2-21-109903/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-109903

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Sten

Senkeli

hagi

Vadim

Aleksejevi

vastu

2307 euro 15 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Vadim Aleksejevi apellatsioonkaebus

Sten Senkeli vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hing

apellatsioonimenetluses

Vadim Aleksejevi apellatsioonkaebusel 1448 eurot 66

senti

Sten Senkeli vastuapellatsioonkaebusel 858 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sten Senkel (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja:

Vadim

Aleksejev

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Mihhail

Tuštšenko

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(11)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus kindlaksmääratud

menetluskulude

jaotuse

osas

ning

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise osas.

Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

maakohtus 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja kanda. Muus

osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Vadim Aleksejevi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, Sten Senkeli

vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Viru Maakohtu 22. novembri 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Vadim Aleksejevilt Sten Senkeli kasuks 1448 eurot 66 senti

põhivõlga.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 37% ulatuses Sten Senkeli kanda ning 63% ulatuses

Vadim Aleksejevi kostja kanda."

4. Jätta

Vadim

Aleksejevi

apellatsioonkaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud 37% ulatuses Sten Senkeli kanda ning 63% ulatuses Vadim

Aleksejevi kanda. Jätta Sten Senkeli vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud tervikuna Sten Senkeli kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3(11)

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sten Senkel (hageja) esitas 10. aprillil 2021 maksekästu kiirmenetluse avalduse

Vadim Aleksejevilt (kostja) 3768 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite,

mistõttu lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Harju

Maakohus saatis avalduse kohtualluvuse järgi (TsMS § 79 lg-d 1 ja 2) edasi Viru

Maakohtule.

2. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja 2307

eurot 13 senti.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 22. märtsil 2021 oksjonikeskkonnas www.osta.ee

mootorratta BMW K1200S (riiklik registreerimismärk XXXXX; mootorratas)

müügikuulutuse (oksjoni nr XXXXXXXXXX). Oksjonikirjelduses kirjeldati mootorratta

seisukorda järgmiselt: "*ideaalses korras mootorratas* BMW K 1200 S Läbisõit:45.000km

Motor ja käigukasti töötab ilusti! elektrooniline omanikuvahetus või paber (müügileping).

Info +XXXXXXXXXXXXX (iga päev 17.00- 21.00). tule enne panuse tegemist

MOTORRATAS vaatama. NB! oksjoni võitja. Võtab motorratas kätte.(3 päeva jooksul).

Kasutatud esemetel võib esineda puuduseid-defekte millest müüja pole teadlik ja garantiid

ei anna. Tehke pakkumine vaid juhul kui olete oma ostusoovis kindel kuna hilisemate

probleemide-pretensioonidega ei soovi oma aega ja närve kulutada!"

Hageja võitis 5. aprillil 2021 oksjoni hinnaga 3720 eurot. Oksjonikeskkonna tingimuste

kohaselt on oksjoni võitja pakkumisega seotud ning kohustatud lepingu sõlmima. Hageja

maksis oksjonil kujunenud hinna osta.ee deposiiti. Mootorratta andis kostja hagejale üle

7. aprillil 2021 (hagis ekslikult märgitud 7. mail 2021) Narvas ning hageja vabastas kostja

(müüja) kasuks deposiitmakse.

Mootorratta ülevaatuse käigus selgus, et armatuurlaual vilkus ABS-tuli, näidikute blokil

oli suur pragu ja parempoolne tahavaatepeegel oli purunenud. Kostja selgitas, et ABS-i tuli

hakkas vilkuma viimase esimeste piduriklotside hoolduse ajal ning vahetuse käigus

vigastati esiratta juures asuvat ABS-andurit (või juhtmeid). Hageja toimetas mootorratta

8. aprillil 2021 BMW autode ja mootorrataste remondile spetsialiseerunud ettevõttesse BM

Auto, mis kontrollis hageja poolt osutatud puudusi ning tuvastas mootorrattal kolm

tehnilist probleemi: mittetöötavad kütusenäidik, tagatuli ja ABS-moodul. BM Auto tegi

9. aprillil 2021 pakkumise viidatud rikete kõrvaldamiseks hinnaga 2361 eurot 1 sent.

10. aprillil 2021 teavitas hageja mootorrattal tuvastatud puudustest müüjat ja edastas ka

BM Autolt saadud dokumendid. Hageja leidis, et nimetatud puudused on olulised ja müüja

vastutab nende puuduste eest, mistõttu soovis hageja mootorratta kostjale tagastada, et

viimane saaks puudused parandada või alternatiivselt müügitehingu tagasi pöörata. Müüja

keeldus mootorratast parandamast ja tagasi võtmast, väites, et tal pole enam raha.

Mootorratta kehtiv tehnoülevaatus lõppes 30. aprillil 2021. ABS-i ning tagatule rikked on

olulised rikked ja nendega poleks mootorratas tehnoülevaatust läbinud ning hageja ei oleks

saanud enam mootorratast kasutada. Kuna müüja keeldus mootorratta müügitehingu

tagasipööramisest ja ka puuduste kõrvaldamisest, otsustas hageja lasta mootorratta omal

kulul parandada. Eestis puudus ettevõte, mis suutnuks mootorratta ABS-moodulit

remontida. Mooduli remont Saksamaal maksis 1028 eurot 16 senti, millele lisandusid

transpordikulud Eestist Saksamaale 23 eurot 40 senti (ABS-mooduli täielik asendamine

(uuega) oleks läinud maksma üle 2000 euro). BM Auto demonteeris esialgu rikkega ABS-

mooduli ja monteeris parandatud mooduli hiljem (kulu 53 eurot), vahetas

kütusetasemeanduri (kulu 238 eurot 50 senti) ja tagatule (kulu 105 eurot 60 senti).

Loetletud remonttööde maksumus kokku oli seega 1448 eurot 66 senti (ei sisalda

parempoolset tahavaatepeeglit ja näidikute bloki vahetust).

4(11)

7. mail 2021 läbis mootorratas edukalt tehnoülevaatuse.

19. mail 2021 tuvastati mootorratta margiesinduses (Inchcape Motors) veel mitmeid

puudusi, mille tõttu on vaja teha järgmisi parandustöid: mootori ketipinguti vahetus,

esimeste šarniiride vahetus, kardaanitunneli kummi muhvi vahetus ja tagumise reduktori

rõngastihendi vahetus. Nende tööde kulu olnuks ligikaudu 862 eurot 54 senti. Hageja andis

kostja esindajale täiendavatest puudustest teada 27. mai 2021. a e-kirjaga ning pakkus

võimalust lahendada asi kompromissiga. Kostja ei ole hageja pakkumisele vastanud.

Hageja lasi viidatud täiendavad puudused kõrvaldada BM Autos 1. juunil 2021 ning kandis

sellega seoses järgmised kulud: mootori ketipinguti remont 169 eurot 90 senti, esimeste

šarniiride vahetus 525 eurot 11 senti, kardaanitunneli muhvi paigaldus 106 eurot 60 senti

ja tagumise reduktori rõngastihendi vahetus 32 eurot 86 senti, kokku 834 eurot 47 senti.

Koos eespool märgitud parandustöödega on hagejal kulunud puuduste kõrvaldamiseks

2283 eurot 13 senti.

Hageja leiab, et kuna mootorrattal ei olnud kokkulepitud omadusi, on kostja müügilepingut

rikkunud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt mootorratta remondi kulude hüvitamist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 222 lg 2 alusel ning alternatiivselt VÕS § 115 lg 1 alusel.

Lisaks on mootorrattal endiselt üks oluline puudus, mis tuvastati 19. mail 2021 Inchcape

Motorsis – purunenud raam, mille vahetus maksaks 3644 eurot 79 senti. Purunenud raam

mõjutab oluliselt mootorratta väärtust.

Pooled leppisid oksjonikeskkonnas 4. juunil 2021 kokku, et mootorratta omaniku

ümberregistreerimise tasu 48 eurot kannavad pooled võrdsetes osades. Kostja ei ole oma

osa registreerimistasust, s.o 24 eurot, tasunud. Hageja nõude osaks on ka kostja poolt

tasumata osa registreerimistasust.

3. Kostja hagi ei tunnistanud.

Kostja ei ole kinnitanud hagejale, et mootorrattas oli suurepärases seisukorras. Vastupidi,

kostja nimetas olemasolevad mootorratta nõrgad kohad. Selle tõttu sõlmiti mootorratta

müügileping keskmisest turuhinnast väiksema hinnaga. Hageja ostis kasutatud asja.

Müügilepingu sõlmimisel kontrollis hageja mootorratta seisundit ja korrasolekut. Hageja

ise kinnitab, et on teostas üleandmisel mootorratta ülevaatuse ning asja seisund teda

rahuldas. Hageja on lasknud teha mootorrattale tehnilise ülevaatuse ning kostjale

teadaolevalt kasutab hageja mootorratast sihtotstarbeliselt.

Hageja väited lepingust taganemisest 9. aprillil 2021 ning mootorratta remondi eeldatavate

kulude kohta on tõendamata. Taganemist ei toimunud, õigust lepingu taganemiseks ka ei

ole. Eeldatavate remonttööde maksumus jääb arusaamatuks. Hageja peab eelkõige

tõendama, et ta on nimetatud kulud tegelikult kandnud ning et need kulud on mõistlikud.

Hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendid selle kohta, et ta on tegelikult kandnud

kulusid seoses mootorratta remontimisega.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas 22. novembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1448 eurot 66 senti ja 172 eurot 67 senti tasutud

riigilõivu hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda proportsionaalselt

rahuldatud haginõude osaga.

Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja avaldas internetikeskkonnas

osta.ee kuulutuse ideaalkorras olevast mootorrattast. Kostja näitas ratta läbisõiduks

45 000 km. Seega pakkus kostja müügiks kaupa, arvestades sellele läbisõidule vastavat

normaalset kulumist. Tegelikult avastas aga hageja rattal olulisi vigu, sealhulgas liiklus- ja

eluohtlikke (ABS ei olnud töökorras). ABS-i vigastusi tunnistas ka kostja, kuid väitis

5(11)

hagejale, et ABS-i parandamine ei maksa midagi. Kui valmistajatehas on paigaldanud

sõidukile ABS-i, peab see olema töökorras. ABS-i tööd kontrollitakse tehnoülevaatustel.

Töötava ABS-ta sõidukid ei ole avalikku teeliiklusesse lubatud.

Maakohus leidis, et hüvitamisele kuuluvad defektse ABS-mooduli, defektse kütusenäidiku

ja defektse tagatule parandamisega seotud kulud kokku 1448 eurot 66 senti (sh ABS-

mooduli parandamine koos postikuluga Saksamaalt Eestisse 1028 eurot 16 senti, mooduli

postikulu Eestist Saksamaale 23 eurot 40 senti, parandatud mooduli montaaž Eestis

23 eurot 40 senti, kütuseandur 238 eurot 50 senti ja tagatuli 105 eurot 60 senti). Nende

töödega seotud kuludokumendid on hageja saatnud kostjale ja esitanud ka tsiviilasja

toimikusse.

Teisi hagis märgitud kulusid – kulusid mootori ketipinguti remondile, esimeste šarniiride

vahetusele, kardaanitunneli muhvi paigaldusele ja tagumise reduktori rõngastihendi

vahetusele – kohus põhjendatuks ei pidanud. Need vead ja puudused on tekkinud

mootorratta mõistliku kulumise tagajärjel. Nimetatud osade puhul ei näe ka

valmistajatehas ette ülevaatus- või vahetamisvälpa, vaid need osad vahetatakse vastavalt

kulumisele.

Kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja on mootorratta remontinud ja seda kasutab, ei

tähenda, et tal poleks õigust nõuda kostjalt kahju.

Kohus märkis, et teeb otsuse VÕS § 14 lg-te 1 ja 2, § 115 lg-te 1 ja 3, § 116 lg 2; § 217

lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 218 alusel.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale.

Hageja on kohtukuluks on tasutud riigilõiv 275 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada 172 euro

67 sendi (1448,66 × 275 ÷ 2307,13) ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub 21. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Otsusest ei nähtu, millist menetlusõiguse normi kohaldas maakohus menetluskulude

jaotamisel. Arvestades hagi osalist rahuldamist, kohaldas kohus eelduslikult TsMS § 163

lg-t 1. Otsuse põhjendustes on märgitud, et kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Saamas ei tulene kohtulahendi resolutsioonist, et kohus jätab

menetluskulud kostja kanda. Kostjat on kohtumenetlus esindanud lepinguline esindaja

ning kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega pidi kohus kostja kulusid

menetluskulude jaotamisel arvestama.

Kohus, otsustades jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning

mõistes kostjalt hageja kasuks välja 172 eurot 67 senti, jättis TsMS § 173 lg-tes 1, 2 ja 4

ning § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatut rikkudes kindlaks määramata kostja poolt kantud

menetluskulud, vaatamata sellele, et menetluskulude nimekirjad olid kohtule esitatud.

Kohus rahuldas hagi 62,77% ulatuses. Seega peab kostja kandma 62,77% hageja

menetluskuludest ja hageja peab kandma 37,23 % kostja menetluskuludest. Kostja

menetluskulud kokku olid 450 eurot, millest hagejalt tuleks mõista välja 167 eurot 53 senti.

Kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista 172 eurot 61 senti. Kohtul olnuks võimalik

nimetatud summad omavahel tasaarvestada või, võttes arvesse, et pooled on kandnud

menetluskulusid sarnases suuruses, jätta kulud poolte endi kanda.

Kostja väitis kogu menetluse kestel, et hageja ei ole oma nõuded tõendanud. Hageja poolt

esitatud tõenditest ei tulene, et tegemist on just kostja poolt võõrandatud mootorrattaga

(märgitud ei ole VIN-koodi ega registreerimisnumbrit). Kohus on TsMS § 436 lg-tes 1, 2

6(11)

ja 3 sätestatut rikkudes jätnud põhjendamata, miks kohus peab hageja väiteid kostja

vastuväidetele vaatamata tõendatuks.

Maakohtu kohaldatud VÕS 14 lg-te 1 ja 2 tähendus praeguses vaidluses jääb arusaamatuks

ning nende kohaldamist ei ole otsuses ka põhjendatud. Kohaldades VÕS 115 lg-d 1 ja 2,

ei põhjendanud kohus, mis seaduses või lepingust tulenevat kohustust on kostja rikkunud.

VÕS 116 seondub lepingust taganemisega, kuid hagimaterjalide kohaselt hageja seda ei

nõudnud Samuti on ebapiisavalt põhjendatud VÕS 217 lg-te 1 ja 3 kohaldamine.

6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning sai menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 163

lg-test 1 ja 2, ükski teine poolte vahelist menetluskulu jaotust reguleeriv norm ei saa olla

asjakohane. Maakohus kasutas TsMS § 163 lg-st 1 tulenevat ulatuslikku

diskretsiooniõigust, jättes kostja kanda tema enda menetluskulud ning samuti hageja

menetluskulud proportsionaalselt rahuldatud nõude osaga.

Arvestada tuleb ka seda, et kostja ei soovinud maakohtu menetluses enda

menetluskulude hüvitamist (kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda), mistõttu

kohus ei saanudki neid (ka osaliselt) hagejalt välja mõista. Seega ei saanud kohtuotsus olla

menetluskulude jaotuse osas ka kostjale üllatuslik. Samuti pakkus hageja maakohtu

menetluses asja lõpetamist kompromissiga ja hagi rahuldati osaliselt. Seega on võimalik,

et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2. Kostja menetluskulude

jätmine

proportsionaalselt

hageja

kanda

ning

kulude

tasaarvestamine

tema

menetluskuludega oleks olnud ebaõiglane, arvestades hagi rahuldamise ulatust ning

asjaolu, et hageja menetluskulud olid kostja omadest oluliselt väiksemad.

Hageja on oma nõudeid menetluses TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud. Kostja ei väitnud

maakohtu menetluses kordagi, et mootorratta puudused on tõendamata. Kostja väitis

üksnes, et kulude kandmine on tõendamata, kuna VÕS § 222 lg 5 alusel saab nõuda juba

kantud kulusid. Hageja esitas maakohtu menetluses kõik tõendid, millest nähtub

vaidlusaluste kulude kandmine. Puudub loogiline selgitus sellele, miks hageja oleks

pidanud remontima mootorrattast, mis oli töökorras, eriti arvestades remondi hinda ja

mootorratta maksumust (3700 eurot). Hageja tegi kulutused selleks, et saaks

mootorratast sõiduvahendina kasutada ning kõrvaldada need puudused, mida mootorrattal

müügilepingu kohaselt ei oleks pidanud olema. Kõik hageja poolt maakohtu menetluses

esitatud tõendite ümberlükkamise kohustus oli kostjal.

7. Hageja esitas 16. veebruaril 2022 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 2307 eurot 13 senti, hagi esitamise ajaks

(21. juuni 2021) sissenõutavaks muutunud viivise 121 eurot 36 senti ja viivise alates

17. veebruarist 2022 kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohus keeldus 9. märtsi 2022. a määrusega vastuapellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista viivise, sh edasiulatuva

viivise. Viidatud kohtumäärus on jõustunud.

Vastuapellatsioonkaebuse

kohaselt

ei

vastanud

mootorratas

kokku

lepitud

lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kostja poolt müügikuulutuses avaldatud info

mootorratta ideaalse seisukorra kohta muutus müügilepingu osaks. Kuna müügikuulutuses

on sõnaselgelt märgitud, et mootorratas on ideaalses seisukorras (sh et mootor ja käigukast

töötavad ilusti), siis mootorratta lepingutingimustele vastavuse hindamise juures tulebki

aluseks võtta just see seisukorra kirjeldus (kvaliteet). Arvestades mootorrattal tuvastatud

puudusi ning nende likvideerimiseks tehtud kulutusi, ei olnud kindlasti tegemist ideaalses

7(11)

seisukorras mootorrattaga. Ideaalses seisukorras mootorratas tähendab hageja hinnangul

seda, et see ei vaja viivitamatult ja suures ulatuses remonti, seda saab takistusteta koheselt

kasutama hakata ning selle sõiduki nn jääkressurss on keskmiselt sama vanast ja sama

läbisõiduga sõidukitest oluliselt suurem.

Müügikuulutuses sisalduv lause "Kasutatud esemetel võib esineda puuduseid, defekte

millest müüja pole teadlik ja garantiid ei anna." ei muutunud müügilepingu osaks. See

lause on sedavõrd üldine, et ei ütle konkreetse mootorratta seisukorra või võimalike

puuduste kohta midagi. Samuti on see vastuolus kuulutuse alguses avaldatud väitega

mootorratta "ideaalse" seisukorra kohta. Isegi kui see müüja vastutust piirav tingimus

muutus müügilepingu osaks, ei välistaks see VÕS § 221 lg-st 2 tulenevalt kostja vastutust

varjatud puuduste eest, sest kostja teadis või pidi neist teadlik olema, kuivõrd ta oli

mootorratta omanik vähemalt alates 5. aprillist 2019. Ka muud asjaolud, eeskätt kostja

käitumine, viitavad sellele, et ta oli kõikidest nõude aluseks olevatest puudustest teadlik.

Seetõttu tuleb lugeda mootorratta varjatud puudusteks, mille eest kostja VÕS § 218 lg 1

järgi vastutab, ka mootori ketipinguti, šarniiride, kardaanitunneli muhvi ja taga reduktori

tihendi defekte ning rikkeid. Samamoodi tuleb varjatud puuduseks lugeda purunenud

mootorratta raami.

8. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramise osas ning sellest lähtuvalt ka menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse osas teeb ringkonnakohus uue otsuse,

jättes menetluskulud maakohtus 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab uuesti kindlaks maakohus TsMS § 177

lg 1 p-s 2 sätestatud korras. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel

menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud.

Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 märkinud: "Jätta menetluskulud kostja kanda

proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale." Sellisena ei vasta maakohtu otsuse

resolutsioon ringkonnakohtu arvates TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatule, mille järgi

peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Resolutsiooni

p-st 2 ega ka resolutsiooni teistest punktidest ei nähtu, millises proportsioonis

(protsendina) on maakohus hagi rahuldanud ning kumma poole kanda jäävad

menetluskulud osas, milles kohus hagi ei rahuldanud.

Samuti ei vasta menetluskulude jaotust puudutav otsuse põhjendav osa TsMS § 436 lg-s 1

ja § 442 lg-s 8 sätestatule, mh ei ole maakohus märkinud õigusnormi, millest lähtudes

kohus menetluskulud jaotab. Kohus on üksnes korranud resolutsioonis märgitut, et jätab

menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale.

8(11)

11. Ringkonnakohtul

on

võimalik

kõnealused

maakohtu

minetused

apellatsioonkaebuse lahendamisel kõrvaldada.

11.1. Menetluskulude jaotust hagi osalisel rahuldamisel reguleerivad eelkõige

TsMS § 163 lg-d 1 ja 2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kulude jaotamine ühel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil on kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-8751/184, p 31). Sellist kaalutlusotsust tuleb kohtul aga nõuetekohaselt

põhjendada. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust

jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes

kompromissiga ei nõustunud.

TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude

jaotus oleks õiglane (vt nt Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17,

p-d 16 ja 17 koos nendes viidatud kohtupraktikaga). Kohus võib hageja rahaliste nõuete

rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas

kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (vt nt

Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751/184, p 31).

11.2. Maakohus on hageja 2307 euro 13 sendi suuruse nõude rahuldanud 1448 euro 66

sendi ulatuses, seega ligikaudu 63% ulatuses. Arvestades nõude rahuldamise ulatust ning

asjaolu, et hageja ei ole tema menetluskulude osalist kostja kanda jätmist

vastuapellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud, peab ringkonnakohus põhjendatuks

jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o jätta kostja kanda 63%

menetluskuludest ja hageja kanda 37% menetluskuludest.

12. Seonduvalt hageja väidetega märgib ringkonnakohus, et TsMS § 163 lg 1

võimaldaks põhimõtteliselt ka sellist kulude jaotust, kus kostja enda menetluskulud

jääavad tema enda kanda täielikult ning hageja menetluskulud proportsionaalselt

rahuldatud nõude osaga. Käesolevas asjas ei nähtu siiski maakohtu otsusest, et kohus oleks

soovinud kulusid sellisel viisil jaotada. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, millised

menetluskulud ja millises ulatuses peaksid jääma hageja kanda. Kulude kõnealusel viisil

jaotamine ei ole nõude rahuldamise ulatust arvestades ringkonnakohtu hinnangul ka

põhjendatud.

Hageja poolt viidatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamise eeldusi ringkonnakohtu hinnangul

asjas ei esine. Hageja on teinud menetluses küll kompromissettepanekuid (sh

vastuapellatsioonkaebuses), kuid maakohus on rahuldanud hagi siiski kompromissina

pakutust oluliselt väiksemas ulatuses. Samuti on iseenesest õige hageja poolt märgitu, et

kostja on teinud menetluses ettepaneku jätta menetluskulud poolte endi kanda (dtl 87).

Samas ei ole maakohus kulusid sellisel viisil jaotanud. Kostja oli asja materjalidest

nähtuvalt esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl-d 90–91).

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja menetluskulude 37% ulatuses hageja kanda

jätmine oleks praegusel juhul ebaõiglane. Vastaspoole menetluskulude hävitamise

kohustus on risk, millega poolel tuleb menetluses üldjuhul alati arvestada. Lisaks selgub

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus, eelkõige esindajakulude põhjendatud suurus,

alles menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. Sellest sõltub, kas üldse ja millises

ulatuses

kuuluvad

poolte

vastastikused

menetluskulude

hüvitamise

nõuded

tasaarvestamisele (TsMS § 445 lg 1).

13. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt ei

ole maakohus otsuses kohtu poolt loetletud õigusnormide kohaldamist sisuliselt

9(11)

põhjendanud. Maakohus ei ole otsuses viidatud õigusnorme seostanud enda poolt

tuvastatud faktiliste asjaoludega. Otsus ei vasta selles osas TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-

s 8 sätestatule. See minetus ei ole praegusel juhul siiski aluseks maakohtu otsuse

tühistamisele. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu vead apellatsioonkaebuse

lahendamisel kõrvaldada.

13.1. Maakohtu

poolt

tuvastatud

mootorratta

puuduste

osas

(ABS-mooduli,

kütusenäidiku ja tagatule vead) saab hagi ringkonnakohtu hinnangul rahuldada VÕS § 222

lg 5 alusel, millele ka hageja ise on primaarse nõudealusena tuginenud. VÕS § 218 lg 1

järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on

olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 222 lg-st 5 tuleneb, et kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või

lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Nõude

eeldustena peab ostja (hageja) olema teinud müüjale (kostjale) esmalt ettepaneku

kõrvaldada puudused ja kui müüja seda mõistliku tähtaja jooksul ei ole teinud, siis

kõrvaldama puudused ise või laskma seda teha, st ostjal on võimalik nõuda üksnes

tegelikult kantud kulutuste hüvitamist (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).

13.2. Maakohus on tuvastanud, et hageja teavitas kostjat pärast ratta ülevaatamist

ilmnenud varjatud puudustest, tehes ettepaneku ratas tagasi võtta ja tehing tagasi pöörata.

Samuti saatis hageja kostjale ratta vigade avastamisega seotud dokumendid (dtl-d 55–56).

Mootorrattal ilmnenud vigadest teavitamise osas ei ole pooltel asja materjalidest nähtuvalt

ka vaidlust. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks ise puudused kõrvaldanud või oleks soovinud

seda teha. Kõnealuste puuduste (ABS-mooduli, kütusenäidiku ja tagatule vead)

kõrvaldamiseks tehtud kulutused on mootorratta vanust, eeldatavat väärtust jm asjaolusid

arvestades mõistlikud ning hageja on kulude kandmist ka tõendanud (dtl-d 53, 54, 61, 62,

63, 101, 102, 103; tõlked dtl-d 113–114 ja 115). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et puudusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega.

13.3. Maakohtu tuvastatud asjaoludel saaks hageja samade kulude hüvitamist

põhimõtteliselt nõuda ka VÕS § 115 lg-s 1 nimetatud teise alternatiivi (s.o kahju

hüvitamine kohustuse täitmise asemel) alusel, millele hageja on samuti alternatiivselt

tuginenud. Selle nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

ostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127

lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Ka VÕS § 115

lg 1 alusel nõude esitamiseks on üldjuhul vajalik müüjale täiendava tähtaja andmine

(VÕS § 115 lg 2), v.a VÕS § 115 lg-st 3 tulenevad erandid. Erinevalt VÕS § 225 lg-st 5

võimaldab VÕS § 115 lg 1 nõuda ka hüpoteetiliste parandamiskulude (st kandmata kulude)

hüvitamist.

Maakohtu otsuses viidatud VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid

arvestades asjakohased ning tuleb otsuse põhjendustest välja jätta.

14. Hageja poolt esitatud 2307 euro 13 sendi suurune nõue põhineb mh sellel, et hageja

on tasunud kostja eest mootorratta omaniku ümberregistreerimise tasu 24 eurot. Poolte

oksjonikeskkonnas 4. juunil 2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidid pooled mootorratta

omaniku ümberregistreerimise tasu (kokku 48 eurot) kandma võrdsetes osades (dtl 51).

Maakohus on jätnud selles osas hagi rahuldamata, kuid pole vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1

ja § 442 lg-ga 8 ka selles osas otsust põhjendanud.

10(11)

Ilmselt on pooled silmas pidanud liiklusregistris omanikuvahetuse registreerimise eest

tasutavat riigilõivu. Hageja nõue võiks olla eelkõige käsitletav kostja poolt kokkuleppe

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena (VÕS § 115 lg 1), kokkuleppe puudumisel

ei oleks iseenesest välistatud alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest tulenev

nõue. Hageja ei ole siiski tõendanud vastava kulu kandmist kostja eest ega seda, et hagejal

seonduvalt kostja poolt omanikuvahetuse tasu tasumata jätmisega kahju tulevikus tekiks.

Seega ei saa hageja nõuet ringkonnakohtu hinnangul selles osas rahuldada.

15. Vastusena apellatsioonkaebuste ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

15.1. Põhjendamatu on kostja etteheide, nagu oleks maakohus hageja nõuete tõendatuse

ebaõigesti tuvastanud. Hageja esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole mõistlikku

kahtlust, et need käivad kostja poolt hagejale võõrandatud mootorratta kohta. Enamikel

tõenditel on märgitud nii mootorratta VIN-kood kui ka registreerimismärk. Need kattuvad

müügilepingu esemeks olnud mootorratta omadega. Samuti nõustub ringkonnakohus

hagejaga, et ABS-mooduli remondi arvel (dtl 61, tõlge dtl-d 113–114) ei saagi neid

andmeid olla, sest Saksamaale saadeti remonti ainult moodul, mitte mootorratas ise. Arvel

on samas kajastatud mootorratta mudel ja läbisõit, samuti ABS-mooduli tüüp.

Muid konkreetseid etteheited hageja nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamise osas

kostja apellatsioonkaebuses esitanud ei ole.

15.2. Hageja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et maakohus tegi kostja avaldatud

müügikuulutusest (dtl-d 48–49) ebaõiged järeldused ning määratlas seetõttu ebaõigesti

mootorratta omadused (kvaliteedi), millele see pidi vastama. Ringkonnakohtu hinnangul

leidis maakohus põhjendatult, et kostja pakkus müügiks mootorratast, arvestades sellele

läbisõidule vastavat normaalset kulumist. Ringkonnakohtu arvates maakohus selles osas

tõendite hindamisel ei eksinud. Ringkonnakohus nõustub, et müügikuulutuses märgitu,

mille kohaselt võib kasutatud esemetel esineda puudusi-defekte, millest müüja pole teadlik

(ja garantiid ei anna), on väga üldine ning ütleb konkreetse mootorratta seisukorra ja

võimalike puuduste kohta vähe. Samas on väga üldine ka müüja müügikuulutuses sisalduv

kinnitus mootorratta ideaalse seisukorra kohta. Müügikuulutuse sisalduvaid müüja

avaldusi tuleb hinnata nende koosmõjus ja vastastikuses seoses.

Mootori ketipinguti remondi ning esimeste šarniiride, kardaanitunneli kummi muhvi ja

tagumise reduktori rõngastihendi vahetuse vajadus ei takista otseselt mootorratta

kasutamist. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud.

Kuna mootori ketipinguti remondi ning esimeste šarniiride, kardaanitunneli kummi muhvi

ja tagumise reduktori rõngastihendi vahetuse vajadus ei ole ringkonnakohtu hinnangul

puudused VÕS § 217 lg-te 1 ja 2 mõttes, siis tõusetu asja lahendamisel küsimust, kas kostja

nendest väidetavatest vigadest teadis või pidi teadma (VÕS § 221 lg 2).

15.3. Hageja on vastuapellatsioonkaebuses märkinud, et kui kohus peaks leidma, et

VÕS § 222 lg 5 kohase lepingu täitmise nõude eeldused ei ole mingil põhjusel kas osaliselt

või täielikult täidetud, soovib hageja purunenud mootorratta raami tõttu alternatiivselt

kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel ulatuses, mis ei kata tema 2307 eurot 13 sendi

suurust

nõuet.

Ringkonnakohus

märgib,

et

uute

asjaolude

esitamine

apellatsioonimenetluses on piiratud (vt nt Riigikohtu 13. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-9-13, p 14; 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 71). Esimese

astme kohtus esitamata faktilisi asjaolusid saab ringkonnakohus võtta aluseks üksnes

niivõrd, kui see on menetlusseadustikust tulenevalt lubatud (TsMS § 652 lg 1 p 2). Uue

asjaolu esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama (TsMS § 652 lg 4).

11(11)

Maakohtu menetluses ei ole hageja oma nõudeid seostanud väidetavalt purunenud

mootorratta raamiga. Vastupidi, nii hagiavaldusest kui ka 25. oktoobri 2021. a istungil

avaldatust järeldub, et raami vahetusega seonduvad kulud hageja nõude aluseks ei ole (seda

kulu pidas ka hageja ise istungil ebamõistlikuks). Seega ei saa ringkonnakohus kõnealuste

raami purunemist puudutavate väidetega vastuapellatsioonkaebuse lahendamisel

arvestada.

16. Kostja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist arvestades jätab ringkonnakohus

selle menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel tervikuna hageja kanda.

17. Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust

menetlusosaliste vahel ning maakohus määras vaidlust lahendades kindlaks ainult hageja,

mitte kostja menetluskulude rahalise suuruse, ei määra ka ringkonnakohus

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1

p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest