2-21-20370/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. septembril 2022 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei

ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-20370

Tsiviilasi

A. B.i hagi P. P. vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja

11 820 euro väljamõistmiseks

Hagihind

12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. B. (isikukood xxxx), eestkostja N. T. ja

lepinguline esindaja Jana Kitter

Kostja: P. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada A. B.i hagi P. P. vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja 11 820 euro

väljamõistmiseks.

2. Tuvastada piiratud teovõimega A. B.i (isikukood xxxx) tehingu, mille järgi ta laenas P. P.le

12 000 eurot, tühisus.

3. Välja mõista P. P.lt põhivõlgnevus 11 820 eurot (üksteist tuhat kaheksasada kakskümmend

eurot) A. B.i kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud P. P. kanda.

2. Määrata A. B.i menetluskulu suuruseks 1470 eurot ja mõista P. P.lt välja menetluskulu 1470

(üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A. B.i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. A. B. (edaspidi ka hageja või eestkostetav) palus P. P. (edaspidi ka kostja) vastu esitatud

hagis tühistada piiratud teovõimega A. B.i tehing, mille kohaselt ta laenas P. P.le 12 000

eurot ja mõista P. P.lt välja A. B.i kasuks võlgnevus 11 820 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja on piiratud teovõimega, kuna talle määrati 16.10.2020 Harju Maakohtu

kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx eestkostja N. T. (edaspidi ka eestkostja). Kohtumääruse

kohaselt tunnistati hageja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse

kaotanuks, hageja ei või iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning eestkostja

ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi õiguslike, varaliste ja isiklike õiguste

ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrval abi, sotsiaal- ja

raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti hageja esindamine kõigis õigustoimingutes

kõigis ametiasutustes. Nimetatud kohtumääruse punktist selgub, et hageja saab iseseisvalt

hakkama igapäevaste koduste toimetustega, toiduained toob poest ise, oskab kasutada

pangakaarti, tunneb raha väärtust. Käesoleval ajal viibib hageja AS Xxxx, xxxx. Eestkostja

avastas augustis 2021.a, et eestkostetav on laenanud, tehes oma xxxx pangakontolt

ülekandeid ja võttes välja sularaha, oma tuttavale kostjale 12 000 eurot. Võlgnevus 12 000

eurot kujunes järgnevalt: 14.06.2021.a sularahas 320 eurot, 180 eurot ja 500 eurot, kokku

sularahas 1000 eurot; 15.06.2021.a sularahas 700 eurot ja 200 eurot, 100 eurot ja

ülekandega 1000 eurot, kokku sularahas 1000 eurot ja ülekandega 1000 eurot, kokku 2000

eurot; 16.06.2021.a ülekandega 1000 eurot ja 2000 eurot, kokku ülekandega 3000 eurot;

26.06.2021.a sularahas 500 eurot; 28.06.2021.a ülekandega 500 eurot ja ülekandega 1000

eurot; 29.06.2021.a sularahas 500 eurot; 04.07.2021.a sularahas 500 eurot; 07.07.2021.a

sularahas 500 eurot ja 500 eurot¸ 15.07.2021.a. ülekandega 500 eurot; 18.07.2021.a

ülekandega 500 eurot; 19.07.2021.a ülekandega 500 eurot; 20.07.2021.a ülekandega 500

eurot; kõik kokku 12 000, eurot.

3. Kostja esitas 17.08.2021.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile avalduse

kriminaalmenetluse (nr xxxx) alustamiseks N. T.i suhtes, selle kohta, et teda ähvardab

füüsilise vägivallaga tundmatu naisterahvas helistades temale numbrilt xxxx, milline

kuulub tema tuttavale hagejale. Tundmatu naisterahvas nõuab ähvardustega raha

tagastamist. Kostja on tunnistanud, et laenusumma oli üle 10 000 euro. Samuti on kostja

andnud politseile ütlusi, et osaliselt kandis hageja rahasumma kostja arvele ja osaliselt andis

sularahas, kokkulepe oli, et kostja hakkab laenu tagasi maksma 20 eurot kuus. Seega puudub

vaidlus, et kostja on piiratud teovõimega hagejalt raha saanud üle 10 000 euro. Politsei- ja

Piirivalveamet teatas 27.08.2021.a teatises nr 3.2-1.4/1802-1 eestkostjale, et kriminaalasja

tema suhtes ei alustata. Eestkostetav andis selgitusi, et on andnud kostjale raha mitmel

korral sh. ka mitmel korral sularahana kogusummas üle 11 000 euro. Kostja lubas tagasi

maksta kui saab tööle, millega eestkostja ei olnud nõus. Kostja selgituste kohaselt sai ta

laenu üle 10 000 euro, kuid kokkulepe olevat olnud, et maksab laenu tagasi 20 eurot kuus.

Hageja enam kostjaga ühendust ei saa ja eestkostja 21.09.2021 Politsei- ja Piirivalveametile

tehtud avalduse alusel kostja suhtes kriminaalasja ei alustatud. Hageja on jätkuvalt piiratud

teovõimega ja hageja seaduslik esindaja ei ole tehingut heaks kiitnud. 21.04.2022

menetlusdokumendis võttis hageja omaks, et kostja on seisuga 11.03.2022 tasunud 180

eurot, seega laenu jääk on 11 820 eurot, mis tuleb kostjal hagejale viivitamatult tagastada.

Kostja vastuväited

4. Kostja pole kunagi eitanud asjaolu, et ta on saanud hagejalt raha. Poolte kokkuleppel

kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 20 eurot kuus hetkeni, kui kostja asub tööle.

Kostja ei tunnista hageja esitatud nõuet ning leiab, et see ei ole õige ning on ebaselge.

Hageja oma hagis ei selgita nõude kujunemist. Kostja on tasunud hagejale kokku 180 eurot.

Seega on arusaamatu, kust on tekkinud võlg kokku 12 000 eurot. Hageja ei selgita millal ja

millises summas on talle kostjalt raha laekunud. Hageja peab esitama võla tekkimise

detailse arvestuskäigu, tõendamise koormis lasub hagejal. Kostjale on arusaamatu millest

nõue tuleneb ja kuidas nõue on tekkinud. Kostja selgitab, et kuna tema on antud hetkel

töötu, ei ole ta võimeline maksma igakuiselt rohkem kui 20 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. 16.10.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx on tõendatud, et hagejale

määrati eestkostjaks N. T.. Kohtumäärusega on tõendatud veel, et hageja tunnistati

valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti ta hääleõiguse kaotanuks, hageja ei või

iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid ning eestkostja ülesanneteks määrati

eestkostetava esindamine kõigi õiguslike, varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine

oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrval abi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelevalve tagamine, samuti hageja esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis

ametiasutustes. Nimetatud kohtumääruse punktist selgub, et hageja saab iseseisvalt

hakkama igapäevaste koduste toimetustega, toiduained toob poest ise, oskab kasutada

pangakaarti, tunneb raha väärtust.

6. AS-i Xxxx konto väljavõttega on tõendatud ülekanded kostjale ja sularaha väljavõtmine,

mis on toimunud pärast hageja teovõime piiramist. Kostja ei ole vaidlustanud hagejalt raha

laenamist, kuid on väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe laenu tagastamiseks 20 eurot kuus.

Politsei- ja Piirivalveameti teatega 27.08.2021 nr 3.2-1.4/1802-1 on tõendatud, et Politsei-

ja Piirivalveamet teatas 27.08.2021 hageja eestkostjale, et kriminaalasja tema suhtes ei

alustata, et eestkostetav andis asjas selgitusi, mille kohaselt on ta andnud kostjale raha

mitmel korral sh. sularahana kogusummas üle 11 000 euro samuti, et kostja lubas raha tagasi

maksta kui saab tööle, kuid kokkuleppe järgi pidi ta maksma laenu tagasi 20 eurot kuus.

7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt

seadusliku esindaja tehtud mitme poolne tehing on tühine, väljaarvatud, kui seaduslik

esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist

teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 11 lg 5 kohaselt kui seaduslik

esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.

8. Hageja teovõimet on kohtumääruse järgi piiratud kuni 16.10.2025 ja hageja seaduslik

esindaja ei ole tehingut heaks kiitnud. Seega on hageja tehtud tehing, millega ta laenas

kostjale kokku 12 000 eurot tühine.

9. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma

teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja)

on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena,

võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või

kui kohustus langeb hiljem ära.

10. Kuivõrd tehing raha laenamiseks ja laenu tagasimaksmiseks 20 euro kaupa kuus on tühine,

siis tuleb alusetult saadu kostjal hagejale VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagastada. Hageja

vähendas kostja vastu esitatud nõuet, kuna kostja on tagastanud hagejale 180 eurot, mis on

tõendatud kostja Xxxx konto väljavõttega. Asjaolu, et kostja on esitatud tõendite kohaselt

töötu, ei välista tema kohustust raha hagejale taastada. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus

muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on hagejale tagastanud üksnes 180 eurot,

siis kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11 820 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu

hagiavalduse esitamiselt 600 eurot, mis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st

2 lähtuvalt põhjendatud kohtukulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvest

nähtuvalt on hageja esindajale maksnud tasu õigusabi eest 870 eurot (käibemaksuga).

Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 120 eurot tunnis (käibemaksuga).

12. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

13. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis (käibemaksuga) on

tavapärane õigusabi eest makstav tasu ning tööaega 7,25 tundi saab lugeda antud asja

keerukust vajalikuks ja põhjendatuks kuluks, mistõttu kuulub esindajale makstav tasu TsMS

§ 144 p 1 alusel rahuldamisele. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 1470

eurot ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik