2-21-15721/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVeera Manekina (hageja I) ja Sergei Manekin (hageja II) esitasid 7. oktoobril 2021 hagi Mikk Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. juulil 2019 notariaalse kinnistu müügilepingu,
Legislator headnote
AI generated2-21-15721/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobril 2021 hagi Mikk Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. juulil 2019 notariaalse kinnistu müügilepingu,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. september 2022
Tsiviilasja number
2-21-15721
Tsiviilasi
Veera Manekina ja Sergei Manekini hagi Mikk
Reieri ja Jaanika Reieri vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veera
Manekina
ja
Sergei
Manekini
apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellandid (hagejad):
1. Veera
Manekina
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
2. Sergei
Manekin
(isikukood
XXXXXXXXXXX),
Apellantide lepinguline esindaja Jaanek Pahka
Vastustajad (kostjad):
1. Mikk Reier (isikukood XXXXXXXXXXX)
2. Jaanika Reier (isikukood XXXXXXXXXXX)
Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat
Taivo Ruus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Veera Manekina ja Sergei Manekini
apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2022. a
otsus osas, millega maakohus jättis Veera
Manekina ja Sergei Manekini hagi Mikk Reieri ja
Jaanika Reieri vastu kahju hüvitamiseks täielikult
rahuldamata.
3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Veera
Manekina ja Sergei Manekini hagi Mikk Reieri ja
Jaanika Reieri vastu osaliselt.
4. Mõista Mikk Reierilt ja Jaanika Reierilt
solidaarselt Veera Manekina ja Sergei Manekini
kasuks välja 5690 eurot.
5. Jätta menetluskulud 95% ulatuses Mikk Reieri
ja Jaanika Reieri ja 5% ulatuses Veera Manekina
ja Sergei Manekini kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks
maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse
peale
võib
esitada
kassatsioonkaebuse
Riigikohtule
päeva
jooksul
otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab
ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks
või
riigilõivu
tasumiseks
või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi
taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Veera Manekina (hageja I) ja Sergei Manekin (hageja II) esitasid 7. oktoobril 2021 hagi Mikk
Reieri (kostja I) ja Jaanika Reieri (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks, paludes mõista kostjatelt
solidaarselt välja lepingu rikkumisest tuleneva kahju 6000 eurot ning jätta menetluskulud
kostjate kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. juulil 2019 notariaalse kinnistu müügilepingu,
hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega hagejad ostsid
kostjatelt kinnistu XXXXX külas (registriosa nr XXXXXXXX) koos selle oluliste osade ja
päraldistega. Vastavalt lepingu p-le 1.3 on ehitisregistris registreeritud kinnistuga seotud ehitis
järgnevalt: hoone suvila, ehitisregistri kood 120308428, esmane kasutus määramata, korruste
arv 2, ehitusalane pind 94 m2. Lepingu p-des 2.2.4 ja 2.2.15 kinnitab müüja, et suvila on
elamiskõlblik, lepingu esemel ei ole müüjale teadaolevaid varjatud puuduseid, millest müüja ei
ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu p-i 2.3.4
järgi on ostja ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata
ning ostab lepingueseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt lepingus
esitatud andmetele. Lepingu p-i 11.8 kohaselt võib ostja asja lepingutingimustele
mittevastavuse korral nõuda muuhulgas kahju hüvitamist.
Hageja II teatas 27. oktoobril 2020 kostjale I saadetud e-kirjaga asja lepingutingimustele
mittevastavusest. Asja kasutamisel ilmnes, et elamu küttekeha (kamin-ahi) on oluliste
puudustega, millest hagejad said teada siis, kui kutsusid korstnapühkija. Korstnapühkija vaatas
üle köögi pliidi ja sellega seotud soojamüüri, ühenduslõõri korstna ja kamin-ahju. Ülevaatuse
käigus selgus, et köögipliit, soojamüür, ühenduslõõr ja korsten on kasutuskõlblikud ja
töökorras. Kamin-ahju osas tegi korstnapühkija kasutamise keelu akti, põhjendades seda
projekteerimis- ja ehitusvigadega. Kamin-ahju suitsukanaleid ei olnud võimalik kontrollida ja
puhastada kuna puudusid tahmaluugid. Korstnapühkija tegi ettepaneku demonteerida ahju kolm
ülemist rida telliseid eesmärgiga puhastada kamin-ahju kanaleid ja ehitada ahju sisse
puhastusluugid. Hagejad olid sellega nõus. Tööde käigus ilmnes, et ahju ülemine osa on
seestpoolt tehtud valedest nõuetele mittevastavatest telliskividest, müüritis on lõhutud ja
küttekolde ukse kinnitus on tehtud valesti. Kamin-ahju remontida ei olnud võimalik, see tuli
demonteerida ja ehitada uus ahi. Korstnapühkija akti kohaselt oli tellisahjul palju pragusid nii
vuugivahedes kui tellistes endas. Vuugivahedes on näha musta suitsu jälgi (vingugaas).
Remonditöödeks ahju lahtivõtmisel selgus, et ahju sisemine osa oli laotud mittenõuetekohaselt.
Hagejad teavitasid kostjaid ilmnenud puudustest kohe, kui need tulid ilmsiks.
Müügikuulutuse kohaselt paikneb krundil 2-korruseline palkelamu, kus on kokku kolm
magamistuba, köök, elutuba, WC, vannituba ja panipaigad. Palgid on keskmiselt 25 cm
jämedad, maja sobib elamiseks aastaringselt. Arvestades asjaolu, et kamin-ahi oli
kasutuskõlbmatu, ei oleks hagejad saanud suvilat aastaringselt kasutada.
Lepingu järgi olid hagejad nõus tegelema ehitise kasutusloa saamisega, mis eeldas mh ka maja
küttesüsteemi ekspertiisi tegemist. Kuna puudus küttesüsteemi projekt ja kaetud tööde akt,
kutsusid hagejad küttesüsteemi puhastamiseks ja kontrollimiseks korstnapühkija.
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejad ostsid kasutusloata suvila, mitte aastaringseks
elamiseks mõeldud eramu. Müügiobjekt vastab selgelt notariaalselt tõestatud müügilepingus
kokkulepitud tingimustele. Hagejad ei teavitanud võimalikust puudusest õigeaegselt ning on
seetõttu minetanud võimaluse puudustele tugineda. Kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata.
Lepingu p-de 2.2.1 ja 2.2.4 kohaselt on suvila ehitustööd lõpuni viimata ning kasutusluba
ehitisele vormistamata. Lepingu p-i 2.3.2 kohaselt ostab ostja lepingu eseme eesmärgiga
kasutada lepingu eseme koosseisu kuuluvat hoonet suvilana. Lepingu p-is 2.3.3 kinnitab ostja,
et on üle vaadanud lepingu esemeks oleva kinnistu ja sellel paikneva ehitise ning müüja poolt
esitatud eseme kohta käiva dokumentatsiooni, sh tutvunud kinnistu plaanidega ja
maakasutusdokumentidega ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme
seisukorrast, sh maaüksuse suurusest, piiridest, asukohast ja paiknemisest looduses, samuti
maaüksusel paiknevate ehitiste ehituslikust ja tehnilisest seisundist. Lepingu p-s 2.3.6 kinnitab
ostja, et on teadlik, et lepingu eseme koosseisu kuuluva elamu kohta ei ole välja antud
energiamärgist, samuti on ostja teadlik, et p-s 1.1 nimetatud kinnistu oluliseks osaks olevale
ehitistele (suvilale) ei ole väljastatud kasutustuluba.
Hagejad käisid müügiobjekti vaatamas kahel korral. Mõlemal korral tutvuti põhjalikult ehitise
tehnilise seisukorraga ning tutvuti ka ahju seisundiga. Hagejaid teavitati, et ahi ehitati 2007.
aastal pottsepa poolt ning ahju on kasutatud vähesel määral suviti, kui tegeleti ehitustöödega.
Korstnapühkija akt on koostatud 15 kuud pärast kinnistu müüki. Praod, millest aktis räägitakse,
ei ole käsitletavad varjatud puudustena. Lepingu p-i 2.2.15 kohaselt ei ole lepingu esemel
mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teavitanud või mida
ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Järelikult pidanuks hagejad suvila ülevaatamisel
märkama pragusid ahju vuugivahedes ja tellistes, kui need oleks ülevaatuse ajal olemas olnud.
Alusetu on hagejate viide müügikuulutuses antud kirjeldusele. Lepingu p-de 2.2.4 ja 2.3.2
kohaselt olid suvila ehitustööd lõpuni viimata ning ostja ostis eseme eesmärgiga kasutada seda
suvilana. Seega ei saa väita, et hagejad ostsid krundi koos eramuga eesmärgil omada kodu ja
selles aastaringselt elada. Kostjad kinnitavad, et olid müügilepingu sõlmimisel veendunud, et
ahjuga pole probleeme, kuna seda kasutati suviti mõnikord kütmiseks ning kõik toimis.
Korstnapühkija aktist tulenevalt on kamin-ahjul puudused tulenevalt EVS 812-3:2018, mis
kehtib alates aprillist 2018. a. Ahi ehitati 2007. aastal, mil nimetatud eeskiri ei kehtinud.
Müügileping sõlmiti 9. juulil 2019, väidetavast puudustest teatamiseni möödus 15 kuud, mille
hulka kuulub terve kütteperiood. Ei ole võimalik, et hagejad, kes väidetavalt soovisid suvilat
kasutada aastaringselt, kordagi ei kütnud ahju terve kütteperioodi jooksul.
Kostjad palusid ahju ehitanud pottsepalt arvamust ahjule tekitatud kahjustuste kohta. Pottsepp
märkis, et ahju esimene lõõr on laotud šamott tellistest, üleval on jätkatud tellisega. Sinna leek
enam ei jõua, mistõttu ei ole nõuet ega vajadust seal šamotti kasutada. Näha on, et kivi on
lõhutud, murtud kohast ei paista tellisel suitsu, tahma ega muid jälgi, mis aja jooksul oleks sinna
ladestunud. Seisund võib tekkida olukorrast, kus pikalt kasutamata olnud ahi on külmaperioodil
läbi külmunud ning niiskust kogunud. Sellise ahju kütmisel tuleb arvestada, et kütmist tuleb
alustada vähehaaval, talvel ei saa ahju kohe kuumaks kütta. Vastasel juhul tekitabki tule
tegemine külmunud või niiske ahju äkilise ülessoojenemise ja paisumise, mis tahes-tahtmata
võib ahju lõhkuda või mõrasid tekitada. Ahju võimaliku riknemise põhjustasid hagejad ise.
Müügilepingu p-s 2.2.4 on avaldus selle kohta, et suvila alumise korruse põrandatalad on
niiskuse tõttu kahjustatud. Kuivõrd põrandalaudade vahetamiseks pidi niikuinii nende
kättesaamiseks ka ahjuga tegelema, on võimalik, et hagejad lammutasid ahju just põranda
remondiks. Samas ei ole sel otstarbel ahju lammutamine vajalik. Kostjate arvates olnuks
oluliselt odavam ahi remontida, kui seal ka mingid puudused esinesid.
Hagejatele väidetavalt tekkinud kahju 6000 eurot on tõendamata. Põhjendamata on kahju
põhjuslik seos kostjate käitumisega. Hagejad tellisid OÜ-st Kodukolle punastest tellistest
ehitatud ahju asemele NunnaUuni Blanka PL. NunnaUuni ahi maksis 5690 eurot. Hagejad ei
ole tõendanud ahju samaväärsust lammutatud ahjuga. NunnaUuni kui voolukivist ahju näol ei
ole tegemist samaväärse ahjuga varasema punastest tellistest ehitatud ahjuga.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 17. veebruari 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud
hagejate kanda.
Asja materjalide kohaselt sõlmisid hagejad ostjatena ja kostjad müüjatena 9. juulil 2019
kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on kinnistu XXXX (registriosa nr
XXXXXXXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega (lepingu p-d 1.1 ja 1.2, tl 11–25).
Lepingu p-i 2.2.4 kohaselt müüjad (kostjad) avaldavad ja kinnitavad, et lepingu esemeks olev
kinnistu on hoonestatud, kinnistul paikneb p-s 1.3 nimetatud ehitis (suvila), mis vastab
projektile, puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, suvila on elamiskõlbulik,
suvila alumise korruse põrandatalad on niiskuse tõttu kahjustatud, suvila ehitustööd on lõpuni
viimata ning kasutusluba on ehitisel vormistamata, suvila on ühendatud elektrivõrguga,
lokaalsete vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning on ahju- ja elektriküttega, lepingu esemel ei
ole eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist peaks müüja lepingus vajalikuks (tl 14).
Lepingu p-des 2.3.2 ja 2.3.3 ostjad (hagejad) avaldavad ja kinnitavad, et ostavad lepingu eseme
eesmärgiga kasutada lepingu eseme koosseisu kuuluvat hoonet suvilana, ostja on kinnistu ja
sellel paikneva ehitise ning müüja poolt esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud (sh tutvunud
kinnistu plaanidega ja maakasutusdokumentidega) ning eelnimetatud andmete alusel on teadlik
lepingu eseme seisukorrast, mh maaüksusel paikneva ehitise ehituslikust ja tehnilisest
seisukorrast (tl 14–15).
Hagejad leiavad, et oktoobris 2020. a ilmnenud kamin-ahju puudused, mis päädisid kamin-ahju
demonteerimise ja uue soetamisega, olid varjatud puudused, kostjad on müünud hagejatele
lepingutingimustele mittevastava asja ning vastutavad mittevastavuse eest (võlaõigusseaduse
(VÕS) § 217 lg 2 p 2, § 218 lg 1). Hagejad on puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul.
Kostjad on seisukohal, et hagejad ostsid kasutusloata suvila, mitte aastaringseks elamiseks
mõeldud eramu. Müügiobjekt vastab müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Puudusest ei
teavitatud õigeaegselt ning hagejad on seetõttu minetanud võimaluse puudustele tugineda,
kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata. Ahju võimaliku riknemise põhjustasid hagejad ise.
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg
2 p-de 1 ja 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või
kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks
ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis
mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,
milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vastavalt VÕS § 218 lg-le 1 vastutab müüja asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku
aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada
saama. Vastavalt VÕS § 222 lg-le 5, kui asi ei vasta lepingutingimustele ja ostja nõuab asja
parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja ise asja parandada või lasta
seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Ostja peab väidetavalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral suutma
tõendada nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda,
et puudus eksisteeris juba asja üleandmise hetkel. Kui ostja tõendab asja lepingutingimustele
mittevastavuse, kehtib VÕS § 218 lg 1 alusel eeldus, et selle eest vastutab müüja. Müüja võib
vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu esinemisele. Sel juhul
peab müüja tõendama, et puuduse põhjustas ostja või ostja teadis lepingu sõlmimisel puudusest
või pidi sellest teadma või et ostja hilines puudusest teatamisega (Riigikohtu 19. novembri
2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 16).
Hagejate soovil kamin-ahju üle vaadanud korstnapühkija-pottsepa I. Tšurkini akti kohaselt olid
tellistel praod all vuugivahedes ja tellistes endas. Vuugivahedes olevates pragudes oli näha
musta suitsu jälgi (vingugaas). Ahju remonditöödeks lahti võtmise käigus avastati, et sisemine
osa on laotud ehitusnorme rikkudes. Ahju remont ei ole võimalik ning selle kasutamine keelatud
(tl 28–29). Kamin-ahi demonteeriti ning hagejad soetasid asemele voolukivist ahju NunnaUuni
Blanka PL maksumusega 5690 eurot (tl 72–74).
Kamin-ahju ehitanud pottsepa selgituse kohaselt ei saagi kivid ahju füüsiliselt lammutades ja
lõhkudes terveks jääda. Sisemise müüritise paisumine ja selle tulemusel välimise müüritise
pragunemine võis tekkida olukorras, kus kaua kasutuseta olnud ning külmaperioodil läbi
külmunud ja niiskust kogunud ahi köeti kuumaks, mis tekitas ahju äkilise ülessoojenemise ja
paisumise, mis lõhub ahju ja tekitab pragusid. Ahju on eeldatavalt üle köetud (tl 55).
Hageja II selgituste kohaselt märkis korstnapühkija-pottsepp esmakordsel ülevaatusel, et
küttekolde uksed on valesti kinnitatud. Kui hagejad kütsid ahju, metall kuumenes, paisus ja
lõhkus seestpoolt ahju, mille tõttu tulid praod, mille kaudu suits ja vingugaas tulid tuppa.
Ehituslikult oli ahi valesti ehitatud (tl 83). Hageja selgitus pragude tekkimise kohta ühtib
üldplaanis kamin-ahju ehitanud pottsepa selgitustega pragude tekkimise võimaluste kohta.
Hageja II selgitas ka seda, et kui käidi ehitist üle vaatamas, kütsid kostjad ahju, maja oli suitsu
täis, aga tuulutati ära ja küttesüsteem töötas ilusti. Siis oli näha et küttesüsteem töötab ja on
terve. Hagejatel tekkis mulje, et küttesüsteem on korras vaatamata sellele, et kasutusluba on
saamata või tegemata (tl 86).
Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada
asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a
otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 13). Eluruumi soojapidavus ja kütmise võimalus kuuluvad
elementaarsete elamistingimuste juurde ning nende puhul ei ole tegemist tingimustega, milles
tuleb eraldi kokku leppida. Tuleb lugeda endastmõistetavaks, et eluruumi peab olema võimalik
kütta ja et kütmisel on ruumide soojapidavuse korral tagatud vajalik normaalne temperatuur.
Puudustega küttekolded tuleb lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1
järgi. Isik, kes ei sõlmi lepingut oma majandus- või kutsetegevuses, ei pea ostetud asja koheselt
ja põhjalikult üle vaatama (Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04).
Maakohus leidis, et kui kamin-ahjul olid praod vuugivahedes ja ka tellistes endas
(välismüüritisel), siis pidid need olema visuaalselt nähtavad ka tavapärasele mõistlikule
inimesele. Sellisel juhul ei saa olla tegemist varjatud puudustega. Juhul, kui need visuaalselt
nähtavad ei olnud, saab järeldada, et ülevaatamisel ja lepingu sõlmimise ajal neid ei olnud (on
tekkinud hiljem). Isegi kui nõustuda, et küttekoldel olid puudused, mis ei olnud visuaalselt
nähtavad, ei takistanud see suvila tervikuna kasutamist. Teist korrust oli võimalik kütta
elektriga ning majas oli olemas kasutuskõlblik pliit soojamüüriga (tl 84 pöördel).
Maakohus ei nõustunud kostjatega, et hagejad ei teavitatud väidetavatest puudustest õigeaegselt
ning on seetõttu minetanud võimaluse puudustele tugineda. Kui ostja ei ole majandus- või
kutsetegevusega tegelev isik, eelkõige kui on tarbija, tekib tal müüdud asja lepingutingimustele
mittevastavusest teatamise kohustus alates ajahetkest mil ta puuduse tegelikult avastas
(VÕS § 220 lg 1 teine lause). Korstnapühkija-pottsepa akt on koostatud 19. oktoobril 2020.
Hagejad on 27. oktoobril 2020 teavitanud sellest kostjaid (tl 26). Oletuslik ja tõendamata on
kostjate väide, et hagejad kasutasid ahju sihipäraselt ning pidanuks väidetavad puudused
avastama juba 2019. aasta kütteperioodi alguses ehk oktoobris 2019. a.
Kuigi küttekolde ehitusvead / puudused, mis ei ole visuaalselt nähtavad, on üldjuhul
käsitletavad lepingutingimistele mittevastavusena, tuleb käesoleval juhul arvestada, et hagejad
omandasid kinnistu ja sellel oleva ehitise teades, et ehitisel puudub kasutusluba ning kinnitasid
lepingu sõlmimisel, et vormistavad ise kasutusloa ega oma müüja suhtes sellega seoses
pretensioone ega nõudmisi (lepingu p 2.3.6). Omandades kinnistu, millel asub kasutusloata
ehitis, läheb kasutusloa saamiseks vajalike kulutuste tegemise riisiko üle omandajale (lepingu
p 2.3.6), kui müügilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu kohaselt müüdi kinnistu koos
selle oluliste osade ja päraldistega, kinnistul paikneva ehitise (suvila) ehitustööd on lõpuni
viimata ning kasutusluba vormistamata (lepingu p 1.1–1.2; 2.2.4). Kasutusloa saamise
kulutused on ettenähtamatud, sest elamu ülevaatamisel võib spetsialist tuvastada puudusi, mida
füüsilisest isikust ehitaja vm isik ette ei oska näha. Käesoleval juhul said kostjad nimetada
hagejatele ainult selliseid töid, millised olid nende arvates vajalikud selleks, et taotleda ehitise
kasutusluba. Müüjad ei saanud väita hagejatele, et kui nad teatud tööd ära teevad, siis vastab
elamu kasutusloa tingimustele (müüjatelt ei saanud seda oodata), ning hagejad pidid sellest aru
saama (Tartu Ringkonnakohtu 3. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-6111). Lõpuni ehitamata
ja kasutusloata ehitisega kinnisasja ostmisel ei saa ostjad eeldada, et nad ei pea hakkama
elamistingimuste tagamiseks sinna lisainvesteeringuid tegema.
Hagejad ei saanud eeldada, et ehitises olev küttekolle (kamin-ahi) vastaks müügi ajal kehtinud
EVS 812-3:2018 standardile. Küttekolde ehitamise ajal (2007. a) ei kehtinud standard EVS
812-3:2018 ning seetõttu ei saanud kostjad küttekoldeid ehitades sellega arvestada.
Lepingu p 2.2.4 kohaselt olid suvila ehitustööd lõpuni viimata ning kasutusluba ehitisele
vormistamata. Millised konkreetsed tööd on veel vaja teha lõpuni viimiseks ning kasutusloa
saamiseks, on raske tuvastada. Lepingu p-s 2.2.4 on viide alumise korruse põrandalaudade
niiskuskahjustustele, teatud tegemist vajavad tööd on kostja nimetanud e-kirjas (tl 26). Müüjad
ei ole andnud ega saanudki anda kinnitust selle kohta, et nende tööde tegemisel on kasutusloa
saamiseks kõik tingimused täidetud.
Lepingus puudub kokkulepe selle kohta, et küttekeha tõttu ei ole võimalik elamus elada või
erikokkulepe / kinnitus selle kohta, et küttekehad vastavad kehtivatele normidele ning
kasutusloa saamiseks on kütekaha(de)le ettenähtud tingimused / nõuded täidetud. Ostjatel olid
teada olemasolev lepingu eset puudutav dokumentatsioon. Seega oli teada ka see, et kamin-
ahju kohta projekt ja dokumentatsioon puudub. Lepingu p 2.3.6 sedastab, et ostja vormistab ise
kasutusloa ning korrastab ehitisregistri andmed. Järelikult läks ostjale üle ka kogu kulutuste
tegemise riisiko, mis on vajalik kasutusloa saamiseks.
Lepingu p-i 2.3.2 kohaselt ostsid hagejad lepingueseme eesmärgiga kasutada selle suvilana.
Seega ei saanud hagejad eeldada, et kasutuseesmärgi ja -otstarbe muutmisel (kasutamine
aastaringselt elamuna) ei kaasne sellega lisainvesteeringuid, sh kasutusloa saamisel. Kuigi
küttekolle peab olema eesmärgipäraselt kasutatav olenemata sellest, kas tegemist on
suveperioodil kasutatava suvilaga või aastaringselt kasutatava elamuga, tuleb arvestada erisuste
ja tingimustega nn harva kütmisel ja pideval (aastaringsel) kasutamisel.
Kui isegi väliselt oli kamin-ahi valmis ehitatud ja korras (hageja selgitus istungil, tl 86), siis
dokumentatsiooni ja kasutusloa puudumisel puudus kohtu hinnangul ka kinnitus selle kohta, et
küttekolle vastab kehtivatele nõuetele ja kas või mida on vaja teha kasutusloa saamiseks. Hageja
ise möönab, et lepingu järgi olid nad nõus tegelema ehitise kasutusloa saamisega. Kasutusloa
saamine eeldas muuhulgas maja küttesüsteemi ekspertiisi teostamist, kuna puudusid
küttesüsteemi projekt ja kaetud tööde akt (tl 70).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada
maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta kõik
menetluskulud kostjate kanda või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks
läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja hinnanud
tõendeid valesti, mis on toonud asjas kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus leidis, et isik, kes
ei sõlmi lepingut oma majandus- või kutsetegevuses, ei pea ostetud asja koheselt ja põhjalikult
üle vaatama, mistõttu pole asjakohane maakohtu seisukoht, et juhul, kui kamin-ahjul olid praod
vuugivahedes ja ka tellistes endas (välismüüritisel), siis pidid need olema visuaalselt nähtavad
ka tavapärasele mõistlikule inimesele.
Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei saa tugineda varjatud puuduste
olemasolule, sest hagejad olid teadlikud, et hoonel puudub kasutusluba. Käesoleva vaidluse
esemeks ei ole kasutusloa olemasolu. Kasutusloa puudumine ei tähenda ilmtingimata seda, et
ehitisel või elamul on mingi puudus. Maakohus oleks pidanud kindlaks tegema, miks ehitisel
ei olnud kasutusluba, kuigi müügikuulutuse kohaselt oli hoone kasutamiskõlblik aastaringselt
ja lepingu kohaselt elamiskõlblik.
Maakohus on ekslikult leidnud, et ehitise kasutusloa puudumine välistab kostjate vastutuse.
Maakohtu seisukoht, et omandades kinnistu, millel asub kasutusloata ehitis, läheb kasutusloa
saamiseks vajalike kulutuste tegemise riisiko üle omandajale, peaks paika juhul, kui vaidlus
oleks olnud kasutusloa saamise ja selle saamiseks tehtud kulutuste hüvitamise üle. Kamin-ahju
väljavahetamine ei ole seotud kasutusloa saamisega vaid selle tingis asjaolu, et kamin-ahi oli
puudustega, sh see polnud paigaldatud vundamendile, nagu seda näevad ette ehitusnõuded.
Maakohus oleks pidanud esmalt kindlaks tegema, miks ei olnud omanike (müüjate) poolt
vormistatud ehitisele kasutusluba, ning seejärel hindama esitatud tõendeid ja asjaolusid
kogumis, et hinnata, kas kostjad (müüjad) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle
lepingutingimustele mittevastava asja.
Maakohtu väide, et hagejad ostsid lõpuni ehitamata hoone, on ekslik. Käesolevas asjas on
vaidlus selles, et küttekehas esinevate puuduste tõttu ei ole suvila elamiskõlblik nagu seda on
müüjad kinnitanud lepingu p-s 2.2.4. Kui ostetud elamu ei vasta elementaarsetele tingimustele,
tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole
lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei
pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-
12, p 23). VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui
asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
Müügikuulutuses kinnitasid kostjad, et elamu (suvila) sobib elamiseks aastaringselt. Maakohus
on jätnud tähelepanuta, et lepingi p-i 2.2.4 kohaselt vastab ehitis täielikult projektile, puuduvad
ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, suvila on elamiskõlbulik.
Põhjendamata on väide, et lõpuni ehitamata ja kasutusloata ehitisega kinnisasja ostmisel ei saa
ostjad eeldada, et nad ei pea hakkama elamistingimuste tagamiseks sinna lisainvesteeringuid
tegema. Hagejad oleks saanud tulevikus tehtavate investeeringute ulatust hinnata vaid selle
põhjal, mida nad elamu ülevaatuse käigus nägid ja mis oli neile teada müüjate sõnade kohaselt.
Maakohus ei ole arvestanud hagejate poolt esitatud tõenditega ja hagejate poolt kohtuistungil
antud selgitustega.
5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning
menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
Hagejad on teinud kaebuses pooltevahelisse õigusvaidlusesse mittepuutuvaid ja vaidluse
raamidest väljuvaid etteheiteid. Pooled vaidlevad selle üle, kas müüjad on rikkunud
müügilepingut ning kui jah, siis kas ostjad saavad müüjate rikkumisele tugineda või on vastava
õiguse minetanud. Müüdud kinnistul asuva poolelioleva ja kasutusloata suvila kasutusloa
puudumise põhjuste üle pooled maakohtus ei vaielnud, kasutusloa puudumise mistahes
põhjused ei olnud hagi aluseks ega saa olla ka apellatsioonikaebuse aluseks.
Maakohus on hagejate nõude rahuldamise eelduste kontrolli kohaselt läbi viinud. Kohtu
järeldus müüdud asjal puuduste puudumise kohta on põhjendatud. Apellatsioonkaebus lähtub
ebaõigest ja eksitavast eeldusest, et pooltevahelise müügilepingu objekt oli valmis elamu.
Kostjad ostsid kinnistu, millel asus ehitusjärgus kasutusloata suvila.
Müügieseme kvaliteedile kehtivad tingimused tulenesid pooltevahelisest lepingust. Pooltel oli
nii müüdud asja olemuse, kui kvaliteedi osas üldine kokkulepe koos üksikute eritingimustega
– müüjad müüsid ja ostjad ostsid kinnistu pooleliolevate ehitustöödega kasutusloata hoonena,
mille kasutusotstarbeks oli suvila (üldkokkulepe) ja milles esinesid üksikud loetletud puudused
(eritingimused, nt põrandalaudade osas, veevarustuse olemasolu jms osas). Pooleli oleva ehitise
osade suhtes mingeid õigusaktidest tulenevaid ega üldisi keskmiseid kvaliteedinõudeid ei kehti,
see ei pea vastama valmis ehitise eeldatavatele omadustele. Kasutusloa puudumisest
teavitamine omab kinnistu müümisel olulist tähtsust. Nimelt teavitab müüja ostjat asjaolust, et
hoone vastavust õigusaktidele ei ole selleks pädeva isiku poolt kontrollitud ja sellise elamu
kasutamine ei ole enne kasutusloa saamist lubatav ja seda lubatavust ei saa eeldada. Puuduva
kasutusloaga hoonestatud kinnistu ostmisel võtab ostja endale riski omandada kinnistu, millel
asuvas ehitises võivad esineda loa mittesaamist tingivad erinevad puudused. Seejuures ei ole
ükski neist puudustest müüdud kinnisasja varjatud puudus. Kasutusloa puudumine on puudus,
mis hõlmab endas kõiki ehituses esineda võivaid puudusi neid ükshaaval loetlemata.
Müüjad kinnitasid, et ehitis vastab projektile. Palkdetailidest ehitise projekt ei hõlma
küttelahenduse projekti ja ehitise projektikohase püstitamise kinnitamine ei hõlma kinnitust
sellesse hiljem paigaldatud küttekollete projektikohase ehitamise kohta. Müüjad ei ole
küttekollete projektide olemasolu ja küttekollete küttekolde projektikohasust kinnitanud.
Müügiobjekti ning selle projektdokumentatsiooniga tutvunud ostjad teadsid, et kütteprojekti
koostatud ei olnud. Kuna küttelahenduse projekti ei olnud koostatud, pidid ostjad mõistma, et
müüjatel puudus ka teadmine küttekollete võimalikust nõuetelevastavusest. Pooled ei ole
leppinud müügilepingus kokku selles, et kostjate müüdud kinnisasjal asuv pooleliolev ehitis
peab vastama suvilale kasutusloa taotlemisel selle saamiseks kehtivatele tingimustele ega
konkreetsetes töödes, mille valmimisel oleks pidanud olema kasutusluba saavutatav.
Kasutusloata ehitise küttelahenduse kohta kokkulepitu (maja on köetav) ei hõlma müüja
kinnitust, et kõik küttekolded vastavad müügihetkel või mingil muul tulevasel hetkel
kehtivatele nõuetele. Müüja kinnitus kütte olemasolu kohta tähendab kinnitust, et ehitis on
faktiliselt köetav, st kütmisel soojenev. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, lähevad
kasutusloata ehitise ostmisel ostjale üle kõik loa taotlemisega seotud riskid.
Hagejate poolt esitatud korstnapühkija 19. oktoobri 2020. a akt saab tõendada üksnes ahju
seisundit akti koostamise ajal, kuid ei tõenda müüdud asjas müügi hetkel puuduste esinemist.
Hagejad ei ole tõendanud, et praod ja muud puudused oleksid müügihetkel ahjus olemas olnud.
Hagejad on müügilepingu sõlmimisel kinnitanud kinnistu ja sellel asuva poolelioleva ehitisega
tutvumist ega ole seda asjaolu hiljem vaidlustanud. Selline tavapärane tutvumine oleks olnud
pragude märkamiseks piisav, kui need müügihetkel ahju vuukides ja kivides oleks olemas
olnud. Pooltel puudusid ahju kvaliteedi ja muude tunnuste osas kvaliteedikokkulepped.
Kasutusloata ehitise ostmisel selles projektdokumentatsioonita ehitatud ahju olemasolul on
mistahes ahi lepingukohane ahi. Seega ei oma hagejate väited ahju mistahes omaduste kohta
tähtsust hindamaks ahju vastavust lepingutingimustele.
Hoonesse rajatud elektrikütte osas mingeid puudusi hagejad kostjatele ette ei heitnud, samuti
puuduvad etteheited ahjuga samaaegselt rajatud pliidi nõuetele vastavuse osas. Neid küttekehi
kasutavad hagejad siiani ja järelikult on suvila ka ilma ahjuta köetav.
Hagejad on kaotanud õiguse puudustele tugineda (VÕS § 220 lg-d 1 ja 3). Pooled sõlmisid
müügilepingu 9. juulil 2019, sellest väidetavast puudusest teatamiseni möödus rohkem 15 kuud,
mille hulka mahub ka terve kütteperiood.
Kahju suurus ei ole tõendatud. Hagiavaldusest ei selgu kahju 6000 euro tekkimine. Hagejate
paigaldatud uue ahju hind on väiksem hagis nõutust. Väidetava kahju põhjuslik seos kostjate
käitumisega on põhjendamata.
Mistahes viited müügikuulutusele tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on tõendiga, mida ei
ole esitatud tõendite esitamiseks ettenähtud viisil. Hagejad on esitanud hagis üksnes
(mitteaktiivse) internetilingi ilmunud müügikuulutusele, müügikuulutust kui tõendit asja
materjalide juures ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära
kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi täielikult
rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2
alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab solidaarselt kostjatelt hagejate
kasuks välja 5690 eurot.
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise
ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 5% ulatuses hagejate ja 95 % ulatuses
kostjate kanda.
Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist.
Ringkonnakohus rahuldab hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt.
7. Hagejad ja kostjad sõlmisid 9. juulil 2019 kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu. Hagejad on
esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude, mis on seotud kinnisasja oluliseks osaks oleva
ehitise lepingutingimustele mittevastavusega.
Hagejate väitel on nad kandnud kulutusi 6000 eurot seoses ehitise puuduste kõrvaldamisega.
Hagejad teavitasid kostjaid müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusest
esmakordselt 27. oktoobril 2020. Hagejate poolt kostjatele saadetud teate kohaselt vaatas
korstnapühkija ehitise küttesüsteemi üle, kuna elamul ei ole küttesüsteemi projekti ja kaetud
tööde akti (tl 27). Korstnapühkija poolse ülevaatuse käigus selgus, et kamin-ahjus esinesid
projekteerimis- ja ehitusvead, suitsukanaleid ei olnud võimalik kontrollida ja puhastada, kuna
puudusid tahmaluugid. Puhastusluukide ehitamisel selgus, et ahju ülemine osa on seestpoolt
ehitatud valedest tellistest, müüritis on purunenud ja küttekolde kinnitus on tehtud ebaõigesti.
Kaminahju ei saa remontida, see tuleb demonteerida ja uus ehitada.
Vaidlust ei ole selles, et kostjad keeldusid puuduste kõrvaldamisega seotud kulusid kandmast
(tl 26, VÕS § 115 lg 2).
Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1
esimese lause järgi tõendama nõude esitaja (praegusel juhul hagejad). Hagejatel tuli menetluses
tõendada, et müügilepingu ese ei vastanud lepingutingimustele ning kostjad on oma lepingulist
kohustust rikkunud. Hagejatel tuli ka tõendada, et elamus olid puudused selle hagejatele
üleandmise ajal (VÕS § 218 lg 1), hagejatele oli tekkinud kahju ning täidetud olid kahju
hüvitamise üldised eeldused.
Ringkonnakohus leiab, et hagejad on menetluses oma tõendamiskoormise täitnud. Hageja
esitasid korstnapühkija Igor Tšurkini seletuskirja (akt 19.10.2020, tl 28). Nimetatud dokumendi
kohaselt ei ole ahju ülemise osa kuum tsoon laotud kuumakindlast kivist, mis tõi kaasa kivi ja
segu täieliku lagunemise. Sisemine müüritis on soojenemisel paisunud ning tekitanud surve
välimisele müüritisele, mis tõi kaasa välimise müüritise purunemise. Ahju ukse kinnitus on
tehtud valesti, pärast ahju pealmise osa avamist avastati, et korstnaga ühenduv suitsukanal ei
vasta normidele (on väiksem kui peaks olema). Ahju remont ei ole võimalik.
Hagejad esitasid menetluses tõendina videod kamina lahti võtmisest, nendelt on selgelt näha,
et kivid on lahtised, purunevad, ning ka asjas eriteadmisi mitteomava vaataja jaoks on ilmne, et
kamin-ahi ei ole kasutuskõlblik.
8. Õige on kostjate väide, et kui ahi on ehitatud 2007. aastal ei pea see vastama 2018. a
ehitusstandarditele. Samas ei tähenda ehitusstandardite muutus seda, et hagejad ei saaks
tugineda üldistele ehitise suhtes kehtivatele ohutusnõuetele. Maakohus on õigesti leidnud, et
küttekolde ehitusvead ja puudused, mis ei ole visuaalselt nähtavad, on üldjuhul käsitletavad
võimaliku lepingutingimistele mittevastavusena. Hagejate väitel olid nad välistest pragudest
kaminas lepingu sõlmimisel küll osaliselt teadlikud, kuid need ei olnud nii suured, et oleks
tekkinud kahtlus tuleohtlikkuses või ohust vingugaasist tulenevalt.
Hagejad esitasid kohtule kinnisasja müügikuulutuse, mille kohaselt on ehitis sobiv elamiseks
aastaringselt. Pooltevahelise notariaalse müügilepingu p 2.2.4. järgi on lepingu esemeks olev
kinnistu hoonestatud ja kinnistul paikneb ehitis (suvila), mis vastab täielikult projektile,
puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, suvila on elamiskõlbulik, tema
alumise korruse põrandatalad on niiskuse tõttu kahjustatud, suvila ehitustööd on lõpuni viimata
ning kasutusluba on ehitisele vormistamata. Müüjad kinnitasid, et lepingu esemel ei ole mingeid
eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist müüja peaks lepingus vajalikuks.
Maakohus tugines hagejate nõuet rahuldamata jättes lepingu punktile 2.3.6, mille sõnastuse
kohaselt on ostja teadlik, et lepingu eseme koosseisu kuuluva elamu kohta ei ole välja antud
energiamärgist, samuti on ostja teadlik, et lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu oluliseks
osaks olevale ehitisele (suvilale) ei ole väljastatud kasutusluba ning ostja vormistab ise
kasutusloa ning korrastab ehitusregistri andmed ega oma müüja suhtes eeltoodu osas mingeid
pretensioone ega nõudmisi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatust ei tulene, et hagejad ja kostjad
oleksid kokku leppinud, et kinnisasjal asuval hoonel on olulised ehituslikud puudused peale
nende, mis on lepingus kirjas. Ehitise kasutusluba antakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt,
kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja
kasutusotstarbe kohaselt (Ehitusseadustiku §-d 50 ja 51). Iseenesest leidis maakohus õigesti, et
ehitise kasutusloa puudumine võib tähendada, et kinnisasja omandamise järel läheb kõikide
kasutusloa saamiseks vajalike kulutuste tegemise riisiko üle omandajale, kui müügilepingus ei
ole kokku lepitud teisiti. Samas ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, mille kohaselt tähendaks
kasutusloa saamisega seonduva asjaajamise panemine ostja kanda ka kõikide ehitise oluliste
puudustega seotud kulude ostja kanda jätmist.
Lepingupooled kinnitasid, et tegemist on elamiskõlbuliku ehitisega (lepingu p 2.2.4) ning
viitasid kasutusloa vormistamisele ja andmete korrastamisele kui toimingutele, mis tuleb teha
hagejatel. Seega pidid hagejate kanda jääma need kulutused, mis on otseselt seotud kasutusloa
enda taotlemisega. Meelevaldne on maakohtu hinnang, mille kohaselt on kasutusloa saamise
kulutused ettenähtamatud, sest elamu ülevaatamisel võib spetsialist tuvastada puuduseid, mida
füüsilisest isikust ehitaja vm isik ette ei oska näha. Sellise käsitluse puhul võib kasutusloata
kinnisasja hinna kokku leppimine osutuda sisuliselt võimatuks. Maakohus leidis, et lõpuni
ehitamata ja kasutusloata ehitisega kinnisasja ostmisel ei saa ostjad eeldada, et nad ei pea
hakkama elamistingimuste tagamiseks sinna lisainvesteeringuid tegema. Olukorras, kus pooled
on kokku leppinud selles, et ehitis on elamiskõlblik, vastab projektile ning tal ei ole puudusi,
mis ei ole lepingus kirjas, ei ole maakohtu seisukoht õige.
9. Põhjendatud ei ole maakohtu väide, mille kohaselt tooks ehitise või selle osa projekti
puudumine tingimata kaasa ehitisel puuduste olemasolu võimaluse. Ekslik on maakohtu
järeldus, mille kohaselt kuna ostjatel olid teada olemasolev lepingu eset puudutav
dokumentatsioon, oli neil ka teada ka see, et kamin-ahju kohta projekt ja dokumentatsioon
puudub ja seega olid kaminaga seotud kulutused lepingu sõlmimisel ettenähtavad. Kui kamina
ehituslik projekt puudub ei tähenda see kuidagi, et ehitatud kamin on tuleohtlik või ei vasta
ehituslikele nõuetele või et ta tuleks ümber ehitada.
See, et maja teist korrust sai kütta elektriga ning majas oli olemas kasutuskõlblik pliit
soojamüüriga, ei tähenda, et esimese korruse peamine küttekeha ei peaks olema töökorras.
Müügikuulutuses on märgitud kütte viisina ahjuküte ja kamin.
10. Kostjad on oma vastuväite puuduse olemasolu kohta lepingueseme üleandmisel leidnud, et
ahju seisund võis tekkida olukorrast, kus pikalt kasutuseta olnud ahi on külmaperioodil läbi
külmunud ning niiskust kogunud. Kostjad leidsid, et videot vaadates võib arvata, et ahi on üle
köetud. Kui ahju kütmisel ei arvestata, et seda tuleb alustada vähehaaval või talvel ei saa ahju
kohe kuumaks kütta, siis võivad tekkida äkiline ülessoojenemine ja paisumine, mis võib
lõhkuda ahju ja tekitada mõrasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid
tõendanud.
Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa nimetatud selgitusest tõendamaks, et kamina puudus oli
tingitud hagejate käitumisest. Ahju ehitaja üksnes arvas (tl 55) et kamina seisund võib tekkida
valest kütmisest. Samas ei lükka ahju ehitaja ümber väiteid, et ahju ülemise osa kuum tsoon ei
ole laotud kuumakindlast kivist, ahju ukse kinnitus on tehtud valesti ja pärast ahju pealmise osa
avamist avastati, et korstnaga ühenduv suitsukanal ei vasta normidele (on väiksem kui peaks
olema). Ahjul puuduvad puhastusklapid.
11. Maakohus luges tuvastatuks, et hagejad on kostjaid avastatud puudustest õigeaegselt
teavitanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
12. Hagejad väitel on nad kandnud kahju 6000 eurot seoses puuduste kõrvaldamisega, hagejad
esitasid oma kahju tõendamiseks Kodukolle LT. OÜ arve 5690 eurot ning kaks
maksekorraldust, kokku 5690 eurot. Rohkemat kulude kandmist seoses ahjuga hagejad
tõendanud ei ole.
Ringkonnakohtu hinnangul pidid kamina ümberehitamisega seotud kulud olema kostjatele
ettenähtavad ning nende kulutuste hüvitamine on ka lepingulise kaitse eesmärgis (VÕS § 127
lg 2 ja 3). Uue kamina paigaldamisega seotud kulud on ka põhjuslikus seoses kostjate kohustuse
rikkumisega.
13. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 5%
ulatuses hagejate ja 95 % ulatuses kostjate kanda.
Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4
teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust
kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega
maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud
kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei
esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist
ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu,
mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke