2-22-8489/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8489

Tsiviilasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 26. mai 2022. a

otsusele täiteasjas nr 027/2019/1624

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Puudutatud isik (sissenõudja) AS Citadele banka Eesti filiaal

(registrikood 11971924), lepinguline esindaja EK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X määruskaebusega esitatud dokumentaalne tõend (26. juuli 2022. a vara

enampakkumise akt). Mitte võtta asja juurde 27. juuli 2022. a kohtutäituri lisatasu

otsust.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8489 ning

teha uus määrus, millega rahuldada X kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa

26. mai 2022. a otsusele täiteasjas nr 027/2019/1624.

3. Tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 26. mai 2022. a otsus täiteasjas

nr 027/2019/1624 ning kohustada kohtutäiturit Risto Seppa X 3. mai 2022. a kaebust

uuesti läbi vaatama.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri Risto Sepa

kanda.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kohtutäiturilt Risto Sepalt X kasuks välja menetlusulud 30 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 6. juunil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäituri Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 26. mai 2022. a otsuse

täiteasjas nr 027/2019/1624 ja kohustada kohtutäiturit 20. aprilli 2022. a kinnipidamise aktile

esitatud kaebust uuesti läbi vaatama.

Avalduse kohaselt on kohtutäitur 20. aprilli 2022. a kinnipidamise aktiga arestinud avaldajale

maksmisele kuuluva riikliku pensioni 23 004 euro ulatuses. Avaldaja esitas 2. mail 2022

(kohtutäituri büroos registreeritud 3. mail 2022) kaebuse, mille kohtutäitur jättis 26. mai

2022. a otsusega rahuldamata. Avaldaja hinnangul on arestimisakt vastuolus täitemenetluse

seadustikuga (TMS). TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga

alammäär 2022. a on 654 eurot kuus, avaldaja pension on 666,92 eurot. Seega peaks avaldajale

ühes kuus alles jääma 654 eurot. Kinnipidamise aktist ei nähtu ühtegi kaalutlust, miks

avaldajale nimetatud summat ei tagata. Kohtutäitur õigustab oma ebaseaduslikku tegevust teise

kohtutäituri ebaseadusliku tegevusega. Seejuures on kohtutäitur E. Vilippus kinnipidamise akti

muutnud ning varasema 250 euro asemel kuulub arestimisele igakuiselt 8,61 eurot. Ka ei ole

täidetud TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused. Kohtutäitur E. Vilippus on 20. novembril 2019

väljastanud teate, millest nähtub, et avaldaja teistes täitemenetlustes toimuvad laekumised.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtutäitur ei ole avaldaja pensioni täies ulatuses arestinud. Seadus sätestab kohtutäiturile

diskretsiooniõiguse TMS § 132 lg 12 järgi sissetuleku(te)le sissenõude pööramisel, milleks on

kuni 20% sissetulekust. Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud andmetele tuginedes on ilmne, et

sissenõude pööramine avaldaja igasugusele varale ei ole viinud ja eeldatavalt ei viigi

perspektiivis nõude rahuldamisele. Täitemenetluse kestel ei ole toimunud ühtegi laekumist.

Kohtutäitur tuvastas, et 5. mail 2022 on avaldaja pensionist kinni peetud teise kohtutäituri poolt

250 eurot. Seega arvestades, et õiguspäraseks oleks avaldaja pensionist arestida igakuiselt kuni

92,70 eurot, on sellest hoolimata avaldaja pension käesoleval hetkel arestitud teise kohtutäituri

poolt suuremas ulatuses. Kuivõrd teise kohtutäituri poolt on avaldaja pension juba eelnevalt

arestitud, siis TMS § 65 lg 1 kohaselt ei saa puudutatud isik I samaaegselt pidada avaldaja

pensionist rahalisi vahendeid kinni. Pärast kinnipidamise akti koostamist ei ole kinnipidamisi

avaldaja pensionist reaalselt teostanud.

3. AS Citadele banka Eesti filiaal (puudutatud isik II, sissenõudja) oma seisukohta ei esitanud.

Esimese astme kohtu määrus

4. Maakohus jättis 27. juuni 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse

kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eeldused avaldaja sissetulekule sissenõude

pööramiseks 20% ulatuses täidetud. Maakohus leidis, et riiklikust pensionist kinnipidamise akti

kohaselt ei soovi kohtutäitur arestida pensionit täies ulatuses, vaid seaduses sätestatud erandi

piires. Samuti ei ole maakohtu hinnangul oluline, millises summas on kohtutäitur E. Vilippus

avaldaja sissetuleku arestinud. Sissetuleku arestimisele kohaldatavat erandit ei kohaldata

samaaegselt, nagu on viidanud ka kohtutäitur.

Maakohtu hinnangul on kohtutäituri poolt 20. aprillil 2022 koostatud riiklikust pensionist

kinnipidamise akt õiguspärane, mistõttu ei kuulu see muutmisele ega tühistamisele.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja

kaebuse rahuldada.

3 (5)

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vaidlustatud määruses korranud

kohtutäituri poolt esitatud vastuväiteid ega ole sisuliselt menetluses esiletoodud asjaolusid

hinnanud. Maakohus on jätnud avaldaja väited ja tõendid arvestamata. Ka on maakohus jätnud

tähelepanuta, et TMS § 130 lg 11 kohaselt käsitatakse sissetulekuid ühtsena ehk sissetulekuks

loetakse ka avaldaja pensioni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur on tekitanud

olukorra, kus avaldajale ei jää igas kuus kasutamiseks 654 eurot (palga alammäär). Lisaks ei

saa kinnipidamise aktist aru, millises summas on pension arestitud. Ka ei ole maakohus

arvestanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eelduseks on, et sissenõude pööramine võlgniku

muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Nimetatud

eeldus ei ole aga täidetud. Kohtutäitur on jätnud maakohtule avaldamata, et avaldajal on ka

muud vara, millele kohtutäitur pöörab sissenõudeid.

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse kohtutäituri 26. mai 2022. a otsuse peale, tühistab selle ja kohustab

kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

9. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kohtutäitur võis

avaldaja riikliku pensioni TMS § 132 lg 12 alusel 20% ulatuses arestida. Avaldaja leiab, et talle

peaks igakuiselt alles jääma vähemalt palga alammäär, viidates seejuures TMS § 132 lg-le 1.

Samuti leiab avaldaja, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kohtutäitur on

seevastu seisukohal, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused on täidetud, viidatud sättest

tuleneb kohtutäiturile diskretsiooniõigus, mis võimaldab sissetulekule sissenõude pööramise

kuni 20% vastavast sissetulekust.

10. Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur ja maakohus õigesti leidnud, et TMS § 132 lg 12

kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel. Samale seisukohale on jõudnud

Riigikohus, leides, et erandlikel juhtudel on võimalik riiklikule pensionile sissenõuet pöörata

TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral, st lg-s 12 sätestatud ulatuses, kõrvale

kaldudes (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 17). TMS § 132

lg 12 teise lause kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi. Seega on põhjendamatud avaldaja väited, mille kohaselt peaks

talle igal juhul TMS § 132 lg 1 alusel alles jääma vähemalt ühe kuu palga alammäära suurune

osa pensionist. Arvestades, et asja materjalide kohaselt on avaldaja riiklik pension 666,92 eurot

kuus, siis pärast TMS § 132 lg 12 kohase kinnipidamise tegemist jääks avaldajale alles vähemalt

Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 12 teine lause).

11. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et

võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt TMS §-s 66 nimetatud

vallasasjad) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja

nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse

täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara

leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja

esitamist (vt TMS § 59 jj). TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele

võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks

vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (vt eelnevalt

viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18).

4 (5)

Kolleegiumi hinnangul on nimetatud eeldus täidetud, s.t täimine tuleb lugeda TMS § 132 lg 12

mõttes

ebaõnnestunuks.

Asja

materjalidest

nähtuvalt

on

täitemenetlus

täiteasjas

nr 027/2019/1624 alustatud 25. oktoobril 2019 ja nõude suuruseks on 23 004 eurot. Kohtutäitur

on selgitanud, et ta on 9. detsembril 2019 koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise

akti, rahalise nõude arestimise akti (Eesti Haigekassale), sissetuleku arestimise akti (avaldaja

tööandjale Osaühing C) ning 30. oktoobril 2020 rahalise nõude arestimise akti

(kogumispension, AS-ile Pensionikeskus). Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajale kuulub

kinnistu aadressil XXX (ühisvara), millele sissenõude pööramine ei ole täitemenetluse raames

võimalik (tsiviilasjas nr 2-21-1404 avaldaja 9. märtsil 2021 esitatud vara ja kohustuste

nimekiri). Eelpool toodud toimingud ei ole aga viinud soovitud tulemuseni ning täiteasjas ei

ole toiminud ühtegi laekumist.

Kolleegium leiab, et kohtutäitur on teinud mõistlikud pingutused avaldaja muu vara leidmiseks

ja arestimiseks. Avaldaja on küll avaldanud, et tema suhtes algatatud teises täitemenetluses on

toimunud laekumised, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et ka käesolev

täiteasi võib olla edukas. Kolleegium arvestab, et täitemenetluse alustamisest, s.o ca kolme

aasta jooksul ei ole toimunud ühtegi laekumist. Asjas esitatud seisukohtadest ei nähtu ka

avaldaja veenvat soovi ega pingutusi täita täitedokumendist tulenevat nõuet.

Täitemenetluse edukuse osas ei veena kolleegiumi ka avaldaja määruskaebusega esitatud uued

tõendid, s.o 26. juuli 2022. a vara enampakkumise akt ning 27. juuli 2022. a kohtutäituri

lisatasu otsus. Avaldaja soovib esitatud tõenditega tõendada, et tal on ka muud vara, millele

kohtutäitur on sissenõude pööranud. 26. juuli 2022. a vara enampakkumise aktist nähtub, et

enampakkumisel oli avaldaja filateelia (margialbumite kogu, kokku 7 albumit), millele tehti

kõrgeim pakkumine summas 210 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tegemist sedavõrd väikeses

ulatuses nõude täitmisega, mis ei muuda täitemenetlust edukaks. TsMS § 662 lg 3 ja

TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kolleegium asja materjalide juurde 26. juuli 2022. a vara

enampakkumise akti. Kolleegium jätab vastu võtmata 27. juuli 2022. a kohtutäituri lisatasu

otsuse, sest ühte asjaolu, s.o enampakkumise toimumise fakti, ei ole vaja tõendada mitme

tõendiga (TsMS § 238 lg 1 p 2).

12. Ka tuleb TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel kohtutäituril hinnata, millises

ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja põhjendatud.

TSM § 132 lg 12 sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust

kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses sissenõude pööramist

kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku

majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (vt eelnevalt viidatud

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18.2).

Kolleegiumi hinnangul selliseid põhjendusi kohtutäituri otsusest ega vaidlustatud määrusest ei

nähtu. Asja materjalidest saab järeldada, et kohtutäituri ja maakohtu arvates on praegusel juhul

avaldaja riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse

alustamisest (25. oktoober 2019) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole

avaldajal muud vara, millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei

näita need asjaolud midagi täpsemat avaldaja majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta,

millises ulatuses riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda

viidatud asjaolud otsustada selle üle, millises määras tuleks avaldaja pensionile sissenõue

pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril

tulnuks hinnata avaldaja majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda,

kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku

toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele,

transpordile jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 19.3).

Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta

asjaolu, et teises täitemenetluses on teine kohtutäitur juba avaldaja riikliku pensioni arestinud.

5 (5)

13. Eelmärgitust tulenevalt ei ole kohtutäitur ega maakohus piisavalt põhjendanud, miks

pöörati sissenõue avaldaja riiklikule pensionile maksimaalses lubatud määras. Jätnud otsustuse

piisavalt põhjendamata, on kohtutäitur ja maakohus oluliselt ületanud diskretsiooni piire.

Seetõttu tuleb kohtutäituri otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti

läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata avaldaja toimetulekut (sh

kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) ning välja selgitada, mis on

avaldaja tegelikud sissetulekud. Kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes tuleb teha põhjendatud

otsus selle kohta, millises ulatuses on avaldaja riikliku pensioni arestimine TMS § 132 lg-s 12

sätestatud 20% piires põhjendatud. Seejuures ei ole välistatud, et asjaolusid kogumis hinnates

võib jõuda ka järelduseni, et riikliku pensioni arestimine ei ole antud juhul võimalik.

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse ja tühistab kohtutäituri otsuse,

siis ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.

15. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

16. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3

alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse

alusel kindlaks ka avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtutäiturilt välja mõistmisele

kuuluvad menetluskulud. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude

jaotuse osas, mistõttu tuleks menetluskulude suurus kindlaks määrata maakohtul pärast määruse

jõustumist, on selline tõlgendus kolleegiumi hinnangul kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva

põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Menetlusosalised ei ole kummaski kohtuastmes menetluskulude nimekirja esitanud.

Avalduse esitamisel tuli avaldajal tasuda riigilõivu 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel 15

eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg-d 10 ja 15). Need kulud, s.o 30 eurot, kuuluvad kohtutäiturilt

avaldaja kasuks väljamõistmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse

esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, s.o 55 euro võrra nõutust enam. Kolleegium selgitab, et

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu käesoleva määruse jõustumisest, s.t avaldaja saab

nimetatud summa tagastamist taotleda enne määruse jõustumist.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)