2-21-9591/73 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2022. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9591

Hagihind

6338,89 eurot

Tsiviilasi

V. B. i ja L. B. i hagi OÜ AIARAJATISED vastu ettemaksu

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hagejad:

V. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

L. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX).

Hagejate lepinguline esindaja: H. P. (Ülekohtu Ohvrite

Õigusabi, XXX).

Kostja:

OÜ AIARAJATISED (registrikood:

11138246,

asukoht: Raua tn 2-12, Tartu linn, Tartu linn, 50104 Tartu

maakond).

Kostja lepinguline esindaja advokaat K. L. (Advokaadibüroo

GAVER, Turu 2, Tartu linn, Tartu linn, 51004 Tartu maakond,

e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

16.08.2022. a.

Protokollija

kohtuistungisekretär Kärt Käära

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V. B. i ja L. B. i hagi OÜ AIARAJATISED vastu ettemaksu

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud solidaarselt V. B. i ja L. B. i kanda.

3. Välja mõista V. B. ilt ja L. B. ilt solidaarselt OÜ AIARAJATISED kasuks

menetluskulud kokku summas 4905,80 eurot.

4. Menetluskuludelt tuleb V. B. il ja L. B. il tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-4, 35).

1. Hagejad on XXX asuva XXX ühisomanikud. V. B. pöördus kostja poole soovides saada

hinnapakkumist kinnistut ümbritseva 205 m pikkuse aia ehitamiseks. 13. aprillil 2021. a saatis

kostja kaks hinnapakkumist, millest hageja valis välja hinnapakkumise nr XXX, mis sisaldas

kuumtsingitud paneelidest aia ehitamist. Hageja teavitas kostjat, et soovib saada aeda ainult

kuumtsingitud materjalist.

2. 22. aprillil 2021. a teatas kostja, et saaks alustada töödega järgmise nädala teises pooles ja saatis

kuumtsingitud paneelidest aia ehitamise hinnapakkumise summas 6 849,84 eurot, millega

hagejad nõustusid ja tasusid kostjale ettemaksu arve nr 728 summas 3627,84 eurot.

3. Kostja alustas aia ehitamise töid 3. mail 2021. a. Hagejad märkasid oma üllatuseks, et

paigaldamiseks kohale toimetatud paneelid ei olnud mitte kuumtsingitud, nagu nad olid

soovinud, nagu oli märgitud hinnapakkumises ja ka ettemaksu arvel, vaid hoopis roheliseks

värvitud. V. B. andis kostjale teada, et keelab valest materjalist aia ehitamise.

4. Läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele ei jõutud ning hagejad

taganesid 24. mail 2021. a kostjaga kinnistule aia ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust ning

nõudsid ettemaksu tagastamist.

5. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijatöövõtuleping. Kostja kohustus ehitama hagejatele

kuuluvale kinnistule kuumtsingitud paneelidest piirdeaia 14. maiks 2021. a. Nimetatud

tähtajaks kostja aeda ei ehitanud ning kuna tarbijatöövõtu puhul on tegemist olulise lepingu

rikkumisega (VÕS § 636 lg 4, § 116 lg 1), siis taganesid hagejad lepingust.

6. Aia ehitamata jätmisega on hagejatele tekkinud kahju, kuna hindade kerkimise tõttu ei ole neil

enam võimalik saada piirdeaeda kostja poolt pakutud hinnaga 6849,84 eurot, vaid hagi

esitamise aja seisuga oleks aia maksumuseks 9244,38 eurot. Seega kostja poolt hagejatele

lepingu rikkumisega tekitatud kahju suurus on 2374,54 eurot.

7. Hagejad paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista lepingust taganemise tõttu

tagastamisele kuuluv ettemaks 3627,84 eurot, lepingu rikkumisega tekitatud kahju

2374,54 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,49 eurot

ning viivis alates 15. juunist 2021. a seaduses ette nähtud suuruses kuni 3687,74 euro

suuruse võlgnevuse täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 44-48, 93-97).

8. Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

9. Kostja leiab, et L. B. i hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole lepingu pooleks ning sellest

tulenevalt puuduvad tal töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kostjale ei ole teada,

et hagejad oleks abielus ja seetõttu saavad nad mõlemad olla antud asjas hagejateks.

Taganemisavalduse on esitanud üksnes V. B. , mistõttu VÕS § 192 lg 1 tulenevalt L. B.

lepingust taganenud ei ole ning L. B. i hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. Hagejad ei ole sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ning seetõttu puudub hagejatel kostja

vastu lepingu tagasitäitmise nõue.

11. Pooled arutasid võimalike materjalide jms üle mitmeid kordi telefoni teel ning nende arutluste

tulemusel saatis kostja hagejatele muudetud hinnapakkumise XXX. Kostja selgitas 15. aprilli

e-kirjas, et saab hetkel müüa hea hinnaga rohelist paneeli, kuivõrd selles oldi telefoni teel kokku

lepitud. Seega pidid hagejad aru saama, et muudetud hinnapakkumises olid just nimelt rohelised

paneelid ja postid. Asjaolu, et „Ral 6005“ tähendab rohelist värvust, oli võimalik näha ka 13.

aprilli hinnapakkumisest XXX, kus oli välja toodud: „värvus Ral 6005 roheline“.

12. Läbirääkimiste tulemusena olid hagejad lõpuks nõus 22. aprilli 2021. a hinnapakkumises

väljatoodud materjalidega, kus oli kirjas, et aiapaneelid on tehtud kuumtsingitud 4mm

läbimõõduga traadist. Kostja alustas aia ehitustöödega 3. mail 2021. a, hagejatel oli võimalik

enne töödega alustamist tellitud aia osadega tutvuda ning kostjal lubati töid tegema hakata.

13. Kostja tegi tööd kaks päeva, enne kui hagejad aia materjalide osas ümber mõtlesid ja keelasid

kostjal aia ehitamise jätkamise ning V. B. nõudis kostjalt tellitud materjalide väljavahetamist.

Olenemata asjaolust, et kostja oli kinnisasjale toonud täpselt sellised materjalid, nagu hagejad

tellisid, oli kostja nõus kinnisasjale viidud materjalid tagasi võtma ning tellima uued, s.o

roheliseks värvimata kuumtsingitud paneelid, postid jne. Kuna hagejad ei olnud nõus tasuma

materjalide vahetamisega kaasnevaid transpordikulusid, siis ei olnud kostjal võimalik tööd

lõpuni teostada, s.o aeda valmis ehitada.

14. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole tarbijatöövõtuleping, kuna lepingu esemeks oli

sellise aia ehitamine, mis on püsivalt ühendatud hageja kinnisasjaga, aiapostid kinnitatakse maa

sisse püsivalt betooniga.

15. Lepingu täitmise tähtaega pooled kokku ei leppinud. Kostja teatas 30. aprilli 2021. a e-kirjas,

hagejatele, et töödega alustatakse „esmaspäeva hommikul“ ning töö peaks olema valmis „ca 14

mai“. Tegemist oli esialgse hinnanguga tööde kestusele, mitte aga kostjapoolse lubadusega tööd

selleks ajaks kindlasti valmis teha. Isegi kui pooled oleksid kokku leppinud lepingu täitmise

tähtajas ning kostjal oleks kohustus nimetatud tähtajaks töö valmis saada, ei oleks olnud

hagejatel õigus lepingust taganeda põhjusel, sest tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega.

16. Sõlmitud lepingu asjaoludest ei tulene, et hagejatel oli huvi saada aed valmis 14. maiks 2021.

a, hagejad kavatsesid aia tellida kelleltki teiselt, so hagejatel on jätkuvalt huvi aed saada.

17. Hagejate poolt 14.05.2021. a kostjale saadetud e-kirja ei ole võimalik tõlgendada, kui täiendava

tähtaja andmist lepingu täitmiseks, vaid kui hagejate pakkumist muuta kohustuse täitmise

tähtaega.

18. Keelates kostjal tööde jätkamise on hagejad ise enese käitumisega toonud kaasa olukorra, kus

kostjal ei ole olnud võimalik täita lepinguga võetud kohustust. Hagejate selline käitumine on

hageja viivitus VÕS § 652 mõttes. Hagejad on keeldunud töö vastuvõtmisest (ei lubanud kostjat

kinnistule tööd tegema), kuigi neil ei olnud õigust keelduda, sest kostjapoolne lepingu täitmine

oli kohane, kuivõrd kostja asus aeda ehitama just sellisest materjalist, nagu hagejad ja kostja

olid kokku leppinud. Seega ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused lepingust

taganemiseks. Sellest tulenevalt puudub poolte vahel tagasitäitmise võlasuhe ning hagejatel ei

ole kostja vastu ettemaksu tagastamise nõuet.

19. Kuivõrd hagejad ei ole lepingust taganenud, on kostja esitanud hagejatele töövõtulepingu

ülesütlemisavalduse põhjusel, et hagejad on rikkunud lepinguga võetud kohustusi ja kostjal ei

ole võimalik seetõttu täita enese töövõtulepingust tulenevat kohustust.

20. Kuivõrd kostjale teadaolevalt ei ole hageja asendustehingut teinud, ei ole võimalik hinnavahe

hüvitamist nõuda VÕS § 135 lg 1 kohaselt ning hagejatel puudub nõudeõigus ka VÕS § 135 lg

2 alusel. Samuti ei ole hagejad kahju suurust tõendanud.

21. Hagejate viivisenõue on põhjendamatu, kuna hagejad ei ole lepingust taganenud. Põhjendatud

ei ole viivise nõue alates 23.04.2021. a, mil hagejad tegid kostjale ülekande ettemaksu

tasumiseks.

HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 73-80).

22. Töövõtulepingu järgi hagejate poolt tehtud ettemaks, kui ka nõutav kahjuhüvitis on hagejate

kui abikaasade ühisvara ning tulenevalt perekonnaseadusest võivad hagejad teha tehinguid

ühiselt.

23. Hagejad on soovinud aia ehitamist ainult kuumtsingitud materjalist. Lepingu sõlmimise ja

ettemaksu tegemise ajal, ei olnud hagejatele üheselt selge, et numbrite ja tähtede kombinatsioon

Ral 6005 võiks tähendada rohelist värvi ning et see võiks tähendada piirdeaia ehitamist hoopis

värvitud materjalist. Kuna kohale toimetatud aiamaterjal oli värvitud mitte kuumtsingitud, siis

keelasid hagejad aia ehitamise jätkamise.

24. Hagejad sõlmisid kostjaga kokkuleppe aia ehitamiseks töövõtja materjalist, mis pidi olema

kokku lepitud omadustega - kuumtsingitud aiapaneelid. Need tingimused olid ühemõtteliselt

kirjas 13. ja 22. aprilli 2021. a hinnapakkumistes ja arvel. Pooled ei ole kokku leppinud lepingu

täitmist kahes osas.

25. Kostja on hagejatele teatanud, et töö valmib 14. maiks 2021. a ning hagejate arvates ei ole see

esialgne hinnang töö valmimise ajaks vaid töö valmimise lõpptähtaeg, milles pooled kokku

leppisid. Hagejad andsid täiendava tähtaja piirdeaia ehitamiseks 24. maiks 2021. a. Olukorda,

kus kostja toimetas kohale kokkuleppele mittevastavate omadustega materjali ja hagejad ei

lubanud sellest aeda ehitada ei saa olla tõlgendatavad aia ehitamist takistava hagejatest tuleneva

asjaoluna.

26. Hagejad ei ole keelanud kostjal piirdeaia ehitamist üleüldse, vaid keelasid ehitamise

mittekohasest materjalist. Tegemist oli kostjapoolse mittekohase täitmisega, millest hagejad oli

igati õigustatud keelduma.

27. Hagejad on alates lepingust taganemise hetkest kaotanud vähimagi huvi selle vastu, et nende

kinnistule ehitaks piirdeaia just kostja. Lepingust taganemine on kehtiv, kuna kostja jättis

hagejatest sõltumatutel asjaoludel saavutamata endale võetud piirdeaia ehitamise kohustuse.

Lepingulise kohustuse mittekohase täitmise korral võlgniku poolt on võlausaldajal õigus selle

vastuvõtmisest keelduda ja seda ei saa hinnata vastuvõtuviivitusena.

28. Lepingust taganemise korral annab hinnavahes seisneva kahju nõudeõiguse (asenduslepingut

sõlmimata) VÕS § 135 lg 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

-

pooled sõlmisid hinnapakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel töövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus kostja ehitama hagejate kinnistut ümbritseva aia.

30. Poolte vahel on vaidlus selles,

-

kas L. B. on lepingupooleks

-

kas sõlmitud leping on tarbijatöövõtuleping

-

kas pooled olid kokku leppinud töö valmimise tähtajas

-

kas hagejad on lepingust kehtivalt taganenud

-

kas hagejatele on tekkinud kahju

31. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et L. B. ei saa antud menetluses

osaleda, kuna ta ei ole lepingu pooleks. Hagejad on abielus ning kohtule esitatud asjaolude

kohaselt on abikaasade varasuhteks varaühisus. Varaühisuse varasuhte korral teostavad

abikaasad perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühisvaraga seotud õigusi ja

kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise

huvidest, teavitades teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Lepingu sõlmimise

asjaoludest nähtuvalt on mõlemad abikaasad osalenud lepingu sõlmimisel, V. B. on pidanud

kostjaga läbirääkimisi lepingutingimuste osas ning L. B. on tasunud lepinguga ettenähtud

ettemaksu (tl 19-23). Seega on mõlemad hagejad avaldanud tahet leping sõlmida ning antud

juhul tuleb lugeda vaidlusalune töövõtuleping sõlmituks hagejate ja kostja vahel (VÕS § 8 lg 1

ja VÕS § 9 lg 1).

32. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijatöövõtuleping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 4 mõttes, kuna lepingu esemeks oli aia ehitamine, mis on püsivalt ühendatud

hageja kinnisasjaga. Tarbijatöövõtulepinguks loetakse VÕS § 635 lg 4 järgi üksnes selline

töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale

vallasasja tootmine või valmistamine. Kuna hagejad tellisid kostjalt piirdeaia ehitamise oma

maatükile, siis osutas kostja hagejatele teenust nende kinnisasja suhtes. Aed on ehitis

ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 mõttes ning ehitise töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes.

33. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust

teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi

teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas

on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist

tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu

tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).

34. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled leppisid kokku töö valmimise tähtajas. Kostja on oma

30.04.2021. a e-kirjas hagejatele (tl 25) kirjeldanud tehtava töö käiku ning märkinud, et aed

peaks valmis olema ca 14. maiks 2021. a. Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjast on üheselt

aru saada ka pooltele sarnasele isikule, et kostja on nimetanud töö valmimise tähtajaks

14.05.2021. a. Seega oli poolte vahel kokkuleppe töö valmimise tähtajas.

35. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

töö valmimisest.

36. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle

ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas

täitmine on kohane või mitte.

37. Hagejad nõuavad kostjalt töövõtulepingust taganemisele tuginedes lepingu alusel kostjale

üleantu, so kostjale tasutud ettemaksu 3627,84 euro tagastamist ning samuti, et kostja hüvitaks

lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2374,54 eurot, kuna hindade kerkimise tõttu ei ole enam

võimalik saada piirdeaeda kostja poolt pakutud hinnaga.

38. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused,

eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus lähtuvalt VÕS §-st 118, 188

lg 1, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus,

eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3- 2-1-57-11, p 28).

39. Lepingust taganemine toimub sellekohase avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS 188 lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et hageja, V. B., on esitanud kostjale lepingust taganemisavalduse 24.

mail 2021 (tl 27) põhjusel, et kostja poolt kohale toodud paneelid, postid ja väravad ei olnud

kuumtsingitud, nagu pooled olid kokku leppinud, vaid pulbervärviga värvitud. Samuti on

lepingust taganetud põhjusel, et kostja ei ehitanud aeda lubatud tähtajaks, s.o 14. maiks 2021.

a ning ka hagejate poolt antud täiendavaks tähtajaks 24. maiks 2021. a. Vaidlust ei ole ka selles,

et hagejad koos keelasid kostjal valest materjalist aia ehitamise. L. B. on esitanud kohtule hagi

kostjalt kahju välja mõistmiseks ja ettemaksu tagastamiseks. Seega L. B. i tegevusest on üheselt

aru saada, et ta ei soovi kostjapoolset lepingu täitmist ning on lepingust taganenud kaudse

tahteavaldusena (TsÜS § 68).

40. Tellija töövõtulepingust taganemise õiguse esmased eeldused on, et töö ei vasta

lepingutingimustele (VÕS § 641, 77) ja töövõtja vastutab selle eest (VÕS § 642). VÕS § 116

lg 1 kohaselt on taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus töövõtja oluline lepingurikkumine.

Olulise lepingurikkumise alused võivad olla kokku lepitud pooltevahelises lepingus,

erikokkuleppe puudumisel tulenevad need VÕS § 116 lg-st 2 ning töövõtjapoolse rikkumise

korral, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava töö tegemises, ka §-st 647. VÕS § 647

lg 3 kohaselt toimub töövõtulepingu lõpetamine töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu

lepingust taganemisega.

41. Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p-st 1 on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti

ette näinud. Töövõtja, kelle töö ei vasta lepingutingimustele loetakse lepingutingimusi oluliselt

rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see

ebaõnnestub (VÕS § 647 lg 1).

42. Seega saaks lepingutingimustele mittevastavuse korral VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav

juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingult lootis.

43. Selles, et pooled olid kokku leppinud, et aed ehitatakse kuumtsingitud materjalist, pooled ei

vaidle. Peamiseks vaidluse esemeks poolte vahel on see kas materjal, mille kostja hagejate

kinnistule tõi ja millest pidi aed valmima, oli kuumtsingitud või mitte ning kas pooled leppisid

kokku, et aed on rohelist värvi. Seega on poolte vaidlus selle üle kas kostja täitis lepingut

vastavalt kokkulepitule.

44. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel toimunud läbirääkimised ehitatava aia

materjali ja hinna suhtes. Kostja on hagejatele saatnud erinevaid hinnapakkumisi (tl 13,15,50-

59), kust on näha, et ehitatav aed on kuumtsingitud. 15. aprilli 2021. a e-kirjas (tl 54) kirjutab

kostja hagejatele, et ta saab müüa hea hinnaga paneeli 3mm roheline väljastades selle kohta ka

hinnapakkumise summas 6047,04 eurot (tl 55). Hagejad on nõustunud hinnapakkumisega

summas 6849,84 eurot (tl 15,59) ja L. B. , tasus arve nr 728 (tl 18,61) summas 3627,84 eurot

23.04.2021. a, 24.04.2021. a ja 25.04.2021 (tl 19-23). Hinnapakkumises, mida hagejad

aktsepteerisid (tl 59) on märgitud, et traat on kuumtsingitud ja värvi tähis Ral 6005.

45. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kohtu poolt

määratud ekspertiisi tulemusena on ekspert jõudnud järeldusele (tl 180-187), et aiapaneelid on

valmistatud

traadist,

mis

on

enne

keevitamist

ja

tükeldamist

kuumtsingitud

pidevkuumtsinkimise meetodil. Traadi otsad ja keevise välja voolanud metall ei ole kaetud

tsingiga, antud aiapaneeli peamine kaitse tuleneb värvist ja seetõttu ei erine tsinkimata otste

keeviste eluiga tsingitud aladest. Eksperdi järeldusega on kooskõlas ka tehniliste andmete leht

(tl 107-129), kus nähtub, et kantpostid on valmistatud ühtse kuumtsink kattega ja aiatraat on

tsingitud. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et hagejate kinnistule kostja poolt

toodud aia ehitamise materjal vastas kokkulepitud tingimustele ja sobis otstarbeks, milleks

hagejad olid töö tellinud.

46. Kuigi hinnapakkumises, mille hagejad aktsepteerisid ja mille järgi ka arve tasusid ei ole otseselt

öeldud, et traat on ka värvitud, vaid on märgistatud tähisega Ral 6005, pidi hagejatele olema

aru saadav, et Ral 6005 tähistab värvi, sest hagejatele esitatud erinevates hinnapakkumistes (tl

51,53) on samuti märgitud aia värvi tähisena Ral 6005 ja selgitus roheline. Samas kui hagejad

hinnapakkumises ei pannud tähele või ei saanud aru, et aed värvitakse muuhulgas ära, ei ole aia

ära värvimine kostjapoolne oluline lepingu rikkumine, mis annaks aluse lepingust taganemiseks

VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, kuna kostja poolt tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele.

47. Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne

lepingu tähtaja rikkumine. Eelnevalt nimetatud tõenditest nähtub, et hagejad tasusid ettemaksu

25. aprilliks 2021. a, kostja alustas töid 03. mail 2021. a ning kahe päeva pärast keelasid hagejad

töö jätkamise.

48. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja oma e-kirjas 08.06.2021. a (tl 29

pöördel) on olnud nõus materjalide tagasiostmisega, samuti on kostja 17.05.2021. a V. B. ile

teatanud, et on nõus (tl 65,70) välja vahetama Ral 6005 rohelised postid ja paneelid hallide

tsingitud variandi vastu, kui hagejad hinnavahega nõus on.

49. Kohus leiab, et hageja V. B. i 14.05.2021. a e-kirja (tl 65 pöördel) kostjale “Tere. Saad siis

postid ja paneelid vahetatud. Kas reaalne, et 24. mai on kõik tehtud, aed valmis või vähemalt

postid püsti ja maa korralikult siledaks taastatud”, ei saa tõlgendada selliselt, et tellija andis

töövõtjale töö tegemiseks täiendava tähtaja. Poolte vahel toimunud e-kirjavahetusest on üheselt

näha (tl 65-69), et kostja on hagejatele mitmel korral kinnitanud, et tellimus on täidetud

vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Kostja poolt hagejatele saadetud e-kirjast 17.05.2021

(tl 67) nähtub, et vastutuleku korras saab kostja välja vahetada Ral 6005 rohelised postid ja

paneelid hallide tsingitud variandi vastu, kui hagejad on hinnavahega nõus ning maksavad

transpordikulud. See, et kostja oli nõus osaliselt vahetama aiapaneelid teist värvi aiapaneelide

vastu, ei tähenda, et kostja oleks lepingus kokkulepitut rikkunud. Kuna hagejad ei olnud nõus

maksma täiendavalt transpordi eest, siis kokkulepe ei realiseerunud ning ei saanud ka lepingu

osaks.

50. Kohus leiab, et hagejad tellijana olid viivituses (VÕS § 652), sest olid keelanud kostjal töö

tegemise, mistõttu kostja ei saanud oma kohustust täita hagejatest tuleneva asjaolu tõttu.

51. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate poolne lepingust taganemine kehtiv ja hagi lepingu eseme

eest tasutud ettemaksu 3627,84 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata.

52. Põhjusel, et kostja ei saanud enda lepinguga võetud kohustust hagejatest tulenevatel põhjustel

täita, ütles kostja hagejatega sõlmitud töövõtulepingu üles 23.07.2021. a ning pooltevaheline

leping on lõppenud kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldusega.

53. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hagejate lepingust taganemine ei ole kehtiv,

siis ei pea kohus vajalikuks hinnata kahju hüvitamisega seonduvat.

Menetluskulud

54. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

55. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda.

56. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja,

advokaat K. Lumiste, õigusteenuse osutamise kulud 6950 eurot (ilma käibemaksuta) ja

tõlkekulud 105,80 eurot, kokku 7055,80 eurot, mille kostja palub hagejatelt välja mõista.

57. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

58. Hagejad kostja poolt esitatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole, märkides ainult

16.08.2022. a toimunud kohtuistungil, et kostja esindaja poolt näidatud töötundide arv on liiga

suur.

59. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoiminguid leiab, et kostja lepingulise esindaja, advokaat K. L., kulutused on

mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja lepingulise esindaja

kulutusi 20.07.2021, 03.08.2021, 17.01.2022, 18.01.2022, 19.01.2022, 27.01.2022, 28.01.2022

menetlustoimingutele, kuivõrd nimetatud dokumentides esitatud seisukohad on osaliselt

kattuvad, mistõttu peab kohus nendes esitatud seisukohtade esitamise põhjendatud ajakuluks

kokku 7 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks täies ulatuses kostja lepingulise esindaja

kulutusi kostja 29.03.2022 vastuväite koostamisele kohtu tegevusele, kuna taotlus proovi

võtmise protsessi kontrolli erinevate viiside osas ei olnud vajalik ja oli hõlmatud esitatavate

ekspertiisiküsimustega, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Kohtukõne teeside

koostamine on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kuna teesides väljendatud seisukohad on eelnevalt

suures osas juba käsitletud vastustes hagile. Põhjendatud ei ole ka kostja toimingud 15.07.2021,

07.09.2021, 18.01.2021, 19.11.2022, 01.04.2022, 05.05.2022, sest infovahetus kliendiga ei ole

kontrollitav ja on hõlmatud seisukohtade koostamisega. Samuti ei ole põhjendatud kostja

esindaja toimingud, mis on seotud taotluste 10.02.2022, 12.04.2022 esitamisega e-toimikus,

kuna vastused ja taotlused kohtule tuleb nagunii esitada e-toimiku vahendusel ning on hõlmatud

taotluse koostamisega.

60. Kohus, arvestades vaidluse sisu, hagejate väidete ja tõendite mahukust ja paljusust ning kostja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust (sh vajadust kõigile hagejate

poolt esile toodud väidetele õiguslikult põhjendatud seisukoha esitamist) ja sisu võrrelduna

menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et kostja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoimingud on põhjendatud kokku 32 tunni ulatuses.

61. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistmisele kostja

lepingulise esindaja kulud 4800 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 105,80 eurot, kokku

4905,80 eurot.

62. Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik