2-22-440/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2022

Tsiviilasja number

2-22-440

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

741 eurot 33 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo

Süvaoja

Vastustaja

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuni 2022. a

otsus väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada

A.A.

hagi

B.B.

vastu

elatise

suurendamiseks osaliselt. Suurendada B.B.lt A.A.

kasuks Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2018. a

otsusega

tsiviilasjas

nr 2-17-15773 väljamõistetud elatist ning mõista

B.B.lt välja A.A. kasuks alates 11. jaanuarist 2022

156 eurot 77 senti (200 eurot (baassumma) + 43

eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 86 eurot 87 senti

(50%

ühest

kolmandikust

lapsetoetuse

ja

lasterikka pere toetuse summast)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Alates 1. aprillist 2022. a on igakuise elatise suurus

168 eurot 97 senti.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada A.A. hagi osaliselt.

4.2. Suurendada Tartu Maakohtu 22. oktoobri

2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15773

väljamõistetud elatist alates 11. jaanuarist 2022.

4.3. Mõista B.B.lt välja A.A. kasuks igakuine elatis

alates 11. jaanuarist 2022 156 eurot 77 senti (200

eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm

protsenti

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast) – 86 eurot 87 senti (50% ühest

kolmandikust lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse summast), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest

korda

1. aprillil

2022),

lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Alates 1. aprillist 2022. a on igakuise elatise suurus

168 eurot 97 senti.

4.4. Lõpetada elatise arvestamine Tartu Maakohtu

poolt 22. oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-15773

tehtud otsuse alusel.

4.5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba

tasutud

elatise

suurusega,

igakuisest

elatiskohustusest alates 11. jaanuarist 2022 tuleb

arvestada maha B.B. poolt Tartu Maakohtu 22.

oktoobri

2018.

a

otsuse

tsiviilasjas

nr 2-17-15773 alusel tasutud summad.

4.6. Igakuine elatis A.A.le tuleb B.B.l tasuda

hiljemalt elatise maksmise kuu 10. kuupäevaks

C.C.

arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Swedbank

selgitusega „elatis A.A. eest“ .

4.7. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 11. jaanuaril 2022 hagi B.B. (kostja) vastu elatise suurendamiseks kuni

seadusega kehtestatud miinimummäärani, s.o 245 euro 60 sendini. Kohtu selgitustest tulenevalt

vähendas hageja nõuet maakohtu poolt kalkulaatoriga arvutatud miinimumelatiseni (mis oli

maakohtu hinnangul 213 eurot 44 senti) ja palus mõista elatise välja alates hagi esitamisest kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Hageja oli kompromissi korras nõus igakuise elatisega 200 eurot.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt 22. oktoobri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15773

välja elatis 40% igakordsest elatise alammäärast. Käesolevaks ajaks on toimunud mitmeid

muutusi. 2018. aastal käis kostjale üle jõu miinimumsummas elatise maksmine, kuid kostjal on

olnud aega tasuvam töö leida. Lisaks kasvavad lapsel vanusega vajadused ja seetõttu peab

kostja panustama miinimummääras. Kostja ei pea hagejat ülal vahetult.

Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka

õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12). Käesolevaks ajaks on muutunud õiguslik regulatsioon, s.o

1. jaanuaril 2022 jõustus elatise arvutamise osas uus regulatsioon. Perekonnaseaduse (PKS)

§ 2172 lg 2 kohaselt on hagejal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse.

Hageja igakuised kulutused on viiuliõpe 5 eurot ja viiuli rent 3 eurot; sidevahendid 13 eurot ja

arvuti järelmaks 60 eurot; muusikakooli õppetasu 10 eurot; MTÜ XX (tantsutrenn) 15 eurot;

tantsukool MTÜ X 20 eurot; toidukulud 200 eurot; eluaseme kulud 30 eurot; talvel küttepuud

kokku 500 eurot; elekter umbes 50 eurot; riided 60 eurot; sõidukulud 30–40 eurot;

hügieenikulud 15 eurot. Hageja kulutused on tõusnud huviringide, sidevahendi, arvuti

järelmaksu, eluaseme ja toidukulude tõttu. Hageja ema sissetulek on umbes 560 eurot, millele

lisandub riigi poolt makstavad peretoetused kokku 558 eurot 36 senti. Hageja emal on korter ja

auto. Hageja emal on kolm last.

Kostja saab oma nooremale pojale D.D. elatist 292 eurot kuus, mis mõisteti välja lapse emalt.

Kuna mõlemad vanemad on võrdsed, siis peab ka kostja maksma D.D.le elatist 292 eurot.

Seetõttu jääks praegusel juhul hageja kehvemasse olukorda. Kui kostja ei ole suuteline kahte

last ülal pidama, siis peab ta otsima tasuvama töö või võtma teise töökoha juurde.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei suuda maksta rohkem, kui kohtuotsusega väljamõistetud summa, s.o umbes 116 eurot.

Kostjal on veel kaks last (7- ja 18-aastane), noorem laps elab koos kostjaga. Lisaks elavad kostja

juures ka kostja elukaaslase 3 last.

Kostja pangakontole laekub igakuiselt netopalk 533,98–572,34 eurot. D.D. laekub tema ema

poolt kohtutäituri vahendusel igakuine elatis 175 eurot. Lisaks lisandub riiklik toetus 60 eurot.

Robin on erivajadustega laps ning seetõttu tuleb kostjal temaga rohkem tegeleda (sh sõidutada),

mistõttu ei saa kostja ka uut tasuvamat tööd otsida. Eelmise otsuse ajal oli kostja töötu. Ka

kostja enda ja tema teise lapse kulutused on tõusnud huviringide tõttu.

PKS muudatused ei tingi varasema maakohtu otsuse korrigeerimist. Elatise suurendamisest

saaks rääkida tingimustes, mil 2018. a lahendi aluseks olnud asjaolud oleksid tänaseks olulisel

määral muutunud. Praegusel juhul selliseid muudatusi ei esine.

Käesoleval juhul saaks rääkida pigem elatise vähendamisest alla miinimummäära, kuna lisaks

hagejale on kostjal ülal pidada veel 2 last, kellest üks on alaealine ja elab koos kostjaga ja teine

küll täisealine, kuid kostjal on kohustus teda õpingute ajal toetada.

Kuna hageja emal on ülalpidamisel kolm alaealist last, siis laekub talle igakuiselt toetusi 558

eurot 36 senti, millest hageja osa on 1/3, ehk 186 eurot 12 senti. Osa hageja kululiikidest on

ülepaisutatud. Hageja igakuisteks kuludeks on umbes 357 eurot 75 senti. Kui arvestada hageja

osa laekuvatest toetustest maha, siis jääks vanemate kanda 171 eurot 63 senti (357,75–186,12).

Seega on laekuv elatis 116 eurot 80 senti hageja vajaduste katmiseks piisav.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 10. juuni 2022. a otsusega osaliselt, suurendas Tartu

Maakohtu 22. oktoobri 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15773 väljamõistetud elatist alates

11. jaanuarist 2022, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 117 eurot 39 senti alates

11. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10. veebruarini 2032, mis on

55% 213 eurost 44 sendist, mis arvutatakse PKS § 101 järgi (baassumma 200 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3

ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub vastavalt ka PKS § 101

lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. Alates 1. aprillist 2022 on elatise

baassummaks 209 eurot 20 senti, seega kokku elatise miinimum 225 eurot 64 senti, millest 55%

on 124 eurot 10 senti. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatise suurusega, s.t

igakuisest elatiskohustusest alates 11. jaanuarist 2022 tuleb arvestada maha kostja poolt

22. oktoobri 2018. a otsuse alusel tasutud summad. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu

10. kuupäevaks C.C. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank,

selgitusega „elatis A.A. eest“. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad

asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda mh maksete suuruse

muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2).

PKS § 2172 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.

aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda

elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Hageja elatise suurendamise vajadus tulenebki peamiselt õigusliku olukorra muutusest ja ka

hageja vajaduste suurenemisest (toidukulu, riided, huviringid, eluasemekulud jne). Tegemist on

asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise. 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS

muudatuse kohaselt on hagejal õigus taotleda elatise suuruse ülevaatamist (suurendamist) PKS

§ 2172 lg 2 alusel. Eluliselt usutav ei ole kostja väide, et hageja kulud ei ole suurenenud. Kehtiv

elatise otsus on tehtud 2018. aastal, hageja on juba 8-aastane ja käib koolis.

PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Hageja igakuisteks kuludeks on erinevad huviringid: muusikakool õppetasuga 10 eurot (tl 33),

MTÜ XX (tantsutrenn) 15 eurot (tl 34), tantsukool MTÜ X 20 eurot (tl 40). Hageja on märkinud

ka viiuliõppe, kuid tõendit selle kohta esitanud ei ole. Lisaks on hageja kuluks sidevahendid

13 eurot ja arvuti järelmaks 60 eurot. Koolis käiva lapse puhul on arvutikulu, sh internetiteenus

ja telefon, vajalik ning põhjendatud kulu. Toidukulu 200 eurot kuus ühe lapse kohta ei ole

mõistlik ega usutav, arvestades seda, et 4-liikmelise pere toidukulu kuus on umbes 400–500

eurot. Mõistlik toidukulu ühe inimese kohta on umbes 125 eurot kuus. Kommunaalmaksetele

kulub perel umbes 120 eurot (tl 35–36), mis teeb ühe pereliikme kohta 30 eurot (120/4).

Eelnevas menetluses on leitud, et mõistlik kulu on 22 eurot kuus. Elektrit on pere tasunud kõige

rohkem 50 eurot kuus (tl 38), mis teeb u 12 eurot 50 senti kuus inimese kohta (50/4). Hageja

on märkinud, et küttepuid kulub talvel kokku 500 euro ulatuses. Kuigi tõendit selle kohta

esitatud ei ole, on küttepuu kulu maakohtu hinnangul vajalik kulu. Seega küttepuude kulu oleks

umbes 10 eurot kuus ühe inimese kohta (500/12/4). Pangakonto väljavõtetest (tl 64–79)

nähtuvad lastele riiete ost, sh trenniriided. Eelmises menetluses pidas kohus põhjendatuks

riidekuluks 40 eurot kuus ning kohtu hinnangul on praegu 60 eurot kuus riietele mõistlik ja

vajalik kulu, sellele lisandub kulu trenniriietele, mis on hageja väitel umbes 30 eurot aastas, s.o

2 eurot 50 senti kuus. Usutav ja vajalik kulu on sõidukulu 30–40 eurot kuus, mis on tekkinud

hageja võistlustele sõidutamisega. Kulu hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot on mõistlik. Seega

on hageja kuludeks kokku 413 euro kuus, mis on mõistlik ja vajalik, arvestades, et tegemist on

kooliskäiva ja huviringidest osavõtva lapsega.

Alates 2022. a jaanuarist on hageja puhul elatise suuruseks (miinimummääras) 213 eurot 44

senti, mis on maakohtu hinnangul põhjendatud summa. Miinimummääras elatise välja

mõistmisel puudub vajadus hinnata täiendavalt lapse vajadusi. Küll aga peab kohus hindama,

kas esineb alus elatise vähendamiseks allapoole seadusega sätestatud miinimummäära.

Kostja väitel elatisnõude rahuldamise korral summas 213 eurot 44 senti tekiks olukord, mil

kostja teised lapsed osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja. Kostja ülalpidamisel

on lisaks hagejale veel kaks last, kellest üks on alaealine ja elab koos kostjaga ja teine küll

täisealine, kuid kostjal on kohustus teda õpingute ajal toetada (tl 54–55). Kostja esitatud

tõenditest nähtuvalt on kostja teise lapse D.D. tõttu toimunud ümarlaud, kus otsustati, et lapsele

tagatakse koolis õpetamine osaajaga väikestes rühmades, tagatakse eripedagoogiline abi,

lapsevanem teeb kooliga koostööd, laps vajab koolis toetamist ja juhendamist tavapärasest

suuremal määral, lapsevanem läheb lapsega kliinilistele kompleksuuringutele (tl 56–58).

PKS § 102 lg-te 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus

võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Käesoleval juhul esineb PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 esinev tingimus. Arvestades kostja teise lapse

D.D. erivajadusi, on ka lapse isa (kostja) võimalused parema või lisatöö otsimiseks piiratud.

Hageja ema saab riigilt kolme alaealise lapse tõttu toetust kokku 558 eurot 36 senti, seega on

hageja osa sellest 186 eurot 12 senti. Seega vanemate kohustuseks jääb 234 eurot 88 senti

(421–186,12), mis teeb ühe lapsevanema kohta 117 eurot 44 senti.

Arvestades hageja igakuiseid põhjendatud kulusid ning asjaolu, et hageja ema saab

paljulapselise pere toetust, ning seda, et kostjal on erivajadustega laps, kelle tõttu ei saa ta

kergelt töö- ega elukohta vahetada, leidis maakohus, et elatise nõue 213 eurot 44 senti ei ole

põhjendatud. Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt ning kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja elatis 55% PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Ehkki lapse ema saab riigilt paljulapselise pere toetust, on temal ja

kostjal vaid üks ühine laps. Seega elatise miinimumsumma arvestamisel on kohtu hinnangul

põhjendatud lähtuda vaid ühe lapse lapsetoetusest. Samas, kostja kanda jääva elatise

miinimumsumma osa (55%) määramisel on kohus arvesse võtnud ka asjaolu, et hageja vajadusi

on hageja emal võimalik katta lisaks ka paljulapselise pere toetuse arvelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei pea kostja hagejat vahetult ülal. Kostja isegi ei suhtle hagejaga.

Kostja on esikohale seadnud teise lapse D.D.. Kui kostjal on erivajadustega laps, ei panusta

tema lapse ülalpidamisse üksi, vaid ka lapse ema peab lapse ülalpidamisse panustama. Kostja

ei ole tõendanud, kas ja kui palju panustab ema D.D. ülalpidamisse.

Hageja ema teised ülalpeetavad ei ole käesoleva asjaga seotud. Maakohus on ebaõigesti

arvestanud hageja ema teiste ülalpeetavate sissetulekud hageja sissetulekuteks.

Algse elatise väljamõistmisel oli kostja sissetulek miinimumpalk. Elatise suurendamise nõude

esitamise ajaks on hageja ülalpidamiskulud suurenenud. Eluliselt usutav ei ole, et kostja saab

miinimumpalka ja samal ajal on tal ülalpeetavad ja lisaks peab ta ennast ülal pidama. Vähene

sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise tasumisest vabastamiseks.

5. Kostja leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja õige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise suurendamiseks osaliselt, mõistab

kostjalt hageja kasuks välja alates 11. jaanuarist 2022 156 eurot 77 senti (200 eurot

(baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 86 eurot 67 senti (50% ühest kolmandikust lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse summast)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Alates 1. aprillist 2022. a on igakuise elatise suurus 168 eurot 97 senti.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda

mõlemal

vanemal

(Riigikohtu

24. oktoobri

2012. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab

ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, mis lahendati Tartu

Maakohtu 22. oktoobri 2018. a otsusega. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

25. jaanuari 2019. a otsusega muutmata (tl 6–8). Kostjalt on varasema kohtuotsusega välja

mõistetud elatis 40% igakordsest kehtivast elatise alammäärast. Kostja vastavas ulatuses

ülalpidamiskohustust ka täidab.

8. Hageja tugineb nõude esitamisel TsMS §-le 459, mille lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud

kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise

üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud hageja vajaduste suurenemist

(toidukulu, riided, huviringid, eluasemekulud jne), kehtiv elatise tasumise kohustust puudutav

kohtuotsus on tehtud 2018. aastal, hageja on 8-aastane ja käib koolis.

9. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel võtta

aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma (PKS § 101 lg 3).

Perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2022. a PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva

kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

11. jaanuar – 31. märts 2022. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti,

alates 1. aprillist 2022 255 eurot 64 senti.

PKS § 101 lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostja leidis 4. mai 2022. a

menetlusdokumendis (tl 81–82), et hageja ema saab peretoetusi kokku 558 eurot 36 senti,

millest hageja osa on 186 eurot 12 senti ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada.

Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus võttis hagejale elatise

suuruse määramisel arvesse ka hageja ema teistele lastele makstavaid riiklike peretoetusi.

Maakohus käsitles perehüvitise suurust ja selle mõju elatise suurusele otsuse p-des 35–36.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus lasterikka peretoetuse arvestamisel vastuoluline.

Maakohus leidis ühelt poolt otsuse p-s 36, et elatise miinimumsumma arvestamisel on kohtu

hinnangul põhjendatud lähtuda vaid ühe lapse lapsetoetusest, kuid teisalt on kostja kanda jääva

elatise osa määramisel võtnud arvesse ka asjaolu, et hageja vajadusi on hageja emal võimalik

katta lisaks ka paljulapselise pere toetuse arvelt.

Ringkonnakohtu hinnangul saab praeguses asjas hagejale elatise suuruse määramisel

PKS § 101 lg-le 5 tuginedes arvestada mõlema sättes loetletud peretoetusega. Maakohus

tuvastas, et kuna hageja emal on ülalpidamisel kolm alaealist last, siis on tema igakuised

toetused 558 eurot 36 senti, millest hageja osa on 1/3, ehk 186 eurot 12 senti. Hageja ema

igakuisete toetuse hulka kuulub aga ka vajaduspõhine peretoetus, mille suurus on 38 eurot 36

senti kuus kahe ja enama lapsega perele. Nimetatud toetuse arvestamise võimalus

miinimumelatise suuruse määramisel ei ole PKS § 101 lg-s 5 loetletud. Seega on hageja osa

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuses 520/3, s.o173 eurot 33 senti, mis tuleb kostja poolt

makstava elatise suuruse määramisel jagada kahega, s. o 86 eurot 67 senti. Ringkonnakohus

leiab, et kuigi toetuste suurus võib olla erinev lähtudes sellest, kas toetuse saajaks on pere

esimene või kolmas laps, tekib õigus kõrgema toetuse saamisele siiski laste arvu arvestades.

Hageja poolt taotleva elatise miinimumsuurus, arvestades hagejale makstavaid toetusi, oli hagi

esitamise ajal 11. jaanuaril 2022 156 eurot 77 senti ning alates 1. aprillist 2022, kui toimus

esimene PKS § 101 lg-3 nimetatud indekseerimine, 168 eurot 97 senti.

10. Kostja väitel ei ole ta võimeline elatist suuremas summas, kui seni makstud 116 eurot 80

senti maksta.

Üldjuhul ei või igakuine elatis olla väiksem, kui seaduse alusel arvutatud summa (PKS § 101

lg 1). PKS § 102 lg-te 1–2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles

ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses,

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on

kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme

kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hagejale

55% miinimummäärast elatise suuruse määramisel ületanud diskretsioonipiire.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (Riigikohtu

22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-118651, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Vaidlust ei ole, et kostjal on lisaks hagejale ka täisealine õppiv laps E.E. ja alaealine

erivajadustega laps D.D.. Kostja väidetav sissetulek on 533,98–572,34 eurot kuus, s.o

keskmiselt 564 eurot 40 senti kuus (tl 47–53). Kostja on hagile vastu vaieldes leidnud, et ta ei

suuda maksta elatist suuremas ulatuses, kui seni väljamõistetud elatis 116 eurot 80 senti. Seega

tuli kostjal oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1).

Kostja väidab, et tema sissetulekuks on töötasu 533–572 eurot kuus (neto). Kostja pangakonto

väljavõttest nähtuvalt teevad kolmandad isikud kostjale ülekandeid, mille selgitustest ei ole

võimalik tuvastada, millise eesmärgiga on kanded tehtud (nt selgitused „makse“, „makse SEB

rakendusest“). 20. märtsil 2022 on kolmas isik F.F. kandnud kostjale 300 eurot selgitusega

„trepi ettemaks“. Kostja ei ole ülekannete kohta selgitusi andnud. Ringkonnakohtu hinnangul,

arvestades kostja töökohta (puiduala) (tl 43 pöördel) ning F.F. poolt kasutatud makse selgitust

„trepi ettemaks“ ei ole välistatud, et kostja teeb tööd või osutab teenuseid ka oma tulu

deklareerimata. Lisaks on kostja kontole tehtud mitmeid sularaha sissemakseid arvestatavates

summades (nt 700 eurot 3. detsembril 2021, 200 eurot 21. detsembril 2021). Ringkonnakohus

leiab, et kostja sissetulek võib olla suurem, kui tema avaldatu 533–572 eurot kuus (neto) (s.o

keskmiselt 564 eurot kuus).

Kostja ei ole välja toonud, millised on tema ülalpidamiskulud teistele lastele. Tartu

Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2019. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-15773 (tl 6–8) kohaselt kinnitas

kostja viidatud tsiviilasjas, et E.E. elab emaga ning kostja maksab talle elatist 50–100 eurot

kuus. E.E. on saanud täisealiseks. PKS § 98 lg 1 järgi eelistatakse ülalpidamiskohuslase puhul

alaealist last täisealisele lapsele.

Kostja on küll väitnud, et D.D. erivajaduste tõttu ei suuda ta tasuvamat töökohta leida ning tal

tuleb tegeleda lapse erivajadustega, kuid kostja ei ole seejuures esile toonud, millised on D.D.

erivajadustega seotud kulutused või mis on D.D. ülalpidamiskulu suurus. Kostja ei ole väitnud,

et see oleks hageja ülalpidamiskulust suurem.

PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud, kas ja kui palju

panustab D.D. ülalpidamisse tema ema. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see käesoleva asja

lahendamisel tähtsust. Muuhulgas kinnitas kostja, et D.D. emalt laekub igakuine elatis 175

eurot (tl 46), mis nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest (tl 47–53). Tegemist on seega samas

suurusjärgus summaga, mis kulub ka kostjal D.D. ülalpidamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et esineks mõjuv põhjus vähendada elatist

alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat.

11. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Esitatud menetluskulude jaotust

arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke