3-20-2099/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2099

Haldusasi

Marnik OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.08.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/044433-32 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Marnik OÜ, esindaja JU

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marnik OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

23.09.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marnik OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

03.12.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2099 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-2099

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet nõudis 13.08.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/044433-32 Marnik

OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud enammakse 16 817,01 eurot ning kohustas Marnik

OÜ-d tasuma 12 313,58 eurot. Maksuotsuse lahutamatu osa on 25.05.2020 kontrolliakt nr

12.2-3/044433-29.

Marnik OÜ deklareeris perioodil aprill – august 2018 sisendkäibemaksu kokku 41 752,10

eurot, millest 29 130,59 eurot oli Nanikmar OÜ (kustutatud 10.09.2018) arvetel nr 180427,

1805015, 1806012, 1800723 ja 1898013 KMD INF B osas märgitud käibemaks. Maksuhaldur

ei seadnud kahtluse alla arvetel märgitud kauba olemasolu, kuid tuvastas maksumenetluses, et

Marnik OÜ-l puudus õigus nendel arvetel märgitud käibemaksu mahaarvamiseks, sest osales

teadlikult tehinguahelas, kus pandi toime maksupettus.

Maksuhaldur edastas Nanikmar OÜ-le korduvalt korraldusi esitada tehinguid puudutavad

dokumendid, kuid korraldused jäeti täitmata. Kuni 17.08.2018 oli Nanikmar OÜ juhatuse

liige NŠ, kes ei suutnud anda adekvaatseid selgitusi äriühingu majandustegevuse kohta. Kohe

peale maksukontrolli alustamist müüdi Nanikmar OÜ probleemsete äriühingute likvideerijale

SA-le. Juhatuse liikme vahetuse eesmärk oli takistada nii Marnik OÜ kui ka Nanikmar OÜ

maksumenetlusi ja varjata tegelikke asjaolusid. Raamatupidamise dokumente ei antud uuele

juhatusele liikmele üle.

Marnik OÜ juhatuse liige AŠ (NŠ abikaasa) omas kontrolli Nanikmar OÜ tegevuse üle.

Nanikmar OÜ kohta kogutud andmete kohaselt oli äriühingu kontaktisikuks korduvalt

märgitud AP, mis oli maksuhalduri hinnangul AŠ varjunimi. Varem toimunud kontrolli

käigus saatis AŠ 19.07.2018 e-kirja aadressilt XXX, kus kirjale oli alla kirjutanud AP. AP

nimelist isikut ei esinenud AŠ äriühingutega ega Nanikmar OÜ-ga seotud isikute hulgas ega

ka äriühingute töötamise registris märgitud isikute hulgas. AP nimelisi isikuid on

rahvastikuregistri kohaselt niivõrd palju, et konkreetset isikut ei ole võimalik kindlaks teha.

Usutavasti valitigi antud nimi sel põhjusel varjunimeks.

AŠ-l oli ajavahemikul 13.06.2017–14.08.2018 Nanikmar OÜ SEB pangakonto internetipanga

kasutamisõigus. Ta on edastanud Nanikmar OÜ nimel dokumente. NŠ eitab alusetult oma

abikaasa osalust Nanikmar OÜ-s.

Kuna NŠ ja AŠ olid tehingute tegemise ajal abikaasad, andis see reaalse võimaluse

maksupettuse toimepanemiseks. Nanikmar OÜ jättis Marnik OÜ-le müüdud kaubalt

käibemaksu tasumata. Marnik OÜ sai maksueelise, kuna küsis arvetel märgitud käibemaksu

riigilt tagasi. Nanikmar OÜ esitas KMD-d moel, kus käibelt tasumisele kuuluv käibemaks ja

soetuselt maha arvatav käibemaks on peaaegu võrdsed, mille tulemusena ei tule riigile

käibemaksu sisuliselt maksta. Selline käibedeklaratsioon on iseloomulik reaalselt

mittetegutsevale äriühingule.

Nanikmar OÜ aprill – august 2018 KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksust oli 15 238,32

eurot isikustamata, mille tulemusel vähenes Nanikmar OÜ tasumisele kuuluv käibemaks.

Nimetatud käibemaks koosnes üksnes müügist Marnik OÜ-le, kes küsis sama perioodi eest

riigilt tagasi sisendkäibemaksu 16 817,01 eurot. Seega on tehingutest kasu saanud Marnik

OÜ. Deklareerides isikustamata soetuse käibemaksu 15 238,32 eurot, oleks Nanikmar OÜ

pidanud sel perioodil Eesti äriühingutelt soetama kaupu või teenuseid 91 429,97 euro

väärtuses, mida tegelikult ei toimunud.

Marnik OÜ ei tasunud Nanikmar OÜ-le kogu soetatud kauba eest. Arvete alusel soetati kaupa

kokku 174 783,54 euro eest. Samas müüs Marnik OÜ ise Nanikmar OÜ-le erinevaid

elektroonikakaupu kokku 73 981,98 euro eest. Marnik OÜ tasus Nanikmar OÜ-le 20.04.2018

17 910,58 eurot, 21.06.2019 20 000 eurot ning 18.07.2018 35 108,84 eurot, kuid ükski

3-20-2099

3(7)

pangaülekanne pole seostatav konkreetse arvega, vaid maksekorralduses on üldsõnaliselt

kajastatud võla tasumist. AŠ vastuse kohaselt ei ole Marnik OÜ Nanikmar OÜ-le võlgu. NŠ ei

andnud maksuhaldurile sisulist vastust. Maksuhalduri arvestuse järgi on aga jäänud tasumata

47 091,52 eurot. Eeltoodu viitab samuti asjaolule, et Nanikmar OÜ on Marnik OÜ kontrolli

all.

Kuna Marnik OÜ soetas EL-st pärit kauba läbi Nanikmar OÜ, sai ta maksueelise Nanikmar

OÜ arvetel märgitud käibemaksu näol kokku 29 130,59 eurot. Kaupa ise soetades poleks

sellist võimalust tekkinud. Nanikmar OÜ müügilt tekkinud käibemaksu riigile ei tasunud.

Marnik OÜ sai kooskõlastatud käitumise tulemusel maksueelise, pannes toime

käibemaksupettuse. Kuna Nanikmar OÜ oli AŠ kontrolli all, pidi Marnik OÜ teadma, et

Nanikmar OÜ vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksu isikustamata soetusega. AŠ on

varem käitunud sarnaselt. Kui maksuhaldur alustas 13.10.2017 Anmarna OÜ kontrolli,

võõrandas AŠ äriühingu 02.11.2017 LD-le, kes on probleemsete äriühingute likvideerija AV

abikaasa.

2. Marnik OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 25.09.2020

vaideotsusega nr 6-1/4715-13 rahuldamata.

Vaide esitaja ei eita, et AP on varjunimi, kuid väidab, et seda kasutas DŠ, täpsustamata, mis

sidemed on DŠ-l Nanikmar OÜ-ga. Kinnitusest, et DŠ-l puudub seos Marnik OÜ-ga, ei piisa

maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks. AŠ on ise kasutanud AP nime maksuhalduriga

suhtlemisel ning ei ole usutav, et kõneksoleva e-kirja saatis AŠ asemel hoopis keegi DŠ.

3. Marnik OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 13.08.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/044433-32 tühistamiseks.

Õige pole maksuhaldur seisukoht, et kaebaja juhatuse liige AŠ omas kontrolli Nanikmar OÜ

tegevuse üle. Kaebaja ja Nanikmar OÜ kasutasid äritegevuseks küll samu ruume ja vahel ka

samu sidevahendeid, kuid lähtusid seejuures vaid majanduslikest kaalutlustest. Nanikmar OÜ

kontaktisikuks oli märgitud AP, kuid seda nime kasutas DŠ, kes ei ole kaebajaga seotud. AŠ

ei kasutanud Nanikmar OÜ internetipanga kasutusõigust.

Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et Nanikmar OÜ on kõik maksud tasunud. Seega ei ole

maksupettust toimunud. Nanikmar OÜ majandustegevus ei puutu kaebajasse. Maksuhalduril

on vaid põhjendamatud kahtlused.

Maksuhaldur ei arvestanud sellega, et kaebaja mitte üksnes ei ostnud Nanikmar OÜ-lt kaupu,

vaid ka müüs kaupu Nanikmar OÜ-le, mille tulemusena vähenes maksukohustus 12 330,33

euro võrra.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses ja vaideotsuses

toodud seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et pettuste puhul, kus kaupade ühendusesisesel

soetamisel on tehingute ahelasse kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul

käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel

sisendkäibemaksu maha arvata. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja

teadis, et müüja jätab arvel märgitud käibemaksu riigile üle kandmata (Riigikohtu 27.01.2016

otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16-17 ja 28).

Maksuhaldur asus põhjendatult seisukohale, et kaebajal puudus õigus arvestada perioodi aprill

kuni august 2018 KMD-del sisendkäibemaksu Nanikmar OÜ arvete nr 180427, 1805015,

1806012, 180723 ja 1898013 alusel, kuna kaebaja ei ole heauskne ostja. Maksueelise saamise

3-20-2099

4(7)

eesmärgil vormistas kaebaja EL-st kaupade soetamise Nanikmar OÜ kaudu viisil, kus

Nanikmar OÜ ei täitnud kaupade kaebajale võõrandamisest tulenevat käibemaksukohustust,

kuid sellele vaatamata kasutas kaebaja võimalust arvestada Nanikmar OÜ arvete alusel

sisendkäibemaksu.

Kuivõrd maksupettuste konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril praktikas raske ja tihti

ka võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, kinnitavad väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis. Maksumenetluses piisab maksuhalduri seisukohtade tõendamisel

mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (Riigikohtu 04.06.2013

otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Osavõtt maksupettusest võib kohtupraktika kohaselt seisneda

eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas

käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all,

eelneval kokkuleppel või teadmisel. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata

mitmesugused asjaolud, nt ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased

suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust

korraldavate isikutega (Riigikohtu 20.01.2010 otsus nr 3-3-1-74-09, p 10).

Praeguses asjas viitab maksupettuse toimepanemisele eelkõige maksumenetluses tuvastatu,

mis annab alust järelduseks, et Nanikmar OÜ tegutses kaebaja juhatuse liikme AŠ kontrolli

all. Vaidlus puudub, et mõlema äriühingu juhatuse liikmed olid tehingute tegemise ajal

abikaasad, äriühingud kasutasid ühiseid kontoriruume ja sidevahendeid ning kaebaja juhatuse

liige AŠ-l oli ajavahemikul 13.06.2017–14.08.2018 Nanikmar OÜ SEB internetipanga

kasutajaõigus. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja juhatuse liige tegeles Nanikmar OÜ nimel

EL-i liikmesriikidest kauba tellimise ja vastuvõtmisega. Nt Läti äriühingult SIA Flora saadud

vastuse kohaselt saatis AŠ 06.11.2017 hinnataotluse Nanikmar OÜ nimel e-posti aadressilt

KKK aadressile FFF. Poola äriühingult Multisort Elektronik Spõlka Z Organiczona

Odowedzalnošcia saadud vastuses oli märgitud Nanikmar OÜ nimel kauba kättesaajaks 40

korral Shevljakov ja 1 korral AŠ. Leedu äriühingu UAB Elso Grupe kõigil arvetel on

äriühingu aadressiks märgitud Kalevipoja 12-13, 13625 Tallinn, mis on olnud AŠ äriühingute

Yaxart OÜ ja Anmarna OÜ juriidiline aadress. Samuti puudub vaidlus, et Nanikmar OÜ

varjas EL-i liikmesriikidest kauba soetamisel kontaktisikut või kauba vastuvõtjat varjunime

AP taha.

Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et AP on kaebaja juhatuse liikme AŠ varjunimi.

Nanikmar OÜ dokumentides kasutati koos AP varjunimega kaebaja telefoninumbrit.

Küsimusele, mis seos on kaebajal AP-ga, on kaebaja keeldunud vastamast viitega

põhiseaduse (PS) §-le 22. Nanikmar OÜ endine juhatuse liige ei suutnud maksuhaldurile

antud selgitustes meenutada, kuidas on AP seotud Nanikmar OÜ-ga. Arvestades, et tehingute

ajal olid kaebaja ja Nanikmar OÜ juhatuse liikmed abikaasad, kinnitab asjaolu, et NŠ-le ei

meenu kauba soetamisdokumentides märgitud kontaktisiku või kauba vastuvõtja varjunime

taha peituv isik, seda, et ta ei soovi paljastada oma abikaasa seotust Nanikmar OÜ-ga.

Vahetult pärast Nanikmar OÜ suhtes maksukontrolli alustamist vahetus äriühingu juhatuse

liige ning äriühing kustutati äriregistrist. Kui Nanikmar OÜ-l poleks maksuhalduri eest

midagi varjata, poleks sellist käitumist järgnenud. Samuti oleks tavapäraste ja läbipaistvate

tehingute puhul Nanikmar OÜ esitanud maksuhaldurile nõutud dokumendid.

Usaldusväärne ei ole kaebaja väide, et AP varjunime taga varjas end isik nimega DŠ. Kui

tegemist oleks reaalselt Nanikmar OÜ nimel tegutsenud isikuga, pole eluliselt usutav, et

selline isik ei meenunud Nanikmar OÜ juhatuse liikmele. Kaebaja esitas selle väite alles

vaidemenetluses ning isiku tuvastamist võimaldava isikukoodi alles kohtumenetluses.

Arvestades, et kõnealust varjunime on kasutanud ka kaebaja ja Nanikmar OÜ dokumentides

on kasutatud seda koos kaebaja äriregistrisse kantud telefoninumbriga, pidi kaebaja olema

3-20-2099

5(7)

varjunime taha peituvast isikust teadlik juba maksumenetluse ajal. Kui DŠ puhul oleks

reaalselt tegemist sellise isikuga, kellele teadaolevad asjaolud saanuks kinnitada tehingute

toimumist, puudunuks kaebajal mistahes põhjus seda maksuhalduri eest varjata. Samuti on

kaebaja jätnud selgitamata, mis põhjusel esineb lisaks AP varjunimele Nanikmar OÜ kauba

EL-i liikmesriikidest soetamise dokumentides ka kaebaja juhatuse liikme nimi ning mis

põhjusel omas ta Nanikmar OÜ internetipanga kasutusõigust. Seega, isegi kui varjunime AP

kasutas ka DŠ või veel keegi, ei saa sellest järeldada, et AŠ seda varjunime ei kasutanud.

Koosmõjus eeltooduga viitab pettusele ka asjaolu, et kontrollida ei ole võimalik Nanikmar

OÜ deklareeritud andmete õigsust. Nanikmar OÜ vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu

isikustamata soetusega ega ole maksuhaldurile esitanud 2018. a aprilli kuni augusti KMD-de

aluseks olevaid tõendeid. Seega on võimalik, et Nanikmar OÜ on tasunud käibemaksu vähem,

kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas. Kaebaja väide, et Nanikmar OÜ poolne võimalik

maksude tasumata jätmine teda ei puuduta, on ekslik olukorras, kus tuvastatud asjaoludest

saab kogumis järeldada, et Nanikmar OÜ oli kaebaja juhatuse liikme kontrolli all.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, nagu pidanuks maksuhaldur vähendama kaebajale

maksuotsusega määratud käibemaksusummat Nanikmar OÜ-le müüdud kauba käibemaksu

võrra. Küsimus Nanikmar OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamise õiguspärasusest ei

ole kuidagi seotud kaupadega, mille kaebaja on müünud Nanikmar OÜ-le.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Marnik OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 otsus tühistada

ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus tegi otsuse, tuginedes vaid maksuhalduri püstitatud oletustele ja kahtlustele,

jättes arvesse võtmata, et maksuhaldur ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi

tõendit. Kohus ei arvestanud, et praeguses asjas on mõlemad äriühingud kõik maksud

maksnud. Maksuhaldur ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et kaebaja ostis Nanikmar OÜ-lt

kaupa. Vastupidi, maksuhaldur ei seadnud kauba olemasolu kahtluse alla.

Halduskohus leidis vääralt, et Nanikmar OÜ pole oma käibemaksukohustust täitnud.

Nanikmar OÜ-l puuduvad maksuvõlad.

Halduskohus sedastas, et maksupettuse kohta on raske otseseid tõendeid esitada, jättes aga

arvestamata HKMS § 56 lg-d 1 ja 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) annab

ammendava loetelu tõenditest ning loetelus pole sellist tõendit nagu põhjendatud kahtlus.

Kohtu järeldus, et kaebaja juhatuse liige oli mingil viisil ka Nanikmar OÜ juhtija, tugineb vaid

oletustele ega oma asjas mingit tähtsust. Kui mingi maksupettus ongi toime pandud, sai seda

teha vaid Nanikmar OÜ, kuid selles osas pole maksumenetlust läbi viidud. Ei ole võimalik

tuvastada asjaolu, et kolmas isik on ettevõtet juhtinud, kui seda ettevõtet pole isegi

kontrollitud.

Ka kaebaja müüs Nanikmar OÜ-le kaupu. Seega on asjas tõendatud, et kaebaja ja Nanikmar

OÜ vahel toimus majandustegevus. Ei ole võimalik, et osa tehinguid tehti ühe isiku kontrolli

all, aga osa mitte. Pole eluliselt usutav, et isik, kes tegeleb maksupettusega, vähendab

põhjendamatute tehingutega oma kasumit.

7. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsusega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2099

6(7)

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus ja maksuhaldur on õigesti leidnud, et Nanikmar OÜ oli kaebaja ja tema

juhatuse liikme AŠ kontrolli all ning soetades Nanikmar OÜ-lt kaupa ja arvates Nanikmar OÜ

arvete alusel sisendkäibemaksu maha, oli kaebaja teadlik, et Nanikmar OÜ ei kanna

müügiarvetele lisatud käibemaksu riigile üle.

Eeltoodud järeldus ei põhine pelgalt maksuhalduri ja halduskohtu oletustel, vaid asjas kogutud

tõenditel. Viidates maksupettuste konspiratiivsele iseloomule ning asjaolule, et maksupettuse

kohta on otseseid tõendeid tihti raske leida, ei rikkunud halduskohus HKMS § 56 lg-id 1 ja 2

ega TsMS-i asjakohaseid sätteid. Halduskohtu seisukoht ei tähendanud seda, et asjas tõendid

puuduvad, vaid kohus selgitas, et reeglina puuduvad sellised otsesed tõendid, kust nähtub

vahetult maksupettuse toimumine. Samas võib maksupettus olla tuvastatav ka kaudsete

tõenditega ning asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates (HKMS § 61 lg-d 1 ja 2).

Kaebaja viidatud põhjendatud kahtlus ei ole eraldiseisev tõendi liik, vaid see seondub kohtu

poolt tõenditele ja poolte väidetele antud hinnanguga.

10. Asjaolu, et vaidlusaluste arvete puhul on tuvastatud maksupettuse toimepanemine, ei

tähenda, et kõik kaebaja ja Nanikmar OÜ vahel toimunud tehingud olid näilikud.

Maksusumma määramise aluseks on olnud üksnes konkreetsed 5 arvet. Ka isiklikud seosed

äriühingute juhatuse liikmete vahel ei ole iseenesest lubamatud, kuid sellised seosed ei tohi

viia maksukuritarvitusteni. Seetõttu pole käesoleva vaidluse kontekstis määrav, kas kaebaja ja

Nanikmar OÜ vahel on toimunud veel mingeid tehinguid.

11. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul määrav, et KMD-de

järgi puudus Nanikmar OÜ-l võlgnevus maksuhalduri ees. Et maksukohustust vältida, kattis

Nanikmar OÜ vaidlusaluste kaupade müügist tekkinud käibemaksukohustuse valdavas osas

isikustamata soetusega. Kuna Nanikmar OÜ ei teinud maksuhalduriga koostööd, jättes

asjakohased korraldused täitmata, puudus maksuhalduril võimalus kontrollida, kas äriühing

oli vaidlusalusel perioodil ka tegelikult soetanud kaupu ja teenuseid 91 429,97 euro eest.

Maksuhaldur luges selle põhjendatult mitteusutavaks, arvestades, et äriühingu pangakontolt ei

nähtunud kaardimakseid, mis võiksid olla isikustamata soetuse põhjuseks, samuti ei võetud

selleks pangakontolt välja sularaha ning ükski äriühing ei deklareerinud müüki Nanikmar OÜ-

le (vt kontrolliakti p 1.2.1.2 f).

12. Halduskohus ja maksuhaldur on igakülgselt põhjendanud, millistest tõenditest ja

asjaoludest nähtub, et Nanikmar OÜ oli kaebaja juhatuse liikme AŠ kontrolli all.

Ringkonnakohus ei korda vastavat analüüsi. Samuti pole apellatsioonkaebuses esitatud

väiteid, mis oleksid varem jäänud tähelepanuta.

13. Selleks, et anda hinnangut Nanikmar OÜ tegevusele, ei pidanud maksuhaldur läbi viima

eraldiseisvat maksumenetlust. Maksuhaldur alustas Nanikmar OÜ maksukontrolli 08.08.2018,

NŠ võõrandas äriühingu 17.08.2018, s.o vahetult pärast maksumenetluse alustamist, ning uus

juhatuse liige kustutas äriühingu registrist 10.09.2018. Nõutud dokumente ei esitanud

maksuhaldurile äriühing ega pärast äriühingu registrist kustutamist NŠ. Taoline käitumine oli

selgelt juhitud soovist takistada maksumenetluse läbiviimist. Samas on Marnik OÜ jätkuvalt

tegutsev äriühing ning maksuhalduril on õigus kontrollida kaebaja ja Nanikmar OÜ vahel

toimunud tehinguid.

Egaõige on kaebaja seisukoht, et maksukohustus oleks pidanud tekkima Nanikmar OÜ-l.

Maksumenetluses leidis tuvastamist, et maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekkimise näol sai kaebaja. Kui kaebaja oleks ise vahetult soetanud kauba ühendusesiseselt,

poleks tal pöördmaksustamise tõttu seda õigust tekkinud. Kuna Nanikmar OÜ tegutses AŠ

3-20-2099

7(7)

kontroll all, oli kaebaja ka teadlik asjaolust, et Nanikmar OÜ jätab kauba kaebajale

võõrandamisel deklareeritud käibemaksu tasumata. Seeläbi pani kaebaja toime maksupettuse

ning 13.08.2020 maksuotsus on õiguspärane.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksupettusega saaks olla tegemist vaid juhul,

kui kaupa poleks liikunud. Kaebajale ei ole maksuotsusega tasumiseks määratud tulumaksu.

Maksuhaldur on üheselt möönnud, et kaup oli olemas, kuid leidnud, et Nanikmar OÜ

väljastatud arvete alusel ei olnud kaebajal õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest kaebaja

teadis, et Nanikmar OÜ on tehingute ahelasse kaasatud vaid variühinguna, kes jätab

käibemaksu riigile tasumata (vt ka halduskohtu otsuse põhjendava osa p 7.1).

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)