2-20-129359/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

30. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-129359

Tsiviilasi

AU Energiateenus osaühingu hagi osaühingu

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu. Menetluse

lõpetamine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AU Energiateenus osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): AU Energiateenus

osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko

Viisileht

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): osaühing

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS, lepinguline esindaja

Andres Kurg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus tühistada osas, milles hageja menetlus-

kulud jäid tema enda kanda, ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud

kostja kanda. Ülejäänud osas on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Kokkuvõttes jäävad kõik senised menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. AU Energiateenus osaühing (hageja) esitas 10. augustil 2020 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (kostja) vastu

1750 euro, viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus koostas kostjale

14. augustil 2020 makseettepaneku, millele kostja esitas 31. augustil 2020 vastuväite.

Maksekäsuosakond andis asja 7. septembril 2020 üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).

2. Hageja esitas 23. septembril 2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles nõudis 2100 eurot

põhivõla, 40 eurot sissenõudmiskulu hüvitise, 158,55 eurot sissenõutava viivise ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise maksmist. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid lepingu, milles

kokku lepitud tasu on kostjal osaliselt maksmata. Hageja omalt poolt on lepingu täitnud ja

kostja on hageja soorituse vastu võtnud.

3. Kostja vaidles hagile vastu, sest töö on osaliselt vastu võtmata. Kostjal ei ole kohustust

puudustega tööd vastu võtta ega selle eest tasuda.

4. Kostja teatas 20. aprillil 2022 kohtule, et ta on hageja rahalised nõuded rahuldanud. Koos

teatega esitas kostja maksekorraldused põhivõla 2100 eurot, viivise 743,40 eurot ja riigilõivu

osasumma 137,50 eurot hagejale tasumise kohta.

5. Hageja esitas 26. aprillil 2022 hagist loobumise avalduse, milles selgitas, et täitmata on küll

tema nõue sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamiseks, aga ta ei pea põhjendatuks selles menetlust

jätkata. Hageja palus menetluskulud panna kostja kanda, sest nõue rahuldati pärast hagi

esitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse 21. juuni 2022

määrusega (vaidlustatud määrus). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Ühtlasi

tagastati hagejale pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust (137,50 eurot). Maakohus leidis, et

hagist loobumise vastuvõtmise takistusi ei esine. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel koostoimes § 168 lg-ga 4 ja analoogia korras ka

§ 163 lg-ga 2.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Hageja esitas 12. juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, milles hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja saata asi selles osas maakohtule

uueks läbivaatamiseks, et panna hageja kulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus pidanuks

kohaldama TsMS § 168 lg 5. Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus ta loobus hagist üksnes

seetõttu, et kostja rahuldas 1 aasta ja 8 kuud pärast hagi esitamist põhi- ja viivisenõuded, kuid

hagejal tuleb ikkagi kanda kostja tõttu tekkinud menetluskulud. Hagejale tekkisid

menetluskulud üksnes kostja tegevusetuse tõttu ja hagi esitamine viis hageja soovitud

tulemuseni, st hageja nõuded rahuldati. Lisaks heidab hageja maakohtule ette vaidlustatud

määruses menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustuse põhjendamata jätmist.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ja teeb uue määruse, millega

jätab hageja menetluskulud maakohtus kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on

sama määrus edasi kaebamata jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse ja kostja kannab sellega

seonduvad menetluskulud.

3 (3)

10. Määruskaebuse väited on põhjendatud. Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel

menetlusnormide kohaldamisel ja jättis oma otsustuse põhjendamata. Ringkonnakohus saab ise

teha uue määruse kulude teisel viisil jaotamise kohta.

10.1. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Viidatud sätte kohaldamisel peab kohus eelkõige hindama, kas hageja saavutas hagiga taotletud

tulemuse. Käesoleval juhul on see nii, sest kostja tasus põhivõla 2100 eurot ja selleks ajaks

kogunenud viivise 743,40 eurot. Ainult 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamata jätmine ja hageja

sellega leppimine ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult. Samuti ei

anna alust kulude poolte endi kanda jätmiseks hagejale riigilõivust poole hüvitamine. Järelikult

kohaldas maakohus ekslikult TsMS § 168 lg 4.

10.2. Hagejale ei saa käesoleval juhul heita ette, et ta ei nõustunud kompromissiga, mille järgi

oleks saanud ta sama rahalise soorituse nagu kostja tegi, aga pidanuks loobuma menetluskulude

hüvitamise nõudest. Kui hageja saavutab hagis nõutud rahalise soorituse tegemise, siis ei pea

ta loobuma menetluskulude hüvitisest (vrd Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-87-13, p 17). Seega ei olnud alust analoogia korras kohaldada TsMS § 163 lg 2.

10.3. Õige on hageja etteheide, et maakohtu määrus ei ole menetluskulude jaotuse osas kohaselt

põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Määruses esitatud normide loetelust

ja neile järgnevast ühest lausest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel jäid hageja

menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus kostja rahuldas kogu põhi- ja viivisenõude.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erilise põhjuse tuvastamist, mida maakohus ei teinud (vrd

nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik). Kostja

pole toonud esile asjaolusid, mis lubaks arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine on tema suhtes

ebaõiglane.

10.4. Eeltoodu põhjal on õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 168

lg 5 alusel kostja kanda. Sisuliselt seda hageja kaebusega taotlebki, st kaebus rahuldatakse.

11. Seadus ei näe ette reegleid kaebemenetluse kulude jaotamiseks olukorras, kus kaebus

rahuldatakse. Seetõttu on kohane kaebemenetluse kulud jaotada samal viisil põhimenetlusega.

Seda toetab analoogia korras ka TsMS § 162 lg 1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

niisiis samuti kostja kanda (vt sarnaselt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-142-10, p 11).

12. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS

§ 177 lg 2).

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)