2-22-4888/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4888

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 026/2001/5245 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2022 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Maakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 04.04.2022 maakohtule avalduse täitemenetluse aegumise tõttu

lõpetamiseks (täpsustatud 14.04.2022). Avalduse kohaselt on kohtutäitur Mati Roodese

menetluses täiteasi nr 026/2001/5245. Avaldaja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist

kohtutäituri juures, kuid kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, sest sissenõudja ei ole

täiturile vastanud.

2-22-4888

2. Maakohus palus kohtutäituril esitada kohtule täiteasja nr 026/2001/5245 sissenõudja

kontaktandmed, täitedokumendi ärakirja ning teabe ja olemasolevad tõendid selle kohta, millal

täitedokument esimest korda täitmiseks esitati.

3. 25.04.2022 vastuses märkis kohtutäitur, et viimane suhtlus Y-ga (sissenõudja) toimus

aadressidelt XXX ja CCC. Täitmisavalduse täiteasjas nr 026/2001/5245 esitas sissenõudja

24.09.2001. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Tallinna Linnakohtu 20.10.1997 otsus

kriminaalasjas nr 1/2-466/97. Kohtutäiturile ei ole teada, et täitedokumendi täitmise suhtes

esineks aegumise tähtaega mõjutavad peatamise ja/või katkemise alused.

4. 26.04.2022 teatas avaldaja esindaja kohtule, et vastavalt avaldajalt saadud infole on

võlausaldaja ammu surnud.

5. 11.05.2022 täpsustas kohtutäitur, et sissenõudja käis kohtutäituri büroos 22.07.2002 ja teatas,

et ei soovi enam mingeid kontakte Eestis, asub elama Ukrainasse, andis kontaktiks XXX ning

palus laekuvad summad üle kanda panka. Peale 22.07.2002 ei ole kohtutäitur sissenõudjaga

vahetult suhelnud. Sissenõudjal on Swedbank AS-is konto, kuhu kohtutäitur täitemenetluses

laekuvad rahad üle kannab.

6. Kohus tegi sissenõudja kontaktandmete kohta päringu Swedbank AS-ile, kuid ka Swedbank

AS-i vastusest sissenõudja kehtivaid kontaktandmeid ei nähtu.

Maakohtu määrus

7. Maakohus jättis 22.06.2022 määrusega avalduse läbivaatamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

8. Avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ei ole vaatamata pingutustele suutnud leida

andmeid, mis võimaldaksid sissenõudjale menetlusdokumente kätte toimetada. Postisaadetiste

liikumine Eesti ja Ukraina vahel on sõja tõttu komplitseeritud ja kohtule ei ole teada sissenõudja

telefoninumber ega e-posti aadress. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saada kohus

posti Ukrainasse isikule, kes avaldaja andmetel on surnud.

9. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldaja avalduse läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata

mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

11. Kohtutäitur ei ole teinud oma tööd nõuetekohaselt. Avaldaja maksab aegunud võlga, raha

kantakse teadmata kuhu ja korteriomandil on keelumärge. Juhul kui sissenõudja on surnud, siis

kuidas tema kontole saab raha kanda. Eeldatavasti on sissenõudjal pärijad.

12. Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja paneb avaldaja raskesse olukorda. Kohtupraktikas on

täitemenetlus lõpetatud seoses aegumisega ka olukorras, kus sissenõudja oli surnud.

Menetluse edasine käik

2-22-4888

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise

tõttu tühistada ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule

(TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

15. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja ei

ole kohtule esitanud ega ka kohus ei ole suutnud leida andmeid, mis võimaldaksid sissenõudjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Sõja tõttu on postisaadetiste liikumine Eesti ja Ukraina

vahel komplitseeritud. Lisaks leidis maakohus, et ka menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt ei saada kohus posti Ukrainasse isikule, kes avaldaja andmetel on surnud.

Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult avalduse eeltoodud argumentidel

läbi vaatamata.

16. TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu

nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise

tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus.

17. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole hagita menetluses kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi ja kohtu aktiivset rolli menetluse läbiviimisel, ei võinud maakohus

avaldajale ette heita, et avaldaja ei esitanud piisavalt puudutatud isiku kontaktandmeid.

18. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus teinud mõistlikke jõupingutusi selgitamaks välja

puudutatud isiku kontaktandmeid ega ole üritanud olemasolevate postiaadresside kaudu

menetlusdokumente kätte toimetada.

19. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kohus järelepärimisi kohtutäiturile ja Swedbank AS-ile

ning kontrollis puudutatud isiku andmeid rahvastikuregistrist. Nii avaldaja kui ka kohtutäitur ja

Swedbank AS esitasid kohtule nendele teadaolevad puudutatud isiku postiaadressid. Asja

materjalidest ei nähtu, et kohus oleks üritanud puudutatud isikule menetlusdokumente kätte

toimetada erinevatele postiaadressidele ega üritanud selgust saada, kas avaldaja kahtlus, et

puudutatud isik on surnud, on põhjendatud.

20. Arvestades kohtutäituri selgitusi ja rahvastikuregistri andmeid, on usutav, et puudutatud

isik asus 2002 elama Ukrainasse (tl-d 22, 37, 44). Täitemenetluse jätkamise teatest nähtuvalt

kohtutäitur väidetavalt edastas puudutatud isikule teate koos avaldaja avaldusega, kuid

selgusetuks jääb, kuhu ja millisel viisil see teade edastati ja kas puudutatud isik sellega tutvuda

sai (tl 4). Isegi kui kohtutäituril puudus TMS § 10 lg 4 järgi kohustus toimetada täituri teade ja

avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte, s.t piisas teate edastamisest kohtutäituri valitud viisil,

2-22-4888

siis kohtumenetluses tuleb kohtul avaldaja avaldus puudutatud isikule kätte toimetada. Selleks,

et kohus saaks kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 8, tuleb kohtul teha suuremaid pingutusi, kui

üksnes nentida, et sõjaolukorda arvestades võib postiteenus olla komplitseeritud. Asja

materjalide põhjal ei saa väita, et olemasolevatelt aadressidelt puudutatud isik posti teel

menetlusdokumente kätte ei saa.

21. Maakohtul

tuleb

olemasolevatele

andmetele

tuginedes

esmalt

proovida

menetlusdokumendid puudutatud isikule kätte toimetada. Juhul, kui kohtule teadaolevatele

postiaadressidele ei ole võimalik puudutatud isikule menetlusdokumente kätte toimetada, on

maakohtul võimalus pöörduda teabe saamiseks Ukraina pädeva asutuse poole. Ukrainas asuvale

isikule menetlusdokumentide kättetoimetamist tuleb üritada Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise

õigusabilepingu alusel. Maakohtul tuleb tähelepanu pöörata ka avaldaja kahtlusele, et

puudutatud isik võib olla surnud, ning paluda Ukrainast ühtlasi informatsiooni ka selle fakti

tuvastamiseks.

22. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse lõpetamist

aegumise tõttu ei välista puudutatud isiku seisukoht. Aegumise kohaldamise mõtteks ja

eesmärgiks on luua õigusrahu ja lõpetada pikka aega sissenõudmisel olnud nõude

sissenõudmine. Seega ei ole iseenesest välistatud ka avaldaja avalduse läbivaatamine

puudutatud isiku seisukohata.

23. Eeltoodut arvestades on maakohus ebaõigesti jätnud avalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel

läbi vaatamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt üritada menetlusdokumendid

puudutatud isikule kätte toimetada. Vajadusel tuleb esitada taotlus Justiitsministeeriumile, et

Ukraina pädeva asutuse kaudu edastada menetlusdokumendid puudutatud isikule

kättetoimetamiseks või tema elukoha tuvastamiseks. Maakohtul tuleb arvestada, et hagita

menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3

esimene lause, § 477).

24. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse

jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

25. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule (TsMS § 427 esimene lause).

26. Seoses määruskaebemenetluses tasutud riigilõivuga selgitab ringkonnakohus järgmist.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 järgi ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu

täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse

esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras

täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. RLS § 59 p 15

järgi tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

27. Kuivõrd praeguses asjas pöördus võlgnik enne kohtule avalduse esitamist avaldusega

kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur

jättis täitemenetluse lõpetamata, on avalduse kohtule esitamine riigilõivuvaba. Seega on RLS

§ 22 lg 1 p-st 111 ja § 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse

esitamine.

2-22-4888

28. Määruskaebuse esitaja on maakohtu nõudel tasunud määruskaebuselt riigilõivu 30 eurot.

RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu

tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv,

kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus

taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule

isikule.

(allkirjastatud digitaalselt)