1-22-5202/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-22-5202

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2022, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-5202 (22267000349)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Marie-Liis Orav

Prokurör

abiprokurör Pille Juhkov

Kriminaalasi

G.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

G.V

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada G.V KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2022-

15.05.2022, s.o 2 (kaks) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 (viis)

Lk 1 / 4

1-22-5202

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus 5 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 178 (ükssada

seitsekümmend kaheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada G.V vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajaks

käitumiskontrollile ning kui G.V ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja

järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist

vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on G.V kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud järgima KarS §

75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 78 p 1 kohaselt käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.V-lt menetluskuludena riigituludesse tulenevalt KrMS

§ 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 sundraha vähendatult, s.o summas 490,50 eurot ning

tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses

osalemise eest kogusummas 178,80 eurot, kokku 669,30 eurot.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul,

kohustades G.V tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt

kuu 10. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 56 eurot ja viimasel

kuul 53,30 eurot.

Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99922700031565. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

number. Kohus selgitab, et antud vabatahtliku tasumise tähtajast mittekinnipidamisel esitatakse

nõue täitemenetlusse ja sellisel juhul isikule lisanduvad täitemenetluskulud ja kohtutäituri tasud

Lk 2 / 4

1-22-5202

3. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde pakendis nr 1 olev DVD-

plaat vormikaamera salvestisega.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

G.V, olles isik, keda on varasemalt karistatud 04.07.2017.a.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

poolt KarS § 424 alusel ning millised karistusandmed on kehtivad ja pole karistusregistrist

kustutatud, juhtis uuesti tahtlikult alkoholijoobeseisundis 14.05.2022.a kella 08.50 ajal Pärnu

linnas kilomeetril suunaga Audru aleviku poole mootorsõidukit . G.V kontrollimisel tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDF-0056 mõõdeti tema poolt ühes liitris

väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,98 mg/l.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema

ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis G.V mootorsõidukit

alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi

olla joobeseisundis.

Seega G.V, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt pani

toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 5 kuud ja

28 päeva vangistust, mis asendatakse üldkasuliku tööga 178 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg

on 6 kuud ning üldkasuliku töö tegemise ajal on G.V kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all

järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule ning KarS § 75 lg 2 p 2

alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Lk 3 / 4

1-22-5202

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja

kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,

et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtueelsel uurimisel süüdistatav on end süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, on nõustub kohus veel sel korral lisakaristuse mitte

kohaldamisega, võttes arvesse süüdimõistetul esinevat tervislikku seisundit - isik on raske puudega

töövõimetuspensionär, kes vajab erinevate liikumisega seotud terviseprobleemide tõttu igapäevaselt

liikumiseks mootorsõidukit.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb G.V-lt riigituludesse välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2

ning KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest vähendatult summas

490,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses menetluses

osalemise eest kogusummas 178,80 eurot, kokku 669,30 eurot, mille tausmine tuleb võimaldada

ositi 12 kuu jooksul.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde pakendis nr 1 olev DVD-

plaat vormikaamera salvestisega.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Lk 4 / 4