3-20-2595/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2022, Tartu

Haldusasja number

3-20-2595

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitise saamiseks

seoses

teleri

hävitamisega,

alternatiivselt

kahju

heastamiseks asendamisega.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2021. a otsus.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning mõista Tartu Vanglalt välja

viiskümmend (50) eurot Xi kasuks.

4. Mõista Tartu Vanglalt välja menetluskulu ringkonnakohtus üksteist (11) eurot 20 senti

Xi kasuks. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. oktoober 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärast edutut kohtueelselt menetlust esitas kinnipeetavana Tartu Vanglas viibinud kaebaja Tartu

Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kaebajale kuulunud ja vangla poolt hävitatud

televiisoriga Thomson samasse hinnaklassi kuuluva televiisori tagastamiseks või televiisori

hävitamisega tekitatud kahju (154,80 eurot) hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt aktsepteeris vangla 5. veebruaril 2020 kaebaja taotluse tema kambris olnud

teleri Thomson lattu paigutamiseks ja kauplusest soetatud teleri Philips lattu jõudmisel kambrisse

lubamiseks. Kaebaja esitas 25. juunil 2020 vanglale taotluse lubada kinkida laos olev teler

kaaskinnipeetavale, s.o võtta teler maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda teler

kaaskinnipeetava isiklike asjade nimekirja, kuid Tartu Vangla teatas 7. augustil 2020, et teler on

kaebaja 25. juuni 2020. a isiklike asjade nimekirjast kustutamise (kinkimise) taotluse alusel

hävitatud.

2. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et teler hävitati 30. juunil 2020. a kui katkine ese, mis ei kuulunud kaebajale.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohus 30. detsembri 2021. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

4. Halduskohus sedastas, et vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 3 alusel justiitsministri 30.

novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 57 lg-te 1 ja 3

järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse

saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, mille kaal

kokku ei või ületada 30 kilogrammi.

Tartu Vangla kodukorra p-s 8.2.2. on sätestatud keeld võõrandada, saata või teiste kasutusse anda

kinnipeetava isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta

ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju.

5. Teleri hävitamisega on vastustaja sisuliselt rahuldamata jätnud kaebaja taotluse lubada kinkida

laos olev teler kaaskinnipeetavale, s.o võtta teler maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda

teler kaaskinnipeetava isiklike asjade nimekirja. Enne teleri jäätmejaama saatmist oleks korrektne

olnud kaebajat kirjalikult teavitada tema avalduse rahuldamata jätmisest. Teavitamiskohustuse

täitmata jätmine ei anna iseseisvat alust kahjunõude rahuldamiseks. Vastustaja on vanglateenistuse

ametnike H. Looritsa 11. märtsi 2021. a õiendiga ja D. Eriksoni 11. märtsi 2021. a kirjaliku

selgitusega tõendanud, et enne 25. juuni 2020. a avalduse vastuvõtmist selgitati kaebajale

suuliselt, et avaldust ei saa rahuldada ja et vangla ei hoiusta laos selliseid esemeid, kui eset ei

saadeta mõistliku aja jooksul välja. Seega oli kaebaja vana teleri lattu paigutamise järgselt teadlik,

et kui ta telerit vanglast mõistliku aja jooksul välja ei saada, saadetakse teler jäätmejaama, mistõttu

oli vangla täitnud haldusorgani selgituskohustuse ja välja selgitanud kaebaja tegeliku tahte.

6. 27. veebruaril 2020 lattu paigutatud teleri laos hoiustamise mõistlik aeg oli 30. juuniks 2020

möödunud, mistõttu oli vangla toiming kooskõlas VSkE § 62 lg-s 2 sätestatuga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses osutab kaebaja, et halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklike asjade

kaal ületanuks VSkE § 62 lg-s 2 nimetatud 30 kilogrammi. Lattu antud televiisor oli töökorras.

Kaebaja soovis anda televiisori teisele kinnipeetavale. Sellega seoses selgitati talle, et teine

kinnipeetav ei saa seda ise kasutada, kuna asjade üleandmine vanglas ei ole lubatud. Teisel

kinnipeetaval tuleb teler kahe kuu jooksul vanglast välja saata. Seega ei olnud kaebaja teadlik, et

teler võidakse hävitada juba 30. juunil 2020.

8. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks

isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema

võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks

loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kaebaja avaldas soovi teleri Thomson

kaaskinnipeetavale kinkimiseks. Seega loobus kaebaja teleri omandist kaaskinnipeetava

kasuks. Tahteavalduse tegemise hetkest ei kuulunud teler enam kaebajale ning teleri

hävitamisega ei saanud temale varalist kahju tekkida.

Kaebajale selgitati, et kingi saaja telerit vanglas kasutada ei saa, samuti, et kui telerit vanglast

välja ei saadeta, siis see hävitatakse. Kumbki kinnipeetav ei esitanud vanglale taotlust selles

osas, kuidas vangla peaks teleriga edasi toimima. Kui kinnipeetavad jätsid omavahelises

sisesuhtes vajalikud toimingud või tahteavaldused esitamata, ei vastuta selle eest vangla. Asja

lahendamisel ei oma tähtsust, milline on kaebajale kuuluvate isiklike asjade kogukaal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Vaidlust ei ole, et:

-

kaebaja taotlusel paigutati kaebaja kuulunud teler Thomson Tartu Vangla lattu;

-

25. juunil 2020 esitas kaebaja kirjaliku taotluse teleri kinkimiseks teisele kinnipeetavale,

s.o teleri kustutamiseks kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kandmiseks teise

kinnipeetava isiklike asjade nimekirja;

-

Tartu Vangla ei vastanud kaebaja taotlusele ega kandnud telerit ka teise kinnipeetava

isiklike asjade nimekirja;

-

30. juunil 2020 Tartu Vangla hävitas teleri selle saatmisega keskkonnajaama, oma

tegevusest kaebajat eelnevalt teavitamata.

Kaebaja hinnangul tekitas vangla teleri hävitamisega kaebajale varalise kahju. Vastustaja

kaebajaga ei nõustu ning on nii kohtueelses haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses olnud

läbivalt seisukohal, et 25. juuni 2020. a taotlusega kaebaja loobus teleri omandiõigusest ning seega

ei saanud teleri kui kaebajale mittekuuluva asja hävitamine kaebajale kahju tekitada.

Erinevalt pooltest asus halduskohus seisukohale, et teleri hävitamine oli õiguspärane, kuna toimus

VSkE § 62 lg 2 alusel, s.o olukorras, kus kaebaja isiklike asjade kogukaal ületas 30 kilogrammi

ning kaebaja ei olnud mõistliku aja jooksul telerit vanglast välja saatnud.

Ringkonnakohus ei näe võimalust pidada teleri hävitamist õiguspäraseks ja/või kaebaja õigusi

mitterikkuvaks vastustaja ega halduskohtu põhjenduste alusel.

11. Kaebaja märkis 25. juuni 2020. a avalduses (dtl 5), et soovib kinkida teleri Thomson teisele

kinnipeetavale ning seega palus võtta teleri maha kaebaja isiklike asjade nimekirjast ja kanda teler

teise kinnipeetava nimekirja. Nõustuda ei saa vastustajaga, et avalduse esitamise hetkest ei

kuulunud teler enam kaebajale.

Asja kinkimisel on kinkija kinkelepingu järgseks kohustuseks muu hulgas tõesti teha võimalikuks

asja omandiõiguse üleandmine (VÕS § 259 lg 1). Sellest ei järeldu aga, et kaebaja avalduse

toimeks oli see, et asi muutus peremehetuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 kohaselt muutub

asi peremehetuks, kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kaebaja avaldus

aga ei jäta kahtlust selles, et ta soovis anda teleri omandiõiguse üle teisele kinnipeetavale, mitte

omandist loobuda. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja

annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

Kaebaja soovis anda teleri üle teisele kinnipeetavale teleri kandmisega teise kinnipeetava isiklike

asjade nimekirja. See jäi aga teostamata VSkE § 58 lg-s 1 sätestatud keelu tõttu.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg-tele 3 ja 4 antakse õigused ja kohustused üle

üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja

kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kui kaebaja soovitud asjaõiguslik

käsutustehing jäi kinnipeetavate vahel asjade üleandmise keelu tõttu tegemata ja teine kinnipeetav

ei saanud teleri omanikuks, siis ei kaotanud kaebaja ka omandiõigust telerile. Sellisel juhul, s.t

omandi üleandmise kokkuleppe puudumise või kehtetuse korral ei too see kaasa muutusi poolte

õigustes ja kohustustes. Teleri muutumine peremehetuks asjaks olnuks võimalik juhul, kui kaebaja

oleks teinud selge tahteavalduse teleri omandist loobumiseks, ilma et see tooks kaasa teise isiku

omandiõiguse tekkimise, näiteks oleks taotlenud, et vastustaja oleks korraldanud teleri ohtliku

jäätmena käitlusse suunamise. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kaebaja 25. juuni 2020. a taotlust

ei saa mõista selliselt, et ta soovib teleri omandiõigusest loobuda ka juhul, kui omandi üleandmine

teisele kinnipeetavale ei ole võimalik.

12. Kaebaja tahte tõlgendamisel osutab vastustaja oma ametnike selgitustele (dtl 43 ja 45). Neist

ilmneb, et ametnikud selgitasid kaebajale, et kinke saanud kinnipeetav telerit vanglas enda

kasutusse ei saa; vangla selliseid esemeid ei hoiusta, kinke saaja peab kingitud eseme mõistliku

aja jooksul välja saatma, vastasel juhul esemed hävitatakse. Sarnane selgitus anti ka teisele

kinnipeetavale ühes soovitusega, et kaebaja ise saadaks teleri vanglast välja teise kinnipeetava

poolt soovitud isikule. Kaebaja soovis siiski televiisori ära kinkida ning esitas seetõttu kirjaliku

avalduse. Pärast kaebaja 25. juuni 2020. a avalduse registreerimist selgitati kaebajale veelkord

kehtivat töökorraldust ning toonitati, et vangla televiisorit ei hoiusta. Kaebaja vastas, et ta teab, et

kingi saaja tahab televiisori välja saata lastele.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ametnike selgituste kohaselt ei saanud kaebajal tekkida

arusaama, et 25. juuni 2020. a avalduse esitamise järel peab vangla telerit peremehetuks varaks

ega anna teisele kinnipeetavale võimalust teler vanglast välja saata, vaid hävitab teleri. Seega ei

ole alust järeldada, et kaebaja tahteavaldust tehes sellise tagajärje saabumise võimalusega arvestas

või seda soovis. Kujunenud olukorras ei saa tõlgendada kaebaja tahteavaldust vastuolus selle

sõnastusega ega pidada kaebajat teleri omandiõigusest loobunuks sõltumata sellest, kas teine

kinnipeetav teleri omandiõiguse saab.

Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ei olnud teleri hävitamise ajaks 30. juunil 2020

kaotanud omandiõigust telerile ning seega hävitas vastustaja kaebajale kuuluva asja. Vastavalt

kahjustas vastustaja sellega kaebaja omandiõigust.

13. Kui vastustaja tegevusel puudus õiguslik alus, oli vangla tegevus teleri hävitamisel

õigusvastane. Vastustaja ei ole väitnud, et tal olnuks kehtivast õigusest tulenev alus teleri

hävitamiseks. Halduskohtu hinnangul oli vangla tegevus õigustatud VSkE § 62 lg 2 alusel.

14. Tulenevalt VSkE § 62 lg-st 2, kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse

kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele

väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad,

arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi.

Kaebaja väitel ei ületanud tema isiklike asjade kaal 30 kilogrammi. Vastustaja ei ole samuti

väitnud, et sättes nimetatud lävend olnuks ületatud. Veelgi enam, vastustaja leiab, et asja

lahendamisel ei ole oluline, kas kaebaja isiklike asjade kaal kokku ületas 30 kilogrammi. Kaebaja

ega vastustaja ei ole esitanud tõendeid kaebaja isiklike asjade kaalu tõendamiseks. Samuti ei ole

vastustaja väitnud ega tõendanud, et ta oleks juhtinud kaebaja tähelepanu isiklike asjade

maksimaalse lubatud kaalu ületamisele ja teinud ettepaneku saata osa asju (teler) väljapoole

vanglat. Vastustaja ametnike suulised selgitused samuti ei olnud ajendatud arusaamast, et kaebaja

teleri säilitamine laos kaebaja asjade hulgas ei oleks olnud lubatav ja kaebajal tulnuks teler saata

vanglast välja sõltumata tema soovist teler ära kinkida. Nendel asjaoludel ei saa ringkonnakohus

tuvastada, et VSkE § 62 lg 2 kohaldamise eeldused oleks täidetud. Vastavalt tuleb järeldada, et

vastutaja ei olnud õigustatud hävitama kaebajale kuulunud telerit selle sätte alusel.

15. Vangla on väitnud veel, et vaidlusalune teler oli katki. Selle väite tõendamiseks ei ole

vastustustaja tõendeid esitanud. Kaebaja kinnitusel oli teler töökorras. Kaudselt kinnitab kaebaja

väidet asjaolu, et teler oli kaebaja kambris kuni uue teleri saabumiseni, s.t kaebaja ei taotlenud

teleri lattu paigutamist koheselt taotluse esitamisel, vaid alles siis, kui saabub uus teler. Kuna

otstarbekohaselt mitte kasutatavana olnuks teleri hoidmine kambris olnud keelatud, saab järeldada,

et lattu paigutamise ajal oli teler eesmärgipäraselt kasutatav.

Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei ole see ka oluline, kuna kehtiv õigus ei näe ette

vangla õigust teleri hävitamiseks sõltuvalt sellest, kas see on töökorras. Küll on asjaolul tähendus

hüvitise suuruse määramisel.

16. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS §

11 lg-st 1 võib kannatanu rahalise hüvitise asemel nõuda ka toimingu õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist.

Kaebaja taotleb vanglalt hävitatud teleriga samasse hinnaklassi kuuluva teleri andmist või rahalist

hüvitist 154,80 eurot. Kaebaja ega vastustaja ei ole täpsustanud, millise Thomson kaubamärki

kandva teleri mudeliga oli tegemist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles osas ka täiendavaid

tõendeid koguda. Arvestades, et kaebaja kasutas telerit kinnipidamise ajal, vahetas selle välja

vangla kauplusest ostetud teleri vastu ning oli valmis teleri kinkima teisele kinnipeetavale, on

ilmne, et tegemist ei olnud Thomson kaubamärki kandva teleri uue mudeliga, teler oli mõnda aega

kasutuses olnud ega olnud suure diagonaaliga. Ringkonnakohtule ei ole teada, miks kaebaja hindab

teleri väärtuseks 154,80 eurot. Kuldne Börs ja Soov võrgulehekülgedel1 pakutakse kasutatud

Thomson telerit müügiks kolmes kuulutuses vastavalt 18, 50 ja 77 euro eest. Kasutatud teleri

pakkumishindade alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks hinnata kaebajale kuulunud teleri

väärtuseks ca 50 eurot. Kaebaja varaliste õiguste riive ulatust, kasutatud Thomson telerite vähest

pakkumist ning kaebaja vanglast vabanemise fakti silmas pidades ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks kohustada vastustajat heastama teleri hävitamist samaväärse teleri asendamisega

kaebajale. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista teleri väärtus rahas, s,o 50 eurot.

Hüvitise saamiseks tuleb kaebajal teatada vastustajale hüvitise maksmise ülekande tegemiseks

vajalikud andmed.

17. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb

uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt.

18. HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja taotles vastustajalt 154,80 euro väljamõistmist. Ringkonnakohtu otsusega vastustajalt

välja mõistetav 50 eurot moodustab sellest ca 32%. Kaebaja ega vastustaja ei ole esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse rahuldamise proportsioonile vastav osa riigilõivust, kuna

riigilõiv on seadusest tulenev kulu kohtusse pöördumisel. Seega oli nii kulu tekkimine kui selle

suurus vastustajale ettenähtav. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tasus riigilõivu kaebuse

esitamisel halduskohtusse 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 20 eurot. Vastavalt tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11,2 eurot ([15+20]*32%).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt www.kuldnebors.ee ja www.soov.ee