2-20-129359/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus tühistada osas, milles hageja menetlus- määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Legislator headnote
AI generated2-20-129359/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus tühistada osas, milles hageja menetlus- määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
30. september 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-129359
Tsiviilasi
AU Energiateenus osaühingu hagi osaühingu
ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu. Menetluse
lõpetamine ja menetluskulude jaotus
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AU Energiateenus osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): AU Energiateenus
osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko
Viisileht
Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): osaühing
ESTOVER PIIMATÖÖSTUS, lepinguline esindaja
Andres Kurg
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus tühistada osas, milles hageja menetlus-
kulud jäid tema enda kanda, ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud
kostja kanda. Ülejäänud osas on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Kokkuvõttes jäävad kõik senised menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
2 (3)
MENETLUSE KÄIK
1. AU Energiateenus osaühing (hageja) esitas 10. augustil 2020 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (kostja) vastu
1750 euro, viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus koostas kostjale
14. augustil 2020 makseettepaneku, millele kostja esitas 31. augustil 2020 vastuväite.
Maksekäsuosakond andis asja 7. septembril 2020 üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).
2. Hageja esitas 23. septembril 2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles nõudis 2100 eurot
põhivõla, 40 eurot sissenõudmiskulu hüvitise, 158,55 eurot sissenõutava viivise ja tulevikus
sissenõutavaks muutuva viivise maksmist. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid lepingu, milles
kokku lepitud tasu on kostjal osaliselt maksmata. Hageja omalt poolt on lepingu täitnud ja
kostja on hageja soorituse vastu võtnud.
3. Kostja vaidles hagile vastu, sest töö on osaliselt vastu võtmata. Kostjal ei ole kohustust
puudustega tööd vastu võtta ega selle eest tasuda.
4. Kostja teatas 20. aprillil 2022 kohtule, et ta on hageja rahalised nõuded rahuldanud. Koos
teatega esitas kostja maksekorraldused põhivõla 2100 eurot, viivise 743,40 eurot ja riigilõivu
osasumma 137,50 eurot hagejale tasumise kohta.
5. Hageja esitas 26. aprillil 2022 hagist loobumise avalduse, milles selgitas, et täitmata on küll
tema nõue sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamiseks, aga ta ei pea põhjendatuks selles menetlust
jätkata. Hageja palus menetluskulud panna kostja kanda, sest nõue rahuldati pärast hagi
esitamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse 21. juuni 2022
määrusega (vaidlustatud määrus). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Ühtlasi
tagastati hagejale pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust (137,50 eurot). Maakohus leidis, et
hagist loobumise vastuvõtmise takistusi ei esine. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtu-
menetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel koostoimes § 168 lg-ga 4 ja analoogia korras ka
§ 163 lg-ga 2.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7. Hageja esitas 12. juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada
osas, milles hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja saata asi selles osas maakohtule
uueks läbivaatamiseks, et panna hageja kulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus pidanuks
kohaldama TsMS § 168 lg 5. Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus ta loobus hagist üksnes
seetõttu, et kostja rahuldas 1 aasta ja 8 kuud pärast hagi esitamist põhi- ja viivisenõuded, kuid
hagejal tuleb ikkagi kanda kostja tõttu tekkinud menetluskulud. Hagejale tekkisid
menetluskulud üksnes kostja tegevusetuse tõttu ja hagi esitamine viis hageja soovitud
tulemuseni, st hageja nõuded rahuldati. Lisaks heidab hageja maakohtule ette vaidlustatud
määruses menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustuse põhjendamata jätmist.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ja teeb uue määruse, millega
jätab hageja menetluskulud maakohtus kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on
sama määrus edasi kaebamata jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse ja kostja kannab sellega
seonduvad menetluskulud.
3 (3)
10. Määruskaebuse väited on põhjendatud. Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel
menetlusnormide kohaldamisel ja jättis oma otsustuse põhjendamata. Ringkonnakohus saab ise
teha uue määruse kulude teisel viisil jaotamise kohta.
10.1. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et
kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
Viidatud sätte kohaldamisel peab kohus eelkõige hindama, kas hageja saavutas hagiga taotletud
tulemuse. Käesoleval juhul on see nii, sest kostja tasus põhivõla 2100 eurot ja selleks ajaks
kogunenud viivise 743,40 eurot. Ainult 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamata jätmine ja hageja
sellega leppimine ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult. Samuti ei
anna alust kulude poolte endi kanda jätmiseks hagejale riigilõivust poole hüvitamine. Järelikult
kohaldas maakohus ekslikult TsMS § 168 lg 4.
10.2. Hagejale ei saa käesoleval juhul heita ette, et ta ei nõustunud kompromissiga, mille järgi
oleks saanud ta sama rahalise soorituse nagu kostja tegi, aga pidanuks loobuma menetluskulude
hüvitamise nõudest. Kui hageja saavutab hagis nõutud rahalise soorituse tegemise, siis ei pea
ta loobuma menetluskulude hüvitisest (vrd Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-87-13, p 17). Seega ei olnud alust analoogia korras kohaldada TsMS § 163 lg 2.
10.3. Õige on hageja etteheide, et maakohtu määrus ei ole menetluskulude jaotuse osas kohaselt
põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Määruses esitatud normide loetelust
ja neile järgnevast ühest lausest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel jäid hageja
menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus kostja rahuldas kogu põhi- ja viivisenõude.
TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erilise põhjuse tuvastamist, mida maakohus ei teinud (vrd
nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik). Kostja
pole toonud esile asjaolusid, mis lubaks arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine on tema suhtes
ebaõiglane.
10.4. Eeltoodu põhjal on õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 168
lg 5 alusel kostja kanda. Sisuliselt seda hageja kaebusega taotlebki, st kaebus rahuldatakse.
11. Seadus ei näe ette reegleid kaebemenetluse kulude jaotamiseks olukorras, kus kaebus
rahuldatakse. Seetõttu on kohane kaebemenetluse kulud jaotada samal viisil põhimenetlusega.
Seda toetab analoogia korras ka TsMS § 162 lg 1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad
niisiis samuti kostja kanda (vt sarnaselt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-
2-1-142-10, p 11).
12. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi
seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS
§ 177 lg 2).
13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse
peale saab kaevata TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)