2-21-2163/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2163

Kohtuasi

Tallinn Shipyard OÜ hagi X vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2160 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinn Shipyard OÜ (registrikood 10329451),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja

vandeadvokaadi abi Kirsi Johanna Koistinen

Kostja

X

(isikukood

XXXXXXXXX,

endine

perekonnanimi X, perekonnanimi korduvalt muudetud,

sünnijärgne perekonnanimi X)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.01.2022 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 5 jätta muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu

otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4).

2. Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Tallinn Shipyard OÜ kanda. X-l puuduvad

hüvitatavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-2163

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn Shipyard OÜ (hageja) esitas 10.02.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama

tema poolt avaldatud ebaõiged faktiväited, tehes AS-ile Postimees Grupp järgneva avalduse:

„Ajakirjanik Y-le antud intervjuus avaldasin mina, X, AS-le Postimees Grupp ebaõigeid

faktiväiteid. Lükkan need väited ümber ja avaldan, et: 1) Tallinn Shipyard OÜ puhastab

laevakeresid liivaasendajaga ehk graanulitega; 2) Stroomi ranna külastajate kopsudesse ei

ladestu tolmu, mis pärineb Tallinn Shipyard OÜ territooriumilt“ (vene keeles: „В интервью

журналистке Y я, X, представил AS Postimees Grupp неверные фактические утверждения.

Я опровергаю эти утверждения и заявляю, что: 1) Tallinn Shipyard OÜ очищает корпуса

судов заменителем песка, то есть гранулами; 2) в легких посетителей пляжа Stroomi не

оседает пыль, исходящая с территории Tallinn Shipyard OÜ“).

Samuti palus hageja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitise 2000 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates varalise kahju

hüvitise välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja endise töötajana AS-ile Postimees Grupp

ebaõigeid faktiväiteid hageja tegevuse kohta laevakerede puhastamisel. Valeväited avaldati nii

ajalehes Postimees kui ka selle eesti- ja venekeelses digitaalses väljaandes. Hageja ei kasuta

laevakerede puhastamiseks kuiva liiva ning hageja tegevusest ei teki tolmu, mis ladestuks

Stroomi rannas inimeste kopsudesse. Hagi esitamise ajaks oli AS Postimees Grupp ebaõiged

faktiväited olulises osas ümber lükanud.

1.2. Kostja õigusvastane tegevus põhjustas vajaduse palgata advokaat ning suhelda

AS-iga Postimees Grupp valeväidete eemaldamiseks. Seetõttu nõuab hageja kostjalt enne

kohtumenetlust tekkinud õigusabikulude hüvitamist 2000 euro ulatuses ja viivist

kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja võttis hagi osaliselt, hageja andmete ümberlükkamise nõude osas õigeks. Kahju

hüvitamise ja viivise nõuded palus kostja jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei andnud ta põhjust pöörduda ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudega kohtu poole. Kostja oleks olnud andmete ümberlükkamise nõude

osas valmis kohtuvälise lahendusega. Mõlemad ebaõiged väited („hageja kasutab laeva kerede

puhastamisel liiva“ ja „ tolm kostja territooriumilt jõuab Stroomi ranna külastajateni“) on juba

ammu enne hagi esitamist (s.o 2020. a oktoobris) Postimehe veebis ja paberversioonis ümber

2-21-2163

lükatud. Hageja ei nõudnud kordagi enne hagi esitamist kostjalt nende väidete ümberlükkamist

AS-i Postimees Grupp ees. Kostja kinnitab, et oleks selleks olnud valmis, on seda telefoni teel

ka teinud ning kostjal ei ole ühtegi vastuväidet, et täpsustus/ümberlükkamine juba Postimehe

veergudel ilmus.

2.2. Kahju hüvitamise nõudele vaidles kostja vastu. Esiteks puudub kostja rikkumise ja hagejal

tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole nõutud kahju põhjustanud, sest kostja ei ole

hagejaga isegi läbirääkimisi pidanud. Hageja kandis õigusabikulud Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ-le seoses kompromissläbirääkimistega AS-iga Postimees Grupp. Kostjalt

ei saa nõuda kulusid, mis tehti suhtluses kolmanda isikuga. Teiseks ei olnud hagejal vajalik

õigusabi kasutada. Hagejal on majasisene jurist, kes oleks saanud oma positsiooni ja selgituse

nii kostjale kui ka AS-ile Postimees Grupp esitada. Hagejal oli alternatiiv lahendada asi kulusid

tekitamata. Kolmandaks ei nõustu kostja ka kahju suurusega. On ebaselge, miks pidi kostja

kandma menetluskulusid, kui kostjaga läbirääkimiseks piisanuks lühikesest selgitusest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2022 hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja

kohustas kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama tema poolt

avaldatud ebaõiged faktiväited ja tunnistas otsuse selles osas viivitamata täidetavaks. Hageja

nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot ja viivise nõude

jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja enda kanda. Kostjal puudusid

menetluskulud.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

ajaleht Postimees (AS Postimees Grupp) avaldas 2.09.2020 ja 8.09.2020 artiklites

„Kas Stroomi randa kanduv liivatolm on ohtlik?“ ja „Oht lähedal: Kas BLRT varjab

õigusrikkumist?“ (vene keeles: „Опасность рядом: BLRT скрывает нарушения

закона?“) vähemalt kaks kostja avaldatud ebaõiget faktiväidet. Nendeks faktiväideteks

on: „Laeva kere puhastatakse kuiva liivaga” (vene keeles: „Корпус судна очищается

сухим песком”; „Heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie

kopsudesse ladestub tolm“ (vene keeles: „В хороший день вы можете лежать на

пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль“);

-

kostja on allikas, kes AS-ile Postimees Grupp ebaõigeid andmeid avaldas;

-

hageja esitas 25.09.2020 AS-ile Postimees Grupp e-kirja teel nõude eespool nimetatud

artiklites sisalduvate valeväidete ümberlükkamiseks. Nõudekirja järgselt muutis ajaleht

Postimees 9.10.2020 artiklite pealkirju;

-

AS Postimees Grupp avaldas mõlema artikli all ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate;

-

artikli „Endine BLRT töötaja rääkis rikkumisest ettevõttes“ all avaldati, et

AS Postimees Grupp lükkab ümber järgnevad väited: „BLRT Grupi tütarettevõttelt

Tallinn Shipyard OÜ kandub liivatolm kindlasti Stroomi randa; ja „laevakere

puhastamiseks kasutatakse kuivliivapritsi“. Artikli „BLRT endine töötaja rääkis

rikkumistest ettevõttes“ (vene keeles: „Бывший сотрудник BLRT рассказал

о нарушениях на предприятии“) all avaldati, et AS Postimees Grupp lükkab ümber

järgnevad väited: „Tallinn Shipyard OÜ puhastab laevakeresid kuiva liivaga“

(vene keeles: „на судоверфи Tallinn Shipyard OÜ корпуса судов очищаются сухим

песком“); ja „heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie

kopsudesse ladestub tolm“ (vene keeles: „В хороший день вы можете лежать на

пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль“).

2-21-2163

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad, hageja

õigusabikulud on tõendatud, andmete avaldaja (kostja) ja ajakirjandusväljaanne (AS Postimees

Grupp) vastutavad samadel alustel, kuid puudub põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal

tekkinud kahju vahel. Hagejal tekkisid kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud seoses ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude esitamisega ja kompromissläbirääkimistega AS-iga Postimees

Grupp, mitte seoses kostja rikkumistega.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse resolutsiooni p-dele 3 ja 5 ning palus

hagi täies ulatuses rahuldada ja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates varalise kahju hüvitise välja mõistva

lahendi jõustumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-t 4;

-

maakohus tuvastas ebaõigesti rikutud kohustuse eesmärgi;

-

maakohus jättis hindamata hageja väited põhjusliku seose kohta õigusvastase teo ja

tekkinud kahju vahel;

-

maakohus jättis hindamata hageja tõendid;

-

maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, kui rahuldas hagi 1/3 ulatuses, kuid jättis

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus

on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas.

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti

VÕS § 127 lg-t 4, kuid täiendab järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb eristada hagejal ebaõigete andmete avaldamise tõttu tal erinevate isikutega

tekkinud erinevaid võlasuhteid (s.o kahju õigusvastasest tekitamisest tekkinud võlasuhe –

VÕS § 3 p 2) ja nende sisu. Kostja tõi menetluses esile, et tema ja AS-i Postimees Grupp

võimalikud rikkumised on oluliselt erineva ulatusega, millega ringkonnakohus nõustub. Kui

hageja heitis kostjale ette kahe ebaõige faktiväite avaldamist (tl 2, p 10), siis AS-i Postimees

Grupp avaldatud 18 ebaõigest väitest 16 ei puudutatud kostjat (vt tl 89 pöördel–90). Sellele ei

ole hageja menetluses vastu vaielnud. Seejuures nähtub AS-i Postimees Grupp 9.10.2020

vastusest, et AS Postimees Grupp võimalikud rikkumised tuginesid teistele allikatele kui kostja

(vt tl 93–94). Nõudekiri ja läbirääkimised AS-iga Postimees Grupp olid seega oluliselt laiemad,

2-21-2163

kuid hagi esemeks olnud kaks ebaõiget faktiväidet (vt tl 92–95). Hageja tegi kulud õigusabile

seoses läbirääkimistega hageja ja AS-i Postimees Grupp vahel, mitte kostja ja hageja vahel.

Läbirääkimiste esemeks oli ajalehes Postimees avaldatu. Kostja avaldatu osas oleks tulnud

esitada nõuded kostja vastu.

9. Hageja väitis hagis, et esitas AS-ile Postimees Grupp 25.09.2020 nõudekirja, mille järgselt

muutis ajaleht Postimees 9.10.2020 artiklite pealkirju (tl 2, p 13). Kostja võttis hageja andmete

ümberlükkamise nõude õigeks kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis (tl 54 pöördel–

55) ja märkis, et on AS-ile Postimees Grupp avaldanud, et kostja väiteid olid ebatäpsed ning et

AS Postimees Grupp on teinud ümberlükkavad avaldused (tl 55, p-d 2.5 ja 2.6 ning tl 69

pöördel, p 2.12). Arvestades eeltoodut, samuti seda, et 25.09.2020 nõudekirjas ei esitanud

hageja kostja vastu ühtegi nõuet (vt tl 87–90, eriti tl 90 p-d 3–5), vaatamata sellele, et kirja

adressaadiks oli lisaks AS-ile Postimees Grupp märgitud ka kostja, ei ole hageja tõendanud, et

AS Postimees Grupp lükkas kostjalt saadud ebaõiged andmed meediaväljaannetes ümber

hageja nõudekirja tõttu.

10. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et

kandis õigusabikulusid seoses kostja tegevusega.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja õigusabikulud tekkisid seoses osundatud

nõudekirja ettevalmistamise ja sellele AS-iga Postimees Grupp järgnenud läbirääkimistega.

Seda on hageja ise apellatsioonkaebuses kinnitanud – apellant ei ole menetluse käigus kordagi

väitnud, et õigusabikulusid oleks kantud mingil muul eesmärgil, kui läbirääkimiste pidamiseks

AS-iga Postimees Grupp (tl 121, p 35 esimene lause). Kostja vastutus hageja ees piirdub tema

enda rikkumisega.

12. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuse väited, et kostja ei ole heastanud AS-i Postimees

Grupp väidetavaid rikkumisi või seisnud kostja õiguste eest kompromissiläbirääkimistel

AS-iga Postimees

Grupp.

Hageja

ei

ole

selliseid

nõudeid

menetluses

esitanud.

Apellatsioonimenetluses vaieldakse üksnes hageja kahju hüvitamise ja viivise nõude üle.

13. Veel väidab hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud ebaõigesti hindamata

kostja väited ja tõendid ning on seetõttu kohelnud pooli ebavõrdselt. Ringkonnakohus hageja

etteheitega ei nõustu. See, et maakohus hageja kahju hüvitamise ja viivise nõudeid ei

rahuldanud, ei tähenda, et maakohus oleks lähtunud asja lahendamisel üksnes kostja väidetest

ja jätnud hageja väited kõrvale. Maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtub tõendite analüüs,

tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused. Maakohus tuvastas küll kostja rikkumise

(AS-ile Postimees Grupp ebaõigete andmete avaldamine), kuid see ei ole piisav, et rahuldada

hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded (vt ringkonnakohtu otsuse eelmised punktid).

14. Millised hageja argumendid ja tõendid põhjusliku seose olemasolu kohta on maakohtul

jäänud hageja väitel analüüsimata ja kuidas see mõjutas maakohtu otsuse seaduslikkust, ei ole

apellatsioonkaebuses esile toodud ega põhjendatud.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka menetluskulude jaotamisel. Hageja

esitas hagiavalduses kaks nõuet – nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamise nõude koos viivise nõudega. Nõuded moodustasid kumbki 1/2 hagist, mitte 1/3,

nagu hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta

leiab, et nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks moodustas 1/3 hagist. Kui hageja on

pidanud silmas, et viivise nõue on eraldiseisev nõue, siis sellega ringkonnakohus ei nõustu.

Viivisenõue on kõrvalnõue, mida tuleb käsitleda koos põhinõudega (s.o kahju hüvitamise

2-21-2163

nõue). Kuigi hageja on viidanud apellatsioonkaebuse p-dele 33–36 ja väitnud, et kostja andis

oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, ei sisaldu osundatud apellatsioonkaebuse punktides

sellekohaseid põhjendusi.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puudutavad hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu