2-21-5211/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30.septembril 2022 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-5211

Kohtuasi

OÜ GRANDPRINT hagi DSV Estonia AS-i vastu nõude

tunnustamiseks

aktsiaseltsi

Uniprint

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GRANDPRINT (registrikood 12298631);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja:

DSV

Estonia

AS

(registrikood

10342368)

vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. OÜ GRANDPRINT hagi DSV Estonia AS-i vastu nõude tunnustamiseks II rahuldamisjärgu

nõudena summas 3 416 191,81 eurot aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) pankrotimenetluses

rahuldada osaliselt.

2. Tunnustada OÜ GRANDPRINT nõuet II rahuldamisjärgu nõudena summas 3 087 670,69

eurot aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) pankrotimenetluses.

3. Rahuldada OÜ GRANDPRINT taotlus ja võtta vastu 28.03.2022 ja 29.03.2022

menetlusdokumendiga esitatud 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja

võõrkeelsete tõendite tõlked.

4. Rahuldada DSV Estonia AS-i taotlus jätta tsiviilasja juurde võtmata krediidilepingu nr.

2/05.2013 lisa nr 7 ja kõik võõrkeelsed laenulepingud.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud OÜ GRANDPRINT kanda 10% ulatuses ja DSV Estonia AS-i kanda

90% ulatuses ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõuded

1. OÜ GRANDPRINT (edaspidi ka hageja) palus DSV Estonia AS-i (edaspidi ka kostja) vastu

esitatud hagis kohtule tunnustada hageja nõuet aktsiaseltsi Uniprint (pankrotis) (edaspidi ka

võlgnik) pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena summas 3 416 191,81 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. 01.10.2020 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, et 01.10.2020 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-20-11261/11 kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja esitas võlgniku vastu

nõudevalduse 11.10.2020 kokku 2 705 620,58 eurot, mis tuleneb erinevatest laenulepingutest.

04.03.2021 enne nõuete kaitsmise koosoleku toimumist teatas kostja hageja nõude

vaidlustamise soovist seda sisuliselt põhjendamata ning esitas ka nõuete kaitsmise koosolekul

suulise vastuväite hageja nõudele. Pankrotihaldur ega teised võlausaldajad hageja nõuet ei

vaidlustanud. Hageja leiab, et tema nõue võlgniku vastu on põhjendatud.

3. Hageja ja võlgniku vahel on sõlmitud 02.05.2013 krediidileping nr 2/05.2013, mille alusel on

hageja võlgniku majandustegevust finantseerinud. 31.12.2019 allkirjastasid võlgnik ja hageja

eelviidatud krediidilepingu lisa, mille kohaselt oli võlgnikul võlgnevus hageja ees

2 695 009,20 eurot ning pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem kui

31.12.2020. Krediidilepingu nr 2/05.2013 alusel tasumine kajastub arvetel. Krediidilepingu nr

2/05.2013 punkti 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma intressi arvestusega 6,5% aastas.

Seisuga 04.08.2020 oli võlgniku põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees 2 427 670,69 eurot ja

tasumata intress 277 949,89 eurot. Kokkuvõttes oli võlgniku võlgnevus hageja ees

krediidilepingu nr 2/05.2013 alusel seisuga 04.08.2020 oli 2 705 620,58 eurot.

4. Võlgniku ja I. G.i vahel olid sõlmitud alljärgnevad lepingud, mille alusel andis I. G. võlgnikule

laenu, mis kanti võlgniku arveldusarvele: 13.09.2018 laenuleping laenusummale 43 000 eurot,

13.11.2018 laenuleping laenusummale 50 000 eurot, 04.12.2018 laenuleping laenusummale

115 000 eurot, 11.12.2018 laenuleping laenusummale 125 000 eurot, 03.01.2019 laenuleping

laenusummale 136 000 eurot, 29.01.2019 laenuleping laenusummale 115 000 eurot,

04.03.2020 laenuleping laenusummale 76 000 eurot.

5. Laenulepingute, mis on sõlmitud 2018. aastal oli tagastamise tähtaeg kuni 31.12.2018, mis

vastavalt laenulepingu sõnastusele pikenes kuni 31.12.2019. Laenulepingute osas, mis sõlmiti

2019. aastal oli laenu tagastamise tähtaeg 31.12.2019, mis vastavalt laenulepingu sõnastusele

pikenes kuni 31.12.2020 aastani. 2020 aastal sõlmitud laenulepingus on ekslikult viide aastale

2019, kuid vastavalt laenulepingu sõnastusele oli laenulepingu tähtaeg kuni 31.12.2020. AS

Uniprint pankroti välja kuulutamisega muutusid kõik laenulepingud sissenõutavaks.

Laenulepingutes oli fikseeritud laenu intress 6% aastas, millest tulenevalt kohustub võlgnik

tasuma intressi 13.09.2018 laenulepingu alusel perioodi 13.09.2018 – 31.12.2019 eest 3357,33

eurot, 13.11.2018 laenulepingu alusel perioodi 13.11.2018 – 31.12.2019 eest 3402,74 eurot,

04.12.2018 laenulepingu alusel perioodi 04.12.2018 – 31.12.2019 eest 7429,32 eurot,

11.12.2018 laenulepingu alusel perioodi 11.12.2018 –31.12.2019 eest 7931,51 eurot,

03.01.2019 laenulepingu alusel perioodi 03.01.2019 – 01.10.2020 eest 14 246,44 eurot,

29.01.2019 laenulepingu alusel perioodi 29.01.2019 – 01.10.2020 eest 11 555,11 eurot,

04.03.2020 laenulepingu alusel perioodi 04.03.2020 – 01.10.2020 eest 2641,31 eurot, kokku

on intressinõue 50 563,76 eurot.

6. I. G. ja hageja sõlmisid 09.10.2020 nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas I.

G. laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

7. Vastuväidete kohaselt on hageja krediidilepingust nr 2/05.2013 tulenev nõue võlgniku vastu

tõendamata, kuna krediidileping on raamleping, mis ei tõenda laenu andmist. Raamlepingu

lisasid, mis tõendaksid laenu andmist, ei ole esitatud. Kuivõrd krediidilepingu nr 2/05.2013

punktide 1.1 ja 5.2 kohaselt eelneb laenu andmisele kirjalik taotlus ning pooled on kohustatud

sõlmima laenu tingimuste osas krediidilepingu lisa, on laenu andmine hageja poolt

tõendamata. Hageja ei ole esitanud krediidilepingus sätestatud dokumente, mis tõendaksid

laenu andmist. Hageja antud rahasummad ei olnud laen, vaid investeeringud võlgniku

majandustegevusse. 2013.a majandusaasta aruande kohaselt omandas 08.06.2012 Vene

investorite grupp 100% võlgniku aktsiatest. Võlgnikule hageja poolt antud rahasummade näol

on tegemist sisuliselt sissemaksetega aktsiakapitali ja formaalselt registreerimata

aktsiakapitaliga. Olukorras, kus hageja ja võlgnik ei ole kokku leppinud laenulepingu olulistes

tingimustes (s.h laenu tagasimakse tähtajas), ei ole hageja poolt antud rahasummasid võimalik

tõlgendada laenuna. Eeltoodut kinnitab, et hageja väitel laenas ta võlgnikule kokku

2 465 870,15 eurot, kuid hagejale on tagastatud ainult 36 680 eurot. Eluliselt usutav ei ole

laenu summa järjepidev suurendamine olukorras, kus laenuandjal puudub igasugune kindlus,

et laenusaaja laenu tagastab. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et väidetavatest laenulepingutest

tulenevate kohustuste täitmiseks oleks hageja kasuks mingeid tagatisi seatud, mis sedavõrd

suurte laenusummade puhul on reegliks. Väidetavatest laenulepingutest tulenev intressinõue

on ebaselge ja tõendamata. Olukorras, kus väidetava laenu tagastamise tähtaeg on tõendamata,

ei ole võimalik kontrollida hageja esitatud intressiarvestuse õigsust, kui väidetava laenu

tagastamise tähtaeg on möödunud, ei saa laenusummalt arvestada intressi raha kasutamise eest

vaid võlgnik on kohustatud tasuma viivist laenusumma tagastamisega viivitamise korral.

8. Juhul, kui kohtu hinnangul on hageja andnud võlgnikule laenu mitte teinud investeeringuid

majandustegevusse aktsiakapitali sissemaksete näol, on hageja nõuded võlgniku vastu

aegunud. Hageja on esile toonud, et võlgnikule on andnud laenu ka I. G., kellega väidetavalt

sõlmitud laenulepingutes on laenude tagasimakse tähtpäevaks laenu andmise kalendriaasta

viimane kuupäev 31.12. Sellest johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka hageja poolt võlgnikule

antud laenude tagasimakse mõistlik tähtaeg oli laenu andmise kalendriaasta viimane kuupäev.

Hageja võlgnikule väidetavalt 2013. aastal antud laen kogusummas 1 810 000 eurot

tagasimakse tähtajaga 31.12.2013 aegus 31.12.2016, väidetavalt 2014. aastal antud laen

kogusummas 358 170,15 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2014 aegus 31.12.2017,

väidetavalt 2015. aastal antud laen kogusummas 179 000 eurot, millest 400 eurot on tagasi

makstud, tagasimakse tähtajaga 31.12.2015 aegus hageja nõue summas 178 600 eurot

31.12.2018, väidetavalt 2016. aastal antud laen kogusummas 118 700 eurot, millest on

hagejale 2016. aastal tehtud tagasimakseid kogusummas 36 280 eurot, tagasimakse tähtajaga

31.12.2016 aegus hageja põhinõue 82 420 eurot 31.12.2019, kokkuvõttes on hageja

väidetavate laenumaksete tagastamise nõuded kogusummas 2 429 190,15 eurot aegunud.

Kostja vaidlustab krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 7 ehtsuse, kuna hageja 2019. aasta

majandusaasta aruande kohaselt on nõudest võlgniku vastu 2019. aastal ära öeldud. Kostjal on

põhjendatud kahtlus, et krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa 7 on koostatud tagantjärele

eesmärgiga tõrjuda aegumise vastuväite esitamist. Kostja ei nõustu võõrkeelsete dokumentide

vastuvõtmisega. I. G.i ja võlgniku vaheliste laenulepingute sõlmimine ei ole tõendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

9. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata

taotlused.

10. Hageja esitas 28.03.2022 menetlusdokumendiga tõendi 31.12.2018 krediidilepingu nr

2/05.2013 lisa nr 6 ja 29.03.2022 lisa nr 6 originaaldokumendi, samuti osaliselt tõlked

võõrkeelsetele tõenditele. Hageja põhjendas 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6

ja 29.03.2022 lisa nr 6 originaaldokumendi esitamist asjaoluga, et ei saa esitada krediidilepingu

nr 2/05.2013 lisa nr 7 originaaldokumenti, kuid lisa 6 on analoogne dokument, kus on

kajastatud kõik sarnased andmed, mis 2019 dokumendil. Nimetatud dokumendist on olemas

ka originaaldokument, mille hageja esitab kohtule. Kostja vaidles 05.04.2021 hagiavalduse lisa

7 - krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 7, 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja

hagi lisade 10.1, 10.2, 11.1, 11.2, 12.1, 12.2, 13.1, 13.2, 14.1, 14.2, 15.1, 15.2, 16.1 ja 18

vastuvõtmisele vastu ja taotles need jätta arvestamata.

11. Kohus rahuldab TsMS §-de 33 lg 1, 230 lg 1, 272 alusel hageja taotlused ja võtab vastu

28.03.2022 ja 29.03.2022 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, 31.12.2018 krediidilepingu

nr 2/05.2013 lisa nr 6 ja võõrkeelsete tõendite tõlked. Kohus rahuldab TsMS § 33 lg 3 ja 273

lg 4 ja 5 alusel kostja taotluse jätta tsiviilasja juurde võtmata 05.04.2021 hagiavalduse lisa 7,

krediidilepingu nr. 2/05.2013 lisa nr 7 ja kõik võõrkeelsed laenulepingud lisad 10.1, 11.1, 12.1,

13.1, 14.1, 15.1 ja 16.1.

12. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 01.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-20-11261 kuulutati välja võlgniku pankrot 01.10.2020 kell 16:00, et pankroti

väljakuulutamise teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 01.10.2020, et hageja esitas 11.10.2020

pankrotimenetluses võlgniku vastu nõudevalduse kokku 3 416 191,81 eurot, et nõuete

kaitsmise koosolek toimus 04.03.2021 kell 12.00 ja, et kostja vaidlustas hageja nõude.

13. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu

nõue summas 3 416 191,81 eurot.

14. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib võlausaldaja

võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

15. 02.05.2013 krediidilepingu nr 2/05.2013 p-st 1.1 nähtub, et hageja krediidiandjana ja võlgnik

krediidisaajana sõlmisid 02.05.2013 krediidilepingu nr 2/05.2013, mille järgi annab hageja

võlgnikule krediiti summades, mis vastavad võlgniku kirjalikele taotlustele ja igakordse

krediidi andmisel sõlmivad pooled lepingu lisa, mis saab lepingu lahutamatuks osaks ning

milles pooled sätestavad krediidisumma ja selle tagastamise graafiku. Krediidilepingu p 5.2

kohaselt jõustuvad kõik lepingu muudatused ja lisad pärast nende allakirjutamist mõlema

poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Seega oli

eeltoodud krediidilepingu nr 2/05.2013 puhul tegemist raamlepinguga, millest ei nähtu

konkreetsete laenusummade andmine ega laenude tagasimakse tähtajad. Krediidilepingu nr

2/05.2013 punkti 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma intressi arvestusega 6,5% aastas.

16. 31.12.2019 sõlmitud krediidilepingu nr 2/05.2013 lisast nr 7 nähtuvalt oli võlgnikul võlgnevus

hageja ees 2 695 009,20 eurot ning pooled leppisid kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem

kui 31.12.2020. Kuna kostja vaidlustas antud krediidilepingu lisa ehtsuse ja hageja ei esitanud

kohtule lepingu lisa originaaldokumenti, siis jättis kohus tõendi tähelepanuta. Hageja esitatud

analoogsest dokumentaalsest tõendist 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisast nr 6

nähtuvalt andis hageja võlgnikule laenu kokku 2 465 870,15 eurot, millest on tagastatud

2036,00 eurot ja intressid moodustavad 247 301,84 eurot. Seega oli krediidilepingu lisa 6 järgi

võlgnikul võlgnevus hageja ees 31.12.2018 seisuga 2 680 797,62 eurot ning pooled leppisid

kokku, et laen tuleb tagastada mitte hiljem kui 31.12.2020. SEB pangatehingute väljavõttega

perioodidel 01.05.2013-31.12.2016, millest nähtuvalt on hageja teinud krediidilepingu alusel

võlgnikule pangaülekandeid ja võlgnik on teinud krediidilepingu alusel osalisi tagasimakseid,

loeb kohus tõendatuks, et hagejal on võlgniku pangakontole ajavahemikul 02.05.2013 –

31.12.2018 ülekantud rahasummade saldo on kokku 2 429 190,15 eurot. Kohus on seisukohal,

et 02.05.2013 krediidilepinguga nr 2/05.2013, 31.12.2018 krediidilepingu nr 2/05.2013 lisaga

nr 6 ja SEB pangatehingute väljavõttega perioodidel 01.05.2013-31.12.2016, loeb kohus

kogumis tõendatuks hagiavalduses toodud asjaolu, et hageja on andnud võlgnikule laenu ja

võlgnikul on laenust tagastamata kokku 2 427 670,69 eurot. Kuna ajavahemikus 02.05.2013

kuni 31.12.2018 antud laenu tagastamise tähtajaks on kokku lepitud 31.12.2020, siis ei ole

hageja nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Seega kuulub hageja põhinõue 2 427 670,69

eurot tunnustamisele.

17. Laenulepingute puudumise tõttu on ebaselged laenu andmise perioodid, tagasimakse tähtajad

ja intressi arvestamise perioodid, mille eest on hageja intressi arvestanud. Kuna pangakontode

ülekannete ja hageja raamatupidamise õiendi võrdlemisel ei lange raamatupidamise õiendis

toodud summad osaliselt pangakontode ülekannete ja laenude tagastamisega kokku, siis jääb

intresside arvestus ebaselgeks ja intressinõue 277 949,89 eurot tuleb jätta täies ulatuses

tunnustamata.

18. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on I. G. 13.09.2018 kandnud võlgniku

arveldusarvele üle summa 43 000 eurot selgitusega laenu leping 13.09.2018, 15.11.2018

summa 50 000 eurot selgitusega laenu leping 13.11.2018, 06.12.2018 summa 115 000 eurot

selgitusega laenu leping 04.12.2018, 12.12.2018 summa 125 000 eurot selgitusega laenu

leping 11.12.2018; 03.01.2019 summa 136 000 eurot selgitusega laenu leping 03.01.2019,

30.01.2019 summa 115 000 eurot selgitusega laenu leping 29.01.2019 ja 06.03.2020 summaga

76 000 eurot.

19. 09.10.2020.a nõudeõiguse loovutamise lepingust nähtuvalt sõlmisid I. G. ja hageja

09.10.2020.a nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel loovutas I. G. oma

laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. Seega saab kohus nõudeõiguse loovutamise

lepinguga, maksekorralduste selgitustega ja ülekantud summadega kogumis lugeda

tõendatuks, et I. G. andis võlgnikule laenu kokku 660 000 eurot, mis kuulub tunnustamisele.

Kuivõrd kohus jättis võõrkeelsed laenulepingud tõlgete esitamata jätmise tõttu tähelepanuta,

siis on hageja intressinõue täies ulatuses põhjendamata ja tõendamata ja tuleb täies ulatuses

jätta rahuldamata.

20. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 93 lg 1 sätestab, et

võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast.

21. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu

nõudena tunnustamisele kokku summas 3 087 670,69 eurot.

22. Kostja vastuväited, et hageja antud rahasummad ei olnud laen vaid investeeringud võlgniku

majandustegevusse või antud muudel alustel, on tõendamata ja vastuolus kohtule esitatud

tõenditega, s.o hageja ja võlgniku vahel 2013.a sõlmitud krediidilepinguga ja pangaülekannete

selgitustega, millest nähtuvalt oli tegemist laenusummade ülekandmisega ja tagastamisega.

Laenu andmist ei välista tagatise mitteandmine ega ka võlgniku poolt laenude ulatuslik

tagastamata jätmine. Asjaolu, et hageja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt on nõudest

võlgniku vastu 2019. aastal ära öeldud, ei tähenda, et võlga ei oleks, sest majandusaasta

aruanne ei ole krediidilepingu dokumendiks.

Menetluskulude jaotus

23. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna kohus rahuldas hagi ja tunnustas nõuet ümardatult 90% ulatuses, siis tuleb jätta

hagimenetluse kulud hageja kanda 10% ulatuses ja kostja kanda 90% ulatuses.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/