2-17-5467/221 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-5467

Kohtuasi

HR avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja tehnorajatise talumiseks nõusoleku

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Baltic Money OÜ määruskaebus

VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN ja EESTI

RAHVUSVAHELISTE

AUTOVEDAJATE

ASSOTSIATSIOONI määruskaebus

HR vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja HR (endise perekonnanimega R, isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Kuldar-Jaan Torokoff ja Margus Kõiva

Puudutatud isik I VM (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II AM (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jaanus Krevald

Puudutatud isik III VT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV HR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik V EP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

VI

TURBOREKS

GRUPP

OÜ

(registrikood 11544708)

Puudutatud isik VII LK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VIII KR (LN õigusjärglane, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IX IR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik X KK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XI MK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XII ET (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIII KN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIV EESTI RAHVUSVAHELISTE

AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOON (registrikood

80013850) lepinguline esindaja Krista Paal

Puudutatud isikute I, III–XIV lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Triipan

2-17-5467

Puudutatud isik XV Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu) lepinguline esindaja TP

Puudutatud isik XVI MT (isikukood XXXXXXXXX) ja

KT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XVII PK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XVIII LR (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIX EA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XX PT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXI GK (isikukood XXXXXXXXX) ja

KM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXII DV (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXIII

HN

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXIV ML (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXV AJ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXVI IM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXVII IL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXVIII

KT

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXIX TT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXX KM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXXI JM (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXXII

TR

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXXIII

NR

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXXIV

AK

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXXV MK (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudututatud

isik

XXXVI

TK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XXXVII

Osaühing

SUMARI

Investeeringud

(registrikood

12300204),

seaduslik

esindaja ME

Puudutatud

isik

XXXVIII

MR

(isikukood

XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XXXIX HA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XL IV (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLI MT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLII RA (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLIII OÜ NORDEKIVI (registrikood

11441523), seaduslikud esindajad RT ja ST

Puudutatud isik XLIV LN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isiku

XLV

NN

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLVI GK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLVII JI (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLVIII VI (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XLIX JS (isikukood XXXXXXXXXX)

2-17-5467

Puudutatud isik L KA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik LI IS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LII KP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LIII EK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LIV ET (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LV KP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LVI TB (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LVII OÜ Lilto Kinnisvara (registrikood

10823978), seaduslik esindaja AK

Puudutatud isiku LVIII OÜ Aberratio (registrikood

11661087), seaduslik esindaja KP

Puudutatud isik LIX ED (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Puudutatud isik LX PR (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXI KS (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXII MS (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXIII AI (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXIV VN (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXV JE (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXVI MS (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXVII RP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXVIII LB (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXIX SI (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXX AF (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXXI SJ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXXII MJ (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXIII

AB

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXIV

ER

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXXV TM (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXXVI KS (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXVII

LE

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXVIII

LK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik LXXIX GT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXX

AÕ

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXI

LN

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXII

JN

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXIII

AV

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXIV

KT

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXV

JB

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

2-17-5467

Puudutatud

isik

LXXXVI

AB

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXVII

ŠK

(isikukood

XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXVIII

GH

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

LXXXIX

EL

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XC MP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCI HT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCII PB (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCIII LP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCIV HK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

XCV

VK

(VH)

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCVI NK (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCVII HF (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik XCVIII PT (sünd. XX.XX.XXXX)

Puudutatud isik XCIX LT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik C PP (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CI MK (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CII

Hooneühistu

Liivalaia

26a

(registrikood 12595174), seaduslikud esindajad KS, MS,

MK

Puudutatud isik CIII JB (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CIV Osaühing Minkon (registrikood

10098454), seaduslikud esindajad AK ja JK

Puudutatud isik CV MK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CVI IP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CVII SU (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CVIII VB (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CIX JJ (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CX JG (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXI Osaühing KORDING (registrikood

10042755), seaduslik esindaja JS

Puudutatud isik CXII JL (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXIII JL (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXIV IK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXV AK (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXVI JK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXVII AI (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXVIII KS (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXIX

AG

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXX VL (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXI

OSAÜHING

FOREXAL

(reistrikood 10363198), seaduslikud esindajad VL ja ÜR

Puudutatud isik CXXII SP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXIII JO (isikukood XXXXXXXXXX)

2-17-5467

Puudutatud

isik

CXXIV

HA

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXV TA (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXVI

MA

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXVII

HM

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXVIII

AA

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXIX MM (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXX JW (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXXI IS (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXII

ID

(D)

(isikukood

XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXIII

RK

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXIV

ÜV

(isikukood

XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXV

SK

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXXVI ZV (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXXXVII JT (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXVIII

TU

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXXXIX

AL

(isikukood

XXXXXXXXXX) ja AL (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXL KB (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLI VL (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLII MA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLIII MR (isikukood XXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLIV VR (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLV MR (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLVI TM (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXLVII

DM

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CXLVIII

MM

(isikukood

XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CXLIX HA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CL TP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLI ZD (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLII JV (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLIII RA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLIV AA (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLV ML (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLVI OE (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CLVII

AR

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLVIII IP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLIX EL (isikukood XXXXXXXXXX)

2-17-5467

Puudutatud isik CLX DW (sündinud XX.XX.XXXX)

Puudutatud isik CLXI JW (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXII KV (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXIII PV (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXIV JS (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXV SS (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXVI MS (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CLXVII

EU

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

CLXVIII

AS

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXIX VP (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXX VK (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXXI Tehnohaldus OÜ (registrikood

12077491), seaduslik esindaja KP

Puudutatud isik CLXXII Baltic Money OÜ (registrikood

10758956), lepinguline esindaja Kaspar Koppel

Puudutatud isik CLXXIII OÜ Amber Shark (registrikood

10635946), seaduslikud esindajad IB ja AG

Puudutatud isik CLXXIV IB (isikukood XXXXXXXXX)

Puudutatud isik CLXXV Real investor OÜ (endine Real

Invest Group OÜ, registrikood 10791116), seaduslik

esindaja RR

Puudutatud isik CLXXVI L.T. Baltic Impex OÜ

(registrikood 10957391), seaduslikud esindajad LT ja ST

Puudutatud isik CLXXVII Aktsiaselts Tallinna Soojus

(registrikood 10026398), seaduslik esindaja KK

Puudutatud

isik

CLXXVIII

VP

(isikukood

XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määruse resolutsiooni p-s 2

määratud juurdepääsu tingimusi vastavalt tervikresolutsiooni p-le 2.2. Täiendada

resolutsiooni

p-e

ja

seoses

kinnistusraamatu

kandega

vastavalt

tervikresolutsiooni p-dele 2.4 ja 2.8 juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse osas.

Täiendada resolutsiooni p-e 3 ja 9 seoses juurespääsutasu ja reaalservituudi tasu

tasumisega vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.9. Täpsustada resolutsiooni

p-des 4, 7 ja 8 nimetatud kohustatud isikuid vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 2.4,

2.7 ja 2.8. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Osaliselt

muuta ning täiendada Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määruse põhjendusi.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada HR avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

ja tehnorajatise talumiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks.

2.2. Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse

kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on

õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui ka sõiduvahenditega Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801,

2-17-5467

18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501,

18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite

kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mille laius on 3 m, pikkus 30 m ja pindala

ca 90 m2, ja mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.

2.3. Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsu

kasutamise eest makstavaks tasuks 2166 eurot aastas, mis tuleb Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu

igakordsel

omanikul

tasuda

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101,

18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja

18292901 sisse kantud korteriomandite igakordsetele omanikele solidaarselt iga

jooksva aasta 1. veebruariks.

2.4. Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KR, IR,

KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE

ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101,

18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja

18292901 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu

igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada

tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

registriosadesse

nr 18291701,

18291801,

18291901,

18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601,

18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite kinnistul asuvat

juurdepääsuteed vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2022

määrusele tsiviilasjas nr 2-17-5467 ja määruse lisaks oleval plaani tähistatud

punase joonega alal iga-aastase tasu maksmise kohustusega vastavalt määruse

p-le 2.3. Asendada tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega.

2.5. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite

kasutamiseks

sobilikuks

ümberehitamise

õigus

on

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu omanikul.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701, 18291801,

18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501,

18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud korteriomandite

omanikud on kohustatud lubama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu omanikul kohtumääruse

resolutsiooni

punktis

2.2

nimetatud

juurdepääsutee

parendus-

ja

ümberehitustöid teha.

2.6. Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 18291701,

18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301, 18292401,

18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kolmandasse jakku

esimesele

vabale

järjekohale

tuleb

kanda

tähtajatu

tehnovõrkude

reaalservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501

kantud

kinnistu

igakordse

omaniku

kasuks

elektrikaabli,

vee-

ja

kanalisatsioonitrasside, mille paiknemine asub alal, mis on märgitud punase

joonega

käesolevale

määrusele

lisatud

plaanil,

projekteerimiseks,

väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik

Ravi 17a,

Tallinn

kinnistu

(registriosa

nr

390501)

vee,

elektri

ja

kanalisatsiooniga varustamiseks.

2-17-5467

2.7. Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KRt, IR,

KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE

ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6

nimetatud reaalservituudi seadmiseks, et Tartu Maakohtu registriosadesse nr

18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301,

18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 kantud

korteriomandite igakordsed omanikud on kohustatud taluma tähtajatult

reaalservituuti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501

kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud

veevarustus-

ja

kanalisatsioonitorustiku,

elektroonilise

side

ja

nõrkvoolupaigaldise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks,

hooldamiseks,

asendamiseks

ja

kasutamiseks

vastavalt

käesolevale

kohtumäärusele lisatud plaanile ja piirides.

2.8. Kohustada VM, AM, VT, HR, EP, TURBOREKS GRUPP OÜ-d, LK, KR, IR,

KK, MK, ET, KN ja EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE

ASSOTSIATSIOONI andma nõusolek kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6

nimetatud reaalservituudi kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001,

18292101, 18292201, 18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701,

18292801 ja 18292901 kantud korteriomandite kolmandasse jakku esimesele

vabale

järjekohale

vastavalt

määruse

p-dele

2.6.–2.10.

Asendada

tahteavaldused käesoleva määrusega.

2.9. Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud reaalservituudi

eest makstavaks tasuks 100 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordsel

omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr

18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201, 18292301,

18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud

korteriomandite igakordsetele omanikele solidaarselt iga jooksva aasta

1. veebruariks.

2.10. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud tehnorajatiste rajamise ja

hooldamise kulud jäävad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr 390501 sisse kantud kinnistu igakordse omaniku kanda.

2.11. Edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

2.12. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.

2.13. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Rahuldada osaliselt VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN ja EESTI

RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE ASSOTSIATSIOONI määruskaebus.

4. Jätta Baltic Money OÜ määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta HR vastumääruskaebus rahuldamata.

6. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-17-5467

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. HR (endise perekonnanimega R, avaldaja) esitas 5. aprillil 2017 Harju Maakohtule avalduse,

milles palus määrata Ravi tn 17a, Tallinn (registriosa nr 390501) kinnisasjalt (Ravi tn 17a

kinnisasi; avaldaja kinnisasi) tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale Ravi tänavale üle

Ravi tn 17, Tallinn kinnisasja (Ravi tn 17 kinnisasi) vastavalt avalduse lisas 3 esitatud plaanile

ja piirides. Samuti palus avaldaja määrata juurdepääs ajalise piiranguta kasutamiseks jalgrajana

jalgsi ja sõiduteena sõidukitega ning määrata juurdepääsutasuks 6,2% Ravi tn 17 kinnisasja iga-

aastasest maamaksust. Avaldaja palus ühtlasi kanda juurdepääs Ravi tn 17 korteriomandite

registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Ravi tn 17a kinnisasja igakordse

omaniku kasuks märkusena ja määrata, et määrus asendab Ravi tn 17 korteriomandite omanike

nõusolekut vastava kande tegemiseks. Lisaks palus avaldaja tuvastada Ravi tn 17

korteriomanike kohustus anda nõusolek kanda neile kuuluvate korteriomandite Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale tähtajatu reaalservituut Ravi tn 17a kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistuga

püsivalt ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku, elektroonilise side ja

nõrkvoolupaigaldise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks,

asendamiseks ja kasutamiseks vastavalt avaldusele lisatud plaanile ja piirides. Nimetatud

reaalservituudi palus avaldaja kanda kinnistusraamatus Ravi tn 17 korteriomandite

kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale ja palus määrata, et määrus asendab Ravi tn

17 korteriomandite omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks. Avaldaja menetluskulud

palus avaldaja jätta solidaarselt Ravi tn 17 puudutatud isikute kanda ja puudutatud isikute

menetluskulud jätta nende endi kanda.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja omandis Tallinnas Ravi tn 17a asuv elamumaa

sihtotstarbega kinnisasi. Kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Avalikult kasutatavast

Ravi tänavast eraldab kinnisasja Ravi tn 17 kinnisasi. Ravi tn 17 kinnisasi on jagatud 13

korteriomandiks. Avaldajale kuuluv kinnistu moodustas enne jagamist Ravi tn 17 kinnistuga

tervikliku kinnisasja. Ajalooline juurdepääs avaldaja kinnisasjale kulges Ravi tänavalt üle

tänase Ravi tn 17 kinnistu. Avaldaja on pöördunud korduvalt korteriühistu Ravi tn 17 ja

korteriühistu Hospidali 4 liikmete poole eesmärgiga saavutada kokkulepe juurdepääsuks ja

tehnorajatiste asukoha määramiseks, kuid kokkuleppest on keeldutud. Ainsaks jalgsi ja

sõidukiga kasutatavaks juurdepääsu võimaluseks on avalduses taotletav juurdepääs üle Ravi 17

kinnistu. Puudutatud isikud I–XIV kasutavad Ravi tn 17 kinnistu hoovi ja Ravi tn 17a kinnistut

käesoleval ajal parkimisalana, liikudes sinna Ravi tänavalt mööda taotletavat juurdepääsuala.

Tegemist on maakorralduslikult võimaliku ja käesoleval ajal juba puudutatud isikute poolt

kasutusele võetud lahendusega. Juurdepääsuala jääks avaldaja taotluse rahuldamisel Ravi

tn 17a kinnistult Ravi tänavale liikujate ning Ravi tn 17 korteriomanike kaaskasutusse.

1.2. Avaldaja palub määrata juurdepääsutasuks 6,2% Ravi tn 17 kinnisasja iga-aastasest

maamaksust. Avaldaja taotletava juurdepääsuks kasutatava ala pindala on 12,4% Ravi tn 17

kinnistu pindalast ning kuna ala jääb puudutatud isikutega ühiskasutusse, peab avaldaja

põhjendatuks ala suhtes kohalduvast maamaksust poole kandmist, st 6,2 %. Avaldaja on valmis

teostama ühekordselt oma kulul servituudialale jääva tee remondi ning eksperdi ehitustehnilises

2-17-5467

hinnangus põhjendatuks peetud auto- ja jalgvärava asukoha muutmise. Avaldaja on valmis

hooldama juurdepääsuala ühiselt koos puudutatud isikutega.

Juurdepääsutasu suuruse määramisel ei saa arvestada Ravi tn 17 seisukohaga, milles viidatakse

parkimiskohtade kaotusele, kuivõrd need kohad asuvad avaldaja kinnistul, mille Ravi tn 17

omanikud on õigusliku aluseta oma valdusse võtnud. Isegi kui kohus peaks leidma, et

juurdepääsu määramisega kaob mõni Ravi tn 17 parkimiskoht, tuleks lähtuda tasust, mida peaks

tasuma avalikul tänaval parkimise eest, s.o elaniku maksusoodustusega 120 eurot aastas.

Hoolduskulude rahaline määratlemine servituudi seadmisel ei ole vajalik ega võimalik, kuna

need on ajas muutuvad ja sõltuvad tee kasutamisest saadavast kasust.

1.3. Ravi tn 17a kinnistule kavandatud korterelamu tehniliste süsteemide toimivuse tagamiseks

tuleb nad planeeritavate ja ehitatavate välisvõrkude kaudu ühendada linna olemasolevate

võrkudega. Teatud Ravi tn 17a kinnistut läbivat ja tulevikus Ravi tn 17a teenindavad trassid on

juba välja ehitatud ja kasutusele võetud (soojatoru). Ravi tn 17a kinnistul puudub ühendus vee,

kanalisatsiooni ja sidekaabliga. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on väljastanud

3. septembril 2014 tehnilised tingimused nr PR/1428679-2, mille kohaselt tuleb veevarustus

lahendada läbi naaberkinnistu. Avaldaja taotluse kohaselt paigutatakse tehnovõrgud

ja -rajatised kooskõlas ehitustehnilise hinnanguga juurdepääsuks taotletavale alale ühisesse

kaevikusse. Maa-aluste tehnovõrkude ja -rajatiste püstitamine ja kasutamine ei piira puudutatud

isikute võimalusi neile kuuluvat Ravi tn 17 kinnistut kasutada.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isikud I, III–XIV (Ravi tn 17 korterite 1 ja 2a–11 omanikud) vaidlesid avaldusele

vastu.

2.1. Avaldaja väited ajaloolise juurdepääsu kohta üle Ravi 17 kinnistu on väärad ja

põhjendamatud. Ravi tn 17a kinnistut kasutati algselt aiamaana, nõukogude ajal rajati sinna

laste mänguväljak, mille riismed paiknevad seal praegugi ja mida kasutasid Liivalaia tänava

äärsed elanikud. Peale Ravi tn 17 jagamist 1997. aastal ei ole Ravi tn 17a kinnistut kasutatud,

v.a krundi korrashoiuks, mistõttu ei saa väita, et eksisteeriks ajalooline juurdepääs. Autoga ei

ole Ravi tn 17 kaudu kunagi Ravi tn 17a krundile sõidetud. Ravi tn 17 maja tagune ala on

tänasel päeval kasutuses privaatse õuealana ja majaelanike autode parkimiseks. Juurdepääsutee

rajamisega kaoks suur osa õuealast ja kõik Ravi tn 17 kinnistul asuvad parkimiskohad.

Avaldajal ei ole õigust nõuda juurdepääsu avalikult teelt, kuna senine ühendus katkes omaniku

enda soovil 30. detsembri 1997 kinnistamisavalduse esitamisega Ravi tn 17 jagamiseks. Ravi

tn 17a kinnistule on olemas juurdepääs mööda asfaltteed Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 28 vahelt.

Avaldajal on lisaks juurdepääsule avalikult teelt Liivalaia tn 26 ja 26a kaudu kolm võimalikku

alternatiivi juurdepääsu saamiseks/loomiseks: Liivalaia tn 28 kaudu, Hospidali tn 4 kaudu, Ravi

tn 17 kaudu.

Ravi tn 17a kinnistul ei asu ühtegi hoonet, st kinnisasja ei kasutata elamiseks ning autoga

juurdepääs ei pea olema tagatud. Ravi tn 17 omanikud ei ole vastu, kui Ravi tn 17a omanik

läbib jalgsi nende hoovi krundile pääsemiseks. Autoga on juurdepääs olemas Liivalaia 26

kaudu.

Ravi tn 17 hoone, mis on enam kui 80 aastat vana ei pea vastu suuremahulisele ehitusele ning

Ravi tn 17 omanikud leiavad, et nende õigusi on ebaproportsionaalselt piiratud, kui läbi hoovi

sõidab edasi-tagasi mitukümmend autot päevas. Selline koormus on liiklusohtlik, tekitab

2-17-5467

ebamõistlikult palju müra ja suurendab õhusaastet, mis kokkuvõttes vähendab Ravi tn 17

elanike elukvaliteeti. Juurdepääsu määramine Ravi tn 17 ja Ravi tn 15 elumajade vahelt on

liikluskorralduslikult äärmiselt ebasobiv ja isegi ohtlik. Uue läbipääsutee rajamisel üle Ravi

tn 17 kinnistu muutub Ravi tn 17 sisuliselt avalikuks tänavaks (senise privaatse õue- ja

parkimisala asemel) ning suurenevad kitsaste tingimuste tõttu oluliselt ohud jalakäijatele.

2.2. Juurdepääsutasu 6,2% iga-aastasest maamaksust on põhjendamatult madal. Juurdepääsu

määramisel üle Ravi tn 17 kinnistu kaoks enamus harjumuspärasest õuealast ja kõik

parkimiskohad. Ravi tn 17 kinnistule saab parkida 4 autot ja Ravi tn 17 keldris on 3 garaaži,

kuid kortereid on hoones 13.

Puudutatud isikute I ja III–XIV 8. novembri 2019 seisukoha järgi peaks juurdepääsutasu olema

vähemalt 1/3 maamaksust ehk 312,42 eurot aastas, kuna juurdepääsuala moodustab 1/3 Ravi

tn 17 hoovialast. Hooldustasu peaks sisalduma juurdepääsutasu hinnas, milleks oleks

orienteeruvalt 173,75 eurot kuus. Kuna puudutatud isikud kaotavad neli parkimiskohta, tuleb

kohtade kaotuse eest hüvitada ühe parkimiskoha eest vastavalt parklale kas 152,08 eurot kuus

(Ravi 18 avatud parkla) või 273,75 eurot kuus (Ravi 18 Ida-Tallinna Keskhaigla tõkkepuuga

parkla). Kokku peaks juurdepääsutasu suurus olema 1 294,79 eurot kuus (maamaksu ja

ainukasutusõiguse kaotuse hüvituseks, hüvitis hooldustasu ja kasutuseelise eest).

2.3. Seoses tehnorajatise talumise kohustuse nõudega jääb arusaamatuks, miks on tarvis

nõrkvoolupaigaldist paigutada Ravi tn 17 kaudu, kui elektri alajaam asub Hospidali 4 hoovis.

Elektroonilise side osas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks peaks need just Ravi tn 17 kaudu

rajatama. AKTSIASELTS TALLINNA VESI seisukohast võib veevarustuse planeerida nii

Liivalaia, Hospidali kui ka Ravi tänavalt. Ravi tn 17a tarbeks tuleks liitumispunkt rajada

naaberkinnistu piirile tänava maale. Ravi tn 17 asub piirkonnas, kus maapinna all on vesiliiv,

mis teeb igasugused kaevetööd ulatuslikemateks ja kallimateks. Liivade liikumise tõttu tuleb

maasse taguda metallplaadid ning suuremahulised kaevetööd tooks kaasa Ravi tn 17 hoonesse

pragude tekke. Ravi tn 17 senise raudkivisillutise muutmine või asendamine loob võimaluse

uputuste tekkeks hoone keldris ja garaažides.

Juurdepääsualal paikneb Ravi tn 17 soojatrass ning kohus ei saa kohustada omanikke taluma

midagi, mille rajamine soojatrassi kaitsevööndisse on vastuolus seadusega. Juhul kui kohus

leiab, et tehnorajatise talumise kohustus on põhjendatud, siis servituuditasu tuleb määrata

vähemalt 1/3 õueala maamaksu ulatuses ehk summas 312,42 eurot aastas.

3. Puudutatud isikud I, III–XIV taotlesid 8. novembril 2019 ekspertiisi määramist. Harju

Maakohus jättis puudutatud isikute taotluse 4. veebruari 2020 määrusega rahuldamata.

4. Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, puudutatud isik XV) märgib, et Tallinna

Linnavalitsuse 22. veebruari 2016 korraldusega nr 269-k on algatatud Ravi tn 17a kinnistu ja

Ravi tn 17 kinnistu detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk on määrata ehitusõigus Ravi

tn 17a kinnistule kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ja

ühekorruselise abihoone ehitamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Ravi tn 17a kinnistu

asub avalikult kasutatavate tänavate vahetus läheduses ja kinnistule puudub juurdepääs

avalikult kasutatavatelt tänavatelt. Võimalikke lahendusi kinnistule pääsemiseks läbi teiste

isikute kinnistute on kolm: ajalooline Ravi tänavalt üle Ravi tn 17 kinnistu krundile pääsemise

tee; juurdepääs Hospidali tn 4 kinnistu või Hospidali tn 4 ja Ravi tn 19 kinnistu kaudu;

juurdepääs Liivalaia tänavalt üle Liivalaia tn 26 või Liivalaia tn 28 kinnistu. Valitud

alternatiivist sõltub Ravi tn 17 kinnistule ehitada saavate hoonete hoonestusala (st ka

ehitusalune pind ehk hoone suurus ja plaanilahendus). Tehnorajatise paigaldamise asukoht võib

2-17-5467

eelduslikult kattuda juurdepääsutee potentsiaalse asukohaga üle Ravi tn 17 kinnistu, kuid

täpsemad asukohad, lahendused selguvad peale tehniliste tingimuste väljastamist vastavate

võrguvaldajate poolt.

5. EA (puudutatud isik XIX, Ravi tn 15-3 korteriomanik) leiab, et võimalik ei ole juurdepääsu

määrata üle Ravi tn 15 kinnistu. Kinnistute Ravi tn 15 ja Ravi tn 17 vaheline ca 6-7 m pikkune

piir garaažide nurgast kuni Ravi tn 15 hoone nurgani on ca 2 m laiuselt analoogselt Ravi tn 17

kinnistuga koormatud isikliku kasutusõigusega AS-i Tallinna Küte huvides ning seal ei ole

ehitustegevus lubatud. Ravi tn 15 on kinnise hooviga, turvaline nii lastele kui ka vanuritele,

umbes 5 parkimiskohaga ning ei oma otsest väljapääsuteed tänavale. Väljasõiduks kasutatakse

kõrvalasuvale Ravi 15a kuuluvat kitsast teed ja elektroonset väravat. Olukorras, kus on olemas

vähemkoormavam variant (Liivalaia tn 26 ja 28 vaheline juba olemasolev tee või Hospidali

tänavale väljuv olemasolev tee Ravi 19 serva kaudu), ei ole põhjendatud Ravi tänavale väljuvate

kinnistute koormamine. Ravi tänava äärsed hooned on vanad, ehitatud 1920–1930 aastatel,

nende maa-alused kommunikatsioonid on vanad ja haprad ning ehitusmaterjali sealtkaudu

läbivedamine rasketehnikaga lõhub neid. Transpordiameti korraldatult on Ravi tänav alates

Hospidali tänava nurgalt kuni Magasini tn pöördeni Keskhaigla patsientide huvides ca 200 m

ulatuses tööpäevadel määratud tasuta parkimiseks ja on pidevalt täis pargitud.

6. AJ (puudutatud isik XXV, Ravi tn 19-3 korteriomanik) vaidleb esitatud avaldusele vastu.

Ravi tänava ja Hospidali tänava sissesõidutee kasutamine ehitustegevuse vahendamiseks on

puudutatud isikule vastuvõtmatu, kuna tema korteri juurde kuulub ka garaaž, mille kasutamine

seoses ehitustegevusega muutub võimatuks. Ravi tänava ülekoormatus, eriti kuna seal asuvad

haigla ja polikliinik, peaks samuti olema põhjendatud. Ravi tänava liikluskoormust on viimastel

aastatel tunduvalt tõstetud seoses sinna ehitatud kortermajadega.

7. TR (puudutatud isik XXXII, Ravi 19-10 korteriomanik) leidis, et Hospidali tänavalt Ravi

tn 17a kinnistule juurdepääsu määrata ei ole võimalik. Ravi tn 17 ja 17a on üks kinnistu

planeeringu järgi. Ravi tn 17 kinnistult on tee juba olemas. Ravi tn 17a kinnistule tuleks teha

juurdepääs Liivalaia tänavalt.

8. ER (puudutatud isik LXXIV, Liivalaia 26-15 korteriomanik) ei toetanud avaldust ja märkis,

et kõik hoovid ja garaažid on omanike ainukasutuses, kes haldavad oma kinnisvara enda, mitte

teiste tarbeks. Liivalaia 26 ja 26a territooriumile pannakse uus pinnakate ja liugvärav.

Suureneva liikluskoormuse puhul on ummikud Liivalaia tänaval vältimatud. Isegi praegu on

olnud juhuseid, kus tuleb seista Liivalaia tänaval oodates sissesõitu oma garaaži. Juurdepääsu

määramisel läbi Liivalaia 26 ja 26a kinnistute kaob ära privaatsus ja muudab hoovi

üldkasutatavaks, mis samaaegselt vähendab ka turuväärtust.

9. Liivalaia 26 korteriomanikud (puudutatud isikud LIX–CI) ei ole nõus juurdepääsu

määramisega üle Liivalaia 26. Juurdepääs tekitaks ummikuid nii Liivalaia tänaval kui ka maja

ja garaažide ees.

10. Hooneühistu Liivalaia 26a (puudutatud isik CII) ei ole nõus, et tema kinnistule seatakse

servituut Ravi 17a kinnistu omaniku kasuks, kuna nii Tallinna Transpordiamet kui ka

ehituseksperdi hinnang välistab ligipääsu Liivalaia tänava kaudu.

11. JB (puudutatud isik CIII, Liivalaia 28-1 korteriomanik), SK (puudutatud isik CXXXV,

Liivalaia 28-30 korteriomanik) ja AA (puudutatud isik CLIV, Liivalaia 28-45 korteriomanik)

ei ole nõus juurdepääsu määramisega üle Liivalaia 28 kinnistu.

2-17-5467

12. MS (puudutatud isik CLXVI, Liivalaia 28-54 korteriomanik) leiab, et faktiliselt on

juurdepääs avaldaja kinnisasjale nii jalgsi kui ka sõidukiga võimalik üle Liivalaia 26 ja

Liivalaia 26a kinnistute. Puudutatud isik nõustub avaldaja seisukohaga, et uue ühendustee

rajamine Ravi 17a kinnistule ning selle kasutamine avalikult kasutatavale Liivalaia tänavale

liikumiseks võimalike uute elanike poolt ei ole õiguslikult ega faktiliselt realiseeritav

alternatiiv. Samuti võtaks juurdepääsu rajamine ära mõned autode parkimiskohad Liivalaia 28

kinnistult, kui uus juurdepääs tahetakse rajada selle kinnistu kaudu. Hetkel juurdepääsu vajaval

avaldaja kinnistul kasvab muru ja üksikud puud, samuti paiknevad seal näiteks mõned laste

mänguväljaku elemendid (kiiged ja ronimisredel), mistõttu piisab selle maatüki kasutamiseks

jalgsi juurdepääsust ja ei ole vaja naaberkinnistut rohkem koormavat ning sinna üldse mitte

sobivat autoga läbipääsu. Ainuüksi detailplaneeringu algatamine avaldaja sooviga ehitada

krundile mitmekordne korruselamu ei anna õigustust nõuda uut juurdepääsu (sh autodega) kõigi

võimalike tulevaste elanike jaoks, kes asuksid elama neljakordses hoones. Jalgsi juurdepääsu

puhul on oluline märkida, et Liivalaia tänava ääres puudub avaldaja kinnistu läheduses

võimalus sõidukit peatada ja parkida. Seda saab hetkel teha Liivalaia 26 või Liivalaia 26a

kinnistutel korteriühistu loal ja vabade kohtade olemasolul. Samuti on seda näiteks võimalik

teha Ravi tänava ääres, kuigi ka seal on keeruline leida vaba kohta peatumiseks ja parkimiseks.

13. Baltic Money OÜ (puudutatud isik CLXXII, Liivalaia 28 13-33 omanik) hinnangul on

juurdepääsutee määramine läbi Liivalaia 28 kinnistu halvim võimalikest variantidest ja

toimunud vaatluse käigus kinnistus eelmainitud seisukoht veelgi. Samuti välistab

asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 juurdepääsutee määramise üle Liivalaia 28 kinnistu, kuna

see kohustab juurdepääsu andmiseks Ravi tn 17 omanikke. Käesoleval hetkel puudub

igasugune läbipääsutee Ravi tn 17a kinnistult ehk läbipääsu tagamiseks tuleks vastav tee rajada.

Vaatluse protokolli kohaselt eraldab Liivalaia tn 28 ja Ravi tn 17a kinnistut piirdeaed ja

haljastus. Tee rajamisel tuleks likvideerida arvestatav osa Liivalaia tn 28 kinnistule kuuluvast

haljasalast ning sellel kasvavatest taimedest, kuid kuna tegemist on kesklinnaga, kus on niigi

vähe haljastust, tuleks eelistada variante, kus haljasala ei vähendata. Ravi tn 17 kinnistult ei

tuleks likvideerida haljastust, kui juurdepääsutee määrataks sealt kaudu. Samuti ei tuleks

Ravi tn 17 kinnistule hakata rajama täiesti uut teed, kuna sõidukitega on võimalik sealtkaudu

Ravi tn 17a kinnistule jõuda. Juurdepääsu rajamisel tuleks lõhkuda Liivalaia 28 ja Ravi tn 17a

kinnistute vahel asetsev aed. Antud aia lõhkumisel väheneb kinnistul privaatsus ja turvatunne,

samuti kaasneksid põhjendamatu kulutused. Juurdepääsutee rajamisega kaoks ära veel mitmeid

Liivalaia 28 parkimiskohti. Ravi tn 17 kinnistu kaotaks juurdepääsutee rajamisel samuti

parkimiskohti, kuid vastavad parkimiskohad asuvad Ravi tn 17a kinnistul ehk Ravi tn 17a

omanik on siiani Ravi tn 17 kinnistu omanikele vastu tulnud ja lubanud nende autode parkimist.

Liivalaia tn 28 hoone väljapääs asetseb Liivalaia 26 poolses küljes, juurdepääsutee rajamisel

astuksid hoonest väljuvad inimesed otse autoteele, mis suurendaks oluliselt õnnetuste

toimumise ohtu ning vähendaks turvalisust. Samuti on Liivalaia 26 ja 28 hoonete vahelt

Liivalaia tänavale välja sõites mõlemal pool pime nurk otse tiheda liiklusega kõnni- ja

kergliiklusteele, mis veelgi kasvatab õnnetuse toimumise ohtu. Väljasõit Liivalaia tänavale on

ka sõidukitele ohtlik, kuna Liivalaia tee on väga tiheda liiklusega, lai tänav ja ristmikul pole

foori. Ravi tn 17 olemasolev väljasõidutee avaneb Ravi tänavale, mis on Liivalaia tänavast

oluliselt väiksema liiklusega ning keskmine sõidukiirus on oluliselt aeglasem, nii et sõidukitel

on manööverdamine ohutum. Samuti kasutab Ravi tänava kõnniteed oluliselt vähem jalakäijaid.

14. VP (puudutatud isik CLXXVIII, Ravi 19-4 korteriomanik) vaidleb avaldusele vastu.

Puudutatud isik ei soovi liikluse aktiviseerumist niigi koormatud Ravi tänava sõiduteel.

2-17-5467

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju Maakohus rahuldas 7. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja tehnorajatise talumiseks

nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning otsustas järgmist:

- määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse kantud kinnistu

(Ravi tn 17a kinnistu) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus

kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201,

18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud

korteriomandite (Ravi tn 17 korteriomandite) kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse

lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 90 m2;

- määrata määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks

tasuks 2166 eurot aastas, mis tuleb Ravi tn 17a kinnistu igakordsel omanikul tasuda Ravi tn 17

korteriomandite (määruses ekslikult korteriomanike) igakordsetele omanikele iga jooksva aasta

1. veebruariks;

- kohustada Ravi tn 17 korteriomandite omanikke asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma

tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku märkuse

kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 390501 sisse

kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada

tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosadesse nr 18291701, 18291801, 18291901, 18292001, 18292101, 18292201,

18292301, 18292401, 18292501, 18292601, 18292701, 18292801 ja 18292901 sisse kantud

korteriomandite kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil

tähistatud punase joonega, pindalaga ca 90 m². Asendada tahteavaldused kohtumäärusega;

- määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobilikuks

ümberehitamise õigus on Ravi tn 17a kinnistu omanikul. Ravi tn 17 korteriomandite omanikud

on kohustatud lubama Ravi tn 17a kinnistu omanikul määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

juurdepääsutee parendus- ja ümberehitustöid teha;

- määrata, et Ravi tn 17 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale tuleb kanda tähtajatu tehnovõrkude reaalservituut Ravi tn 17a

kinnistu igakordse omaniku kasuks elektrikaabli, vee- ja kanalisatsioonitrasside, mille

paiknemine asub alal, mis on märgitud punase joonega käesolevale määrusele lisatud plaanil,

projekteerimiseks, väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik

Ravi 17a kinnistu vee, elektri ja kanalisatsiooniga varustamiseks;

- kohustada Ravi tn 17 korteriomandite omanikke asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma

nõusolek kanda neile kuuluvate korteriomandite Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu

reaalservituut Ravi tn 17a kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud

veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku,

elektroonilise side ja nõrkvoolupaigaldise

ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks ja

kasutamiseks vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud plaanile ja piirides;

- kanda määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud reaalservituut Ravi tn 17 Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Määrata, et

määrus asendab Ravi tn 17 korteriomandite omanike nõusolekut vastava kande tegemiseks;

- määrata määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud reaalservituudi eest makstavaks tasuks 100

eurot aastas, mis tuleb Ravi tn 17a kinnistu igakordsel omanikul tasuda Ravi tn 17

2-17-5467

korteriomandite (määruses ekslikult korteriomanike) igakordsele omanikule iga jooksva aasta

1. veebruariks;

- määruse resolutsiooni p-s 6 nimetatud tehnorajatiste rajamise ja hooldamise kulud jäävad Ravi

tn 17a kinnistu igakordse omaniku kanda;

-edastada jõustunud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks

kinnistusraamatusse;

- määruse lahutamatu osa on määrusele lisatud plaan;

- menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

15.1. Maakohtu määruse kohaselt puudub vaidlus, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga

Ravi tn 17a, Tallinn, puudutatud isikutele I–XIV kuuluvad korteriomandid kinnistul asukohaga

Ravi tn 17, Tallinn ning täiendavalt on Ravi tn 17a, Tallinn kinnistu ümbritsetud kinnistutest

asukohaga Ravi tn 15, Ravi tn 19, Hospidali tn 4, Liivalaia tn 26, Liivalaia tn 26a ja

Liivalaia tn 28.

15.2. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu avalikult kasutatavale teele määramise eelduseks mh

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine. Maakohus tuvastas

Maa-ameti kaardiserveri põhjal, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale

teele, kuna avaldajale kuuluv kinnistu asukohaga Ravi tn 17a, Tallinn ei külgne ühegi sellise

kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee.

15.3. AÕS § 156 lg-st 2 tulenevalt kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud

või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille

kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja

kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. Maakohus leidis, et praegu on tegemist

olukorraga, kus avaldajale kuuluv kinnistu moodustas varasemalt ühe kinnistu puudutatud

isikutele I–XIV kuuluva Ravi tn 17 kinnistuga ning avaldajale kuuluv kinnistu eraldati Ravi

tn 17 kinnistust 13. jaanuaril 1998, kui kinnistusraamatus avati avaldaja kinnistu registriosa.

Maakohtu hinnangul on võimalik Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 ja 3-2-1-

180-15 tulenevalt avaldajale juurdepääsutee määrata AÕS § 156 lg-ga 2 koostoimes üksnes üle

puudutatud isikutele I–XIV kuuluva Ravi tn 17 kinnistu, mis piirneb Ravi tänavaga, millel asub

avalikult kasutav tee. Olukorras, kus Ravi tn 17 kinnistu ja Ravi tn 17a kinnistu moodustasid

varasemalt ühe kinnistu, prevaleerib AÕS § 156 lg 2 ning kohtul puudub alus analüüsida teisi

võimalikke juurdepääsuteid.

15.4. Maakohus selgitas, et juhul kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega,

millega liiklemist praegu Ravi tn 17 kinnistul asuv tee ei võimalda, tuleb avaldajal omal kulul

kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Ravi tn 17 kinnistu omanikke tuleb kohustada

lubama avaldajal juurdepääsutee rajamiseks, parendamiseks ja hooldamiseks viisil, et

juurdepääsutee võimaldaks sõidukitega liiklemist. Sealhulgas tuleb avaldajal võimaldada

liigelda sõidukitega, mis on tarvilikud avaldaja kinnistul ehitustööde läbiviimiseks. Olukorras,

kus avaldajale kuulub kinnistu, mille sihtotstarve on 100% elamumaa, on avaldajal õigus oma

kinnistule hoone rajada ning seetõttu peab avaldajale tagama võimaluse oma kinnistule

pääsemiseks ka raskeveokitega. Juurdepääsutee tuleb määrata avaldajale viisil, mille kohaselt

tee ületab Ravi tn 17 kinnistut ca 3 meetri laiusena ja ca 30 meetri pikkusena, juurdepääsutee

pindala on ca 90 m². Juurdepääsutee asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile

ning märgistatud punase joonega.

2-17-5467

15.5. Juurdepääsutasu suuruse osas märkis maakohus, et kuna juurdepääsutee parendamise

õigus pannakse avaldajale, ei ole põhjendatud tee parendamise kulusid avaldajalt välja mõista.

Ravi tn 17 kinnistu suurus on 838 m² ja maamaksu suurus 937,26 eurot aastas. Juurdepääsutee

suurusega ca 90 m² hõlmab 10,7% kinnistu pinnast, mis teeb vastava ala maamaksu suuruseks

87,6 eurot aastas. Kuna juurdepääsutee alla jäävat hooviala asuvad kasutama nii Ravi tn 17a

kui ka Ravi tn 17 kinnistu omanikud, tuleb avaldajal seoses maamaksuga Ravi tn 17 kinnistu

korteriomanikele iga-aastaselt tasuda pool 10,7% kinnistu maamaksust, mis on 43,80 eurot

aastas.

15.6. Maakohus ei nõustunud Ravi tn 17 korteriomanike väitega, et nad kaotavad

juurdepääsutee tõttu 4-5 parkimiskohta oma hoovis. Maakohus tuvastas asjas läbi viidud

vaatlusel ja kaardimaterjali uurimisel, et Ravi tn 17 kinnistu korteriomandite omanikud

kasutavad käesoleval ajal hoovis parkimisel osaliselt avaldaja kinnistut, mistõttu ei kaota Ravi

kinnistu omanikud 4-5 parkimiskohta mitte seetõttu, et avaldaja kasuks määratakse

juurdepääsutee, vaid seetõttu, et neil kaob võimalus parkimiseks avaldaja kinnistut kasutada.

Arvestades juurdepääsutee asukohta Ravi tn 17 kinnistul, kaotavad Ravi tn 17 kinnistu

korteriomanikud juurdepääsutee tõttu ühe parkimiskoha asukohas, kus Ravi tn 17 kinnistu

külgneb Ravi tn 17a kinnistuga. Parkimine.ee andmetel on Ravi tänava piirkonnas ühe kuu

parkimistasu maksumus 150 eurot, mistõttu tuleb avaldajal Ravi tn 17 korteriomanikele seoses

ühe parkimiskoha kaotusega tasuda 1800 eurot aastas. Olukorras, kus Ravi tn 17

korteriomanikud kaotavad parkimiskoha hoovis, ei taga tänaval parkimise võimalus

parkimiskaardiga 120 euro eest aastas samaväärset alternatiivi, kuna hoovis oleva parkimiskoha

näol on tegemist kindla ning turvalise võimalusega oma sõiduki parkimiseks.

15.7. Ravi tn 17 kinnistu omanikud on tõendanud tee hooldamisega seotud kulusid aastas

keskmiselt 644,40 euro ulatuses. Kohtul ei ole alust lähtuda eeldusest, et tulevikus tekkivad

kulutused oleksid olulisel määral suuremad kui senised kulutused. Võttes arvesse, et

juurdepääsutee alla jäävat hooviala asuvad kasutama nii Ravi tn 17a kui Ravi tn 17 kinnistu

omanikud, tuleb avaldajal seoses tee hooldamisega Ravi tn 17 kinnistu korteriomanikele iga-

aastaselt tasuda pool nimetatud kuludest, s.o 322,20 eurot.

15.8. Avaldajal tuleb seega Ravi tn 17 kinnistu igakordsetele omanikele tasuda

2166 (43,80+1800+322,20) eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel

omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.

15.9. Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga

juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab

vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (Riigikohtu 24. mai 2005 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-58-05 p 22). Maakohus leidis, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui ka

sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Maakohtu hinnangul ei ole

põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste

sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja

kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale

juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, peab juurdepääs olema avaldajale tagatud igal ajal.

Juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid

või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (Riigikohtu 27. septembri 2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 21). Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota

avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule

juurdepääsuks. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnisturaamatusse märkusena. Ravi tn 17,

Tallinn kinnistu korteriomanike nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks tuleb

asendada AÕS § 641 kohaselt vaidlustatud määrusega.

2-17-5467

15.10. Seoses avaldaja esitatud tehnorajatiste talumise nõudega märkis maakohus, et kinnisasja

omanik on AÕS § 158 lg 1 kohaselt kohustatud taluma tema kinnisasjal maapõues ehitatavaid

tehnovõrke ja -rajatisi (sh veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või

nõrkvoolupaigaldist ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja

kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

AÕS § 158 lg 2 alusel on kinnisasja omanikul AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud juhul õigus nõuda

teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

15.11. Maakohtu hinnangul on põhjendatud määrata ka avaldaja taotletud tehnorajatiste

kulgemine üle Ravi tn 17 kinnistu. Avaldaja nõutavad tehnorajatised on avaldaja kinnistu

eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks hädavajalikud, kuna ilma nimetatud

tehnorajatisteta ei ole võimalik eluhoonet kasutada. AKTSIASELTS TALLINNA VESI

väljastatud 3. septembri 2014 tehnilistest tingimustest nr PR/1428679-2 (dtl 72) ilmneb, et

veevarustus tuleb lahendada läbi naaberkinnistu. Analoogselt juurdepääsutee küsimuse

lahendamisega tuleb lähtuda AÕS § 156 lg-s 2 sätestatud printsiibist, mille kohaselt kuulub

koormamisele kinnistu, mis varasemalt moodustas avaldaja kinnistuga sama kinnistu.

Täiendavalt tuleneb riiklikult tunnustatud ekspert ehitusinsener ÜL koostatud ehitustehnilisest

hinnangust (dtl 51-65), et vähem koormavaim veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude

rajamise alternatiiv kulgeb läbi Ravi tn 17 kinnistu edelapoolse osa. Välisvõrgud tuleb

ehitustehnilise hinnangu kohaselt võrguvaldaja tehniliste tingimuste kohaselt planeerida ja

ehitada ühises kaevikus läbi Ravi tn 17 kinnistu (dtl 64-65). Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus, et tehnorajatiste asukoht tuleb määrata samale alale, kuhu kohus on määranud

juurdepääsutee asukoha vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. Maakohus märkis, et

asjaolu, et avaldaja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendit selle kohta, et avaldajal on

Aktsiaseltsi Tallinna Soojus luba vastaval alal ehitustöid läbi viia, ei takista nimetatud asukohta

tehnorajatiste servituudiala määramast, kuna avaldajal on võimalik kõnealune nõusolek

saavutada väljaspool praegust kohtumenetlust.

15.12. Kuna tehnorajatised rajatakse üksnes Ravi tn 17a kinnistu omaniku huvides, siis tuleb

tehnorajatiste rajamise ja hooldamise kulud jätta Ravi tn 17a igakordse omaniku kanda. Kuigi

Ravi tn 17 kinnistu omanikele ei kaasne tehnorajatisega täiendavaid otseseid kulutusi, tuleb

neile siiski määrata hüvitis seoses avaldaja saadava kasutuseelisega. Maakohus võttis arvesse,

et tehnorajatised asuvad maapinna sees ning Ravi tn 17 kinnistu hoovi kasutamist täiendavalt

ei takista, samuti arvestas kohus servituudiala suurust, riivet puudutatud isikutele ning

analoogsetes tsiviilasjades kindlaks määratud tasusid ja määras tehnorajatiste talumisega seotud

tasuks 100 eurot aastas. Ravi tn 17a kinnisasja igakordsel omanikul tuleb nimetatud summa

tasuda Ravi tn 17 korteriomandite igakordsetele omanikele iga jooksva aasta 1. veebruariks.

Kuna tehnorajatiste asukoht kattub juurdepääsutee asukohaga, ei ole maakohtu arvates seoses

sama maa-alaga Ravi tn 17 kinnistu omanikele põhjendatud topelt tasu väljamõistmine nagu

viimased on menetluses taotlenud.

15.13. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

järgi menetlusosaliste endi kanda, kuigi menetlus on toimunud avaldaja huvides ja tema

avalduse alusel, siis kuulus avaldus rahuldamisele.

Baltic Money OÜ määruskaebus

16. Puudutatud isik CLXXII esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, milles menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud

2-17-5467

isiku CLXXII maakohtus kantud menetluskulud summas 1584 eurot puudutatud isikute I-XIV

kanda.

Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks jäid vaatamata avalduse rahuldamisele

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ravi tn 17 omanike taotluste tõttu on menetlus

veninud ja kaasatud on põhjendamatult suur hulk menetlusosalisi. Kuna juurdepääsutee rajati

läbi Ravi tn 17 kinnistu, oli teiste menetlusosaliste kaasamine põhjendamatu.

VM, VT, EP, KR, IR, KK, MK, KN, EESTI RAHVUSVAHELISTE AUTOVEDAJATE

ASSOTSIATSIOONI määruskaebus

17. Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV esitasid määruskaebuse, milles palusid

vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

Alternatiivselt tühistada vaidlustatud määrus ja saata asi maakohtule tagasi uueks

läbivaatamiseks või kui ringkonnakohus leiab, et avaldus on juurdepääsutee määramise

põhiosas õigesti lahendatud, muuta juurdepääsu tingimusi. Menetluskulud palutakse jätta

avaldaja kanda ja mõista need määruskaebuse esitajate kasuks välja.

17.1. Maakohus on materiaalõigust, s.o AÕS § 156 lg-t 2, ebaõigesti kohaldanud. Maakohus ei

ole võrrelnud omavahel erinevaid alternatiive, kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute

vastukäivate huvide kaalukust (AÕS § 156 lg 1), vaid on AÕS § 156 lg-le 2 tuginevalt jätnud

poolte huvid sisuliselt kaalumata.

Ravi tn 17a ei ole kaotanud avaliku teega ühendust kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel.

Kuigi Ravi tn 17 ja Ravi tn 17a olid ühe kinnistu koosseisus üle kahe aasta vältel, on sellest

ajast möödunud 22 aastat. Ravi tn 17 ja Ravi tn 17a kinnistute vahel oli piirdeaed nii sel ajal,

kui maaüksused olid ühe kinnistu koosseisus, peale seda 20 aasta vältel ja aastakümnete vältel

ENSV perioodil. Piirdeaiaga eraldatud Ravi tn 17 hoov oli Ravi tn 17 elamu teenindav

territoorium, seevastu Ravi tn 17a maa-ala on aastakümneid olnud Ravi kinnistu maa-alast

eraldatud ja see on moodustanud Liivalaia 26, 28, Hospidali 4 ja Ravi 19 kinnistute sisekvartali,

mille teenindamine ja hooldamine on toimunud eeskätt Liivalaia tänava poolt (praegused

Liivalaia 26, 26a, 28), sest kvartal oli ka nende hoonete suunas avatud. Ka paikvaatluse

protokollist nähtuvalt on Ravi tn 17a kinnistule praegusel ajal võimalik jõuda Liivalaia tänava

(ka Hospidali tn) poolt, sh nii jalgsi kui ka sõidukitega. Praeguse Ravi tn 17a maa-ala ühendus

avalikult kasutatava teega ei ole vähemalt 40-45 aasta jooksul toimunud läbi Ravi tn 17

kinnistu. Kuna Ravi tn 17 kinnistut ei ole aastakümnete vältel kasutatud avalikult kasutatava

teega ühenduse pidamiseks, ei ole välja kujunenud tava ühenduseks avalikult kasutatava teega.

Üle Ravi tn 17 kinnistu ei olnud Ravi tn 17a kinnistu ühendust avalikult kasutatava teega ajal,

mil maaüksused olid üheks kinnistuks ning pole seda ka olnud viimase 22 aasta jooksul ega

enne seda vähemalt ca 20 aasta jooksul.

17.2. Juhul, kui asuda seisukohale, et toiminud juurdepääs siiski katkes, tuleb kohaldamisele

AÕS § 156 lg 3.

17.3. Täidetud ei ole AÕS § 156 lg 1 eeldus, et kinnisasjalt puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Faktiline juurdepääs Ravi tn 17a kinnistule on olemas, eeskätt Liivalaia

tänava poolt. Sõidukiga on võimalik liigelda Liivalaia 26a kinnistul asuvate garaažide äärest.

Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt on väiksemate ümberkorraldustega võimalik juurdepääs Ravi

tn 17a kinnistule luua ka üle Hospidali 4 ja Ravi 19 kinnistute, samuti üle Liivalaia 26 ja

Liivalaia 28 kinnistute.

2-17-5467

17.4. Maakohus on jätnud täiesti arvestamata ja kaalumata puudutatud isikute huvid. Ühtlasi

jäid põhjendamatult vaatluse alt välja muud alternatiivsed juurdepääsud. Hoovi kandevõime ei

ole vähemalt ehitusveokite sõiduks piisav, lisaks toob raskeveokite sõit kaasa vibratsiooni ja

tekitab ohtu hoone konstruktsioonidele. Maakohus jättis ekspertiisi põhjendamatult määramata.

Puudutatud isikud taotlesid ekspertiisi määramist, et välja selgitada mh tee kandevõime,

sõidukite pöörderaadiused ja parkimiskorraldus. Puudutatud isikud on aga endiselt seisukohal,

et kuigi põhimõtteliselt võib olla võimalik praegust kandevõime vähesust tulevikus

kompenseerida uue (suurema kandevõimega) juurdepääsutee rajamisega (mille ehitamine

iseenesest samuti riivab puudutatud isikuid), on kandevõime puudumine ja uue tee rajamise

vajadus siiski oluliseks asjaoluks, mis muuhulgas mõjutab ka huvide kaalumist.

17.5. Maakohus ei ole avaldajale pannud ühtegi kohustust seoses tee ümberehitamise või

remondiga. Avaldajale vajaliku juurdepääsutee remondi kulud peab avaldaja ise kandma.

17.6. Ravi tn 17 kinnistu ja avaliku tänava vahel on aed koos väravaga. Vaidlustatud määrusest

jääb ebaselgeks, kas puudutatud isikud võivad jätkata senist praktikat, kus värav on lukustatud

ning puldist avatav. Juhul, kui juurdepääs määrataks üle Ravi tn 17 kinnistu, peaks korraldus

säilima endine ning vajalik oleks kohtulahendis täpsustada, et juhul, kui Ravi 17 kinnistul on

suletav värav, on avaldajal õigus saada värava avamist võimaldav pult või võti, kandes puldi ja

võtme maksumuse ja pool värava hooldusega seotud kuludest.

17.7. Kuigi maakohus on määranud juurdepääsu ja reaalservituudi tasulise õigusena, on

kinnistusraamatusse kantavate märkuse ja reaalservituudi kande tekstis ära toodud üksnes

õiguse tähtajatus. Juurdepääsuõiguse ja reaalservituudi oluliseks sisu tingimuseks on ka

tasulisus, mis peaks ka kinnistusraamatu kannetes kajastuma. Olukorras, kus õiguse tasulisusele

ei ole kandes viidatud, ei pruugi vastavad tingimused kehtida heauskse kolmanda isiku suhtes.

HR vastumääruskaebus

18. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 3, millega määrati määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu

kasutamise eest makstavaks tasuks 2166 eurot aastas ja teha uus määrus, millega määratakse

määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest tasu kohtu äranägemisel

väiksemas summas. Lisaks palub avaldaja tühistada vaidlustatud määruse osas, milles avaldaja

menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja teha uus määrus, millega mõistetakse puudutatud isikutelt

I–XIV välja avaldaja kantud menetluskulud summas 11 324 eurot koos viivisega

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastumääruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute I–XIV kanda.

18.1. Maakohtu määratud juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu on põhjendamatult suur.

Ravi tn 17 korteriomanikud ei kaota juurdepääsu määramise tulemusena ühtegi parkimiskohta

ja tegemist ei saa olla tasu määramise komponendiga. Ravi tn 17 korteriomanikud kasutavad

käesoleval ajal õigusliku aluseta parkimiseks Ravi tn 17a kinnistut ja ükski parkimiskoht ei asu

määratud juurdepääsutee alal. Puudutatud isikud kasutaksid juurdepääsuteed Ravi tn 17 hoone

taha pääsemiseks, ning juurdepääsuteel Ravi tn 17a piirneval alal parkiv sõiduk sulgeks ohutu

juurdepääsu maja tagaküljele, mistõttu ei ole usutav, et juurdepääsu määramine Ravi tn 17

hooviala parkimiskorraldust üldse mõjutaks. Ühtlasi võidavad garaažist mööduva juurdepääsu

määramisega Ravi tn 17 korteriomanikud ühe parkimiskoha Ravi tn 17a kinnistul asuva garaaži

uste ees. Isegi kui Ravi tn 17 korteriomanikud kaotaksid juurdepääsuteel ühe parkimiskoha,

oleks parkimiskohtade saldo tänu võidetud kohale null.

2-17-5467

18.2. Juhul kui võtta aluseks ühe parkimiskoha kaotus, on selle väärtuse hindamisel lähtutud

põhjendamatult suurest summast. Avaldaja on seisukohal, et parkimine avalikul parkimisalal

on samaväärne alternatiiv parkimisele Ravi tn 17 hoovis. Puudutatud isikutel on võimalik

taotleda Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaart, mis annab 120 euro suuruse aastatasu eest

õiguse parkida kõikidel linnaosa tänavatel, sh Ravi tn 17 elamuga piirneval Ravi tänaval.

18.3. Maakohus on põhjendamatult suureks hinnanud ka Ravi tn 17 korteriomanike kulutused

kinnistu korrashoiule. 90 m2 juurdepääsuala hoolduse kulu moodustab 141,30 eurot ning pool

sellest summast on juurdepääsuala ühist kasutust arvestades 70,65 eurot.

18.4. Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isikute kanda. Ravi tn 17 elanikud on

kohtumenetluses käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ja viisil, mis suurendas avaldaja

menetluskulusid.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebustele

19. Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV vaidlevad puudutatud isiku CLXXII

määruskaebusele ja avaldaja vastumääruskaebusele vastu ning paluvad need jätta rahuldamata.

20. Avaldaja vaidleb puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebusele vastu

ja palub menetluskulud jätta nimetatud puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei vaidle puudutatud

isiku CLXXII määruskaebusele vastu.

21. AM (puudutatud isik II, Ravi tn 17-2 korteriomanik) on vastu puudutatud isiku CLXXII ja

avaldaja määruskaebustes esitatud taotlustele, mis puudutavad menetluskulude puudutatud

isiku II kanda jätmist või temalt väljamõistmist. Puudutatud isik II palub menetluskulud jätta

nende isikute kanda, kes on praeguse kohtuasja jätkamiseks alust andnud.

22. AV (puudutatud isik LXXXIII, Liivalaia 26-23 korteriomanik) ei pea võimalikuks Ravi tn

17a juurdepääsu läbi Liivalaia tn 26 kinnistu.

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi

ning täiendada tuleb määruse resolutsiooni seoses juurdepääsu tingimustega, tasu maksmisega

ja kinnistusraamatu kandega juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse osas. Vaidlustatud

määruse resolutsiooni tuleb täpsustada kohustatud isikute ja nende poolt antud tahteavalduste

sõnastuse osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isikute I, III, V, VIII–

XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldada osaliselt, puudutatud isiku CLXXII määruskaebus ja

avaldaja vastumääruskaebus jätta rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

määruse

tervikresolutsiooni

uues

sõnastuses

vastavalt

TsMS § 654

lg-le 22

(koosmõjus §-ga 659).

2-17-5467

25. Puudutatud isikud I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV (edaspidi määruskaebuse esitanud Ravi

tn 17 puudutatud isikud) vaidlustasid maakohtu määrust avalduse rahuldamise osas, puudutatud

isik CLXXII menetluskulude jaotuse osas ja avaldaja juurdepääsutasu ning menetluskulude

jaotuse osas. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha juurdepääsu asukoha, juurdepääsu

tingimuste ja tehnorajatise talumiskohustust puudutavas osas (I), seejärel juurdepääsu tasu osas

(II), maakohtu menetluskulude jaotuse osas (III) ja teeb viimaks asjas muud menetluslikud

otsustused (IV).

I

26. Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute hinnangul on täitmata AÕS § 156

lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused ning maakohus ei oleks pidanud juurdepääsu määrama üle

Ravi tn 17 kinnisasja.

26.1. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle

võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et

kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse

avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus,

võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1

nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 2 eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus

avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava

teega ühenduse pidamiseks kasutatud.

26.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et AÕS § 156 lg 1 ja lg 2

kohaldamise eeldused on täidetud ning neid TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) täies

ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

26.2.1. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et Ravi tn 17a kinnisasi tekkis 1998. aastal

Ravi tn 17 kinnistust eraldamisega ning et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Ravi tn 17a ei külgne ühegi avalikult kasutatava teega. Menetlusosalised ei

vaidle, et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda

kinnistusraamatusse kantud. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et kuni Ravi tn 17

kinnisasjast Ravi tn 17a kinnisasja eraldamiseni ja selle võõrandamiseni oli Ravi tn 17a

kinnisasjal kui Ravi tn 17 kinnisasja osal tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle

praeguse Ravi tn 17 kinnisasja. Seega on täidetud AÕS § 156 lg-s 2 sätestatud eeldus, et

kinnisasja osalisel võõrandamisel on võõrandatud või allesjäänud osa (st Ravi tn 17a kinnisasi)

kaotanud ühenduse avalikult kasutatava teega, milleks praegusel juhul on Ravi tänav.

26.2.2. Põhjendamatud on puudutatud isikute väited, et puudub alus AÕS § 156 lg 2

kohaldamiseks, kuivõrd Ravi tn 17a ei kaotanud ühendust avalikult kasutatava teega

kinnisasjade jagamisel, sest Ravi tn 17a kinnisasjale oli ja on juurdepääs Liivalaia tänavalt üle

Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasjade. Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasjade

omanikud on praeguses kohtumenetluses olnud vastu nende kinnisasjade kaudu juurdepääsu

määramisele. Samuti ei ole Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a ega avaldaja nõustunud Ravi tn 17

korteriomanike väitega, et enne Ravi tn 17a eraldamist ja võõrandamist oleks Ravi tn 17a

kinnisasjale pääsemiseks kasutatud Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasju.

Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja ja Liivalaia tn 26 ega Liivalaia tn 26a omanikud ei ole

2-17-5467

kokku leppinud, et avaldaja võiks Liivalaia tänaval asuvaid kinnisasju Ravi tn 17a kinnisasjale

pääsemiseks kasutada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on ümber lükanud puudutatud isikute

üldsõnalised väited, et ajalooline juurdepääs Ravi tn 17a kinnisasjale on toimunud üle

Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnistute. Asjaolu, et Ravi tn 17a kinnisasjale, mis

varasemalt oli Ravi tn 17 koosseisus, pääsemiseks kasutati Ravi tn 17 kinnistut, kinnitavad ka

1997. aastal kinnistu jagamise ettevalmistamisel koostatud piiriprotokollid (I kd, tl 18–21),

millel on märgitud servituudi vajadus Ravi tn 17a kinnistule just läbi Ravi tn 17 kinnistu. Samuti

avanevad avaldaja kinnistul 1973. aastast asuva garaaži uksed üksnes Ravi tn 17 kinnisasjal

asuva tee poole (vt vaatluse protokoll V kd, tl 2; puudutatud isikute 8. novembri 2019 seisukoht

V kd, tl 29), mis viitab, et Ravi tn 17a kinnisasjal asuva garaaži kasutamiseks pidi liikuma üle

Ravi tn 17 kinnisasja, mitte ei kasutatud selleks Liivalaia tn 26 ja Liivalaia tn 26a kinnisasju.

26.2.3. Määruskaebuse esitajate hinnangul kinnitab asjaolu, et Ravi tn 17a ei ole kaotanud

avaliku teega ühendust kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel see, et Ravi tn 17 ja

Ravi tn 17a on eraldatud piirdeaiaga, mis ei võimaldanud liikumist nende kinnistute vahel ja

seda kindlasti mitte sõidukitega. Vaatluse protokolli kohaselt aga asub Ravi tn 17a kinnistu ja

Ravi tn 17 kinnistu hooviala eraldav aed tervikuna Ravi tn 17a kinnistul (V kd, tl 1). Eeltoodu

on järeldatav ka Ravi tn 17a ja Ravi tn 17 paiknemist kajastava katastrikaardi (I kd, tl 9) ja

paikvaatluse protokolli fotode 3 ja 4 (V kd, tl 5 ja 6) võrdlusest. Vastupidiselt määruskaebuse

esitajate väitele, et piirdeaed takistas avalikult teelt mööda Ravi tn 17 kinnistut Ravi tn 17a

kinnistule jõudmist, on Ravi tn 17 korteriomanikud kasutanud piirdeaiast Ravi tn 17 poole

jäävat ala, mis on tegelikkuses Ravi tn 17a kinnisasja osa, oma sõidukite parkimiseks

(vt vaatluse protokoll V kd, tl 1). Seega on Ravi tn 17 korteriomanikud ka ise kasutanud

Ravi tn 17a kinnistule pääsemiseks just Ravi tn 17 kinnistut ning seda mh sõidukitega. Samuti

on Ravi tn 17 korteriomanikud menetluses esile toonud, et Ravi tn 17a territooriumi kasutasid

Ravi tn 17 korterite elanikud varasemalt aiamaana (V kd, tl 29). Eeltoodust järeldub, et

ajalooline juurdepääs, mis kinnisasjade eraldamisega katkes, oli üle Ravi tn 17 kinnisasja ning

ka praegusel ajal kasutatakse avaldaja kinnisasjale nii jalgsi kui ka sõidukiga pääsemiseks

Ravi tn 17 kinnisasja. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui juurdepääsutee on juba Ravi

tn 17 korteriomanike poolt sõidukitega liiklemise teena kasutuses, siis on põhjendatud arvata,

et taotletud juurdepääs on ka maakorralduslikult võimalik.

26.2.4. Seetõttu on maakohus juurdepääsu asukoha küsimuse lahendanud õigesti AÕS § 156

lg 2 alusel. Kuna ümbritsevate kinnistute omanikud ei ole nõus alternatiivsete juurdepääsudega

üle enda kinnisasjade ja Ravi tn 17 kinnistu omanikud peavad lubama seadusest tulenevalt

juurdepääsu Ravi tn 17a kinnisasjale oma kinnistu kaudu, on maakohus õigesti jätnud

analüüsimata alternatiivsed juurdepääsu võimalused.

27. Ekslik on määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute väide, et asjas kuulub

kohaldamisele AÕS § 156 lg 3. Riigikohus on selgitanud, et kui kinnisasja ühendus avalikult

kasutatava teega katkeb seetõttu, et kinnisasja omanik jagab kinnisasja ja võõrandab osa

selliselt, et senine juurdepääs jääb võõrandatud kinnisasjale, ei tule kohaldada AÕS § 156 lg-t 3,

vaid lg-t 2. AÕS § 156 lg-t 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast

faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee

üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle

naaberkinnisasja (vt Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 29).

Puudutatud isikud ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse AÕS § 156 lg 2 asemel

AÕS § 156 lg 3 kohaldamiseks.

28. Põhjendatud ei ole puudutatud isikute seisukoht, et avaldaja taotletud asukohas juurdepääsu

määramine on neile ülemäära koormav. Riigikohus on selgitanud, et nii AÕS § 156 lg 1 kui ka

2-17-5467

lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve,

kuid AÕS § 156 lg 2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades juurdepääsu määramisel kaaluda

selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega seni

kasutati (vt Riigikohtu 28. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-09 p 10). Seega tuli

avaldajale tagada AÕS § 156 lg 2 alusel ühendus avalikult kasutatavale teele üle Ravi tn 17

kinnisasja, kaaludes, milline juurdepääsutee on Ravi tn 17 omanikke kõige vähem koormav

(vt ka Riigikohtu eelnevalt viidatud lahendi p 10 teine lõik).

Puudutatud isikud ei ole toonud esile asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et

Ravi tn 17 kinnisasja servas paikneva olemasoleva sõidukitega liiklemise tee kasutamine

juurdepääsuks koormab neid sel määral, et see kaalub üles Ravi tn 17a kinnistu omaniku õiguse

saada juurdepääs oma kinnistule seda teed mööda. Ravi tn 17 kinnisasja kajastavalt

katastrikaardilt (I kd, tl 9) nähtub, et Ravi tn 17 piires ei ole alternatiivseid juurdepääsu

määramise võimalusi kui sellel kinnisasjal juba olemasolev tee. Seetõttu ei olnud maakohtul

kolleegiumi hinnangul võimalik juurdepääsu asukoha valikul arvestada puudutatud isikute

väitega, et veoautodega juurdepääsu võimaldamine tekitab ohtu ja vibratsiooni. Puudutatud

isikud on ette heitnud maakohtu poolt ekspertiisi määramata jätmist, millega paluti eksperdilt

küsida Ravi tn 17 kinnisasjal olemasoleva tee kandevõime, hoovis vajaliku pöörderaadiuse ja

parkimiskorralduse kohta. Kuna asjas kohaldub AÕS § 156 lg 2, ei oleks maakohus saanud ka

juhul, kui oleks ekspertiisi või muude tõendite alusel tuvastatud, et Ravi tn 17 kinnisasjal asuval

teel ei ole võimalik sõita raskeveokitega, määrata juurdepääsu üle mõne teise kinnisasja.

Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on juurdepääsu määramisel Ravi tn 17

korteriomanike huvidega arvestanud. Avaldaja taotles juurdepääsutee määramist laiusega

3,5 meetrit, pindalaga 104 m2, kuid maakohus määras juurdepääsu väiksemana: ca 3 meetri

laiusena ja pindalaga ca 90 m2. Maakohus on avaldaja taotlusest juurdepääsutee laiuse erinevalt

määramist määruses põhjendanud vajadusega võimaldada avaldajal liigelda kinnisasjal

suuremahulisemate sõidukitega, kuid koormates seejuures võimalikult vähe Ravi tn 17

korteriomanikke ja säilitades Ravi tn 17 hooviala võimalikult suures ulatuses. Avaldaja ei ole

selles osas maakohtu määrust vaidlustanud. Kuna maakohus määras juurdepääsu Ravi tn 17

kinnisasja omanike jaoks avaldaja taotletust soodsamalt, puudub ringkonnakohtul põhjus

maakohtu sellekohaseid põhjendusi ja otsustusi kontrollida.

29. Seoses mh raskeveokitega juurdepääsu võimaldamisest tekkiva kahjuga viitasid puudutatud

isikud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17. Nimetatud tsiviilasjas määras maakohus

juurdepääsu avaldajate kinnistutele Hargi tänava kaudu avalikult kasutatavale teele avaldajate

taotlusel mh ka kuni 30-tonniste sõidukitega. Riigikohus leidis, et kohtud oleksid pidanud

arvestama, et juurdepääs kuni 30 t kaaluvate sõidukitega on AÕS § 156 lg 1 alusel võimalik

määrata üksnes juhul, kui see ei kahjusta koormatavat kinnisasja (vt Riigikohtu 9. juuni 2017

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 p 12). Ravi tn 17 korteriomanikud ei ole aga taotlenud

juurdepääsu piiramist sõidukite kategooriate, massi või muul alusel, vaid on tee kandevõimele

tuginenud selleks, et juurdepääs määrataks mujalt kui Ravi tn 17 kinnisasjalt.

Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu piiramine vastavalt erinevatele sõidukitele või massile

ei ole praegusel juhul põhjendatud. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et

kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega, millega liiklemist praegu Ravi tn 17

kinnistul asuv tee ei võimalda, tuleb avaldajal oma rahaliste vahenditega kohtu määratud

juurdepääsuteed parendada. Kui olemasoleva tee kasutamisel selgub, et sellel ei saa liigelda

veokitega ning tee kasutamine maakohtu määratud tingimustel kahjustab teed, on Ravi tn 17

kinnisasja omanikel õigus nõuda avaldajalt teele tekitatud kahjustuste kõrvaldamist ja tee

korrashoiuks vajalike kulutuste hüvitamist. Kuigi puudutatud isikud I, III–XIV on esitanud

2-17-5467

väited, et Ravi tn 17 kinnisasjal olev tee ei pea vastu raskeveokite koormusele, ei ole Ravi tn 17

korteriomanikud enda seisukoha kinnitamiseks esitanud tõendeid. Puudutatud isikud I, III–XIV

taotlesid maakohtu menetluses küll ekspertiisi määramist, millise taotluse jättis maakohus

rahuldamata ning mida on määruskaebuses maakohtule ette heidetud, kuid määruskaebuse

esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud ei ole taotlenud ringkonnakohtult ekspertiisi määramist.

Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses

informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Seda eriti hagita vaidlusasjas, milleks on ka

juurdepääsuvaidlus ja mille lahendamine on võrreldav õigusemõistmisega hagimenetluses

(vt Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. XI–XV osa (§-d 475–759. Komm

vlj. Tallinn 2018, lk 32-33). Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikuid on kogu

menetluse vältel esindanud vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi ning puudutatud isikutel oli

vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võimalik esitada uusi tõendeid ka määruskaebuses, samuti taotleda

ekspertiisi määramist. Lisaks ei ole Ravi tn 17 puudutatud isikud sõidukitega seoses toonud

välja soovitud tingimusi, millest lähtuvalt peaks kohus juurdepääsu üle Ravi tn 17 kinnisasja

piirama.

Kolleegium ei pea vajalikuks ka juurdepääsu määramist üksnes jalgsi, kuivõrd avaldaja kinnistu

puhul on tegemist 100% elamumaaga. Riigikohus on selgitanud, et elamiseks kasutatavale

kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (vt Riigikohtu

27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22). Seetõttu ei ole vaatamata

määruskaebuse väidetele alust muuta maakohtu määrust seoses juurdepääsu mh

sõiduvahenditega määramisega.

30. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel

kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee

kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse

pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi (mh vajadusel seoses sõidukite liigi või

massiga) või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (vt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-12857 p 17.4).

31. Määruskaebuse esitanud puudutatud isikud on seisukohal, et maakohtu määratud

juurdepääsu tingimused on ebapiisavad.

31.1. Esiteks leiavad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud, et avaldajale

vajaliku juurdepääsutee remondi kulud peaks kandma avaldaja. Puudutatud isikud toovad välja,

et maakohus küll määras juurdepääsutasu koosseisus summa tee hoolduse katteks, mis aga

hõlmab eelkõige väiksemat hooldust nagu lume- ja lehekoristust, mitte tee remonti.

Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses taotletu põhjendatud. Puudutatud isikud ei ole

maakohtu menetluses ega ka määruskaebuses välja toonud, millised on võimalikud tee

remondiga seonduvad kulud, mida maakohus oleks pidanud juurdepääsutasu arvutamisel

arvesse võtma. Samuti ei ole alust jätta tee remondiga seotud kulusid tervikuna avaldaja kanda,

sest olenemata sellest, kas avaldaja rajab Ravi tn 17 kinnisasjale uue tee või mitte, kasutavad

lisaks avaldajale vaieldamatult ka Ravi tn 17 korteriomanikud nimetatud juurdepääsuteed, et

mh pääseda sõidukitega Ravi tn 17 hoone taha. Juhul kui vastavad kulutused peaksid tulevikus

tekkima ning Ravi tn 17a kinnisasja omanik(ud) ja Ravi tn 17 korteriomanikud ei saa kulutuste

kandmises kokkuleppele, on huvitatud isikul võimalik juurdepääsu tasu või tingimuste

muutmiseks avaldusega kohtusse pöörduda.

31.2. Teiseks heidavad puudutatud isikud maakohtule ette värava kasutamisega seotud

tingimuste reguleerimata jätmist. Ravi tn 17 kinnisasja ja avaliku Ravi tänava vahel on aed koos

lukustatava, puldist avatava väravaga. Puudutatud isikud paluvad määruses täpsustada, et kui

2-17-5467

Ravi tn 17 kinnisasjal on suletav värav, on avaldajal õigus saada värava avamist võimaldav pult

või võti, kandes puldi ja võtme maksumuse ning pool värava hooldusega seotud kuludest.

Ravi tn 17 puudutatud isikud juhtisid juba 26. mai 2017 vastuses avaldusele maakohtu

tähelepanu asjaolule, et kui juurdepääs Ravi tn 17a kinnisasjale määratakse Ravi tn 17 kaudu,

peaksid Ravi tn 17a omanikud saama Ravi tn 17 hoovi pääsemiseks värava võtmed. 5. juunil

2020 esitasid puudutatud isikud tõendi ja kirjelduse värava hooldamise ning väravapultide

maksumuse kohta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud juurdepääsu

määramisel ka tee ees oleva värava kasutamisega seotud tingimuste määratlemist. Kolleegiumi

hinnangul ei ole aga vajalik määruses täiendavalt reguleerida, et Ravi tn 17 omanikud võivad

endiselt tänava äärset väravat kasutada ja seda sulgeda. Kuivõrd suletav värav on Ravi tn 17

kinnisasjal juba olemas, on Ravi tn 17 korteriomanikel võimalik seda kasutada tavapärasel

viisil, kuid avaldajal (ja tema õigusjärglastel) peab olema vastavalt maakohtu seatud

tingimustele tagatud õigus/võimalus nii jalgsi kui ka sõidukitega igal ajal juurdepääsuteed

sihtotstarbeliselt kasutada. Selleks saab hankida avaldajale vajalikud puldid värava avamiseks.

Värava hoolduse ja pultidega seotud küsimusi käsitleb ringkonnakohus määruse p-s 41.

31.3. Kolmandaks leiavad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud, et

kinnistusraamatu kannetes peaks kajastuma ka juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisus.

Ringkonnakohus leiab, et Ravi tn 17 korteriomanike taotlus vaidlustatud määrust täiendada

seoses juurdepääsu ja reaalservituudi tasuga on põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu määruse

resolutsiooni p-e 4 ja 8 vastavalt täiendada.

32. Seoses tehnorajatise talumise kohustusega märgivad määruskaebuse esitanud Ravi tn 17

puudutatud isikud, et juhul kui kohus määrab juurdepääsu maakohtust teistsugusele asukohale,

tuleb uuesti kaaluda ka tehnorajatiste asukohta. Eeltoodust järeldub, et juurdepääsu asukoha

muutmata jätmisel ei vaidlusta puudutatud isikud maakohtu määrust osas, mis puudutab

tehnorajatise talumise kohustust. Nimetatud asjaolusid ei ole vaidlustanud ka puudutatud isik

CLXXII ega avaldaja. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust

seoses tehnorajatise talumise kohustusega.

33. Maakohus on vaidlustatud määruses kohustanud Ravi tn 17a korteriomandite omanikke

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja tahteavalduse andmiseks juurdepääsuga seonduva märkuse

kinnistusraamatusse kandmiseks (resolutsiooni p 4), samuti asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

nõusoleku andmiseks tähtajatu reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks (resolutsiooni

p 7) ja nõusoleku asendamiseks (resolutsiooni p 8). Ringkonnakohus leiab, et kohustada saab

isikuid, kes on keeldunud lepingu sõlmimisest ja nõusoleku andmisest, mitte ei saa kohustada

korteriomandi igakordset omanikku. Samuti tuleb selguse mõttes täpsustada kohustatud isikute

nõusoleku andmist reaalservituudi seadmiseks ja reaalservituudi kinnistusraamatusse

kandmiseks. Seetõttu tuleb nimetatud maakohtu määruse resolutsiooni punkte täpsustada ja

kohustada puudutatud isikuid I–XIV tahteavaldusi andma vastavalt määruse tervikresolutsiooni

p-dele 2.4, 2.7 ja 2.8.

34. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2

juurdepääsu tingimuste osas seoses juurdepääsutee pikkuse ja laiusega vastavalt maakohtu

määruse põhjendustele.

II

35. Avaldaja ja määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikud on vaidlustanud osaliselt

maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust.

2-17-5467

36. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitanud Ravi tn 17 puudutatud isikute

seisukohta, et kuivõrd osad puudutatud isikud määruskaebust ei esitanud, ei saa nende suhtes

vastumääruskaebusega ka maakohtu määrust vaidlustada. Ringkonnakohus selle seisukohaga

ei nõustu, kuivõrd TsMS § 207 lg 3 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) kohaselt kui vaidlusalust

õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaasosaliste suhtes ühiselt ja kas või üks kaasosalistest

järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu

tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaasosaliste suhtes. Juurdepääsu ja tehnorajatiste

talumise kohustusega seonduvat saab määrata üksnes kõigi Ravi tn 17 kaasomanike suhtes

ühiselt. Kuigi määruskaebuse on esitanud osad Ravi tn 17 korteriomanikest, kehtib nende

toiming ka ülejäänud Ravi tn 17 korteriomanike suhtes, mistõttu saab avaldaja ka

vastumääruskaebusega maakohtu määrust vaidlustada.

37. AÕS § 156 lg 1 järgi koormatava kinnisasja omanikule määratav juurdepääsutasu

mõistetakse avaldajalt juurdepääsuga koormatud kinnisasja omaniku kasuks välja perioodiliste

maksetena. Selline tasu sisaldab mh maamaksu osa ja, juhul kui juurdepääsutee korrashoiu

kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul, hüvitist juurdepääsutee

korrashoiu ja ohutuse tagamisega tee omanikule kaasnevate kulutuste eest. Samuti peab

juurdepääsutasu sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest, mis tuleb koormatava kinnisasja

igakordsele omanikule maksta kasutuseelise alusel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1

mõttes) sõltumata asjaolust, kas juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast

sõltuvatest asjaoludest või temast sõltumatutest asjaoludest (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2022

määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 15.3; Riigikohtu 28. märtsi 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-

14-60492 p 16; Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p-d 33 ja 39-40).

38. Juurdepääsutasu suurus sõltub sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja

omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib

vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu

koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks

vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 15.4).

39. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust osas, mis

puudutab maamaksu. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus maakohtu arvestatud maamaksu

suuruse põhjendatust, kuid märgib, et vastavalt Riigikohtu juhistele on maakohus

juurdepääsutasu elemendina õigesti maamaksuga arvestanud.

40. Avaldaja ei nõustu maakohtuga osas, milles kohus leidis, et Ravi tn 17 korteriomanikud

kaotavad juurdepääsu määramise tulemusel ühe parkimiskoha, samuti et sellise parkimiskoha

väärtuse hindamisel tuleks lähtuda tasust, mida tuleb maksta parkimise eest tasulises

parkimismajas ning osas, milles maakohus arvestas korrashoiu kuludeks 322,20 eurot aastas.

40.1. Avaldaja hinnangul ei kaota Ravi tn 17 korteriomanikud juurdepääsu määramisega ühtegi

parkimiskohta,

mistõttu

on

parkimiskoha

kaotusega

seotud

hüvitise

arvestamine

juurdepääsutasu komponendina põhjendamatu. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et

arvestades juurdepääsutee asukohta Ravi tn 17 kinnistul kaotavad Ravi tn 17 kinnisasja

korteriomanikud ühe parkimiskoha seal, kus Ravi tn 17 kinnisasi külgneb Ravi tn 17a

kinnistuga. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Ravi tn 17 omanikud kaotavad

kasutuseelisena võimaluse juurdepääsualal ühte autot parkida. Kolleegium nõustub ka

maakohtu seisukohaga, et vastupidiselt Ravi tn 17 korteriomanike väidetele ei kaota Ravi tn 17

puudutatud isikud juurdepääsutee tõttu 4-5 parkimiskohta, kuivõrd need parkimiskohad

paiknevad Ravi tn 17a kinnisasjal, mida puudutatud isikud on seni õigusliku aluseta kasutanud.

Katastrikaardilt nähtub, et Ravi tn 17 hoone taga ei ole ruumi 4-5 auto parkimiseks ilma

2-17-5467

avaldaja kinnistut kasutamata (vt I kd, tl 9). Vastuseks avaldaja väitele, et Ravi tn 17

korteriomanikele avaneb peale juurdepääsu määramist võimalus avaldaja garaaži ees parkida,

märgib ringkonnakohus, et Ravi tn 17 puudutatud isikutel puudub ka praegusel ajal faktiline ja

õiguslik takistus nimetatud kohas parkida. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kuigi

puudutatud isikud kaotavad ühe parkimiskoha Ravi tn 17a kinnistu ääres, võidavad nad ühtlasi

ühe koha avaldaja garaaži ees.

40.2. Avaldaja vastumääruskaebuse väite kohaselt on maakohus hinnanud kaotatud

parkimiskoha väärtuse põhjendamatult kõrgeks. Avaldaja leiab, et Ravi tn 17 korteriomanikel

on õigus taotleda Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaart, mis annab 120 euro suuruse

aastatasu eest õiguse parkida kõikidel linnaosa tänavatel, sh Ravi tn 17 elamuga piirneval Ravi

tänaval. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et Ravi tänava piirkonnas ühe kuu

parkimistasu maksumus on 150 eurot, mistõttu tuleb avaldajal Ravi tn 17 korteriomanikele

seoses ühe parkimiskoha kaotusega tasuda 1800 eurot aastas. Maakohus ei pidanud kohaseks

tasu määramist Tallinna kesklinna elaniku parkimiskaardi tasu alusel, kuivõrd tänaval

parkimise võimalus ei taga puudutatud isikutele hoovi parkimiskohtadega samaväärset

alternatiivi.

40.2.1. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari

2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12 p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

diskretsioonipiire tasu määramisel ületanud ja maakohtu määratud hüvitis omandiõiguse riive

eest on mõistliku suurusega.

40.2.2. Juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada

koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, mistõttu

kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad

kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel

juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku

samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki

juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas

pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks

kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi,

ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles

osas tähtsaid asjaolusid (vt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 p 39

esimene lõik, ja selles viidatud 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08 p 23).

40.2.3. Asjas on tuvastatud, et Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad juurdepääsu määramisega

ühe parkimiskoha, st neil ei ole võimalik juurdepääsualust maad enam parkimiseks kasutada.

Seetõttu tuleb kindlaks määrata, milline on sellise parkimiskoha kasutuseelise rahaline suurus,

mille Ravi tn 17 korteriomanikud kaotavad.

40.2.4. Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja

võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema

(vt Riigikohtu 3. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09 p 13; 13. juuni 2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 p 16). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille

saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise

väärtusega (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05 p 13).

Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast

keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha.

2-17-5467

Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid

konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt Riigikohtu

16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 39 kolmas lõik: 19. mai 2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09 p 14; 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 p 16).

40.2.5. Järelikult tuleb kasutuseelise arvestamisel lähtuda sellest, milline oleks Ravi tn 17

kinnisasjal asuva parkimiskoha või sellega võimalikult sarnase parkimiskoha üür. Maakohus

on tuvastanud, et Ravi tänava piirkonnas on ühe kuu parkimise tasu 150 eurot. Ringkonnakohtu

arvates ei ole vastupidiselt avaldaja seisukohale Ravi tn 17 hoovis asuv parkimiskoht võrreldav

tänaval paikneva avaliku parkimiskohaga, mida saab Tallinna kesklinna elanik kasutada

maksusoodustuse alusel 120 euro eest aastas. Omandiõiguse riive hüvitise suuruse määramisel

ei saa lähtuda mitte sellest, millise tasu eest saab Ravi tn 17 parkimiskoha kaotanud

korteriomanik mõnda muud parkimiskohta kasutada, vaid milliseks tuleks Tallinna kesklinnas

asuva Ravi tn 17 hoovi parkimiskoha väärtus hinnata. Vastasel juhul ei saaks näiteks tasuta

parkimise piirkonnas koormatava kinnisasja omanikule omandiõiguse riive hüvitist ette nähagi,

kuivõrd tänaval saaks parkida tasuta ning seda ka juhul, kui samaväärses kinnises hoovis peaks

parkimise eest üüri tasuma. Asjas välja toodud asjaolude kohaselt on Ravi tn 17 hoov

lukustatava väravaga suletav, mistõttu on sellel territooriumil parkimine vaieldamatult

turvalisem ning tänaval parkimisest erinevalt ligipääsetav üksnes nendele isikutele, kellel on

selleks õigus / omanike luba. Seetõttu ei saa Ravi tn 17 hoovis parkimiskoha kasutusõiguse

keskmiseks väärtuseks pidada 120 eurot aastas, mida tuleks tasuda tänaval parkimise eest, kui

isikul on elaniku soodustusega parkimiskaart. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles osas,

et ilmastikule avatud hoovis parkimist ei saa võrdsustada parkimisega ilmastiku eest kaitsvas

parkimismajas, kuid Ravi tn 17 korteriomanikud on tõendanud, et Ravi tn 18 avatud parklas ja

tõkkepuuga parklas on parkimistasu vastavalt 150 eurot kuus ja isegi 270 eurot kuus (V kd, tl

43-44). Seega on maakohus määranud kasutuseelise kaotuse eest hüvitise väiksemana, kui

tuleks tasuda parkimise eest samas piirkonnas nn ilmastikule avatud tõkkepuuga parklas. Kuna

Ravi tn 17 puudutatud isikud ei ole maakohtu määrust parkimiskoha tasu osas vaidlustanud, ei

saa ringkonnakohus selles osas lahendit avaldaja kahjuks muuta. Peale selle, et avaldaja arvates

saaks Ravi tn 17 korteriomanikud parkida Tallinna tänavatel elaniku soodustusega

parkimiskaardi alusel, ei ole avaldaja vastumääruskaebuses väitnud ega toonud välja asjaolusid,

mille alusel saaks leida, et Ravi tn 17 parkimiskoha kasutuseelise väärtus tuleks hinnata

madalamaks kui maakohtu määratud 150 eurot kuus.

40.3. Avaldaja määruskaebuses esitatud seisukoha järgi on maakohus ebaõigesti arvestanud

juurdepääsutee korrashoiu ja ohutusega seotud kulud. Maakohus ei ole avaldaja hinnangul

arvestanud sellega, et Ravi tn 17 omanike esitatud Tetri OÜ arvetel on kajastatud lume ja jää

koristust katuselt ning ilmselt ka lume koristust Ravi tn 17a kinnisasja osalt suurusega ca 82 m2,

mida Ravi tn 17 korteriomanikud kasutavad parkimiseks. Samuti ei ole avaldaja väitel

maakohus eristanud Ravi tn 17 hooviala ja määratud ca 90 m2 juurdepääsuala hoolduse kulusid.

Arvestades juurdepääsuala suurust ja ühist kasutust peaks avaldaja arvates tasu

korrashoiukulude eest olema 70,65 eurot.

Kolleegiumi hinnangul on kulu lumelükkamisele ja libedusetõrjele juurdepääsuteel vajalik, et

juurdepääsutee oleks läbitav ka lumerohkel talvel ja libedaga. Ringkonnakohus ei nõustu

avaldaja väidetega, et juurdepääsutasu oleks pidanud olema maakohtu määratust väiksem.

Vastupidiselt avaldaja seisukohale leiab kolleegium, et kulud lume ja jää koristusele katuselt,

mis on vahetult juurepääsutee kõrval (vt määruse lisa, V kd, tl 206), on arvestatavad

juurdepääsu tasu määramisel. Lähtuvalt eespool viidatud Riigikohtu lahendist tuleb lisaks

korrashoiukuludele arvestada ka ohutuse tagamisega kaasnevaid kulutusi. Kohtul tuleb tee

kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal

2-17-5467

üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud

(vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-16 p 16). Selleks, et oleks

tagatud nii avaldaja kui ka tema õigusjärglaste ohutus juurdepääsuteel liikumisel, on

põhjendatud lume ja jää koristus Ravi tn 17 hoone katuselt ning nende kulude arvestamine

juurdepääsutasu koosseisus, nagu seda on teinud maakohus.

Samuti on ainetud avaldaja väited seoses lumekoristusega Ravi tn 17a parkimiskohtadelt ja

Ravi tn 17 hoovist. Puudutatud isikute I, III–XIV esitatud arvetelt ei nähtu, millise pindala osas

on korrastustöid tehtud (V kd, tl 41 – 41 pöördel). Määruskaebuse esitanud Ravi tn 17

puudutatud isikud on vastuses avaldaja vastumääruskaebusele märkinud, et varasemalt on

Ravi tn 17 korteriomanikud teinud teatud heakorratöid ise. Ringkonnakohtul puudub põhjus

arvata, et Ravi tn 17 korteriomanike esitatud arved kajastavad lumekoristust kogu Ravi tn 17

hooviala territooriumil, st ka sokli, prügikastide alal, kõrghaljastuse alal ja Ravi tn 17a

paiknevate parkimiskohtade alal. Lähtuda ei saa avaldaja arvutusest, mis tugineb üksnes

eeldusele, et lumekoristus on toimunud 332 m2 suurusel alal. Asjas esitatud asjaoludest ja

tõenditest avaldaja väidetut ei nähtu. Seetõttu ei ole põhjendatud muuta vastavalt

vastumääruskaebuses taotletule maakohtu määratud juurdepääsutasu osas, mis puudutab

korrashoiu ja ohutusega seotud kulusid.

41. Ravi tn 17 määruskaebuse esitanud puudutatud isikud paluvad arvestada juurdepääsutasu

arvutamisel ka Ravi tn 17 kinnisasjal asuva suletava värava hoolduskulude ja pultidega. Ravi

tn 17 korteriomanikud tõid maakohtu menetluses välja, et väravat tuleb hooldada vähemalt iga

poole aasta tagant, mille kulu on aastas umbes 120 eurot (lisandub käibemaks) (V kd, tl 161).

Väravapultide maksumus on umbes 25–45 eurot (puudutatud isikute 5. juunil 2020 seisukoht

V kd, tl 154 pöördel, dtl 1288). Maakohus vaidlustatud määruses väravaga seonduvaid küsimusi

ei käsitlenud. Kolleegiumi arvates ei ole värava hoolduskulude ja pultide maksumuse

väljamõistmine juurdepääsutasu koosseisus põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu

arvestusega juurdepääsu määramisel kaotatud parkimiskoha maksumuse kohta. Kohus on

parkimiskoha eest määratud omandiõiguse riive hüvitise kindlaksmääramisel juba võtnud

arvesse, et tegemist on kinnise ja puldist suletava väravaga hooviga. Seetõttu puudub alus

värava hooldusega seotud kulusid täiendavalt korrashoiukulude hulka arvestada. See tähendab,

et värava hoolduskulud tuleb lugeda hõlmatuks omandiõiguse riive eest väljamõistetava

hüvitisega.

Väravapuldi hankimine on ühekordne kulu, mistõttu ei saaks kohus seda perioodilise

juurdepääsutasu osana arvestada. Puldist suletav värav on Ravi tn 17 kinnisasjal puudutatud

isikute I–XIV huvides, et tagada territooriumi turvalisus ja privaatsus. Ravi tn 17 omanikel on

aga kohustus vastavalt maakohtu määratud tingimustele võimaldada Ravi tn 17a omanikul

Ravi tn 17 juurdepääsuteed kasutada ning kui tee kasutamine eeldab Ravi tn 17 huvides

paigaldatud värava puldist avamist, tuleb Ravi tn 17 omanikel ka Ravi tn 17a omanikule

võimaldada vastava puldi kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu eest makstav tasu

hõlmab seega ka ühe puldi tasu, kuivõrd Ravi tn 17a kinnisasjal on üks omanik. Seetõttu ei

muuda ringkonnakohus maakohtu määrust seoses väravaga seotud kulude juurdepääsutasu sisse

arvestamata jätmise osas.

42. Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määratud juurdepääsutasu ja reaalservituudi

tasu muutmata. Maakohtu määruse resolutsiooni p-e 3 ja 9 tuleb selguse huvides täiendada tasu

maksmise osas vastavalt praeguse määruse tervikresolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.9, st tasu tuleb

Ravi tn 17 korteriomandite igakordsetele omanikele tasuda solidaarselt.

III

2-17-5467

43. Puudutatud isiku CLXXII määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma

puudutatud isiku CLXXII menetluskulud puudutatud isikute I–XIV kanda. Avaldaja leiab

vastumääruskaebuses, et ka avaldaja menetluskulud oleks maakohus pidanud jätma puudutatud

isikute I–XIV kanda.

44. Maakohus jaotas menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 ja põhjendas otsustust

sellega, et kuigi menetlus toimus avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuulus

avaldus rahuldamisele.

45. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude jätmine mõne menetlusosalise kanda, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt

nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359 p 14).

46. Maakohus ei ole diskretsioonipiire menetluskulude jaotamisel ületanud. TsMS § 172 lg 1

esimest lauset, mis näeb ette menetluskulude selle isiku kanda jätmise, kelle huvides lahend

tehakse, on põhjendatud kohaldada juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi peale

avaldaja. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus nr 2-18-

11359 p 14). Kuivõrd juurdepääsu ja tehnorajatise asukoht on määratud puudutatud isikute I–

XIV kinnisasjale, on lahend selles osas tehtud puudutatud isikute I–XIV kahjuks. Küll aga on

lahend tehtud avaldaja kahjuks juurdepääsutee suuruse ja juurdepääsu- ning tehnorajatise tasu

küsimuses, kuivõrd maakohus määras juurdepääsutee väiksemana avaldaja taotletust ning

juurdepääsutasu ja tehnorajatise tasu suuremana, kui avaldaja oli nõus tasuma. Samuti on

põhjendamatud avaldaja väited seoses puudutatud isikute I–XIV hea usu põhimõtte vastase

käitumisega. Ravi tn 17 korteriomanikud on menetluses esitanud seisukohti ja tõendeid

vastavalt maakohtu määratud tähtaegadele. Samuti ei saa hea usu põhimõttega vastuolevaks

käitumiseks pidada asjakohaste taotluste ja seisukohtade esitamist. Sellises olukorras on

põhjendatud menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmine, mistõttu ei ole alust

maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas tühistada.

47. Nõustuda ei saa puudutatud isiku CLXXII määruskaebuse väidetega, mille kohaselt peaksid

puudutatud isiku CLXXII menetluskulud jääma Ravi tn 17 korteriomanike kanda, kuivõrd

viimati nimetatute tõttu on menetlus veninud, kaasatud on põhjendamatult suur hulk

menetlusosalisi ning Ravi tn 17 korteriomanikud on esitanud põhjendamatuid taotlusi.

TsMS § 6182 lg 1 esimene lause sätestab, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu,

maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades on menetlusosalisteks avaldaja

ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste

kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Avaldusi avalikult kasutatavale teele

juurdepääsuks lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja 611. ptk järgi hagita menetluses ja

TsMS § 5 lg 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on sellises

menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning kohus

peab kohtumenetlusse TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasama puudutatud isikutena

(TsMS § 198 lg 1) kõik puudutatud kinnisasjade omanikud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 13). Kõigi kinnisasjade omanike, üle kelle kinnisasjade

võiks avaldaja kinnisasjale juurdepääs tulla kõne alla, kaasamine (vt TsMS § 198 lg 1 p 2

ja § 6182 lg 1) on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle

järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes

siduvalt (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416 p 13).

2-17-5467

Kuivõrd Ravi tn 17 puudutatud isikute hinnangul ei olnud Ravi tn 17a kinnisasi kaotanud selle

võõrandamisel juurdepääsu avalikule teele, mis välistaks AÕS § 156 lg 2 kohaldamise, ei saa

nendele puudutatud isikutele ette heita taotlust kaasata menetlusse ka teiste Ravi tn 17a

kinnisasjaga külgnevate kinnisasjade omanikud, et kohus saaks välja selgitada kõige

optimaalsema

juurdepääsutee

asukoha.

Maakohus

selgitas

alles

24. juulil

2019

menetlusosalistele, s.o peale Ravi tn 17 korteriomanike taotlust (26. mai 2017), et praeguses

asjas saab vaidluse lahendada üksnes AÕS § 156 lg 2 alusel.

Samuti ei saa pidada põhjendamatuks Ravi tn 17 korteriomanike taotlust vaatluse

korraldamiseks, kuivõrd vaatluse korraldamine juurdepääsu määramise asjades on tavapärane

ning vajalik mh AÕS § 156 lg 1 alusel huvide kaalumiseks. Puudutatud isiku CLXXII

määruskaebus jääb seega rahuldamata.

IV

48. Määruskaebustega ei ole eraldi vaidlustatud tahteavalduste andmiseks kohustamist,

tahteavalduste asendamist, tee parendus- ja ümberehitustööde õiguse avaldajale andmist,

kohtulahendi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale edastamist ega kohtumääruse lahutamatuks

osaks sellele lisatud plaani määramist. Ringkonnakohus ei muuda avalduse kohta tehtud sisulist

lahendit, seega jääb vaidlustatud määrus ka eelmises lauses viidatud osas muutmata.

49. Puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldatakse osaliselt,

kuid üksnes seoses kinnistusraamatusse juurdepääsu ja reaalservituudi tasulisuse märkimisega.

Põhiosas jääb puudutatud isikute I, III, V, VIII–XI ja XIII–XIV määruskaebus rahuldamata.

Samuti jäävad rahuldamata puudutatud isiku CLXXII määruskaebus ja avaldaja

vastumääruskaebus, mistõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata.

50. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-17-5467