elukohas kõik eluks ja õppimiseks vajalik tagatud.

See, et isa annab lapsele raha maksmisega elatist ning kannab lapse ratsutamistrennidega

kaasnevad kulud, ei tähenda, et ema ei saaks lapse ülalpidamisega hakkama. Mõlemal vanemal,

sh isal, on perekonnaseadusest tulenev kohustus last üleval pidada, mida isa enda välja toodud

asjaoludel ka täidab.

45. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et ema takistaks lapse ja isa

suhtlemist. Tõenäoliselt oleks isa ka ise saanud kaasa aidata sellele, et tema suhted lapsega

oleksid paremad ja omavaheline suhtlus tihedam. Kolleegium märgib, et isa ja lapse suhtlemise

kord on paika pandud tsiviilasjas nr 2-17-17752. Selle kohaselt kohtub isa lapsega igal

nädalavahetusel laupäeviti üle nädala ja pühapäeviti üle nädala selliselt, et võtab lapse kell

12.00 ema elukohast ja viib ta sinna tagasi kell 20.00. Kui ema oleks kehtiva suhtluskorra

täitmist takistanud, saanuks isa algatada lepitusmenetluse suhtluskorra täitmise tagamiseks.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et isa oleks seda teinud. Praeguses menetluses ei ole välja

toodud ka konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks, et ema takistaks isa ja lapse suhtluskorra

täitmist.

2-17-7957

17 (17)

46. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et lapse viibimiskoha määramise õiguse asemel

ei ole praegusel juhul lapse parimates huvides ja seega põhjendatud anda isale ka PKS § 119

alusel otsustusõigust lapse elukoha määramise küsimuses. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et

isa tahab lapsele parimat, kuid asja materjalidest nähtub, et lapsele tema praegune elukorraldus

sobib, mh elamine ema juures ning õppimine XXX, samuti ratsutamistrennides käimine (vt IV

kd, tl 167). Lapse elukorralduses on saavutatud teatud stabiilsus ja edasiminek ning lapse

parimates huvides ei ole seda elukorraldust praegu lõhkuda. Lisaks ei anna miski

ringkonnakohtule alust arvata, et lapse koolikohustuse täitmine, tervislik seisund ja käitumine

oleksid isa juures elades oluliselt paremad.

47. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et mõlemad vanemad peavad tööd tegema selleks,

et taastuks isa ja lapse suhtlus. Lapse huvides on omada usalduslikku ja lähedast suhet mõlema

vanemaga, sõltumata sellest, kumma vanema juures ta peamiselt elab. Ka ekspertiisi tulemusel

on järeldatud, et stabiilne ja regulaarne kontakt mõlema vanemaga annab lapsele turvatunde (kd

III, tl 58c pöördel). Lahuselaval vanemal on õigus lapsega suhelda ja lapsega peamiselt koos

elav vanem peab sellele lapse huvidest lähtuvalt kaasa aitama. See ei tähenda üksnes seda, et

lahuselava vanema ja lapse suhtlemisele ei tohi teha takistusi, vaid lapsega peamiselt koos elav

vanem peab vajadusel ka julgustama last teise vanemaga suhtlema ning sellele omalt poolt

kaasa aitama.

48. Eeltoodud põhjustel tuleb ema määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas,

millega maakohus rahuldas osaliselt isa vastuavalduse ja lõpetas osaliselt vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes ning andis isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha

määramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab isa

vastuavalduse rahuldamata.

49. Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud lapsele ja emale määratud esindajate tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3

järgi riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindajate lahendamata taotlused tasu suuruse

ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kuna isa ja kohalike

omavalitsuste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole nende menetluskulude suurust vaja

kindlaks määrata.

50. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa