3-22-726/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-726

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.02.2022

otsusele nr 7002110147-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Merili Laansoo

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21.09.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.05.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-726 muutmata.

2. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

3. Tõlkida kohtuotsus kaebajale vene keelde, v.a osad „Asjaolud ja menetluse käik“ ning

„Menetlusosaliste seisukohad apellatsioonimenetluses“.

4. Jätta

apellatsiooniastmes

osutatud

menetlusabi

kulud

riigi

kanda.

Muud

apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-726

2(6)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet määras 16.02.2022 otsusega nr 7002110147-1 X jaoks

turvaliseks päritoluriigiks Moldova (p 1), luges taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 20 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas taotluse tagasi (p 2), luges

taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 1, 6 ja 7 alusel (p 3), tegi taotlejale

ettekirjutuse lahkumiseks Moldovasse vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva (p 4) ning

kohaldas taotleja suhtes sissesõidukeeldu 1,5 aastaks (p 5).

X esitas 22.12.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse, millest nähtuvalt lahkus ta 29.09.2021

Moldovast läbi erinevate riikide Poola, kuhu ta jäi kuni 30.11.2021. Seejärel saabus ta Eestisse.

Taotluse kohaselt elas taotleja Moldovas tunnustamata riigis Transnistria, kus on diktatuur ja

kus teda kiusati taga põhjusel, et ta ei toeta valitsust ning kirjutas sotsiaalmeedias olukorrast

Transnistrias. Ta põgenes valitsuse eest ja soovis Euroopas tööle asuda.

04.01.2022 toimunud vestlusel väitis ta, et Moldovas ei karda ta kedagi, kuid on olnud selliseid

juhtumeid, kus inimesi röövitakse Moldovast ja viiakse tagasi Transnistria alale. Taotleja on

ennekõike Moldova kodanik ja Moldova ametivõimud on seda fakti passi väljastamisega

tunnustanud. Seega on taotleja oma kodakondsusjärgse riigi ehk Moldova kaitse all.

Transnistria on ennast tunnistanud iseseisvaks, kuid ametlikult pole teda riigina tunnustatud.

Kuna taotleja on Moldova kodanik ja Moldova ametivõimude ees ei ole ta hirmu väljendanud,

ei saa Moldova riiki pidada tema tagakiusajaks. Seega ei vasta taotleja VRKS § 4 lg-s 1

sätestatud pagulase mõistele.

Taotleja tõi vestlusel välja, et laadis 2021. a juunis Youtube’ist Odnoklassnikisse Venemaa

ajakirjaniku dokumentaalfilmi Transnistriast. Samuti kuulus ta gruppi, kus räägiti anonüümselt

opositsioonilistest teemadest, sh sellest, et Venemaa väed tuleb Transnistriast välja viia.

Taotleja vastu tundis huvi Transnistria KGB ning kahel korral käidi töökohas tema kappi läbi

otsimas. Taotleja otsustas ise töölt lahkuda ning minna tööle Poola. Pärast viimast vahetust töölt

lahkudes ootas taotlejat KGB ning ütles, et taotleja peaks sotsiaalmeedias vähem kirjutama.

Pärast seda ähvardust lahkus taotleja opositsioonilisest grupist.

Taotleja ütlustes on mõned ebausutavused. Nt tõi ta välja, et kohe pärast video üleslaadimist

tundis KGB tema vastu huvi, ta hakkas kartma ja kustutas kõik oma kirjutised ära. Seega oleks

pidanud eelduslikult kaduma ära vajadus otsida kahel korral läbi tema töökapp. Ei saa välistada,

et KGB huvi või probleemid töökohal olid seotud mingi muu põhjusega kui taotleja kirjutised

sotsiaalmeedias. Võimudekriitilised kirjutised võivad Transnistrias tuua kaasa kinnipidamise ja

vangistuse, kuid taotleja ei väida kordagi, et teda oleks kinni peetud.

Taotleja tõi vestlusel veel välja, et kui ta ei saa Eestis varjupaika, toob ta avalikkuse ette

seadusetuse Transnistrias ja ohverdab teiste nimel oma elu. Selline väide on ülepaisutatud.

Taotleja selline väide oleks mõistetav, kui ta oleks tõesti pühendunud Transnistria poliitikas või

võimusuhetes muutuste toomisele, kuid taotleja on kinnitanud, et soovib eelkõige tööd teha.

Parimal juhul piirdus taotleja võimudekriitiline meelsus anonüümsete postitustega

opositsioonilises grupis, ta ei olnud Transnistrias elades ei poliitik ega muud moodi avaliku elu

tegelane. Kui isikul tekib Transnistria ametivõimudega probleem, on mõistlikuks lahenduseks

Moldovasse elama asumine. Kaebaja puhul pole tõenäoline, et ta võidakse Moldovast röövida.

3-22-726

3(6)

VRKS § 9 lg 6 kohaselt määrab turvalise päritoluriigi PPA. EUAA viimase statistika järgi

kuulub Moldova nende riikide hulka, kust pärit taotlejate kaitse saamise protsent on null.

Moldova on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis. Moldova vastab

turvalise päritoluriigi kriteeriumitele. Seega ei ähvarda taotlejat selles riigis VRKS § 4 lg-s 3

nimetatud tõsine oht. Taotleja ei vaja täiendavat kaitset.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis

viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Põhjendamatust

rahvusvahelise kaitse taotlusest sõltumata on taotlejale põhjendatud teha vabatahtliku

täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus. Isikul ei esine selliseid majanduslikke, sotsiaalseid ega

tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist. Isiku väljasaatmine

Moldovasse ei ole vastuolus VSS §-ga 171. Taotlejal on võimalik lahkumiskohustus täita 15-

päevase lahkumistähtaja jooksul.

Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks, kuid

seda tähtaega võib vastavalt VSS § 74 lg-le 3 lühendada. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse

taotlust kohe, vaid alles siis, kui ta ei saanud Eestis tööd. Tema sõnul ei olnud tal plaanis

rahvusvahelise kaitse taotlust esitada ei Poolas ega Eestis. Seega taotles ta rahvusvahelist

kaitset, kui sai selgeks, et muul alusel ei ole võimalik Eestisse jääda. Sissesõidukeeldu tuleb

kohaldada 18 kuuks. Isik ei ole pannud toime õigusrikkumisi, ta ei ole esitanud valeandmeid

ega võltsinud dokumente. Seega poleks 3-aastane sissesõidukeeld proportsionaalne.

2. X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses PPA 16.02.2022 otsus tühistada ning

kohustada PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.

Transnistrias on tagakiusukartus põhjendatud ning Moldova ei suuda selle ala elanikele

turvalisust tagada. 50-st riigist peavad vaid 4 Moldovat turvaliseks. Euroopa Nõukogu on

tunnustanud Transnistria okupeeritust. PPA jättis tähelepanuta kaebaja väite, et inimesi

röövitakse Moldovast ning viiakse tagasi Transnistria alale. Kaebaja küll ei karda tagakiusamist

Moldova riigivõimu poolt, kuid Moldova ei suuda kaebajat kaitsta Transnistria tagakiusamise

eest.

Iga kord, kui kaebaja teeb mõne postituse sotsiaalmeedias, saab ta oma Viberi kontole

sõnumeid, mis on KGB agentide saadetud. Kaebaja on saanud teada salajase info, et ta on

kuulutatud Transnistrias tagaotsitavaks.

Kaebajaga toimunud intervjuude kvaliteet on kehv, kaebaja ütlusi on moonutatud.

Haldusmenetlus tuleb uuesti läbi viia.

Sisenemiskeeld ei ole põhjendatud. VSS § 29 lg 1 nimetab sissesõidukeelu seadmise alused,

mis ei ole praegusel juhul täidetud. Kui kaebaja saadetakse tagasi Moldovasse, ähvardab teda

tõsine tagakiusamise oht.

3. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade

juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA

16.02.2022 otsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud

viiest põhjusest ning tagakiusamise ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja

on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema

Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu

(VRKS § 4 lg 3).

3-22-726

4(6)

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Moldova kodanik ja ta elas Transnistrias. Kaebaja ei ole

olnud poliitiliselt aktiivne ning on alates 17-aastasest peale töötanud XXX. Transnistria aladel

piiratakse väljendusvabadust ning avalikult ei tohi olla lugupidamatu Venemaa

rahuvalvemissiooni suhtes. 2020. a-st on teada, et Transnistria piirkonnas on kaduma läinud nii

tavalised Moldova kodanikud kui ka Transnistria elanikud. Transnistria ei ole iseseisva riigina

rahvusvaheliselt tunnustatud. Vastustaja määras õigesti turvaliseks päritoluriigiks Moldova

ning leidis põhjendatult, et puuduvad takistused selleks, et kaebaja naaseks oma

kodakondsusjärgsesse riiki vabalt valitud elukohta. Elukoha ja sissekirjutuse puudumine ei ole

selliseks takistuseks. Moldova on kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks kuues Euroopa riigis

ning EUAA statistika järgi ei anta Moldovast pärit inimestele rahvusvahelist kaitset. Seetõttu

ei ähvarda kaebajat Moldovas tagakiusamine ning kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset.

Kaebaja väidab, et on Transnistrias tagaotsitav seoses sellega, et on sotsiaalmeedias jaganud

filmi Transnistriast. Kaebaja esitas kohtule venekeelse tagaotsimiskuulutuse ja foto

venekeelsest dokumendist, millest nähtub kaebaja tagaotsimine. Lisaks on kaebaja esitanud

kuvatõmmised väidetavalt tema ja anonüümse KGB agendi vahelisest vestlusest

sotsiaalmeedias. Nimetatud dokumentide autentsuses ei saa olla kindel, kuid samas ei saa

välistada kaebaja tagaotsimist Transnistrias. Puuduvad tõendid selle kohta, mille eest on

kaebaja Transnistria võimude huviorbiidis. Samas ei ole kaebaja tagakiusamisel Transnistria

isehakanud võimude poolt asjas määravat tähtsust. Isegi juhul, kui kaebajat Transnistrias taga

otsitakse, on tal Moldovas ohutu. Kaebaja väitis 04.01.2021 vestlusel, et Moldova poliitik Igor

Dodon teeb Venemaa võimudega koostööd. Viimastel presidendivalimistel võitis I. Dodonit

endine peaminister Maia Sandu, kes on selgelt Moldova-meelne ja nõuab Venemaa vägede

väljaviimist Transnistriast. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et Venemaa võimud teevad

Moldova võimudega koostööd ning röövivad Moldovast inimesi.

Kaebaja kinnitas 04.01.2022 vestlusel, et Moldovast lahkudes polnud tal kavas taotleda

põgeniku staatust, vaid ta soovis Poolas töötada. Transnistriast lahkudes oli tal juba leping

Poolas töötamiseks sõlmitud. Samas takerdus Poolas töötamine kaebaja sõnul kohapealsesse

asjaajamisse, mis võttis aega kaks kuud, ning tööandja soovitas tal tulla Eestisse. Kaebaja tuli

30.11.2021 Eestisse, kuid tööd ei leidnud ja pöördus 22.12.2021 PPA poole sooviga saada

tööluba. Kui kaebaja sai teada, et tööloa saaks ta vaid lühiajaliselt, esitas ta rahvusvahelise

kaitse taotluse. Pärast Eestis töötamist soovis kaebaja minna Prantsuse Võõrleegioni. Eelnev

näitab, et kaebaja tegelik soov oli leida Euroopas tööd ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas

ta vaid põhjusel, et tal polnud võimalik saada muud viibimisalust. PPA tugines õigesti VRKS

§ 201 p-le 7.

Kuna Moldova on turvaline päritoluriik, ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Kohtuistungil tõi

kaebaja välja, et vajab täiendavat kaitset seoses Ukraina sõjaga ja Venemaa võimaliku

agressiooniga Transnistrias või Moldovas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole täheldada

Ukraina sõja eskaleerumist Lääne-Ukraina suunal.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku

täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Moldovasse vastuolus VSS §-s 171

nimetatud põhimõtetega. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega, tal ei ole siin sotsiaalseid

ega isiklikke sidemeid, elu- ega töökohta ega vara. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt

humaansed kaalutlused), mille tõttu oleks tulnud sissesõidukeeld jätta kohaldamata või selle

kestvust veelgi lühendada. Vastavalt VSS § 28 lg-le 4 ei võta sissesõidukeeld välismaalaselt

õigust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Kui olukord Moldovas peaks muutuma kaebajale

ohtlikuks, on tal sissesõidukeelust olenemata võimalik taotleda esimese turvalise Schengeni ala

riigi piirile jõudes rahvusvahelist või ajutist kaitset.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-726

5(6)

5. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.05.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Nii vastustaja kui kohus jätsid arvesse võtmata, et Moldova ei suuda tagada Transnistria

elanikele turvalisust ega suuda seda teha ka mujal Moldovas. Ligipääsu puudumine

õiguskaitsele on tagakiusamine VRKS § 19 lg 2 p 7 mõttes. 50-st riigist vaid 4 peavad Moldovat

turvaliseks. Vastustaja ja kohus on jõudnud meelevaldsele järeldusele, et see tõendab Moldova

turvalisust, jättes tähelepanuta asjaolu, et 92% Euroopa riikidest pole Moldovat turvaliseks

pidanud. Kohus märkis, et Moldova on ühinenud peamiste inimõigusi käsitlevate

rahvusvaheliste õigusaktidega ja üldjuhul järgib neid. Riiki ei saa kaebaja jaoks turvaliseks

pidada üldiste näitajate alusel, vaid see peab olema turvaline konkreetselt talle. Kuna kohus

möönis, et esineb olukordi, kus inimõigusi ei järgita, pole tõendatud päritoluriigi turvalisus

kaebaja jaoks. Kohus möönis ka, et demokraatlikke valimisi segab Moldovas nii korruptsioon

valitsussektoris kui ka poliitikute ja majandushuvide vahelised seosed ning kriitilised puudused

õigussüsteemis ja õigusriigi toimimises. Sellised süsteemsed puudused ei muutu vaid presidendi

vahetumisega. Asjakohane pole lähtuda EUAA statistikast, sest statistika kajastab juba

möödunud aega, mitte tänast päeva.

VRKS § 201 p 7 kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja

on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitanud.

Vastustaja ei ole täiendava kaitse andmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Vastustaja ei saa

rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega samadel põhjustel nentida täiendava kaitse

puudumise vajadust. Kaebaja on esitanud tõendid, mille järgi satub tema elu Transnistriasse ja

Moldovasse naastes ohtu ning teda ähvardab karistamine tegude eest, mis ei ole demokraatlikes

riikides karistatavad.

6. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes Tallinna Halduskohtu

27.05.2022 kohtuotsusega ning jäädes 16.02.2022 haldusaktis toodud põhjenduste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Apellatsioonkaebuse põhilised seisukohad keskenduvad väitele, et Moldova ei ole turvaline

päritoluriik. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, vaid leiab, et nii vastustaja kui ka halduskohus

on vastupidist igakülgselt põhjendanud.

Vastustaja tõi vaidlustatud haldusaktis välja, et Moldova on kuulutatud turvaliseks

päritoluriigiks kuues Euroopa riigis – Küprosel, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Islandil ja

Šveitsis. Kaebaja on eeltoodust teinud ennatliku järelduse, et kõigi teiste Euroopa riikide jaoks

on Moldova ebaturvaline päritoluriik. Vastustaja pidas silmas turvaliste päritoluriikide

nimekirja VRKS § 91 lg 6 tähenduses, kus mingite üldiste näitajate alusel otsustab riik

ennetavalt, milliseid riike võib üldjuhul pidada turvalisteks. Asjaolu, et mingid riigid ei ole

Moldovat sinna nimekirja lisanud, ei tähenda, et Moldova on automaatselt nende riikide jaoks

ebaturvaline. Nii ei ole näiteks Saksamaa kandnud Moldovat turvaliste päritoluriikide

nimekirja, kuid vastustaja poolt esile toodud statistika järgi ei ole ta teinud ühtegi positiivset

otsust moldovlaste rahvusvahelise kaitse taotluste osas.

Õige pole kaebaja väide, et EUAA statistika pole asjakohane. Kaebaja pole esitanud mistahes

põhjendusi selle kohta, miks on olukord Moldovas sedavõrd muutunud, et varasem statistika ei

ole enam kasutatav.

3-22-726

6(6)

9. Vaidlustatud haldusaktis viidatud rahvusvaheliste vaatlejate raportite järgi esineb Moldova

õigussüsteemis probleeme, kuid ühestki raportist ei nähtu, et need tooksid kaasa oma

kodanikkonna kohtlemise viisil, mis kvalifitseeruks VRKS § 4 lg-tes 1 ja 3 toodud

tagakiusamiseks või tõsiseks ohuks. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et temal endal puuduvad

Moldova riigivõimudega mistahes negatiivsed kokkupuuted ning ta ei karda tagakiusamist

Moldova võimuorganite poolt.

10. Paljasõnaline on kaebaja väide, et tagakiusamine seisneb ligipääsu puudumises

õiguskaitsele (VRKS § 19 lg 2 p 7), sest Moldova ei suuda teda kaitsta Transnistria omavoli

eest. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid vastustaja ja halduskohtu seisukohale, et kuigi

välistada ei saa, et teatud juhtudel võidakse inimesi Moldovast röövida, puudub kaebaja

tegevusel selline mõõde, mis õigustaks taolist kartust ka kaebaja puhul. Kaebaja ei ole olnud

poliitiliselt aktiivne, ta ei ole avaliku elu tegelane. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

kaebaja puhul ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et Transnistria ametivõimudel võib

olla huvi kaebaja Moldova territooriumilt röövida.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli selgelt

põhjendamatu (VRKS § 201).

12. Vastustaja on täiendava kaitse andmata jätmist piisavalt põhjendanud. Kuna vastustaja

määratles juba pagulasseisundi tuvastamise menetluses Moldova turvalise päritoluriigina, ei

pidanud ta hakkama täiendava kaitse andmise üle otsustades kõike üle kordama. Kaebaja on

esitanud tõendid üksnes selle kohta, et tema elu või tervis võivad olla ohus Transnistias.

Moldova osas sellised tõendid puuduvad.

13. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas pole apellatsioonkaebuses halduskohtu

otsusele vastuväiteid esitatud, mistõttu ei peatu ringkonnakohus nendel küsimustel lähemalt.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Kaebajale osutatud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)