2-21-3027/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3027

Tsiviilasi

A M hagi AS-i LTH-Baas vastu töösuhte

lõpetamise ja hüvitisenõudes

Tsiviilasja hind

9385,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A M (isikukood xxx), lepinguline esindaj

Aliina Seppo

Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400

lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.09.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Lõpetada A M ja AS-i LTH-Baas vahel sõlmitud tööleping seisuga 11.10.2020.

3. Välja mõista AS-lt LTH-Baas A M kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2 431,87

eurot (bruto).

4. Jätta rahuldamata A M hagi AS-i LTH-Baas vastu hüvitise 3 454,05 euro

väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. M (hageja) ja AS LTH-Baas (kostja) 07.01.2020

töölepingu. Hageja täitis kostja juures laotöölise ülesandeid.

2(5)

2. Kostja märkis MTA töötamise registris, et lõpetas hagejaga 25.09.2020 töösuhte TLS § 80

lg 1 alusel ehk tähtaja saabumise tõttu. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamise põhjusega.

Hageja väitel sõlmisid pooled tähtajatu lepingu. Kostja ei ole MTA-s registreerinud töösuhet

tähtajalisena ega ole esitanud hagejale töölepingut, millest nähtuks, et töösuhe on tähtajaline.

Samuti pole kostja põhistanud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjust. Tööandja ei ole

töötajale töölepingu kirjalikku versiooni esitanud, kuigi hageja seda küsis. Töötaja teadis, et

tegemist on tähtajatu lepinguga.

3. Tähtajatu tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja

ei ole ülesütlemise avaldust esitanud. Hageja sai töösuhte lõppemisest teda MTA

teavituskirjast 26.09.2020. Hageja palub kohtul lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping

alates 11.10.2020, kui oleks möödunud 15-päevane etteteatamise tähtaeg, ning mõista välja

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 5885,92 eurot (bruto), mis vastab kolme kuu töötasule

perioodi veebruar kuni juuli töötasude keskmisest.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud, et andis hagejale

töölepingu üle enne 02.12.2020 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse esitamist.

Töölepingu lehekülgedel 1 ja 2 puuduvad poolte allkirjad. Hageja hinnangul koostas kostja

töölepingu leheküljed 1 ja 2 TVK-le 02.12.2020 vastuse ajaks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Töösuhe lõppes 25.09.2020 ja pärast seda hageja tööle ei

ilmunud. Pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu. Hageja allkirjastas lepingu ja oli selle

tingimustest teadlik. Lepingus oli põhjendatud tähtajalist töösuhet konkreetse projektiga

seotud töömahu ajutise suurenemisega. Hageja teadis, et kostja mõistab töölepingu p 1.2 nii,

et tööleping kehtib kuni Global 1 projektil on töömaht oluliselt suurenenud, st maksimaalselt

Global 1 projekti lõppemiseni.

6. Tulenevalt Covid pandeemiast peatati projekt, milleks hageja oli tööle võetud. Hagejale

anti alguses tasustamata puhkust, seejärel kasutas hageja põhipuhkust ja viibis haiguslehel.

15.09.2020 lõpetati laevaehituse leping, sest tellija ei suutnud selle eest tasuda. Seega lõppes

projekt ja hageja töölepingu tähtaeg. Kuna töösuhe lõppes tähtaja saabumisega, ei saa hageja

nõuda töötasu hüvitist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

8. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Pooled sõlmisid

07.01.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle laospetsialistina.

Töölepingu p 1.2 sõnastuse kohaselt sõlmiti tööleping tähtajalisena seoses töömahu olulise

suurenemisega Global 1 projektil (tl 34-35). Hageja on töölepingu viimase lehe omakäeliselt

allkirjastanud. 25.09.2020 käskkirja kohaselt lõpetas kostja hagejaga 07.01.2020 sõlmitud

töölepingu tähtaja saabumisel TLS § 80 lg 1 alusel (tl 37). Kostja märkis MTA töötamise

registris, et lõpetas 25.09.2020 töösuhte TLS § 80 lg 1 alusel ehk tähtaja saabumise tõttu (tl

14). Hageja esitas TVK-le avalduse, milles palus lõpetada poolte vahel 07.01.2020 sõlmitud

tööleping seisuga 11.10.2020 ja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel

kogusummas 5885,92 eurot (bruto). TVK rahuldas 28.01.2021 otsusega hageja avalduse

osaliselt. TVK tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisuse TLS § 80 lg 1

alusel 25.09.2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu töölt eemalviibitud aja

eest summas 3456,90 eurot (tl 3-7). Kostja esitas 26.02.2021 kohtule taotluse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks (tl 1-

2). Hageja esitas 20.12.2021 nõude täpsustuse (tl 101-102). Kohus jättis 16.05.2022

3(5)

määrusega hageja 20.12.2021 nõuete täpsustuse tähelepanuta ja menetles üksnes TVK-le

esitatud hageja nõudeid (tl 155-156).

9. Kohus täitis 02.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 97-98).

10. Hageja esitas kostja vastu töölepingu lõpetamise nõude ja hüvitisenõude TLS § 109 lg 1

alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5885,92 eurot (bruto). Töölepingu alusel

teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Esitatud asjaoludel

kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab

pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Vaidlus selles osas ka puudub.

11. Kohus analüüsib, kas poolte vahel sõlmitud leping oli tähtajaline või tuleb lugeda leping

tähtajatuks.

11.1 Tähtajatu töölepingu võib tööandja lõpetada seaduses sätestatud alusel. Tähtajaline

tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (TLS § 80 lg 1). Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine

oli vastuolus seadusega, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult (TLS § 80 lg 1).

Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 ls 1). Tähtajalise töölepingu võib

sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust

tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine

(TLS § 9 ls 2). Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg

2). Töölepingu tähtajalisusest, töölepingu kestusest ja tähtajalise töölepingu sõlmimise

põhjusest tuleb töötajat teavitada (TLS § 6 lg 2). Tähtaeg võib olla määratud kuupäevaga või

sündmusega (RKTKo 3-2-1-82-12, p 15). Mõjuv põhjus ja tähtajalise töösuhte kestus tuleb

märkida töölepingus.1 Kui lepingus ei ole fikseeritud tähtajalise töölepingu kestust ja

sõlmimise põhjust, tuleb eeldada, et tegemist on tähtajatu töösuhtega.2

11.2 Kostja selgitas, et töölepingus oli märgitud, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja

tähtajalisus tulenes projektist Global 1. Kostja pidi tõendama tähtajalise töösuhtega seotud

asjaolusid, sh tähtaja saabumise aluseks oleva projekti lõppemist. Poolte vahel sõlmitud

töölepingust nähtub, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena seoses töömahu olulise

suurenemisega Global 1 projektil (töölepingu p 1.2). Seega nähtub lepingust üksnes põhjus,

so töömahu oluline suurenemine Global 1 projektil. Kohtu hinnangul ei saa lepingust välja

lugeda seda, et kostja teatas hagejale töölepingu kestuse. Kuigi töölepingu tähtaeg oli seotud

Global 1 projekti töömahu suurenemisega, ei ole lepingus konkreetselt kirjas, et lepingu

tähtaeg oleks sõltuvuses Global 1 projekti lõppemisega.

11.3 Tunnistaja S. Š andis ütlusi selle kohta, et hagejaga sõlmiti tähtajaline tööleping, kuna

Saksamaa projektil Global 1 oli vaja juurde töötajat. Töömaht suurenes (tl 174). Samuti on

tunnistaja S. Š ütlustega on tõendatud, et Global 1 projekt lõppes septembri lõpus 2020.

Tunnistaja oli projektiga seotud, kuna tegi projekti jaoks viisad. Global 1 projekti lõpp sai

tunnistajale teada personalijuhi P J kaudu (tl 174 pöördel). Kohus leiab, et isegi juhul, kui

tunnistajale teadaolevalt oli pooltel sõlmitud tähtajaline tööleping kuni Global 1 projekti

lõppemiseni, ei muuda see lepingut tähtajaliseks. Tunnistaja lepingu sõlmimise juures ei

olnud, samuti ei olnud lepingu pooleks.

11.4 Samuti ei tõenda kohtule esitatud töökuulutus seda, et pooled sõlmisid tähtajalise

lepingu (tl 142-143). Kostja väitel pidi hageja kandideerimisel teadma, et tegemist on

1 TLS selgitused, § 9, p 4.

2 TLS selgitused, § 6, p 3.

4(5)

tähtajalise kohaga Isegi, kui hageja kandideeris tähtajalisele kohale, ei tõenda tähtajalisele

kohale kandideerimine tähtajalise lepingu sõlmimist.

11.5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tööleping ei sõlmitud kehtivalt

tähtajaliselt projekti Global 1 kestuseks. Töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töölepingus tuleb

fikseerida tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus. Seega tuleb tööleping sõnastada

selgelt ja üheselt arusaadavalt. Käesoleval juhul tuleb töölepingu p 1.2 tõlgendada hageja

kasuks ja lugeda pooltevaheline töösuhe tähtajatuks. Vastavalt on tegemist tähtajatu

lepinguga.

12. Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et hageja sai kirjaliku töölepingu kätte alles TVK

menetluses, tähtsust. Tõendamist on leidnud, et hageja küsis kostjalt korduvalt lepingut (tl

87-88 ja 90). Samas hageja ei vaidlusta seda, et ta on töölepingu viimase lehe omakäeliselt

allkirjastanud. Hageja allkiri on lepingu viimasel lehel, mis algab punktist 8.3 ning vastav

lehekülg on nii hageja kui ka kostja poolt allkirjastatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga,

et hageja pidi teadma, et lepingul on ka punktid 1 – 8.2 ning ta pidi olema teadlik ka nende

sisust. Ilma töölepingu tingimusi teadmata ei oleks hageja teadnud, missugused on tema

tööülesanded. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et hageja allkirjastas üksnes

töölepingu viimase lehe, teadmata mis on kirjas töölepingu esimesel ja teisel lehel.

13. Hageja esitas mh nõude töösuhte lõpetamiseks kohtus ja hüvitise väljamõistmise nõude.

Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda töölepingu lõpetamist TLS 107 lg

2 alusel ega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Tähtajatu töösuhte saab lõppeda tööandja

algatusel poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79 ja 83). Käesoleval

juhul kokkulepet poolte vahel ei ole. Seega oleks ainuke alus töösuhte lõpetamiseks

töölepingu ülesütlemine tööandja poolt. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist

võimaldava ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Kuna kostja ei ole hageja

sõlmitud tähtajatut töölepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles öelnud, on

töölepingu ülesütlemine tühine.

14. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise

või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab kohus töölepingu töötaja taotlusel alates

ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Vaidlus

puudub, et hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 26.09.2020. Erakorralisest

ülesütlemisest peab töötajat teavitama 15 päeva, kui töösuhe on kestnud alla aasta (TLS

§ 97 lg 2 p 1). Seega lõpetab kohus töölepingu hageja taotletud seisuga 11.10.2020.

15. Kui kohus lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2).

16. Hageja arvestas hüvitist 2020. aasta veebruari kuni juuli keskmise töötasu

alusel. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue

kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (keskmise

töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2). Hageja väitel tegi kostja töölepingu kehtetu

lõpetamise avalduse 25.09.2021. Seega on keskmise töötasu arvestamise vajaduse tekke

kuule eelnevaks kuuks august ning keskmine töötasu tuleb arvestada märtsist augustini

tasutud töötasude alusel. Hagejal tuli vastavalt 02.12.2021 kohtumäärusele esitada kohtule

keskmise töötasu kujunemise arvestus. Hageja nimetatud arvestust ei esitanud. Seega võtab

kohus arvestuse aluseks hageja poolt esitatud 2020 TSD (tl 23). Vastavalt on märtsist

augustini töötasude summaks 4053,12 eurot (märts 2150,50 eurot, aprill 791,88 eurot, mai

kohta andmed puuduvad, juuni 0,00 eurot, juuli 1110,74 eurot ja august 0,00 eurot). Mai

5(5)

jätab kohus arvestusest välja, kuna andmed maikuu kohta puuduvad. Vastavalt on keskmine

töötasu 810,62 eurot (4 053,12 eurot /5 kuud). Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so summas 2

431,87 eurot (bruto). Vastavalt jääb hüvitisenõue rahuldamata 3 454,05 euro osas.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

18. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

19. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so töölepingu lõpetamise nõude osas täielikult ja hüvitise

nõude osas osaliselt. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja

määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik