Legislator Case Law & Legislation
2-22-121116/7 AI generated

2-22-121116/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-121116/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-121116 menetlus. Menetluskulude kandmise on pooled leppinud kokku kompromissis, mille alusel

Legislator headnote

AI generated

2-22-121116/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Menetluskulude kandmise on pooled leppinud kokku kompromissis, mille alusel

Keywords

AI generated
satisfaction of claim set-off in bankruptcy bankruptcy claim bank resolution cash settlement of balance bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Helina Luksepp

Kelly-Tonili Hiiemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-121116

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi R. E., BCK Building OÜ vastu 5000

EUR nõudes

Tsiviilasja hind

5 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10118)

Hageja volitatud esindaja: Birgit Juhanson (e-post

birgit.juhanson@swedbank.ee)

Kostja I: R. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja II: BCK Building OÜ (registrikood 14425393,

asukoht Nõmme tee 1a-19, Kristiine linnaosa, Tallinn,

11315), juhatuse liige R. E.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Asja läbivaatamine

(kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank AS (registrikood 10060701, edaspidi hageja), R. E.

(isikukood xxxx, edaspidi kostja I) ja BCK Building OÜ (registrikood 14425393,

edaspidi kostja II) vahel 21.09.2022 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud

kompromissleping:

1.1.

Kui kostjad tasuvad 5150 EUR igakuiste osamaksetena hageja Swedbank

AS arvelduskontole xxxx, selgitus „Leping nr xxxx“, viitenumbriga

3515482, alljärgneva graafiku alusel, siis loevad hageja ja kostjad

lepingust nr xxxx tuleneva nõude tasutuks ja kinnitavad, et neil puuduvad

teineteise suhtes sellest lepingust tulenevad mistahes rahalised (sealhulgas

viivise-, intressi-, kahju hüvitamise nõuded jne) ning mitterahalised

nõuded ja/või pretensioonid:

Maksepäev

Jääk EUR

Summa EUR

31.10.2022

5 150

30.11.2022

5 050

31.12.2022

4 950

31.01.2023

4 850

28.02.2023

4 750

31.03.2023

4 650

30.04.2023

4 550

31.05.2023

4 400

30.06.2023

4 200

31.07.2023

4 000

31.08.2023

3 800

30.09.2023

3 600

31.10.2023

3 400

30.11.2023

3 200

31.12.2023

3 000

31.01.2024

2 800

29.02.2024

2 600

31.03.2024

2 400

30.04.2024

2 200

31.05.2024

2 000

30.06.2024

1 800

31.07.2024

1 600

31.08.2024

1 400

30.09.2024

1 200

31.10.2024

1 000

30.11.2024

31.12.2024

31.01.2025

28.02.2025

KOKKU

5150

1.2.

Kompromissi punktis 1.1. toodud mistahes osamakse tasumisega

hilinemisel rohkem kui 7 tööpäeva, loevad hageja ja kostjad kompromissi

punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse jäägi, millest on maha arvestatud

kostjate tasutud osamaksed, automaatselt sissenõutavaks muutunuks,

misjärel on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu võlgnevuse jäägi kohest

tasumist ja õigus esitada kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda

sissenõude pööramist kostjate kogu varale. Kostjate eelnev informeerimine

kokkuleppe

täitmiseks

esitamisest

kohtutäiturile

ei

ole

hagejale

kohustuslik.

1.3.

Kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-121116 menetlus.

3. Menetluskulude kandmise on pooled leppinud kokku kompromissis, mille alusel

need jäävad poolte endi kanda.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud edasikaebeõigusest.

Asjaolud

1. Swedbank AS esitas 15.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikelt 5000,00 euro saamiseks. Pärnu Maakohus koostas 17.06.2022 võlgnikele

makseettepaneku, millele kostjad vastasid 21.06.2022 e-kirjaga, et majanduslik olukord ei

võimalda neil nõuet korraga tasuda. Pärnu Maakohus luges e-kirja vastuväiteks, millega kostjad

tunnistavad makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust

tasuda. 31.08.2022 seisuga ei olnud pooled omavahel maksegraafiku alusel tasumise

kokkulepet sõlminud ning seoses kostjate vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 06.09.2022

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1).

2. Menetlusosalised esitasid 21.09.2022 (s.o enne hagiavalduse esitamiseks seadusega

ettenähtud 14-päevase tähtaja möödumist) Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille

paluvad kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud

menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab,

et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et Harju Maakohtule esitatud kompromiss vastab seaduse nõuetele

ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss

kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

Menetluskulud

5. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada ka menetluskulude jaotus.

6. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Seega jäävad menetluskulud vastavalt kompromissile ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste

endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et menetlusosalistel ei

tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.

Määruskaebuse esitamise õigusest

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 võimaldab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokku

leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega märgib kohus määruses

edasikaebeõiguse vastavalt poolte esitatud kompromissile.

Kohtu täiendavad selgitused

8. Kuigi menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest,

selgitab kohus siiski täiendavalt:

− kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;

− tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

− kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda

või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult

või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik