2-21-12335/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12335

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu

juhatuse 7. juuni 2021. a otsuse tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

30. novembri

2021.

a

määrus

(lõpplahend)

Harju

Maakohtu

3. jaanuari

2022.

a

määrus

(määruskaebuse menetlusse võtmisest osaline keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 15. detsembri 2021. a

määruskaebus

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 18. jaanuari 2022. a

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marina Simhes-Kazakova

Puudutatud isik Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu

(registrikood 80153717), seaduslikud esindajad IV, IK ja

VM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 18. jaanuari 2022. a määruskaebus

rahuldamata ja Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 15. detsembri 2021. a määruskaebus

rahuldamata ja Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 9

korteriühistu kanda.

4. Mõista Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistult X kasuks välja menetluskulude

hüvitis 266 eurot 67 senti.

5. Rahuldada osaliselt Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu riigilõivu tagastamise

taotlus ning tagastada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebuselt

2-21-12335

seadusega ettenähtust enam tasutud riigilõiv 250 eurot Tallinn, Järveotsa tee 9

korteriühistu arvelduskontole nr EE712200221018685144.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Ringkonnakohtu määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 2 II

lause ja § 178 lg 2 järgi esitada määruskaebust osas, millega ringkonnakohus lahendas

18. jaanuari 2022. a määruskaebust (resolutsiooni p 1 ja p 3). Osas, millega ringkonnakohtus

lahendas 15. detsembri 2021. a määruskaebust ja jaotas selle määruskaebuse osas

menetluskulud (resolutsiooni p-d 2 ja 3), võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise (resolutsiooni

p 4) peale võib esitada määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 5. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada

Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku

päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse (suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64,

seni, kuni avaldaja on nõus veemõõtjad välja vahetama) kehtetuks või tuvastada selle tühisus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 24. novembrist 2018 Tallinnas Järveotsa tee 9-64

asuva korteriomandi (avaldaja korter) omanik. Avaldaja tegi enda korteris pärast selle

omanikuks saamist kapitaalremondi ning vahetas selle käigus kooskõlastatult puudutatud isiku

juhatusega omal kulul vanad ja kõlbmatud veemõõtjad välja uute, sertifitseeritud veemõõtjate

vastu. Puudutatud isik on vaatamata avaldaja korduvatele pöördumistele jätnud uued

veemõõtjad plombeerimata. Siiski arvestas puudutatud isik kuni 2021. a juunini avaldaja

korteris tarbitud vee kogust avaldaja esitatud uute veemõõtjate näitude põhjal.

1.2. Korteriomanikud otsustasid 27. juuni 2019. a üldkoosolekul kortermajja kaugloetavate

veemõõtjate paigaldamise üle, kuid otsust ei võetud vastu, sest korteriomanike enamus oli

sellele vastu. Sellist otsust ei võetud vastu ka korteriomanike 23. oktoobri 2020. a

üldkoosolekul kinnitatud 2020. a majanduskavaga. Puudutatud isiku juhatus soetas siiski

puudutatud isiku kulul kaugloetavad veemõõtjad ning vahetas nendega vanad veemõõtjad välja.

Avaldaja ei lubanud seda enda korteris teha, kuivõrd puudus sellekohane korteriomanike otsus

ning avaldaja tegi kaks aastat tagasi kulutusi nõuetekohaste veemõõtjate paigaldamiseks. Selle

peale võttis puudutatud isiku juhatus 7. juuni 2021. a koosolekul vastu otsuse, millega kohustas

avaldajat tasuma kogu maja veejääki seni, kuni ta nõustub veemõõtjate vahetamisega. Pärast

seda on puudutatud isik avaldajalt veekulu nõudmisel lähtunud kogu maja vee tarbimise mahu

ja teiste korteriomanike vee tarbimise mahu vahest, mitte avaldaja tegelikust tarbimisest.

Avaldajat kohustatakse selliselt tasuma ka nt kortermaja koristamiseks tarbitava vee eest, mis

on vastuolus hea usu põhimõttega. Pahauskne on ka puudutatud isiku väide veemõõtjate tasuta

2-21-12335

väljavahetamise kohta, sest sellega seotud kulutused tehakse remondi- või hoolduskuludest,

mida tasub ka avaldaja.

1.3. Puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a otsus on vastuolus seaduse ja puudutatud isiku

põhikirjaga. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a näeb ette, et korteriomaniku maksete suuruse

kindlaksmääramisel tarbitud külma vee eest lähtutakse korteris faktiliselt elavate isikute arvust

või mõõturi näitudest. Puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a otsusega määratud kord sellele

ei vasta. Lisaks saab seadusega või põhikirjaga sätestatust erineva majandamiskulude jaotuse

ette näha üksnes kõigi korteriomanike otsusega.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Avaldaja teatas puudutatud isikule üksnes kanalisatsioonitorude, kuid mitte veemõõtjate

vahetamisest. Samas peab puudutatud isiku põhikirja järgi olema veemõõtjate paigaldamiseks

juhatuse kirjalik luba. Avaldaja paigaldatud veemõõtjad ei ole plombeeritud, nende

paigaldamist ei ole aktiga vastu võetud ning ükski puudutatud isiku esindaja ei ole neid näinud.

Avaldaja ei luba puudutatud isiku juhatuse liikmeid enda korterisse, mistõttu ei ole võimalik

kindlaks teha, millised veemõõtjad avaldaja paigaldas.

2.2. Korteriomanike 27. juuni 2019. a üldkoosolekul ei võetud küll kaugloetavate veemõõtjate

paigaldamise otsust vastu, kuid see sisaldub majanduskavas, mis võeti vastu 23. oktoobri

2020. a üldkoosolekul. Majanduskava vastuvõtmise poolt hääletas ka avaldaja. Eelmised

veemõõtjad olid 20 aastat vanad ja vajasid väljavahetamist. Nüüd kasutatakse korterelamus

lühiteateid edastava Saksa firma Wehrle veemõõtjaid, mis on kaugloetavad ja manipuleerimis-

kindlad. Kuna avaldaja veemõõtjad ei ühildu uue süsteemiga, pakkus puudutatud isik avaldajale

välja tasuta veemõõtjate vahetuse. Avaldaja ei olnud sellega nõus ja nõudis puudutatud isikult

veemõõtjate vahetuse eest 180 eurot.

2.3. Puudutatud isiku juhatus ei ole majandamiskulude tasumise korda muutnud. Avaldaja

põhjustas vee mõõtmise korra muutmise enda suhtes ise, paigaldades ebaseadusliku

veemõõdusõlme ja veemõõtjad. Puudutatud isiku põhikirja järgi tegeleb juhatus veearvestite

taatlemisega ja veevarustusega, sh kontrollib vee tarbimist. Juhatus üritas vaidlustatud otsusega

motiveerida avaldajat veemõõtjaid vahetama, mis ei ole seadusega keelatud. Puudutatud isik

lähtus veejäägi suunamisel avaldajale ka sellest, et avaldaja teatatud vee tarbimise kogus oli

liiga madal, s.o 5–6 m3 kuus. Tavaliselt tarbitakse kahe elanikega korterites vett 10–12 m3 kuus.

Arvestades, et ülejäänud korteriomanikud on vanad veemõõtjad välja vahetanud, ei ole avaldaja

veetarbimist võimalik kindlaks teha muul moel kui üldvee jäägi määramisega.

3. Puudutatud isik esitas 14. novembril 2021 avalduse, milles palus kohustada avaldajat

vahetama enda korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku aktsepteeritud veemõõtjate vastu.

Harju Maakohus edastas 17. novembri 2021. a määrusega puudutatud isiku avalduse Harju

Maakohtu kantseleile uue tsiviilasjana registreerimiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 30. novembri 2021. a määrusega avalduse ning tunnistas

puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse

kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 775 eurot.

2-21-12335

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud Tallinnas Järveotsa tee 9 asuva elamu

ja selle juurde kuuluva maa majandamiseks;

-

avaldaja on puudutatud isiku liige ja talle kuulub korter nr 64;

-

puudutatud isiku juhatus võttis 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu

otsuse suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64, seni, kuni avaldaja on nõus

veemõõtjad välja vahetama.

4.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja nõue tuvastada puudutatud isiku

juhatuse 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse tühisus jätta

rahuldamata, sest avalduses ei ole esile toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38

lg 2 kohaseid tühisuse aluseks olevaid asjaolusid. Samas kuulub rahuldamisele avaldaja nõue

tunnistada vastav otsus kehtetuks, sest see on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 40 lg-tega 1 ja 2.

KrtS § 40 lg 1 järgi jagatakse kõik majandamiskulud korteriomanike vahel vastavalt

kaasomandi osa suurusele. Teisiti on KrtS § 40 lg 2 kohaselt võimalik ette näha vaid põhikirja

või korteriomanike kokkuleppega. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7 ja selle alapunkt a järgi

on ühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud

tähtpäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste

(sh vesi, soojus kütteks ja vee soojendamiseks, kanalisatsioon) eest makseid üldkoosoleku

kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse vee soojendamiseks kuluva

soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate

isikute arvust või mõõturi näidust, vastavalt üldkoosolekul kehtestatud korrale.

Puudutatud isiku põhikirja järgi makstakse seega vee eest vastavalt tegelikule tarbimisele.

Põhikiri ei näe ette, kuidas jagatakse üldvesi, s.o vahe kogu tarbitud vee ja korterites mõõdetud

vee tarbimise vahel. Vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 1, mis näeb ette

kulude jaotamise kaasomandi osa suuruse järgi. Lisaks ei kuulunud sellise otsuse vastuvõtmine

KrtS § 40 lg 2 järgi juhatuse pädevusse. Põhikirjaga ei saa juhatuse pädevust KrtS § 17 lg 2

järgi reguleerida seadusest erinevalt.

Asjaolu, et avaldajal ja puudutatud isikul on vaidlus vee mõõtmise korraldamise või veemõõtja

vahetamise üle, ei muuda seadusest tulenevat majandamiskulude jaotust ega võimalda

laiendada juhatuse pädevust. Seetõttu ei ole asja lahendamisel tähtsust ka menetlusosaliste

esitatud kirjavahetustel koos tõlgetega (tl-d 8–9, 24 ja 27–28) ning avaldaja 15. novembri

2021. a seisukohale lisatud videosalvestisel, veemõõtjate näitudel ja tšekkidel (tl 45–46).

4.3. Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kanda. Avalduselt tuli tasuda riigilõivu

50 eurot, mistõttu on see põhjendatud ja vajalik kulu. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on

aga põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o 725 euro ulatuses. Hüvitatavate menetluskulude

suurus on seega kokku 775 eurot.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 1., 17. ja

30. novembri 2021. a määrused ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning

kohustada avaldajat vahetama tema korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku aktsepteeritud

veemõõtjate vastu.

2-21-12335

Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme sellega, kui otsustas

1. novembri 2021. a määrusega asja olenemata puudutatud isiku kohtuistungi korraldamise

taotlusest lahendada kirjalikus menetluses. Asja kirjalikul menetlemisel tekkinud vead oleks

saanud parandada kohtuistungil.

Maakohus eraldas 17. novembri 2021. a määrusega alusetult puudutatud isiku 14. novembri

2021. a avalduse eraldi menetlusse. Maakohus ei saanud seda siinsest asjast eraldada, sest need

puudutavad sama asja ja avaldused tuli lahendada samas menetluses. Veemõõtjate kirjaliku

loata vahetus on põhjus ja kogu maja üldvee jäägi suunamine avaldaja korteri arvele on

tagajärg, st nende vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik palub enda avalduse sisuliselt

lahendada.

Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus ei ole õiguspärane, sest selle tagajärjel võib avaldaja

vett tarbida nii palju, kui ta tahab, ega pea selle eest maksma. KrtS § 40 lg-d 1 ja 2 ei saa

kohaldada, sest see toob kaasa ebaõiglase lahendi teiste korteriomanike suhtes. Avaldaja vee

tarbimise peavad kinni maksma teised korteriomanikud maja üldvee jäägi näol, mis on

omakorda KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 rikkumine. Kohaldada tulnuks hoopis KrtS § 31 lg 1 p 1, sest

avaldaja ületas omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kui vahetas veemõõtjad välja

puudutatud isiku juhatuse loata.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määrused ei ole edasikaevatavad ja puudutatud isik ei ole

neid vaidlustades järginud ka kaebetähtaega. Samuti ei ole ta maakohtu tegevusele nende

määruste osas esitanud vastuväidet. Igal juhul on need määrused õiguspärased.

Avaldaja on selgitanud enda korteris veemõõtjate vahetamisega seonduvat ja jääb selle juurde.

Puudutatud isik aktsepteeris avaldaja paigaldatud veemõõtjate näite kahe aasta vältel, esitades

avaldajale nende alusel veearveid. Avaldaja tasub tarbitud vee eest siiani enda paigaldatud

veemõõtjate näitude alusel, mistõttu on eksitav puudutatud isiku väide, et avaldaja ei tasu

tarbitud vee eest. Puudutatud isiku kahtlused avaldaja paigaldatud veemõõtjate näitudes on

põhjendamatud. On kaheldav, kas avaldajal pidi veemõõtjate vahetamiseks olema puudutatud

isiku juhatuse nõusolek. Samas ei oma eelnev asja lahendamisel ka tähtsust.

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse

maakohtu 30. novembri 2021. a määruse peale rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse

maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määruste peale kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse

võtmata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras maakohus 1. novembri 2021 määrusega asja

lahendamise kirjalikus menetluses ja menetlustähtajad ning 17. novembri 2021 määrusega

edastas maakohus puudutatud isiku 14. novembri 2021. a menetlusdokumendi (nõude avaldaja

veemõõtjate vahetamiseks kohustamiseks) kohtu kantseleile uue tsiviilasjana registreerimiseks,

(asi on registreeritud tsiviilasjana 2-21-18075). Nimetatud menetluslikele korraldustele ei näe

seadus ette määruskaebuse esitamise õigust.

2-21-12335

9. Puudutatud isik esitas 18. jaanuaril 2022 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju

Maakohtu 3. jaanuari 2022. a määruse ja võtta määruskaebuse kogu ulatuses menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuste väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.

11. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus keeldus 3. jaanuari 2022. a määrusega põhjendatult

kaebeõiguse puudumise tõttu puudutatud isiku 15. detsembri 2021. a määruskaebust menetlusse

võtmast osas, millega puudutad isik vaidlustas maakohtu 1. ja 17. novembri 2021. a määrusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Küll

aga saab ringkonnakohus maakohtu 30. novembri 2021. a määruse seaduslikkust ja

põhjendatust hinnates kontrollida, kas maakohus on kohtuasja lahendades rikkunud

menetlusõiguse norme, kui otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja edastas puudutatud

isiku 14. novembri 2021. a avalduse uue tsiviilasjana registreerimiseks, ning kui jah, siis kas

see viis ebaõige lõpplahendi tegemiseni. Ringkonnakohus ei saa aga lahendada puudutatud

isiku nõuet kohustada avaldajat vahetama tema korteri veemõõtjad välja puudutatud isiku

aktsepteeritud veemõõtjate vastu, sest seda nõuet ei ole maakohus 30. novembri 2021. a

määruses lahendanud ning maakohus menetleb nõuet tsiviilasjas nr 2-21-18075.

12. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme sellega, et otsustas

asja lahendada kirjalikus menetluses.

12.1. Kolleegium selgitab, et korteriomandi ja kaasomandi asjad, sh korteriühistu organi otsuse

kehtivust käsitlevad asjad, on TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 4 järgi hagita asjad. Kohus

võib TsMS § 477 lg 2 järgi hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit korraldamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

TsMS § 477 lg 4 I–III lause järgi tuleb menetlusosaline siiski tema taotlusel ära kuulata, kui

seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea

korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Kohus arutab TsMS § 615 lg 1 järgi korteriomandi ja kaasomandi asju menetlusosalistega

üldjuhul suuliselt, kuid sellest sättest ega ühestki teisest sättest ei tulene kohtule kohustust

korraldada korteriomandi ja kaasomandi asjas kohtuistung. Lisaks ei ole kohus TsMS § 477

lg-st 5 tulenevalt seotud menetlusosalise istungi taotlusega. See tähendab, et kohus võib asja

kirjalikus menetluses lahendada ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud selle arutamist

kohtuistungil.

12.2. Eeltoodut arvestades võis maakohus asja lahendada ka kirjalikus menetluses. Seejuures

selgitas maakohus menetlusosalistele 1. novembri 2021. a määruses, et kui nad soovivad olla

suuliselt ära kuulatud, tuleb neil sellest taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul teatada.

Puudutatud isik sai maakohtu 1. novembri 2021. a määruse kohtute infosüsteemist nähtuvalt

kätte 2. novembril 2021, kuid ei esitanud enda ärakuulamise taotlust. Puudutatud isik ei ole

esitanud ka vastuväidet maakohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti ei

ole puudutatud isik määruskaebuses põhjendanud, kuidas on istungi korraldamata jätmine

viinud ebaõige lahendi tegemiseni, sh ei ole puudutatud isik väitnud, et tal oleks seetõttu jäänud

mingid asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja toomata või tõendid esitamata.

2-21-12335

13. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu ka puudutatud

isiku 14. novembri 2021. a avalduses sisalduvat uut nõuet kohtu kantseleile eraldi tsiviilasjana

registreerimiseks edastades.

Puudutatud isik võib küll hagita menetluses TsMS § 373 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477

lg-ga 1 esitada ka vastuavalduse, samuti saab kohus avaldusi TsMS §-de 374 ja 375 alusel

koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 liita ja eraldada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 373 kommentaar 3.1.c, § 374 kommentaar 3.1.b ja § 375

kommentaar 3.1.b; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018.

§ 477 kommentaar 3.1.2.b), kuid see, kas menetleda avaldusi ühes või eraldi menetluses, on

kohtu otstarbekusest juhinduv kaalutlusotsus. Praegusel juhul ei näe kolleegium, et avaldaja ja

puudutatud isiku nõuete eraldi menetlemine saaks mõjutada siinses asjas tehtud lõpplahendi

õiguspärasust.

14. Kolleegiumi hinnangul tunnistas maakohus puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a

koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse õigesti KrtS § 40 lg-ga 2 vastuolu tõttu

kehtetuks.

14.1. Avaldaja on esitanud avalduse, milles ta palub puudutatud isiku juhatuse 7. juuni 2021. a

koosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks

tunnistamist, tuginedes sellele, et juhatus on selle otsusega määranud seaduse ja puudutatud

isiku põhikirjaga vastuolus oleva veekulu kui majandamiskulu jaotamise korra ning ületanud

oma pädevust. Maakohtul tuli seega lahendada küsimus, kas juhatus muutis vaidlustatud

otsusega veekulu jaotamise korda, ning kui jah, siis kas juhatusel oli selleks õigus.

Selle küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja võis oma korterisse paigaldada

uued veemõõtjad ning kas ta peab võimaldama nende väljavahetamist puudutatud isiku

aktsepteeritud veemõõtjate vastu. Seetõttu jättis maakohus menetlusosaliste sellekohased väited

ja tõendid õigesti tähelepanuta.

14.2. Maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti KrtS § 40 lg-t 1 ja 2 ning puudutatud isiku

põhikirja p 3.2.7.a.

Kolleegium selgitab, et KrtS § 40 sätestab tingimused, mille alusel majandamiskulud

korteriomanike vahel jagunevad. Täpsemalt näeb KrtS § 40 lg 1 kulude jaotuse üldise alusena

ette kaasomandi osa suuruse, kuid KrtS § 40 lg 2 võimaldab sellest korteriomanike kokkuleppe

või põhikirjaga kõrvale kalduda, sh näha ette, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist vastavalt tema poolt

tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isiku põhikirja p 3.2.7.a järgi lähtutakse vee

soojendamiseks kuluva soojusenergia, külma vee ja kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel

korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust, vastavalt üldkoosolekul

kehtestatud korrale.

Puudutatud isiku juhatus võttis 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu otsuse

suunata igakuine kogu maja veejääk korterisse 64, seni, kuni avaldaja on nõus veemõõtjad välja

vahetama. Selliselt ei lähtuta avaldajale kogu maja veekulu jaotamisel avaldaja veemõõtjate

näidust ega korteris faktiliselt elavate isikute arvust. Seega määras puudutatud isiku juhatus

vaidlustatud otsusega avaldaja suhtes põhikirjast kõrvale kalduva veekulu jaotamise korra. Seda

on puudutatud isik möönnud ka 22. novembri 2021. a seisukohas, põhjendades seda avaldaja

väidetavalt ebaseadusliku tegevusega. Samas tulnuks veekulu teistsuguseks jaotamiseks

KrtS § 40 lg-t 2 arvestades sõlmida kas kõigi korteriomanike kokkulepe või muuta põhikirja

2-21-12335

p 3.2.7, mis on KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 1 järgi

korteriomanike üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevuses. Lisaks ei pruugiks päevakorrapunktis

2 sisalduv kulujaotus olla ka üldkoosoleku otsusena sisuliselt kookõlas KrtS § 40 lg-ga 2, kuna

ühelt korteriomanikult teiste korterite arvestinäitudega katmata osas vee tarbimise eest tasu

nõudmine olukorras, kus korterisse on paigaldatud veemõõtjad, ei oleks mõistlik ja kahjustaks

ülemääraselt selle korteriomaniku õigustatud huve.

Kuivõrd puudutatud isiku juhatus määras 7. juuni 2021. a koosolekul päevakorrapunktis 2 vastu

võetud otsusega KrtS § 40 lg-t 2 rikkudes ja oma pädevust ületades puudutatud isiku põhikirjast

erineva veekulu jaotuse, tunnistas maakohus vaidlustatud määrusega vastava juhatuse otsuse

KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel õigesti kehtetuks. Eelnevat ei väära puudutatud isiku

väited, et avaldaja teatatud tarbitud vee kogus tundub liiga väike ja avaldajale veejäägi

suunamine on ainuvõimalik viis veekulu jaotamiseks. See ei laienda puudutatud isiku juhatuse

pädevust. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse viide KrtS § 31 lg 1 p-le 1.

15. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebused rahuldamata ja maakohtu

määrused muutmata.

16. Puudutatud isik on 15. detsembri 2021. a määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt

tasutud kogu riigilõivu 300 euro tagastamist või enam tasutud riigilõivu 250 euro tagastamist.

Arvestades seda, et avaldus on esitatud hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, tuli sellelt

avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tasuda riigilõivu

50 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi pidi puudutatud isik tasuma samas suuruses riigilõivu

vaidlustatud määruse kui hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel.

Puudutatud isik tasus määruskaebuselt riigilõivu 300 eurot, seega 250 eurot seadusega

ettenähtust enam. See summa tuleb puudutatud isikule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Samas ei ole kolleegiumil alust puudutatud isikule tagastada määruskaebuselt seaduses

sätestatud suuruses tasutud riigilõivu 50 eurot. Seetõttu tuleb puudutatud isiku riigilõivu

tagastamise taotlus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata, jäävad määruskaebuste menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema 15. detsembri 2021. a

määruskaebusega

seotud

menetluskuludeks

lepingulise

esindaja

kulud

eurot

(käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega

tutvumisele 45 minutit, vaidlustatud määruses ja määruskaebuses esile toodud õigusnormide

analüüsile 1 tund, 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamisele 2 tundi ja 30 minutit, kliendile

määruskaebuse ja selle suhtes esitatava seisukoha sisu selgitamisele ning kliendilt täiendavate

selgituste saamisele puudutatud isiku väidete suhtes 45 minutit, seisukoha parandamisele

kliendi märkuste alusel ja selle esitamisele 15 minutit ning menetluskulude nimekirja

koostamisele 15 minutit, seega kokku 5 tundi 30 minutit.

2-21-12335

Menetluskulude nimekirja järgi on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta), mis

ei ületa TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud lepingulise esindaja keskmist tasumäära.

Kolleegiumi arvates on aga avaldaja lepingulise esindaja kulud asja vähest keerukust ja mahtu

ning lepingulise esindaja toimingute sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kõik

lepingulise esindaja toimingud peale menetluskulude nimekirja koostamise on seostatavad

puudutatud isiku määruskaebusele esitatud avaldaja 27. detsembri 2021. a seisukoha

koostamisega, mistõttu loeb kolleegium need ühtseks toiminguks, s.o 27. detsembri 2021. a

seisukoha koostamiseks. Arvestades, et nii puudutatud isiku määruskaebus kui ka avaldaja

27. detsembri 2021. a seisukoht on vähemahukad ega sisalda keerulist õiguslikku analüüsi,

puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud uusi asjaolusid ega uusi väiteid, mille kohta

oleks pidanud avaldajalt täiendavaid selgitusi küsima ja nende alusel 27. detsembri 2021. a

seisukohta parandama ning 27. detsembri 2021. a seisukohas on paljuski korratud varasemaid

ja kohati asjakohatuid väiteid, loeb kolleegium 27. detsembri 2021. a seisukoha koostamise

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi 30 minutit. Põhjendatud ja vajalikuks

menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks saab selle mahtu ja sisu arvestades pidada

10 minutit. Kokku on seega avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi

40 minutit, millele vastab lepingulise esindaja tasu 266 eurot 67 senti (2 tundi 40 minutit × 100

eurot/tund). Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis

266 eurot 67 senti.

20. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema 18. jaanuari 2022. a

määruskaebusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 50 eurot (käibemaksuta).

Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele

seisukoha koostamisele 30 minutit. Arvestades seda, et maa- ega ringkonnakohus ei pidanud

vajalikuks küsida avaldaja seisukohta määruskaebuse osaliselt menetlusse võtmisest

keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta, mh selgitas ringkonnakohus 12. septembri

2022. a kirjas, et ei anna avaldajale tähtaega seisukoha esitamiseks, ei olnud avaldaja need

toimingud, mida ta tegi seoses selle määruskaebusega, kohtumenetluses vajalikud. Seetõttu ei

mõista ringkonnakohus puudutatud isikult välja selle määruskaebusega seotud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik