2-21-8569/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8569

Kohtuasi

Pärnu

linna

avaldus

vanema

hooldusõiguse

äravõtmiseks alaealise lapse suhtes ja alaealisele

lapsele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. oktoobri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), esindaja

lastekaitseteenistuse juhataja LÕ

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 27. oktoobri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Pärnu Maakohtu 27. oktoobri 2021. a määrus on jõustunud osas, millega piirati X

varahooldusõigust tema alaealise lapse Y suhtes ja määrati Y-le eestkostja.

4. Jätta Y-le ja X-le riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud riigi

kanda. Menetlusosaliste muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-21-8569

2 (23)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 28. mail 2021 Pärnu Maakohtule avalduse

alaealise lapse Y (laps) üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks, kuna tema ema X

(ema) on piiratud teovõimega, ka tema üle on seatud eestkoste ja seega ei ole tal õigust last

esindada. Avaldaja täiendas 27. augustil 2021 avaldust, taotledes emalt lapse suhtes vanema

hooldusõiguse äravõtmist ja lapsele eestkostja määramist. Avaldaja palus määrata lapsele kuni

tema täisealiseks saamiseni eestkostjaks Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu).

Avaldaja väitel sündis emal XX.XX.XXXX tütar Y. Isakanne lapse sünnitunnistusel puudub.

Laps on sünnist alates elanud koos emaga. Avaldaja on lapse huvide ja heaolu tagamisega

tegelenud aastast 2016, mil laps elab koos emaga avaldaja eraldatud sotsiaalelupinnal

aadressiga XXX. Pere hakkamasaamist toetab alates 2016. a aprillist tugiisik. Tugiisik toetab

peret lapsega seotud igapäevaküsimustes – suhtleb kooliga, arstide ja lastekaitsespetsialistiga,

lahendab ema ja lapse probleeme ning aitab kõigis asjaajamistes. Lapse lähedasteks on ema,

lapse emapoolne vanaema C ning ema õde W. Laps õpib alates 2019/2020. a õppeaastast XXX

ning viibib nädala sees õpilaskodus. Õpilaskoduga kool on lapse arengut toetanud ning lapse

toimetulek ja õppeedukus on hea.

Lapse ainus teadaolev vanem ehk ema on piiratud teovõimega ning talle on tsiviilasjas nr 2-20-

17474 seatud 5. aprilli 2021. a määrusega eestkoste kohtumääruse tegemisest alates viieks

aastaks. Ema eestkostjaks määrati avaldaja. Kuna lapsel teist hooldusõiguslikku vanemat ei ole,

tuleb lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt määrata eestkostja.

Avalduse täienduses palub avaldaja piirata ema hooldusõigust lapse suhtes täies ulatuses.

Avaldaja väitel on perele korduvalt määratud tugiisiku teenus koostöö ja vajalike toimingute

tagamiseks. Ema ja tema pereliikmete huvi ja motiveeritus abi vastu võtta ning teha koostööd

on olnud vähene, mis on tinginud ka tugiisikute vahetuse. Lapse tervist puudutavates

küsimustes on vajalikud toimingud tehtud ainult kõrvalise abiga. Ema suutlikkus märgata ning

pöörduda vajaliku abi saamiseks arsti poole on vähene. Pere on käinud Pärnumaa vaimse tervise

keskuses nõustamisel alates 8. aprillist 2016. Lapse teraapia kestis 28. juunist 2016 kuni 26.

septembrini 2016. Samuti on ema käinud psühhiaatri vastuvõtul, kes on määranud talle

ravimeid. Ema ei täida arsti soovitusi ega manusta määratud ravimeid. Lapse teraapia lõppedes

tõi Pärnumaa vaimse tervise keskuse terapeut IS 26. septembril 2016 välja, et lapsel on

lähedased suhted emaga ning lapse emast lahutamine ja hooldusperre paigutamine võib lapse

kinnisust, trotsi, hirmu emast lahutamise tõttu süvendada ning avaldada halba mõju. Lapse

kõige suurem hirm on emast ilma jääda. Lapsele oli oluline tagada stabiilsus ja vajalikud

muutused lapse elukorralduses, jälgida ja toetada peret. Kuna laps ei soovinud enam teraapias

käia, siis see lõpetati. Sel ajal soovis avaldaja vanemat toetada, et säilitada lapsele

harjumuspärast elukorraldust. Edaspidi ei teinud ema spetsialistidega koostööd, et tagada

lapsele vajalikud terviseuuringud. 20. juunil 2019 toimus Viljandi haiglas võrgustiku

kohtumine, kus vahetati informatsiooni lapse olukorrast. Lapse hoolduse ja turvalisuse

tagamine ema poolt on viimaste aastate jooksul ka kõrvalise abiga halvenenud. 3. augustil 2021

on lapse hambaarst toonud välja, et lapse suu tervis on saanud vääramatu kahjustuse ning

anamneesist ei ilmne, et patsiendil oleks geneetilisi eripärasid, mis võinuks mõjutada sellise

ulatusega kogu hammaskonna kahjustuse teket. Laiaulatuslik hambaravivajadus on tingitud

puudulikest hügieeniharjumustest ja oskustest. Ka pärast narkoosis hambaravi juunis ja juulis

2-21-8569

3 (23)

2021 on arst toonud välja, et olukord pole muutunud. Lapse suuhügieen on jätkuvalt halb, kuigi

emale on korduvalt selgitatud olukorra tõsidust.

Emal on aastate vältel olnud probleeme alkoholi tarbimise ja suitsetamisega. Teda on suunatud

Pärnu haiglas suitsetamisest loobujate nõustamise kabinetti, kuid vanema suhtumise tõttu ei

andnud see soovitud tulemusi. Samuti on emal raskusi enda kehtestamisega vanemana,

toimetamisega ametisutustes, igapäevaelu korraldamisega.

Hariduslikes küsimustes on lapse hakkamasaamine ja ema poolt vajaliku õpikeskkonna

tagamine puudulik. Lapse haridust puudutavad toimingud on aastate jooksul saanud tehtud

lastekaitsespetsialistide, tugiisiku ja kooli personali toel. Ema suutlikkus ja mõistmine on olnud

vähene ja ebaadekvaatne. Esimestel õpiaastatel on spetsialistid toonud välja, et lapsel olid

puudulikud õpioskused, mida pärsib koduse toe puudumine. Innove 2019. a koolivälise

nõustamismeeskonna otsuses on toodud välja lapse vajadus saada õpet väiksemas rühmas

individuaalsema lähenemisega. Tekkinud olukorras otsustati suunata laps XXX internaatkooli,

et tagada talle sobivam ja toetavam õpikeskkond, eraldamata last perest. Lapse elukeskkonna

vahetus on mõjunud hästi, mille tõttu näeb avaldaja vajadust lapse elukorralduse muutmiseks.

Avaldaja lähtub avalduse esitamisel lapse huvidest. Laps vajab edaspidi adekvaatset

juhendamist ja turvalist kasvukeskkonda. Laps suudab mõista hetkeolukorda ning emast

eraldamine ei ohusta tema heaolu. Laps ei ole avaldanud vastumeelsust elukeskkonna

muutusele, vaid on mures ema käitumise pärast. Pärast ema ja lapse kolimist Pärnu linna on

lastekaitseteenistus nõustanud ja toetanud peret erinevate meetmete ja teenustega, et toetada

lapse kasvamist ema juures. Pakutud abi pole ema käitumise tõttu soovitud tulemusi andnud

ning ema erivajadusest tulenevalt on see ka edaspidi raskendatud.

Lapse areng on otseses sõltuvuses tema suhetest vanematega ning vanemate oskusest näha lapse

vajadusi. Tuginedes aastate jooksul tehtud klienditööle ning perele pakutud abimeetmete

tulemustele, on avaldaja seisukohal, et selleks, et tagada lapsele tema heaolu ja arengut toetav

keskkond, kus oleksid tagatud tema tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed,

kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused, on vajalik emalt tema hooldusõigus ära

võtta. Ema on oma tegevusega kahjustanud ja seadnud ohtu lapse heaolu. Ema ei ole oma

tervislikust seisundist tulenevalt suutlik tekkinud olukorras lapse kasvatamisega toime tulema

ning lähtuma oma tegevustes lapse heaolust. Ema raske psüühikahäire on ravimatu.

Ema ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt lapse hooldust teostada ning ei mõista,

millist mõju selline olukord võib lapsele avaldada. Pärnu linn peab vajalikuks võtta PKS § 132

lg-st 2 tulenevalt emalt ära hooldusõigus lapse osas, et tagada alaealise lapse huvid. Vanema

poolt sobiva keskkonna tagamine ei ole ka kõrvalise toega võimalik. Vanema käitumine,

hoiakud ja väärtused mõjutavad ka lapse arusaamist ühiskonna normidest ja hakkamasaamist

täiskasvanueas.

Sobivat füüsilist isikut eestkostjakandidaadiks ei ole leitud. Lapse vanaema C on

toimetulekuraskustega ning vajab ise sotsiaalteenuseid ja abi. Teisi sobivaid füüsilisi isikuid

eestkostjaks pole teada. Kuna avaldaja on alates 2016. a-st toetanud ja nõustanud peret, siis

palub avaldaja määrata teda lapse eeskostjaks.

2. Lapsele määratud esindaja nõustus avaldusega. Põhjendatud on võtta emalt täielikult ära

vara- ja isikuhooldusõigus lapse suhtes. Lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida

muude toetavate abinõudega ning varasemad abinõud ei ole tulemusi andnud. Asja

materjalidest nähtub, et avaldaja on määranud emale juba 2016. a-l tugiisiku, kelle üheks

ülesandeks on ema suunamine lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Samuti nähtub asja

materjalidest, et ema ja lastekaitsetöötaja leppisid 14. juulil 2016 kokku, et ema käib lapsega

2-21-8569

4 (23)

igal õhtul pesemas ning ühtlasi pestakse igal õhtul ja hommikul hambaid. Emal oli kohustus

õpetada lapsele isikliku hügieeni jälgimist. Vaatamata selle, et omavalitsus tugiisiku kaudu

toetas ja juhendas ema lapse hooldamisel, on selgunud, et lapse suu tervis on saanud vääramatu

kahjustuse ja laps jääb regulaarselt vajama hammaste ravi kogu elu jooksul. Järelikult on lapse

suu tervis saanud ema tegevusetuse tagajärjel kahjustuse.

Lapse ärakuulamistest selgus, et lapsel puuduvad sõbrad (v.a klassikaaslased) ja huvitegevused.

Kodus olles on laps kõik päevad nutiseadmes ning seda ka suvevaheajal ilusate ilmadega. Kuna

ka emale meeldib oma aega sisustada nutiseadmes, ei näe ema selles midagi halba, et laps seda

sama teeb. Ema on seisukohal, et nad ei saa lapsega kuskil käia, kuna neil puudub selleks raha.

Samas on emal võimalus minna lapsega välja jalutama, mida ta ei ole teinud. Avalduse lisast 14

nähtub, et lapse sotsiaalsed ja suhtlemisoskused on kasinad ning emal puudub oskus last selles

toetada. Ärakuulamistel ning avalduse lisast 14 nähtub, et ema ei ole võimeline last õppimisel

toetama. Samuti nähtub lisast 14, et lapsel oli 2019. a-l eakaaslastest sotsiaalne mahajäämus.

Lapse edasijõudmine koolis on praeguseks paranenud, kuid seda vaid seetõttu, et laps õpib

XXX koolis, mis on internaatkool, kus lapsel on võimalik ka ööbida. Muus osas ei täheldanud

esindaja lapse elus muutusi võrreldes 2019. a-l antud hinnanguga. Lapsel on ema ees hirm ja ta

häbeneb ema käitumist. Avalduse lisast 10 nähtub, et ema on last füüsiliselt väärkohelnud,

tekitades lapse otsaette hematoomi. Sündmus leidis küll aset 2019. a-l, kuid ei saa välistada, et

ema vägivaldne käitumine lapse suhtes kordub. Seda eelkõige seetõttu, et ema on avaldanud, et

kui laps on nõus minema tema juurest elamast ära, siis on laps reetur, kes on oma ema maha

müünud. Samal ajal, kui ema seda esindajale rääkis, muutus ema verbaalselt vägivaldseks

(hakkas valju häälega rääkima ning närviliselt toas ringi käima). Ema agressiivset käitumist

iseloomustavad ka tema 20. septembri 2021. a kirjad. Ema selline käitumine kahjustab lapse

psüühikat ning tekitab lapses ebatervet sõltuvust oma emast. Laps avaldas ka esindajale, et on

nõus asenduskodusse minema, kuid kardab, et ema tapab ennast ära.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ema võimeline tagama lapsele eakohast arengut ega vajalikku

turvatunnet ning seda isegi mitte omavalitsuse pakutud kõrvalise abiga. Samuti on ema

kahjustanud lapse füüsilist tervist, kuna lapse suu tervis on saanud vääramatu kahjustuse.

Esindaja nõustus avaldajaga, et lapse areng on otseses sõltuvuses tema suhetest vanematega

ning vanemate oskustest näha lapse vajadusi. Samuti sellega, et vanema käitumine, hoiakud ja

väärtused mõjutavad ka lapse arusaamist ühiskonna normidest ja hakkamasaamist

täiskasvanueas.

3. Ema vaidles avaldusele vastu ning leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Avalduse esitamine

on arusaamatu. Igasugune alus emalt hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ja lapsele eestkostja

määramiseks puudub. Esiteks on üheselt selge, et laps ise soovib elada emaga. Laps on seda

kinnitanud kõigile asjaosalistele. Teiseks on selge see, et laps on kogu oma senise elu elanud

emaga koos ja ema on lapse eest hoolitsemisega piisaval määral hakkama saanud. Emale jääb

praeguse avalduse esitamise põhjus arusaamatuks. Samuti ei mõista ema, mis on muutunud ja

annab aluse väita, et lapse huvides on laps perest eraldada ja emalt hooldusõigus ära võtta.

Asjaolu, et emale on määratud eestkostja, ei saa olla aluseks avalduse rahuldamiseks, sest

lähtuda tuleb tegelikust olukorrast. Emale eestkostja määramine ei muutnud lapse ja ema suhet

ega lapse ema võimet lapse eest hoolitseda. Emale eestkoste määramisele ei eelnenud ema

tervise oluline muutumine vms, mis tähendab, et ema suudab lapse eest hoolitseda sama hästi

kui enne eestkostja määramist.

Ema ei nõustu, et ta ei hoolitse lapse eest või ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama. Ema

huvitub lapsest, omab lapsega lähedast sidet ja soovib teostada lapse suhtes hooldusõigust.

Kuna laps käib sellises koolis, kus ta nädala sees viibib emast eemal ja ei ole otseselt ema

2-21-8569

5 (23)

hoolitsuse all, siis seda enam peaks avaldaja suutma tõendada, millised ohud kaasnevad sellega,

kui lapse eest hoolitseb ema. Avaldaja ei ole põhjendanud, et avaldus on lapse huvides. Lapse

eraldamine perest ja emalt hooldusõiguse ära võtmine peab olema viimane meede. Praegu

puudub sellise meetme järele vajadus.

4. Laps avaldas ärakuulamisel kohtule, et elab ema juures korteris, mis asub Pärnu linnas. Laps

rääkis, et läheb kooli XXX-le. Kooli ajal ööbib õpilaskodus. Lapse sõnul läheb tal koolis hästi.

Talle meeldib koolis, saab õpilastega hästi läbi. Küsimustele, kuidas koolis läheb ja mis hinded

tal on, vastas laps: „hästi“. Laps raputas pead vastuseks küsimusele, kas kodus ema oskab teda

õppimisel aidata. Õpilaskodus olevat õppimise abi. Lapse sõnul oli ta suvel ema juures. Kodus

ema peseb, koristab ja teeb ise süüa. Laps kinnitas, et ei tundnud ema juures millestki puudust.

Oma isast laps midagi ei tea. Raputas pead, kui kohus küsis sõprade olemasolu ja nendega koos

väljas käimise kohta. Laps ei ole huviringides käinud ega avaldanud soovi ka käia. Küsimustele

enda tervise kohta raputas pead. Laps jättis vastamata küsimusele emaga läbisaamise kohta,

kuid noogutas, kui kohtunik küsis, kas laps saab emaga hästi läbi. Küsimustele, kas ema vahel

riidleb ka ja kas lapsel on kodus reegleid, vastas, et ei ole. Teistest sugulastest teadis laps

nimetada vanaema ja tädi. Laps selgitas, et ta on üksi, mängukaaslasi pole. Õpilaskodus ei saa

hästi teistega läbi. Laps ei osanud öelda, miks ei saa läbi teistega, aga kinnitas, et kiusamist ei

ole olnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2021. a määrusega avalduse ning piiras ema isiku- ja

varahooldusõigust tema alaealise lapse suhtes täies ulatuses ehk võttis emalt lapse

hooldusõiguse täies ulatuses ära. Kohus selgitas, et ema hooldusõiguse piiramine ei vabasta

ema kohustusest anda lapsele ülalpidamist ega võta temalt õigust lapsega isiklikult suhelda.

Maakohus määras lapse eestkostjaks avaldaja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eestkostja on

lapse seaduslik esindaja ning talle kuulub lapse isiku- ja varahooldusõigus. Eestkostja ülesanne

on esindada last kõigis asutustes ning isikute ees, tagada lapse isiklike ja varaliste huvide kaitse.

Eelkõige tuleb eestkostjal lapsele tagada stabiilne elukeskkond, vajalik igapäevane

ülalpidamine ja järelevalve, meditsiiniline abi ja psühholoogiline nõustamine. Samuti tuleb

tagada koolikohustuse täitmine ning vajalikud tingimused lapse füüsiliseks ja vaimseks

arenguks. Avaldaja on kohustatud koostama ja esitama 25. novembriks 2021 maakohtule

nimekirja lapse varalise seisundi kohta ning iga aasta 1. novembriks aastaaruande eestkostetava

vara valitsemise ja eestkostja ülesannete täitmise kohta. Maakohus jättis lapsele ja emale

määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning avaldaja kulud tema enda kanda.

5.1. Maakohus tõi esile järgmised asjaolud:

• rahvastikuregistri andmetel on lapse ema X. Isa kohta rahvastikuregistrikanne ja

andmed puuduvad.

• Pärnu Maakohtu 5. aprilli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17474 on tuvastatud

ema teovõime piiratus ning tema üle on seatud eestkoste. Eestkostjaks määrati viieks

aastaks avaldaja. Määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks ema isiklike ja varaliste

huvide kaitse, eelkõige, kuid mitte ainult: ema vara (sh tema rahaliste vahendite)

valitsemine; ema esindamine tehingute ja toimingute tegemisel ning asjaajamisel kõigis

ametiasutustes ja kõigi isikute ees; ema abistamine tema igapäevase elu korraldamisel

(vastavalt vajadusele ja tegelikule olukorrale näiteks eluasemega seotud kulude

tasumine, riiete ja jalanõude, olmetehnika jm vajaliku soetamine ja kulude

planeerimine, v.a osas, milles emal on õigus teha tehinguid iseseisvalt), ema iseseisva

toimetuleku suurendamiseks juhendamise ja kõrvalabi tagamine (nt iseseisvaks

2-21-8569

6 (23)

kasutamiseks mõeldud raha kasutamise planeerimisel, igapäevatoimingute tegemisel

(söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid, lapse eest hoolitsemine jms), ema

kaasamine temaga seotud asjaajamisele ametiasutustes) ning vajadusel järelevalve

tagamine; emale vajalike ravi-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste saamise tagamine

ning vastav asjaajamine. Sama määruse kohaselt on emal õigus eestkostja nõusolekuta

teha iseseisvalt oma igapäevase ülalpidamisega seotud pisitehinguid kuni 10 euro

ulatuses päevas. Ema võib eelnimetatud rahasumma piires teha üksnes tehinguid, mis ei

too talle kaasa kestvaid kohustusi (välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine,

mistahes isikult laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side- jm teenuste tellimine jms).

Ema valimisõigust kohus ei piiranud, kuid kohus tuvastas, et ema ei saa täies ulatuses

aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ega muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Eestkoste seadmise määruse kohaselt ei ole emal

perekonnaõiguslike tehingute tegemisel otsustusõigust.

5.2. Maakohus selgitas, et PKS § 139 lg 1 järgi ei ole piiratud teovõimega vanemal õigust last

esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Kuna

lapsel ei ole esindusõiguslikku vanemat, tuleb talle eestkostja igal juhul määrata, sõltumata

sellest, kas ema vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud või mitte. Samas järeldas kohus, et

esineb alus ema hooldusõiguse täies ulatuses piiramiseks lapse suhtes. Avaldaja on

põhjendanud, et ema ei ole talle lapse kasvatamisel seni osutatud abile vaatamata olnud

suuteline tagama lapsele vajalikku hoolt ning lapse vaimset ja füüsilist arengut toetavat

elukeskkonda. Lapse huvides on ema vanemaõiguste piiramine sellises ulatuses, et lapsega

seonduvaid asju saaks otsustada ainult eestkostja.

5.3. Asjas kogutud tõendid ja menetlusosaliste ärakuulamisel kogetu kinnitavad, et ema ei

suuda lapse kasvatamisega vajalikul määral hakkama saada. Vaatamata kohaliku omavalitsuse

osutatud abile alates 2016. a-st, on laps eakaaslastest sotsiaalse arengu poolest maas. Ema

arusaam lapse vajadustest on algeline, ema ei oska hinnata lapse tegelikke vajadusi ega ole

suutnud lapsele luua elukeskkonda, mis toetaks lapse igakülgset arengut. Ema selgitustest ja

käitumisest saab järeldada, et tal ei ole arusaamist, mida vanema hooldusõigus tähendab ning

mida laps tegelikult vajab. Ema ei ole osanud õpetada lapsele kõige elementaarsemaid

hügieenireegleid – igapäevast hammaste puhastamist. Ka pärast sellele tähelepanu juhtimist ja

selgitamist ei ole ema taganud, et lapsel kujuneksid vajalikud harjumused. Tugiisiku sõnul on

lapsel kodus ebakorrapärane päevakava. Ema võimaldab lapsel olla öösel piiramatult

nutitelefonis, mistõttu päeval laps magab. Ema sõnul saab laps sooja sööki siis, kui ise küsib.

Seega puudub emal arusaamine vanema kohustusest tagada lapsele igapäevaselt mitmekesine

ja soe toit ning seda ka siis, kui laps ise ei küsi. Nii lapse esindaja kui ka kohus lapse

ärakuulamisel tajus, et lapsel on ümbritsevast maailmast ebaõige arusaam. Lapsel puudub

kodust väljaspool sotsiaalne suhtlusvõrgustik, sõbrad eakaaslaste hulgas. Ema sõnul olevat

lapsel küll kaks sõpra, kuid nende nimesid ei osanud ema öelda. Laps ise eitas sõprade või

omaealiste mängukaaslaste olemasolu. XXX-l õpilaskodus ei saavat laps üldse eakaaslastega

läbi, sõprusest rääkimata. Samuti Pärnus laps enda sõnul eakaaslastega ei suhtle, ei käi väljas

mängimas, kinos vms. 11-aastase lapse jaoks ei ole selline elukorraldus tavapärane. Isoleeritus

eakaaslastest takistab lapse loomulikku vaimset ja sotsiaalset arengut. Avaldaja sõnul on laps

viibinud uuringutel Viljandi haiglas ning lapsel ei ole tuvastatud puudujääke vaimses

võimekuses. Sellest saab järeldada, et lapse sotsiaalne mahajäämus on tingitud peamiselt (kui

mitte ainult) tema kodusest elukeskkonnast.

5.4. Kohus oli seisukohal, et lapse vajadustest arusaamist, nendega arvestamist ja oskust lapse

vajadusi rahuldada raskendab ema tervislik seisund, tema teovõime piiratus. Ema üle eestkoste

seadmise menetluses tsiviilasjas nr 2-20-17474 tegi psühhiaater IT 9. märtsil 2021

kohtupsühhiaatria ekspertiisi ema eestkostevajaduse väljaselgitamiseks. Ekspertiisiaktist

2-21-8569

7 (23)

selgub, et emal esineb raske psüühikahäire nõrgamõistuslikkus – kerge vaimne alaareng

käitumishäiretega (RHK-10 alusel F70.1). Emal kaasneb intellektipuudega konkreetne

mõtlemine ning impulsiivne käitumine. Tal on raskusi sotsiaalsel suhtlemisel ja oma käitumise

tagajärgede ettenägemisel, eriti emotsionaalselt keerulistes olukordades. Ta ei ole kestvalt

võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Eksperdi arvates ei saa ema aru

abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Seda

eksperdi arvamust kinnitab ka ema käitumine kohtumenetluste ajal. Ema saadab päevas

kümneid e-kirju, mis on adresseeritud kohtule, menetlusosaliste esindajatele, avaldaja

lastekaitse- ja eestkoste asjadega tegelevatele ametnikele jne. E-kirjad koosnevad

paarilauselistest impulsiivsetest mõtteavaldustest, mille peamiseks sisuks on ema pahameel ja

rahulolematus tema üle eestkoste seadmisega, Eesti Vabariigi seadustega, kohaliku

omavalitsuse ametnike tegevusega. Kohtuistungitel on ema korduvalt kinnitanud, et ta ei

kavatse hakata eestkostjaga koostööd tegema. Samuti on ema nii kohtus kui ka kohtule saadetud

e-kirjades ähvardanud lapsest lahti öelda juhul, kui laps peaks nõustuma ema juurest lahkuma.

On eluliselt usutav, et sellist emotsionaalset manipuleerimist kasutab ema ka kodus lapsega

suhtlemisel. Laps on oma esindajale väljendanud, et sooviks elada hooldusperes koos teiste

lastega, kuid seejuures olnud hirmul, et ema võib sellisel juhul endale viga teha või ennast ka

ära tappa. Järelikult ei ole ema oma vaimse tervise tõttu suuteline lapsele stabiilset ja igakülgset

arengut toetavat elukeskkonda tagama, lapse huve esiplaanile seadma.

5.5. Lapse huvides tuleb talle igapäevaselt tagada stabiilne ja turvaline elukeskkond, kus laps

saab elada hirmuta, õppida ja igakülgselt areneda. Maakohtu hinnangul ei ole see senise

olukorra jätkumisel võimalik. Olukorra muutmiseks tuleb välistada olukord, kus eestkostjal

tuleb lapse elu korraldamisel PKS § 139 lg 2 kohaselt lähtuda lapse ema arvamusest. Lapse

huvides on emalt hooldusõiguse PKS § 135 lg 2 kohaselt täies ulatuses ära võtmine. Kõik

mõistlikult võimalikud muud abimeetmed emale vanemaoskuste õpetamiseks ja lapse olukorra

parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei ole neid vanema soovimatuse tõttu olnud

võimalik kasutada.

5.6. Esitatud asjaolude põhjal ja lapse vanust arvestades ei ole praegu vajalik piirata vanema

suhtlusõigust lapsega, kuid suhtlemise tingimuste (st kui sageli, kus ja kui kaua ema lapsega

võib suhelda) üle otsustab eestkostja, pidades silmas eelkõige lapse huve.

5.7. Ema üle seatud eestkoste ja temalt hooldusõiguse äravõtmise tõttu ei ole lapsel

hooldusõiguslikku vanemat ning PKS § 171 lg 1 kohaselt tuleb lapsele määrata eestkostja.

Kohtule ei olnud teada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks nõus ja suuteline lapse eestkostja

ülesandeid täitma. Avaldaja on esile toonud, et ema ema C-ga ja õega on varem koostööd

tehtud, kuid vajaduse tekkimisel ei ole nad emale ega lapsele suutnud tuge pakkuda. Lisaks ei

ole kumbki isik ilmutanud huvi ega avaldanud soovi enda eestkostjaks määramiseks, kuigi ema

kinnitusel on tema ema ja õde menetlusest teadlikud. Kohtul ei olnud ka veendumust, et need

isikud oleksid eestkostja ülesannete täitmiseks sobivad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 1 ja

2 osas osaliselt ja teha uus määrus, millega säilitada ema isikuhooldusõigus lapse suhtes või

alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks teises koosseisus. Ema palub

jätta temale ja lapsele määratud esindajate kulud riigi kanda ja avaldaja menetluskulud tema

enda kanda.

6.1. Ema väitel ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on lahendi

tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige kohtulahendi

2-21-8569

8 (23)

tegemise. Maakohus on sisustanud ja kohaldanud PKS § 123 lg-t 1, § 135 lg-t 2; § 137 lg-d 1

ja 3; § 139 ning § 140 lg-t 1 ebaõigesti.

Ema mõistab, et PKS-st tulenevalt oli lapsele eestkostja määramine vältimatu ainuüksi seetõttu,

et emale endale on määratud eestkostja ning lapsel isa puudub. Seega ei vaidlusta ema eeskoste

määramist, kuid tegelik eluline vajadus eestkostja määramiseks puudub. Samal põhjusel ei

vaidlusta ema ka seda, et temalt võeti ära lapse varahooldusõigus. Ema ei nõustu aga sellega,

et temalt võeti ära lapse isikuhooldusõigus. Emalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmiseks

puudub vajadus. Lapse huvides on, et emal on tema üle isikuhooldusõigus ning laps saab ka

edaspidi nädalavahetustel ja koolivaheaegadel elada ema juures, nagu ta on elanud kogu oma

senise elu. Lapse huvides on elada koos emaga ja see, et emal säiliks lapse suhtes võimalikult

suures ulatuses hooldusõigus. Lisaks on üheselt selge, et laps ise soovib elada emaga.

Ei esine olukorda, mis tingiks vajaduse lapse ema hooldusõigust äärmuslikult piirata, võttes

selle täielikult ära. Piisaks sellest, kui avaldaja jätkaks senise toe pakkumist lapsele ja emale.

Sellega oleks tagatud lapse parim huvi ja õigus lähedasele suhtele emaga. Viimasel ajal ei ole

lapse üldine olukord halvenenud ja pole esinenud ühtegi olukorda, mis tingiks vajaduse ema

hooldusõigust täielikult piirata. Avaldaja välja toodud asjaolud on seotud minevikuga ning pole

täna enam aktuaalsed. Lisaks käib laps juba ligi kaks aastat internaatkoolis, mis tähendab, et

laps on emast viis päeva nädalas eemal ning enamuse ajast teostab lapse üle sisulist järelevalvet

ja hoolitsust keegi teine.

Ema möönab, et minevikus on esinenud olukordi, mis on tekitanud probleeme lapse tervisele

ja heaolule, kuid ema on neist õppinud ning on valmis ja suuteline edaspidi vastavaid eksimusi

vältima koostöös avaldajaga. Ema hoolib väga lapsest ja soovib talle parimat ning ka laps hoolib

emast. Ema huvitub lapsest, omab lapsega lähedast sidet ja soovib isikuhooldusõigust lapse

suhtes teostada. Lapse areng on pidevalt positiivne ning see jätkuks ka olukorras, kus emal on

isikuhooldusõigus lapse suhtes. Lapse eemaldamine perest ja emalt isikuhooldusõiguse ära

võtmine peaks olema viimane ja kõige äärmuslikum meede. Ilmselgelt puudub selliste

meetmete järgi vajadus. Ema on valmis tegema koostööd avaldajaga kui lapse eestkostjaga, mis

on paratamatult vajalik olukorras, kus seaduse kohaselt peab lapsel olema eestkostja. Lapse

huvides on, kui avaldaja ja ema teevad isikuhooldusõiguse osas koostööd ja emal säilib lapse

suhtes isikuhooldusõigus.

7. Avaldaja ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta

selle rahuldamata.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Maakohus oli määruskaebuse edastamisel seisukohal, et seadusest tulenev

piirang piiratud teovõimega ema hooldusõiguse teostamisele ei ole praegu lapse õiguste

kaitseks piisav. Ema tervislikku seisundit ja senist käitumist arvestades on põhjendatud ja lapse

huvides vajalik, et ka juhul, kui ema enda üle seatud eestkoste lõpeb, ei taastuks tema

hooldusõigus automaatselt, vaid ema peaks tõendama, et ohtu lapse heaolule enam ei ole ning

ta suudab lapse eest vajalikul määral hoolitseda.

9. Ringkonnakohus tegi asja lahendamise ettevalmistamisel täiendavaid päringuid XXX-le,

avaldajale ja Sotsiaalkindlustusametile.

9.1. XXX edastas 1. märtsil 2022 kohtule sotsiaalpedagoog KT arvamuse, lapse 2019/2020 ja

2020/2021 õppeaastate (3. ja 4. klass) klassijuhataja KP, septembrist 2021 klassijuhatajaks

oleva AS, õpilaskodu kasvataja ÕS ja koolipsühholoog ER iseloomustused lapse kohta.

2-21-8569

9 (23)

9.1.1. Sotsiaalpedagoog KT sõnul on laps XXX õppinud alates 2019/2020. a õppeaastast. Lapse

ema on väga aktiivne kooliga suhtleja. Ta on olnud kogu aeg väga huvitatud lapse õppimisest,

toimetustest, käitumisest ja teinud omalt poolt erinevaid ettepanekuid, jaganud soovitusi ja

võtnud kuulda kooli selgitusi. Enamus õppetegevusest toimub aga koolis ja koolitöötajate

toetusel. KT sõnul sobib lapsele õppimine õpilaskoduga koolis, kus lisaks õppimise toetamisele

toetatakse ka sotsiaalseid oskusi.

9.1.2. Lapse 3. ja 4. klassi klassijuhataja (2019/2020–2020/2021 õppeaastad) KP arvamuse

kohaselt suhtleb laps käimasoleval (s.o 2021/2022) õppeaastal rohkem kui eelmisel. Laps osales

koolinäidendis, kus esitas julgelt oma tekstiosa. XXX tulemise alguses (3. klass) oli laps

kinnine, suhtles vähe, hakkas tunnis tihti nutma, ütlemata põhjust. Raskusi oli lugemise,

kirjutamise ja eneseväljendusega ning tundides abistas teda täiendavalt abiõpetaja. Esimese

distantsõppe alguses laps koolitöid ei teinud, telefoni teel ta rääkida ei julgenud. Seejärel abistas

teda tädi, kes aitas kodus õppida ja saatis töid õpetajale meilile, kuid distantsõppe poole peal

koostöö katkes. Iseseisvalt laps kodus ei õppinud. Kui avanes võimalus abi vajavaid õpilasi

kooli kutsuda, käis laps kolm korda nädalas koolis õppimas. 4. klassis kirjutas KP lapse kohta

iseloomustuse, mille kohaselt saab laps klassikaaslastega hästi läbi, suhtleb kaaslastega

vastavalt olukorrale ja vajadusele (nt paaristöö, grupitöö, klassiväljasõidul kellegi kõrval

istudes), vahetunnis vahel vestleb ja mängib klassikaaslastega, vahel hoiab omaette. Tunnis

loeb ja räägib vaikse häälega, kuid avaldab juba oma arvamust ja annab selleks käe tõstmisega

märku. Individuaalselt tehtavate ülesannete puhul vajab ülesande lahtiseletamist ja täiendavate

näidete toomist, kuid kui saab aru, siis teeb meelsasti. Vajab aega, et ülesande lahenduse üle

mõelda ja vastus öelda või kirja panna. Loeb aeglaselt, keerulisema teksti lugemisel vajab abi.

Kirjutab aeglaselt tähekujude, tähtede järjestuse ja õigekeelsuse üle mõeldes. Raskusi on

iseseisvalt lausete ning jutu moodustamisega; kui lause algus on olemas, suudab lausele lõpu

leida. Arvutab tuhande piires, korrutustabel on osaliselt peas. Näidete järgi arvutab nii

kirjalikult kui ka peast. Raskusi valmistavad tekstülesanded, vajab teksti lihtsustamist ja

täiendavat selgitamist, abi olulise esile toomisel. Väga sageli valmistab raskusi valikute

tegemine (nt kui on mitu ülesannet ja võimalust ülesande lahendamiseks, kui on vaja võtta

juhuslik värv või pliiats, kui on valida väikese jutu või luuletuse kirjutamise vahel, kui kunstis

on mitu tehnikavalikut). Vahel hakkab nutma, ise kohe põhjustest ei räägi, rahuliku küsimise

teel leiame põhjuse. Käelises tegevuses joonistab ja meisterdab meelsasti, kui ülesanne on talle

selge ning on otsustanud, mida ja kuidas teeb. Võõrkeele (inglise keel) õppimisega tuleb hästi

toime. Vestleb meelisteemadel vabalt ka klassikaaslasega, kes räägib hetkel ainult inglise keeles

(nt klassi väljasõidul bussis kõrvuti istudes). Kodus olles kodutöid iseseisvalt ei tee, jätab

tegemata. Õpilaskodus suunab õppima ja abistab teda õpilaskoduõpetaja. Distantsõppes osales

videopildiga, kuid ei rääkinud, kirjutas jutunurka. Kodus kirjalikke ülesandeid ei teinud ning

meilile töid ei saatnud. Õppetööd tehti täiendavalt kontaktõppes.

9.1.3. Lapse praeguse klassijuhataja (alates september 2021) AS sõnul tunneb ta last veel vähe,

olles tema klassijuhataja alates septembrist 2021 ja puutudes klassiga kokku üks-kaks korda

nädalas. Tundides ja klassiüritustel on lapsest jäänud mulje kui väga vaiksest tüdrukust. Tunnis

pole ta kindlasti esimene sõna võtja, räägib võrdlemisi vaikselt, kuid töötab ja mõtleb tunnis

kaasa. Väljaspool tunni aega näeb AS last väga harva, kuid tal on klassis kaaslasi, kellega ta

suhtleb, ning mõnel korral on AS näinud, et siis võib laps ka väga elavaloomuline olla. Üldiselt

tundub laps koolikeskkonnas pigem tavalise lapsena, veidi vaiksem kui mõned, kuid midagi

erilist või häirivat ei ole AS märganud. Lapse emaga ei ole AS suhelnud. Lapse õppeedukus on

enamikus ainetes hea või rahuldav. Vahel on mõni asi tegemata või õppevahendid koju jäänud,

kuid seda siiski mõni üksik kord, mis on normaalne.

9.1.4. Õpilaskodu kasvataja ÕS sõnul on laps õpilaskodus esmaspäevast reedeni. Pärast

koolitunde veedab laps aega pikapäevarühmas, kus valmistab ette järgmiseks päevaks antud

2-21-8569

10 (23)

koduseid ülesandeid. Laps leiab järgmise päeva õppetükid e-kooli ja päeviku abil. Koduste

ülesannete lahendamisel vajab tuge. Vajadusel küsib abi, kui midagi jääb arusaamatuks. Vajab

suunamist, kui on vaja konsultatsiooni minna. Lemmikud õppeained on matemaatika ja inglise

keel. Vene keel on hetkel tähtede õppimise faasis raske. Kohustuslikku kirjandust loeb ise,

kuulab kuidas kasvataja loeb ja teeb sisukokkuvõtte. Laps kurdab, et tal on lühimälu, st asjad

ei jää meelde. Loobus klaveri õppest ja ei käi enam kokandusringis, kuna ta ei saa seal midagi

teha. Vajaks tuge ringides osalemisel. Suhtleb tihedalt toakaaslasega, kes on temast noorem

(esimene klass). Tahaks suhelda rohkem oma eakaaslastega, aga hetkel on jäänud kõrvale.

Klassis on mõned head sõbrad. Mänguhoos ja telefonis olles suhtleb vabalt. Räägib normaalse

häälega, suhtleb mängukaaslastega. Ühistegevuses osaleb. Meeldib meisterdada, panna kokku

puslet, mängida mänge (kabet, pimesikku, peitust, doblet jne). Vahel kurdab igavuse üle, siis

oleme välja pakkunud tegevusi igavuse peletamiseks. Toakaaslastega on esinenud tülisid

telefoni pärast, öörahu ajal telefonis või tahvlis olemist. Enesehügieenis enam abi ei vaja.

Meelde tuletamist vajab hommikune ja õhtune hambapesu. Suhtlus lapse vanemaga toimub

sotsiaalpedagoogi vahendusel.

9.1.5. Koolipsühholoog ER sõnul oli kooli vahetus lapsele suur muutus ja alguses olid

kohanemisraskused. Laps oli väga kartlik ja vaikne, suhtlemine nii kooli personali kui ka

kaasõpilastega valmistas raskusi. Laps vastas küsimustele peanoogutustega või ütles, et ei oska

vastata. Ka hääl oli vaevukuuldav, mis muutis suhtlemise raskeks. Uued olukorrad tekitasid

hirmu. ER kohtus lapsega iga nädal, palju tuge pakkusid klassijuhataja, sotsiaalpedagoog,

abiõpetaja ja õpilaskodu kasvatajad. Praegu õpib laps 5. klassis ning tema olekus ja käitumises

on paari aasta jooksul toimunud suured muutused. Ta on muutunud palju julgemaks ja

avatumaks. On küll tagasihoidlik, aga räägib asjadest ausalt ja väljendab ka muret, kui vaja.

Uute inimestega harjumine võtab veidi aega ja ise ta suhtlema ei kipu. Samas teiste poolt

algatatud ettevõtmistes osaleb meelsasti. Ta on rahul kooliga ja klassiga. Tal on mõned

mängukaaslased, kellega on harjunud, ja nendega veedab meelsasti aega. Vahel soovib, et sõpru

oleks rohkem. Kiusamise üle pole kurtnud, küll aga soovib arutada, kui kellegi käitumine või

suhtumine jääb talle arusaamatuks. Õppimisega saab hakkama, aga vajab tuge ja pidevat

motiveerimist. Väga meeldivad väljasõidud, erinevates uutes kohtades käimine, ekskursioonid.

Ootab neid alati suure huviga. Distantsõppe ajal püüdis kool säilitada võimaluse koolis õppida.

Nende aastate jooksul on mõne lühikese kaugõppe perioodi järgselt olnud paar korda

tagasilööke, kus laps ei tahtnud kooli naasta. Emotsionaalselt on enamasti tasakaalus, tunneb

ennast koolis ja õpilaskodus turvaliselt. Ei ole märganud pidevat pinges ja stressis olekut koolis

ja õpilaskodus olles. ER sõnul on nad rääkinud nüüd, kus laps on avatumaks muutunud, ka

isiklikest muredest ja arutanud hakkamasaamise võimaluste üle. Õpilaskodus kehtivate reeglite

arvestamisega saab hakkama ja toanaabritega on suhted head. Eneseteenindusoskused on

õpilaskodu kasvatajate toetusel palju arenenud, saab iseenda ja oma asjade eest hoolitsemisega

hakkama. Sel õppeaastal on nõustamised toimunud kaks, vahel kolm korda kuus. Nõustamist

eesmärgiks on olnud sotsiaalsete oskuste õpetamine, õpioskuste arendamine, suhtlemisoskuste

arendamine ja isikliku elu raskustega hakkamasaamise toetamine. ER arvates vajab laps

mitmekülgset tuge ka edaspidi.

9.2. Ringkonnakohus palus avaldaja tuua välja, milliseid konkreetseid programme, koolitusi,

nõustamisteenuseid jm teenuseid on avaldaja emale osutanud, et arendada tema vanemlikke

oskusi ning suutlikkust paremini mõista ja arvestada lapse vajadustega; samuti, milliseid

teenuseid on avaldaja emale pakkunud, kuid mitte osutanud, ning mis põhjusel on need jäänud

osutamata. Ühtlasi palus kohus avaldajal tuua välja konkreetsed olukorrad, mille põhjal

avaldaja leiab, et ema ei tee kohaliku omavalitsusega lapse huvides koostööd, ning selgitada,

kuidas ema on takistanud kohalikul omavalitsusel enda aitamist lapsega seotud küsimustes.

Avaldaja vastas ringkonnakohtu päringule 2. märtsil 2022.

2-21-8569

11 (23)

9.3. Sotsiaalkindlustusamet andis 1. märtsi 2022. a vastuses ringkonnakohtu päringule teada, et

neil puudub kokkupuude lapsega seotud lastekaitsemenetlusega.

10. Vastuseks ringkonnakohus palvele anda teada, kui lapse elukorralduses või olulistes

asjaoludes on võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga midagi muutunud, teatas avaldaja

kohtule 10. augustil 2022 järgmist. Lastekaitsespetsialist käis 21. jaanuaril 2022 lapsega Pärnu

Laste ja Noorte Tugikeskuses ning tutvustas lapsele võimalusi tugikeskuses elamiseks.

Järgmisel päeval tekkis lapse ja ema vahel tüli, mille käigus oli ema last löönud ja tema asju

lõhkunud. Ema oli last reeturiks sõimanud. Laps oli helistanud pere tugiisikule SK-le, kes

kiirustas koheselt pere juurde. Tugiisiku kohale jõudes oli laps teki all ja nuttis, ema loopis asju.

SK toimetas lapse koheselt Laste ja Noorte Tugikeskusesse turvakoduteenusele. Pühapäeval,

23. jaanuaril 2022 käisid tugiisik ja laps lapse asjade järel. Ema oli lapse sülearvuti vastu maad

löönud, pannud muusika valjusti mängima ja karjunud lapsele uuesti, et ta on reetur. Laps ei

soovinud rohkem ema juurde minna ning jäi Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses

turvakoduteenusele. Alates märtsist 2022 elab laps tugikeskuses 4. peremajas. Laps on

muutunud avatumaks, jutukamaks ja on leidnud sõpru. Suvel on laps olnud kahes laagris.

Perevanemad käivad pea iga päev lastega Pärnu rannas jalutamas, külastavad erinevaid üritusi,

toimuvad väljasõidud. Lapsele on väga oluline, et tal on oma tuba ja ta soovib aeg-ajalt lihtsalt

oma toas rahulikult olla. Laps on lastekaitsespetsialistile avaldanud, et talle peremajas väga

meeldib ning ta ei soovi, et lastekaitsespetsialist hakkaks talle hooldusperet otsima.

Turvakoduteenusel olles ei soovinud laps emaga absoluutselt suhelda ja keeldus kategooriliselt

ema juurde minemast. Kevade poole hakkas lapse ja ema suhtlus tasapisi taastuma. Laps on

mõned korrad ka ema juures ööbinud, kuid tihedamat läbikäimist ei ole olnud. Perevanemad ja

lastekaitsespetsialist toetavad igati lapse ja ema omavaheliste suhete taastamist.

11. Tulenevalt avaldaja 10. augusti 2022. a menetlusdokumendis esile toodud asjaoludest,

millest nähtuvalt oli lapse elukorralduses toimunud olulisi muutusi, kuulas ringkonnakohus

lapse 27. augustil 2022 täiendavalt ära. Asja lahendava koosseisu eesistuja kohtus lapsega

Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses (tugikeskus). Kohtuniku võttis vastu perevanem AO. Laps

kohtus kohtunikuga peremaja elutoas, seejärel mindi omavahel vestlema lapse tuppa.

Laps avaldas kohtunikule, et läheb XXX kooli 6. klassi. Koolis on tal oma klassis sõpru, mujal

ei ole. Hinded tunnistusel olid neljad-viied, mõni kolm.

Tugikeskuses elab laps enda sõnul alates talvest. Küsimuse peale, kas talle meeldib siin, vastas

laps, et eriti ei meeldi, sest sõpru pole. Laps tõi välja, et tal on samas peremajas üks sõber, kes

on 13-aastane, ja võib-olla üks sõber (teises majas) veel. Küsimuse peale, mida tugikeskuses

tehakse, tõi laps välja, et käidi Tallinnas loomaaias ja minnakse Saaremaale. Käiakse ka

jalutamas.

Küsimuse peale, kui tihti laps ema juures käib, vastas laps, et ta käib seal tihti, kooliajal vähem.

Küsimuse peale, kuidas talle selline elukorraldus sobib ning kas ta tahaks rohkem tugikeskuses

või ema juures olla, vastas laps, et talle meeldib ema juures. Küsimuse peale, mida ta ema juures

teeb, vastas laps, et mängib videomänge, täpsustades, et mängib telefonis. Lapse sõnul teeb ta

seda vahel pool päeva ja ema seda ei keela. Tugikeskuses mängib laps enda sõnul natuke

vähem, ka seal ei ole seda talle keelatud. Samuti käib laps emaga vanaema juures ja poes.

Küsimuse peale, kas ka ema viib teda vahel loomaaeda või näiteks teatrisse, vastas laps, et tihti

ta seda ei tee, aga aastaid tagasi olid nad käinud koos kinos. Küsimuse peale, kas ema teeb

lapsele süüa, vastas laps, et teeb, aga suvel harvem. Lapse lemmik ema tehtud toit on spagetid;

kui hakkliha on, siis paneb ema ka seda. Lapse sõnul emale sobib see, et laps käib XXX koolis.

Küsimuse peale, kas ta mäletab, miks ta tugikeskusesse toodi, vastas laps esialgu, et ta ei mäleta.

Kui kohtunik küsis, kas talvel oli üks juhtum, siis laps noogutas. Lapse sõnul ema läks närvi,

2-21-8569

12 (23)

kuna ta ei tahtnud, et laps tugikeskusesse läheks. Palve peale täpsustada, mida ema siis tegi, oli

laps ebalev ja väitis, et ta ei mäleta.

Küsimuse peale, kas ema pahandab lapsega, vastas laps, et enam mitte. Viimati oli ema

pahandanud siis, kui laps tugikeskusesse toodi – nii enne seda kui ka pärast, kui laps oli juba

mõnda aega tugikeskuses olnud. Hiljem aga enam mitte. Küsimuse peale, kas ema on (nüüd)

nõus sellega, et laps tugikeskuses käib, eriti kooliajal, laps noogutas. Ka hiljem tõi laps vestluses

välja, et alguses oli ema pahane, et laps tugikeskuses on, saatis sõnumeid.

Küsimuse peale, kas ema on talle haiget teinud, vastas laps, et ei ole. Ka mitte talvise intsidendi

ajal, siis ema viskas lihtsalt lapse arvuti maha ja selle ekraan läks natuke kõveraks (näitas

sülearvutit oma kirjutuslaual, see ei sulgunud õigesti). Ka enne seda ei mäleta laps, et ema oleks

talle haiget teinud. Kui kohtunik küsis, kas ema viskas veel asju lisaks arvutile, vastas laps, et

mõningaid asju veel. Küsimuse peale, kas ema viskas neid ka lapse suunas, vastas laps, et

vahepeal. Küsimuse peale, mida laps siis tegi, vastas ta, et on kutsunud tugiisiku, ka varem, kui

ema on läinud närvi, mitte ainult sellel korral. Tugiisik on ema maha rahustanud. Küsimuse

peale, kui tihti seda on juhtunud, et laps on tugiisiku kutsunud, vastas laps, et arvab, et see võis

olla iga nädal.

Küsimuse peale, kas ta saab emaga hästi läbi, vastas laps jaatavalt. Küsimuse peale, kas nad

räägivad palju ja millest, vastas laps, et nad räägivad igapäevaasjadest. Kui lapsel on mure,

räägib ta sellest emaga. Küsimuse peale, kas talvine intsident muutis lapse ja ema suhteid, laps

noogutas ja ütles, et pärast seda nad mõnda aega ei rääkinud. Laps ise ei tahtnud emaga rääkida,

oli tema peale pahane. Küsimuse peale, mis siis muutus, vastas laps, et ema käis mingis kohas

– teraapias – ja sai aru, et ta tegi valesti. Ema rahunes maha ja laps hakkas temaga uuesti

rääkima. Laps suhtleb emaga ka ajal, mil ta on tugikeskuses, kumbki helistab teisele. Küsimuse

peale, kas ta kardab vahel ema, kartes, et ema võib talle haiget teha või asju lõhkuda, vastas

laps, et enam mitte, pärast talvist sündmust ei karda laps ema juurde minna.

Küsimuse peale, milline lapse elukorraldus võiks tema enda arvates edaspidi olla, vastas laps,

et ta tahaks elada kogu aeg ema juures. Palve peale täpsustada, miks seal on parem, oli laps

esialgu ebalev, aga vastas siis, et emaga koos olla on parem, ja kinnitas, et tugikeskuses olles

ta igatseb ema.

Lapse sõnul elab ema korteris, kus on köök ja elutuba. Laps magab koos emaga lahtikäivas

diivanis. Küsimuse peale, kas talle meeldib seal korteris, laps noogutas.

12. Ühtlasi vestles kohtunik 27. augustil 2022 tugikeskuses käies lapse perekodu perevanema

AO-ga (perevanem).

Perevanem kirjeldas, et laps tuli tugikeskusesse hea meelega ja küsis ise, kas võib ööseks jääda.

Tugiisik ja laps olid tulles öelnud, et ema loopis asjadega. Järgmise päeva hommikul mindi

kodust asju tooma, ka siis oli ema asju loopinud. Alguses oli näha, et laps kartis ema. Lapsel

oli hirm, et ema positsioneerib teda telefoniga ja saab teada, kus ta on.

Mõnda aega ei tahtnud laps emaga suhelda. Perevanem ei mäleta täpselt, kui kaua see oli, aga

arvas, et umbes kuu aega. Siis hakkas laps tasapisi tahtma ema juurde ööseks jääda. Kooliajal

tuli laps reedel alati tugikeskusesse (u poole nelja ajal). Emaga suhtlemine algas selliselt, et

kohtuti näiteks laupäeval mõni tund või pool päeva. Lapse eestkostja ER loal on lapsel

võimaldatud viibida emaga vastavalt lapse soovile 1–2 ööd, suvel on laps olnud ema juures ka

pikemalt. Vestlusele eelnenud nädala viibis laps ema juures, enne seda ei olnud ta seal olnud

pikemalt kui kolm päeva. Vahel ei pidavat laps tahtma ema juurde minna, näiteks oli selline

juhtum u kaks nädalat tagasi. Augusti esimeses pooles oli juhtum, kus perevanemad ütlesid

2-21-8569

13 (23)

lapsele, et ta võib ema juurde minna, kuna ta ei olnud ema kaua näinud. Õhtul leidsid

perevanemad lapse voodist õnnetuna ja laps ütles, et ta ei saa ema juurde minna, kuna ema ei

luba. Perevanem arvab, et laps suhtleb emaga iga päev telefoni ja sõnumite teel. Perevanema

sõnul ei ole ta aru saanud, et ema keelaks lapsel tugikeskusesse tulla. Ka eelneval õhtul, kui

perevanem lapsele ema juurde järgi läks, olid nad teda oodanud ja laps tuli kohe kaasa. Ehkki

lapsel käidi järel hilja õhtul (kl üheksa ajal), tahtis laps tugikeskusesse jõudes süüa.

Perevanema väitel on lapsel tugikeskuses üks temaealine sõber, kes elab temaga samas

peremajas, ja lisaks ka teine, kes elab tugikeskuse teises peremajas. Küsimuse peale, millega

laps tugikeskuses olles aega sisustab, vastas pereema, et ta on kogu aeg oma toas. Perevanem

kinnitas, et kooliajal järgitakse tugikeskuses kindlat magamaminekuaega. Perevanem tõi välja,

et tugikeskusega käidi hiljuti Kihnus reisil, mis kestis reedest pühapäevani. Vestlusele järgneva

nädala teisipäevast kolmapäevani ollakse Saaremaal. Juulis oli laps nädal aega laagris ja lisaks

viis päeva ka YYY laagris. Hiljuti käidi tugikeskusega ka loomaaias, mis lapsele väga meeldis.

Perevanem tõi välja ühe kevadel toimunud intsidendi, kus laps oli poes varastanud ühe kleidi

pealt keti. Hiljem tunnistas teine tüdruk selle üles ja pärast sel teemal lapsega vestlemist oli ka

laps lõpuks tegu tunnistanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse vaidlustatud osas tühistamiseks.

14. PKS § 139 lg-st 1 tulenevalt ei ole piiratud teovõimega vanemal õigus last esindada ja ta

teostab lapse suhtes hooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. PKS § 171 lg-st 1 tuleneb,

et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja.

Praegusel juhul on lapsel üks teadaolev vanem, s.o ema, isa kohta andmed puuduvad. Pärnu

Maakohtu 5. aprilli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17474 on tuvastatud ema teovõime

piiratus ja seatud tema üle eestkoste viieks aastaks. Eelnevast tulenevalt ei ole lapsel

esindusõiguslikku vanemat, mistõttu talle tuli määrata eestkostja, mida maakohus ka tegi. Selles

osas ei ole maakohtu määrust ka vaidlustatud.

15. Maakohus otsustas PKS § 135 lg 2 kohaselt lapse emalt hooldusõiguse täies ulatuses ära

võtta. Lapse ema vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus piiras tema

isikuhooldusõigust lapse suhtes. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust TsMS

§ 651 lg 1 ja § 659 järgi osas, milles lapse emalt võeti ära lapse isikuhooldusõigus. Muus osas,

s.o ema varahooldusõiguse piiramise ja lapsele eestkostja määramise osas, on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

16. Kolleegium selgitab, et lastekaitseseaduse § 5 p-st 3 tuleneb, et kõigis lapsi puudutavates

ettevõtmistes, sh otsustes, tuleb esikohale seada lapse huvid. Ka PKS § 123 lg-st 1 tuleneb, et

kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

17. PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama

paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus

2-21-8569

14 (23)

vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi

andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma

last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede

ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid,

s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb

eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt Riigikohtu 14. novembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 15; 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p 14).

Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui

lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud

või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.

18. Kolleegium märgib, et ainuüksi asjaolu, et vanema teovõime on tema tervislikust seisundist

tulenevalt piiratud, ei ole aluseks vanema hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks. PKS § 139 ja

§ 171 lg 1 mõtte kohaselt on ainsa esindusõigusliku vanema teovõime piiratus aluseks lapsele

eestkostja määramiseks, kes teostab lapse suhtes hooldusõigust koos piiratud teovõimega

vanemaga. Selleks, et vanema tervislik seisund õigustaks lapse suhtes hooldusõiguse piiramist,

peaks sellega kaasnema vanema suutmatus täita oma kohustusi sellisel määral, millega kaasneb

oht lapse kehalisele, vaimsele või hingelisele heaolule või tema varale, mida vanem ei soovi

või ei ole võimeline ära hoidma (PKS § 134 lg 1). Hinnates vajadust vanema isikuhooldusõigust

piirata või see ära võtta, tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid. Lähtuda ei saa üksnes

sellest, milliseid vigu on vanem lapse kasvatamises minevikus teinud, vaid hinnata tuleb ka

nende esinemise tõenäosust ja võimalikku mõju lapse heaolule edaspidi. Samuti tuleb arvestada

lapse elukorraldust tervikuna.

19. Seoses ema suutlikkusega täita oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi on maakohus

vaidlustatud määruses olulises osas refereerinud tõenditest nähtuvat, mistõttu kohtule arvamusi

ja iseloomustusi esitanud isikute avaldatu ja kohtu järeldused on määruses raskesti eristatavad.

Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt aga põhjendas kohus emalt lapse hooldusõiguse

äravõtmist peamiselt järgnevaga (vt maakohtu määruse p-d 27, 34–37):

a) ema ei suuda oma vaimse tervise tõttu lapse kasvatamisega vajalikul määral hakkama

saada, tagada lapsele vajalikku hoolt. Ema ei oska hinnata lapse tegelikke vajadusi ega

ole suutnud luua lapsele stabiilset elukeskkonda, mis toetaks lapse vaimset ja füüsilist

arengut. On eluliselt usutav, et ema kasutab kodus lapsega suhtlemisel emotsionaalset

manipuleerimist;

b) ema ei ole suutnud õpetada lapsele elementaarseid hügieenireegleid – igapäevast

hammaste puhastamist –, ega ole ka sellele tähelepanu juhtimise ja selgitamise järel

taganud, et lapsel kujuneksid vajalikud harjumused;

c) lapsel on kodus ebakorrapärane päevakava; ema ei ole suutnud tagada lapsele vajalikku

ööpäevast rutiini; ema võimaldab lapsel olla öösel piiramatult nutitelefonis, mistõttu

laps päeval magab;

d) ema ei saa aru vanema kohustusest tagada lapsele iga päev mitmekesine ja soe toit ning

seda ka siis, kui laps ise ei küsi;

e) laps on sotsiaalse arengu poolest eakaaslastest maas. Lapsel puudub kodust väljaspool

sotsiaalne suhtlusvõrgustik, sõbrad eakaaslaste hulgas, koolivälised huvid. Kuna lapsel

ei ole tuvastatud puudujääke vaimses võimekuses, on lapse sotsiaalne mahajäämus

tingitud peamiselt (kui mitte ainult) tema kodusest keskkonnast;

f) ema ei suuda pakkuda lapsele tuge ja toetust koolikohustuse täitmisel.

2-21-8569

15 (23)

Maakohus märkis, et PKS § 139 lg 2 kohaselt juhul, kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja,

eelistatakse vanema ja esindaja arvamuse lahkumineku korral vanema arvamust. Avaldaja on

põhjendanud, et ema ei ole talle lapse kasvatamisel seni osutatud abile vaatamata olnud

suuteline tagama lapsele vajalikku hoolt ning lapse vaimset ja füüsilist arengut toetavat

elukeskkonda. Senise olukorra jätkumisel ei ole lapsele stabiilse ja turvalise elukeskkonna

tagamine võimalik ka siis, kui lapsele ema piiratud teovõime tõttu eeskoste määrata. Maakohus

leidis, et olukorra muutmiseks tuleb välistada olukord, kus eestkostjal tuleb lapse elu

korraldamisel PKS § 139 lg 2 kohaselt lähtuda ema arvamusest.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses toodud põhjendused, millele on viidatud

praeguse määruse põhjenduste p 19 alapunktides b–f, ei oleks eraldiseisvalt piisavad selleks, et

järeldada, et lapse heaolu oleks ema suutmatuse tõttu vanema kohustusi täita ohus sellisel

määral, mis õigustaks emalt hooldusõiguse äravõtmist. Seda eriti olukorras, kus lapsele on ema

teovõime piiratuse tõttu määratud ka eestkostja, kes teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust

emaga koos.

20.1. Asja materjalidest nähtub, et laps õpib alates 2019/2020. õa-st XXX, mis on internaatkool

ja kus laps elab esmaspäevast reedeni õpilaskodus (vt ka II kd, tl 43). Seega on ema roll lapse

kasvatamises ja tema eest igapäevases hoolitsemises väiksem juba ainuüksi tulenevalt lapse

elukorraldusest. Asjas esitatud arvamustest nähtuvalt sobib lapsele õppimine õpilaskoduga

koolis, kus lisaks õppimise toetamisele toetatakse ka sotsiaalseid oskusi (vt II kd, tl 43).

20.2. Olukorras, kus laps õpib internaatkoolis ja elab nädala sees õpilaskodus, ei ole ema

hooldusõiguse piiramine õigustatud põhjusel, et ema ei suuda pakkuda lapsele tuge õppimisel

ega toetada teda koolikohustuse täitmisel. Maakohtus 19. augustil 2021 toimunud

ärakuulamisel avaldas laps, et tal läheb koolis hästi ja talle meeldib seal (I kd, tl 78). Lapse

väitel ei oska ema teda kodus õppimisel aidata, kuid õpilaskodus on õppimise abi (samas). XXX

poolt kohtule esitatud iseloomustustest nähtuvalt on lapsele tagatud vajalik abi õppimisel ja tugi

koolikohustuse täitmisel. Last suunab õpilaskodus õppima ja abistab õpilaskoduõpetaja (II kd,

tl 45 pöördel, tl 47). Samuti nähtub lapse 3.-5. klassi klassijuhatajate iseloomustustest (II kd, tl-

d 45–46), et lapse hakkamasaamine koolis on aja jooksul paranenud ning koolikohustuse

täitmise ja õppeedukusega ei ole märkimisväärseid probleeme. Lapse 5. klassi klassijuhataja

AS sõnul on lapse õppeedukus enamikes ainetes hea või rahuldav. Vahel on mõni asi tegemata

või õppevahendid koju jäänud, kuid seda siiski mõni üksik kord, mis on normaalne (II kd, tl

46). Kui veel 3. klassis laps distantsõppe ajal iseseisvalt kodus ei õppinud, vaid käis võimaluse

avanedes kolm korda nädalas koolis õppimas, siis 4. klassis osales ta distantsõppes videopildiga

ja kirjutas jutunurka. Ehkki laps kodus kirjalikke ülesandeid ei teinud, tehti temaga täiendavat

õppetööd kontaktõppes (II kd, tl 45 – 45 pöördel). 5. klassis kaugõppega seoses olulisi

probleeme ei ilmnenud, kuid koolis oldi kaugõppel ka väga lühikest aega (II kd, tl 46). Ehkki

koolipsühholoog ER sõnul oli lapsel paaril korral raskusi distantsõppelt kooli naasmisega (vt II

kd, tl 48), nähtub koolipersonali iseloomustustest tervikuna, et need on õnnestunud ületada ning

koolil on olnud ka omalt poolt võimalik last toetada, võimaldades tal ka distantsõppe ajal koolis

kohapeal õppimas käia. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata, et olukorras, kus emal

on lapse suhtes hooldusõigus, oleks lapse koolikohustuse täitmine või õppeedukus ohus, mis

võiks kahjustada lapse väljavaateid tulevikus. Ka avaldaja ise on kohtule esitatud avalduses

välja toonud, et õpilaskoduga kool on lapse arengut toetanud ning lapse toimetulek ja

õppeedukus on hea.

20.3. Kolleegium möönab, et asja materjalidest nähtuvalt on lapsel kodus olles olnud

ebakorrapärane päevakava ja tal on võimaldatud olla palju aega nutitelefonis, sh öösiti. Ka

ringkonnakohtu korraldatud ärakuulamisel vastas laps küsimusele, mida ta ema juures teeb, et

ta mängib videomänge, täpsemalt telefonis, kusjuures lapse sõnul teeb ta seda vahel pool päeva.

2-21-8569

16 (23)

Samas tuleb ka lapse päevakava osas arvestada, et olulise osa aastast veedab ta esmaspäevast

reedeni õpilaskodus, kus tal on asja materjalidest nähtuvalt korrapärane päevakava. Õpilaskodu

kasvataja ÕS sõnul veedab laps pärast koolitunde aega pikapäevarühmas, kus valmistab ette

järgmiseks päevaks antud kodused ülesanded. Samuti on laps õppinud klaverit ja käinud

kokandusringis, kuid on selle nüüdseks lõpetanud. Laps osaleb ühistegevustes ja mängib mänge

(kabe, pimesikk, peitus, Dobble jne) (II kd, tl 47). Eelduslikult mõjutab see, kuidas laps veedab

oma päevi nädala sees õpilaskodus elades, lapse harjumusi positiivselt ka ajal, mil ta viibib

kodus.

20.4. Maakohus on heitnud emale ette seda, et ta ei mõista oma kohustust tagada lapsele iga

päev mitmekesine ja soe toit, sõltumata sellest, kas laps seda ise küsib. Asja materjalidest aga

ei saa järeldada, et laps oleks ema juures elades olnud kehvasti toidetud. Ka maakohtus 19.

augustil 2021 toimunud lapse ärakuulamise protokollist nähtub, et lapse kinnitusel ema kodus

peseb, koristab ja teeb ise süüa ning laps ei ole tundnud ema juures millestki puudust (I kd, tl

78). Ka ringkonnakohtule avaldas laps, et ema teeb süüa, ehkki suvel harvem. Laps oskas välja

tuua ka oma lemmiku ema tehtud toidu. Ainuüksi ema väitest maakohtu istungil, et laps saab

sooja toitu siis, kui ise seda küsib (vt I kd, tl 82), ei saa järeldada, et ema ei mõista vajadust

lapsele mitmekesist ja sooja toitu pakkuda ning seda ei tee. Ema põhjendas oma väidet sellega,

et laps kõiki asju ei söö. Samuti kinnitas ema, et ta teeb sooja sööki (vt samas). Avaldaja esitatud

tugiisikuteenuse klienditöö aruandest ajavahemiku 1.–30. juuni 2021 kohta nähtub, et tugiisik

on suutnud lapse tervise huvides ema järjest rohkem koostööle meelitada seoses toidu

valmistamisega (I kd, tl 117). Ka siinkohal tuleb arvestada, et olulise osa ajast elab laps

õpilaskodus, kus ta eelduslikult saab ka mitmekesist ja sooja toitu. Samuti on laps vanuse

suurenedes eelduslikult aina enam võimeline ka ise endale toitu valmistama.

20.5. Asja materjalid kinnitavad maakohtu järeldust, et lapsel oli vähemalt kuni XXX õppima

asumiseni eakaaslastega võrreldes sotsiaalne mahajäämus, mis ei ole praeguseni täielikult

ületatud. Samas ei ole asja materjalidest nähtuvalt õige see, et lapsel puudub ka praegu kodust

väljaspool üldse sotsiaalne võrgustik ja sõbrad eakaaslaste hulgas. Ringkonnakohtu korraldatud

ärakuulamisel avaldas laps, et tal on koolis sõpru. Samuti viitas laps kahele sõbrale

tugikeskuses, kus laps ärakuulamise ajal viibis. Maakohus ei ole ka tuvastanud, et ema käituks

viisil, mis takistaks lapsel eakaaslastega suhtlemist ja sõprade leidmist. Ema ise väitis maakohtu

istungil, et ta kogu aeg ütleb lapsele, et ta läheks välja (I kd, tl 82). Madalam sotsiaalne aktiivsus

võib olla lapsele ka loomupäraselt omane. Asja materjalidest nähtub, et XXX õppima asumine

on mõjunud lapse sotsiaalsete oskuste arengule hästi. Lapse 2019/2020. ja 2020/2021. õa-te

klassijuhataja KP sõnul oli laps XXX tulemise alguses kinnine, suhtles vähe ja hakkas tunnis

tihti nutma. Samas 4. klassis sai laps klassikaaslastega juba hästi läbi, suhtles kaaslastega

vastavalt olukorrale ja vajadusele ning vahetunnis vahel vestles ja mängis klassikaaslastega.

Iseloomustuse esitamise aja seisuga (s.o veebruar 2022) suhtles laps KP sõnul rohkem kui

eelneval õppeaastal (II kd, tl 45). Ka lapse praeguse (alates 2021/2022. õa) klassijuhataja AS

sõnul on lapsel klassis kaaslasi, kellega ta suhtleb, ning klassijuhataja on teda kaaslastega ka

elavaloomulisena näinud. Üldiselt käitub laps koolikeskkonnas tavaliselt, olles veidi vaiksem

kui mõned (II kd, tl 46). Ka õpilaskodu kasvataja ÕS kinnitas, et lapsel on klassis mõned head

sõbrad. Lisaks suhtleb ta tihedalt endast noorema toakaaslasega. Laps suhtleb mänguhoos ja

telefonis olles vabalt, räägib normaalse häälega, suhtleb mängukaaslastega, osaleb

ühistegevustes (II kd, tl 47). Koolipsühholoog ER märgib, et kui alguses olid lapsel uues koolis

alustades kohanemisraskused, siis paari aastaga on lapse olekus ja käitumises toimunud suured

muutused. Ta on muutunud palju julgemaks ja avatumaks, räägib asjadest ausalt ja väljendab

vajadusel ka muret. Ka ER kinnitusel on lapsel mõned mängukaaslased, kellega ta on harjunud

ja kellega veedab meelsasti aega, ning lapse suhted toanaabritega on head (II kd, tl 48). Avaldaja

juhtumikorraldaja MV 7. veebruari 2020. a hinnangust nähtub, et lapse sotsiaalsed suhted on

pärast õpilaskoduga kooli õppima asumist oluliselt paranenud. Kui varem ei suhelnud laps üldse

2-21-8569

17 (23)

eakaaslastega, siis nüüd saab klassikaaslastega hästi läbi ja suhtleb (I kd, tl 145). Ka laps ise

avaldas maakohtus 19. augustil 2021 toimunud ärakuulamisel, et ta saab koolis õpilastega hästi

läbi (I kd, tl 78) ning kinnitas koolis sõprade olemasolu ka ringkonnakohtu korraldatud

ärakuulamisel 27. augustil 2022. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust arvata, et need positiivsed

arengud lapse sotsiaalsetes oskustes ja suhetes ei jätkuks.

20.6. Maakohtu üks tõsisemaid etteheiteid lapse emale hooldusõiguse teostamisel on tema

suutmatus õpetada lapsele elementaarseid hügieenireegleid ja kujundada lapses vajalikke

harjumusi, sh igapäevane hammaste puhastamine, mis on viinud tõsiste hambakahjustusteni.

See, et lapse suu tervis on puudulikest hügieeniharjumustest ja -oskustest, puudulikest

hambasõbraliku toitumise alastest teadmistest ning regulaarse hambahaiguste ennetamise ja

ravi puudumisest juba väikelapse eas tingituna saanud vääramatu kahjustuse ja laps jääb vajama

regulaarset hammaste ravi kogu elu jooksul, nähtub kohtule esitatud lastestomatoloog PJ

vastusest avaldajale (I kd, tl-d 125–126). Samas nähtub asja materjalidest, et ema on teinud

tugiisiku ja kohaliku omavalitsusega vajalikku koostööd selleks, et lapse hambaid ravida, ega

ole olnud ravi vastu. XXX õpilaskodu kasvataja ÕS iseloomustusest nähtuvalt laps märtsi 2022

seisuga enam enesehügieenis abi ei vaja, ehkki hommikune ja õhtune hammaste pesemine vajab

meeldetuletamist

(II

kd,

tl

47).

Ka

koolipsühholoog

ER

kinnitab,

et

lapse

eneseteenindusoskused on õpilaskodu kasvatajate toetusel palju arenenud ning laps saab

iseenda ja oma asjade eest hoolitsemisega hakkama (II kd, tl 48). Eelnevast saab järeldada, et

lapse hügieeniharjumused on paranenud. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul tõenäoline,

et vanuse kasvamisega ja teda õpilaskodus ümbritsevate inimeste toel saab laps aina paremini

ka ise aru hügieeni, sh hammaste pesemise olulisusest, ning ema roll nende harjumuste

kujundamisel jääb väiksemaks. Seega ei õigusta asjaolu, et ema ei suutnud kujundada lapses

piisavalt varakult hammaste pesemise harjumust, praegu ema isikuhooldusõiguse äravõtmist.

20.7. Eelnevale viidates leiab kolleegium, et ainuüksi praeguse määruse põhjenduste p 19

alapunktides b–f toodud põhjused ei õigustaks emalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmist.

Ehkki ema ei suuda lapse kasvatamisega üksi täielikult hakkama saada, ei saagi piiratud

teovõimega vanemalt eeldada lapse hooldusõiguse teostamisega üksi toimetulemist, vaid

seaduse kohaselt peaks ta lapse suhtes isikuhooldusõigust teostama koos lapse seadusliku

esindajaga, vajadusel PKS § 171 lg 1 järgi määratud eestkostjaga. Ema diagnoosi ja psühhiaater

IT 12. märtsi 2021. a kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusi tsiviilasjas nr 2-20-17474 (I kd, tl-

d 95–97 pöördel, vt ka Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP 4. novembri 2019. a

vastus päringule (I kd, tl 128)) arvestades on tõenäoline, et kohalikul omavalitsusel oleks olnud

alust juba varem taotleda kohtult emale eestkostja määramist. See oleks võimaldanud seada

eestkostja ka lapsele, kes oleks aidanud emal lapse suhtes isikuhooldusõigust teostada.

21. Võttes kogumis arvesse nii eeltoodud asjaolusid kui ka muid maakohtus esile toodud

asjaolusid ja tõendeid ning ka ringkonnakohtu menetluse käigus selgunud uusi asjaolusid ja

kogutud tõendeid, on kolleegium siiski seisukohal, et emalt lapse isikuhooldusõiguse

äravõtmine on praegusel juhul põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et ema ei

oska hinnata lapse tegelikke vajadusi ega suuda luua lapsele stabiilset elukeskkonda, mis

toetaks tema igakülgset arengut (vt praeguse määruse põhjenduste p 19 alapunkt a). Kolleegium

täiendab selles osas vaidlustatud määruse põhjendusi.

21.1. Ringkonnakohtu hinnangul õigustab lapse emalt isikuhooldusõiguse äravõtmist see, et

ema ei suuda seada lapse huve esiplaanile, vaid lähtub oma käitumises enda soovidest ja

vajadustest, mille tagajärjel saavad lapse huvid kahjustatud. Samuti on ema asja materjalidest

nähtuvalt väga kergesti ärrituv ega suuda end ärritunud olekus kontrollida, mis on viinud nii

lapse kehalise kui ka vaimse ja hingelise heaolu ohustamiseni ning kahjustamiseni. Eelneva

2-21-8569

18 (23)

tagajärjel ei suuda ema luua lapsele turvalist, stabiilset ja tema arengut toetavat elukeskkonda.

Kolleegium põhjendab neid järeldusi järgnevaga.

21.2. Avaldaja 10. augusti 2022. a seisukohast nähtuvalt toimus jaanuaris 2022 ema ja lapse

vahel tüli, mille käigus ema lõi last, lõhkus tema asju ja sõimas last reeturiks. Laps helistas abi

kutsumiseks tugiisikule SK-le, kes leidis pere juurde jõudes nutva lapse teki alt, samas kui ema

loopis asju. Laps toimetati Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusesse. Järgmisel päeval lapse

asjadele järgi minnes selgus, et ema oli lapse sülearvuti vastu maad löönud, ning ema karjus

lapsele uuesti, et ta on reetur. Neid sündmusi kinnitas laps ringkonnakohtule ärakuulamisel ka

ise, näidates ka viga saanud sülearvutit. Lapse sõnul läks ema närvi, kuna ta ei tahtnud, et laps

tugikeskusesse läheks. Laps küll ei kinnitanud seda, et ema teda löönud oleks, aga avaldas, et

ema loopis asju ja viskas neid vahepeal ka lapse suunas.

Kolleegium leiab, et kirjeldatud intsident näitab ema suutmatust austada lapse soove ja

iseseisvat mõtlemist ning seada lapse huve esiplaanile. Seda ilmestab see, et intsidendi

põhjuseks oli asjaolu, et avaldaja lastekaitsespetsialist tutvustas lapsele võimalusi tugikeskuses

elamiseks. Ehkki ema võis end tunda sellest ohustatuna, ei olnud tema reaktsioon adekvaatne

ja lapsevanemale sobiv. Selles olukorras lapse alusetult süüdistamine kahjustas lapse vaimset

ja hingelist heaolu. Lapse löömine ja tema suunas asjade loopimine aga kujutas endast otsest

ohtu lapse füüsilisele heaolule. Seda, et jaanuaris 2022 toimunud intsident mõjus lapsele

rängalt, näitab avaldaja seisukohast nähtuv, mida kinnitasid ka laps ise ja tugikeskuse

perevanem, et pika aja jooksul ei soovinud laps emaga suhelda ja keeldus tema juurde

minemast. Perevanema sõnul laps alguses kartis ema ja tal oli hirm, et ema leiab ta üles,

kasutades telefoni positsioneerimist. Alles kevade poole hakkas lapse ja ema suhtlus tasapisi

taastuma.

21.3. Kirjeldatud intsident ei ole asja materjalidest nähtuvalt erandlik, vaid ilmestab ema

käitumist üldisemalt.

21.3.1. Maakohus viitas ka vaidlustatud määruses (vt p 35) ema käitumisele kohtumenetluse

ajal, mil ema saatis päevas kümneid kirju maakohtule, menetlusosaliste esindajatele, Pärnu

linna lastekaitse- ja eestkosteasjadega tegelevatele ametnikele jt-le. E-kirjad koosnesid

paarilauselistest impulsiivsetest mõtteavaldustest, mille peamiseks sisuks oli ema pahameel ja

rahulolematus tema üle eestkoste seadmisega, seadustega, kohaliku omavalitsuse ametnike

tegevusega, aeg-ajalt sisaldasid e-kirjad ka mõtteavaldusi päevakajaliste uudiste kohta (vt I kd,

tl-d 52–65, 74, 84–91, 150–150 pöördel, 157–160, 181–185; II kd, tl-d 12–12 pöördel). Lisaks

on ema kohtule saadetud kirjades ähvardanud lapsest lahti öelda juhul, kui laps peaks nõustuma

ema juurest lahkuma, väites, et kui laps emaga koos ei ela, siis on ta võõras ja reetur, kaotab

ema ja peab suurena ilma ema abita hakkama saama (vt nt I kd, tl-d 89, 150 pöördel, 157, 159;

II kd, tl 12).

Kolleegiumi hinnangul on toimikust nähtuvad maakohtule ja mh avaldaja ametnikele saadetud

e-kirjad impulsiivsed ja rahulolematust väljendavad ning selliste kirjade saatmine viitab saatja

puudulikule enesekontrollile, impulsiivsusele ja raskustele emotsionaalselt keeruliste

olukordadega toimetulemisel. Ei ole alust arvata, et need probleemid ja nendega kaasnev

käitumismuster väljenduksid vaid suhetes asutuste ja ametnikega, vaid tõenäoliselt väljenduvad

need ema käitumises ka üldisemalt, sh lapse kasvatamisel ja suhetes lapsega. Seda kinnitab mh

asjaolu, et 21. jaanuaril 2022 toimunud intsidendi ajal sõimas ema last reeturiks ning pahandas

lapsega tema tugikeskusesse minemise pärast. Ema kergesti ärrituv, impulsiivne, teisi ja

sealhulgas last süüdistav käitumine kahjustab lapse vaimset ja hingelist heaolu. See tekitab

lapsele arusaama, et tema vajadused ei ole olulised ning ta on kõiges, millega ema rahul ei ole,

süüdi. Eelnev takistab lapsel adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning asetab talle vastutust

2-21-8569

19 (23)

ja pingeid, mida ta ei peaks kandma. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eeltoodu annab alust

järeldada, et ema manipuleerib lapsega emotsionaalselt ega suuda oma vaimse tervise tõttu

tagada lapsele stabiilset elukeskkonda ja lapse huve esiplaanile seada. Seda, kuidas ema seab

enda huvid lapse omadest ettepoole, ilmestab ka ema väljendatu maakohtu istungil, et lapsel

võib eestkostja olla tingimusel, et ema saab lapsega koos elada. Samuti avaldas ema maakohtu

istungil, et kui laps suunatakse hooldusperre, siis on ta reetur, kellega ema ei taha suhelda (19.

augusti 2021. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:18:27). Avaldaja esindaja sõnul on ema ka

lapsele öelnud, et ta on reetur, kui ta ära läheb, mis hirmutab last (5. oktoobri 2021. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:00:02).

21.3.2. Lisaks eelnevale seab ema käitumine ohtu ka lapse füüsilise heaolu. Asja materjalidest

nähtuvalt on ema märatsenud oma korteris (vt I kd, tl 12, klienditöö aruande toiming nr 64).

Ehkki laps avaldas ringkonnakohtule, et ema ei ole talle haiget teinud, nähtub asja materjalidest

vähemalt see, et ema on augustis 2016 löönud varjupaigas viibinud last peaga vastu kapi ust (I

kd, tl 10), veebruaris 2019 on ema löönud last riidepuuga, tekitades talle otsaette sinika (I kd,

tl-d 21), kusjuures laps oli kooli tervishoiutöötajale avaldanud, et ema on teda ka varem löönud

(I kd, tl 124). Märtsis 2019 vestles avaldaja lastekaitsespetsialist emaga psühhiaatri külastamise

vajadusest seoses lapse löömise ja ema ärritumisega (I kd, tl 21). Kolleegium viitas juba eespool

sellele, et ema lõi last 2022. a jaanuaris toimunud intsidendi ajal ja loopis tema suunas asju ning

laps kartis ema pärast seda, kui ta tugikeskusesse elama viidi. Laps avaldas ringkonnakohtule

ärakuulamisel, et olukordi, kus ema on läinud närvi ja laps on pidanud tugiisiku endale appi

kutsuma, on esinenud ka varem. Ka avaldaja on 5. oktoobril 2021 toimunud kohtuistungil välja

toonud, et ema oli kodus kurjemaks muutunud, mistõttu lapsele oli selgitatud võimalust võtta

ühendust tugiisiku või lastekaitsega. Ühel korral oli laps ema kurjaks muutumisest ka linnale

märku andnud ja see olukord lahenes (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:00:02 ja

00:13:09). Seda, et lapsel oli tekkinud ema ees hirm, tajus lapsega kohtumisel ka lapsele

määratud esindaja (vt samas, ajamärk 00:59:31). Eelnevast saab kolleegiumi hinnangul

järeldada, et ema kergesti ärrituvus ja impulsiivne käitumine ohustab lapse füüsilist heaolu.

Laps vajab kasvamiseks ja arenguks keskkonda, kus ta ei pea tundma muret selle pärast, kuidas

vanem võib ärritunud olekus tema suhtes käituda, ja kus ta ei ole sunnitud pidevalt muretsema

oma ohutuse pärast ning teisi inimesi endale appi kutsuma. Ehkki laps avaldas ärakuulamisel,

et enam ta ema ei karda, s.o et ema võiks talle haiget teha või asju lõhkuda, nähtub lapse

avaldatust, et varem on ta ema käitumist kartnud. Lapse hirmule ema ees on viidanud ka

perevanem, lapse esindaja ja avaldaja lastekaitsetöötajad. Lapse hirmu kadumine või vähemalt

vähenemine võib olla tingitud sellest, et alates jaanuarist 2022 on laps veetnud suurema osa

koolivälisest ajast tugikeskuses ja on emaga viibinud vaid mõne päeva kaupa. See, et ema on

suutnud sel ajal oma käitumist kontrollida, on tõenäoliselt tingitud mh heameelest lapse

nägemise üle, kuid ei võimalda eeldada, et lapse turvalisus ja füüsiline heaolu oleks tagatud ka

juhul, kui ta taas pidevalt ema juures elaks.

21.3.3. Kolleegium märgib, et ema juures elamise kahjulik mõju lapse vaimsele ja hingelisele

seisundile nähtub ka arvukatest teistest asjas esitatud tõenditest ja kirjeldatud sündmustest, sh

avaldaja esitatud klienditöö aruandest ajavahemiku 10. veebruar 2016 – 21. mai 2021 kohta.

Näiteks nähtub 20. juunil 2019 Viljandi haiglas toimunud juhtumivõrgustiku koosoleku

kokkuvõttest, kus osalesid mh lapse psühhiaater, haigla psühholoog ja sotsiaaltöötaja, et lapsel

on tõrksus ja ambivalentsus, ta ei suuda kohe otsustada. Ta on vaikne, pidurdatud ja turvamata,

emotsioonitu laps. Tema rõõmutuse ja madala enesehinnangu tase on tõusnud väga kõrgele.

Lapsel on kestnud pikaajaline ärevuse ja depressiooni seisund, ühtlasi on taju ebaadekvaatne.

Laps tunneb end üksildasena ja kardab ema poolt karistatud saada. Kui kodune keskkond ei

muutu, polevat olulist paranemist loota (I kd, tl-d 122–123; vt ka I kd, tl 23, klienditöö aruande

toiming nr 158; vt ka ülevaade vestlusest arstiga (I kd, tl 120)). Laps on avaldanud

lastekaitsetöötajale, et ta ei julge oma arvamust avaldada, kui ema kuuleb (I kd, tl 27, klienditöö

2-21-8569

20 (23)

aruande toiming nr 192). Samuti väljendas laps, et ema on teda hirmutanud seoses XXX

kooliga, mistõttu ta esialgu kartis sinna minna (vt nt I kd, tl 29, klienditöö aruande toiming nr

196).

21.4. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et lapsele turvalise, stabiilse ja tema

arengut toetava elukeskkonna tagamiseks on vajalik emalt lapse isikuhooldusõigus ära võtta.

See võimaldaks lapse eestkostjal teha lapse huvidest lähtuvaid otsuseid tema elu- ja

viibimiskoha osas, ilma et ta oleks sunnitud lähtuma lahkevate arvamuste korral ema

seisukohast.

21.5. Koos viibimiskoha määramise õigusega on põhjendatud võtta emalt isikuhooldusõigus

ära ka muudes isikuhooldusõiguse küsimustes, sh eelkõige lapse hariduse ja tervise osas. Nende

küsimuste otsustamiseks on praegusel juhul sobivaim isik, kellel on õigus otsustada lapse

igakülgse viibimiskoha üle. Lisaks nähtub asja materjalidest, et ka senimaani on lapse hariduse

ja tervise küsimuste lahendamist korraldanud suures osas avaldaja ning ema ei saa nendes

küsimustes lapse isikuhooldusõiguse teostamisega hakkama.

Näiteks avaldaja esitatud klienditöö aruandest nähtub, et kui lapsel tekkisid FFF probleemid,

siis pöördus kool ise lapsevanema volitusel Rajaleidjasse, vanem ise asju ei ajanud. Kool ei

näinud kodust tuge ja ema ei teinud lapse probleemide esinemisel koostööd, vaid töötas pigem

vastu (I kd, tl-d 18 ja 19, klienditöö aruande toimingud nr 118 ja 123). Muu hulgas pandi laps

avaldaja initsiatiivil XXXi, kusjuures ema oli sellele alguses vastu ja õpilaskoduga kooli suhtes

negatiivselt meelestatud ning halvustas kooli ka lapse ees (vt I kd, tl-d 25–27, 30, klienditöö

aruande toimingud nr 182–184, 185, 187, 188, 189, 191, 192, 194, 195, 214).

Lapse tervise küsimuste osas nähtub asja materjalidest nt see, et 1. aprillil 2019 jäid ära lapse

uuringud Viljandi haigla lastepsühhiaatria osakonnas, kuna ema ei vastanud sõitmiseks

kokkulepitud ajal telefonile ja avaldas sõnumites, et ei ole nõus haiglasse minema ning laps ka

ei taha (I kd, tl 21, klienditöö aruande toiming nr 144). Ka uuel kokkulepitud ajal 10. juunil

2019 ei avanud ema esialgu ust ega reageerinud kõnedele, samuti ei olnud ema valmistunud

haiglasse minekuks ja osutas avaldaja lastekaitsetöötajatele esialgu vastupanu (I kd, tl 22,

klienditöö aruande toiming nr 154). Avaldaja lastekaitsetöötaja on korraldanud lapsele

silmaarsti aja panemise, kui kool on viidanud vajadusele lapse nägemist kontrollida (I kd, tl 30,

klienditöö aruande toiming nr 221). Samuti korraldas just avaldaja lapse hammaste ravimise,

mis on seni olnud lapse kõige suurem terviseprobleem (I kd, tl-d 116–117).

Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et ka lapse haridust ja tervist puudutavates küsimustes

peaks lapse eestkostjal olema võimalik võtta otsuseid vastu iseseisvalt, ilma et ta peaks

lahknevate arvamuste korral lähtuma ema seisukohast.

22. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on oluline arvestada sellega, et ema väga hoolib

lapsest ning ema ja lapse läbisaamine on hea (vt 19. augusti 2021. a lapse ärakuulamise

protokoll (I kd, tl 79)). Erinevalt lapse esindaja seisukohast ei anna asjas esitatu alust arvata, et

lapse ja ema suhe ei oleks lähedane. Avaldaja juhtumikorraldaja MV 7. veebruari 2020. a

hinnangu kohaselt on lapse suhted emaga pigem head (I kd, tl 145). Avaldaja esitatud

lastekaitsespetsialisti 27. juuli 2021 vestluse kokkuvõttest lapsega nähtub, et laps saab emaga

hästi läbi (I kd, tl 149). Ka 27. augustil 2022 toimunud ärakuulamisel avaldas laps

ringkonnakohtule, et ta saab emaga hästi läbi ja igatseb ema ajal, mil laps on tugikeskuses.

Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et lapse huvides on see, et tal võimaldataks emaga

piisavalt suhelda. Seejuures nähtub nii avaldaja väljatoodust kui ka lapse enda ja perevanema

poolt 27. augustil 2022 ringkonnakohtule avaldatust, et lapse ja ema suhetele on hästi mõjunud

see, et laps on viibinud suurema osa ajast tugikeskuse perekodus. Pärast jaanuari 2022 intsidenti

ja selle järelmõjude möödumist ei ole toimunud ka selliseid sündmusi, mis oleks ohustanud

2-21-8569

21 (23)

lapse turvalisust või heaolu. Seega näib, et lapse elamine perekodus ei ole lõppkokkuvõttes

lapse suhteid emaga kahjustanud, milline tagajärg oleks lapse huvidest lähtuvalt ebasoovitav.

Avaldaja on 10. augusti 2022. a seisukohas kinnitanud, et perevanemad ja lastekaitsespetsialist

toetavad igati lapse ja ema omavaheliste suhete taastamist. Seda, et nii lapsele määratud

eestkostja kui ka perevanemad toetavad lapse läbikäimist emaga ulatuses, mis vastab lapse

huvidele, kinnitas ka ringkonnakohtu 27. augusti 2022. a vestlus perevanemaga. Seega ei ole

alust arvata, et emalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmine võiks kahjustada ema ja lapse

suhteid. Suhtlemise tingimuste (sh sagedus, koht ja kestus) üle otsustab eestkostja, pidades

silmas lapse huve.

23. PKS § 135 lg 2 kohaselt õigustab vanemalt hooldusõiguse äravõtmist üksnes see, kui teised

abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu

ärahoidmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud abinõud lapse olukorra

parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud.

23.1. Maakohus tuvastas, et alates 2016. a-st on kohalik omavalitsus proovinud pere olukorra

parandamiseks erinevaid abinõusid:

a) perel on olnud 2016. a-st tugiisik;

b) emal

on

olnud

võimalus

kasutada

Pärnu

erivajadustega

inimeste

rehabilitatsioonikeskuse teenuseid;

c) pärast seda, kui ema pöördus koos lapsega 17. juunil 2016 tugiisiku saatel varjupaika,

elas laps mõnda aega varjupaigas;

d) 2018. a-l on emale eraldatud sotsiaalelamispind.

Maakohus märkis, et avaldaja esitatud klienditöö kirjeldusest nähtuvalt oli emal probleeme

kokkulepetest kinnipidamisega, raha kasutamise planeerimisega, on olnud vägivaldset

käitumist lapse suhtes, perele määratud erinevate tugiisikutega ei ole ema koostöö laabunud

(maakohtu määruse p 36).

23.2. Ringkonnakohus

palus

avaldajal

määruskaebemenetluses

täpsustada,

milliseid

konkreetseid programme, koolitusi, nõustamisteenuseid jm teenuseid on avaldaja emale

osutanud, et arendada tema vanemlikke oskusi ning suutlikkust paremini mõista ja arvestada

lapse vajadustega; milliseid eelnimetatud teenuseid on avaldaja emale pakkunud, kuid mitte

osutanud, ning mis põhjusel need teenused on jäänud osutamata. Samuti palus kohus tuua välja

konkreetsed olukorrad, mille põhjal avaldaja leiab, et ema ei tee kohaliku omavalitsusega lapse

huvides koostööd, ning selgitada, kuidas on ema takistanud kohalikul omavalitsusel enda

aitamist lapsega seotud küsimustes.

Avaldaja 2. märtsi 2022. a vastuse kohaselt on linn emale klienditöö jooksul pakkunud, teda

suunanud ja toetanud järgmiste teenuste määramise ja osutamisega:

e) Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna 15. aprilli 2016. a otsusega nr 3-5/511 suunati

pere tugiisiku teenusele. Lastekaitsespetsialist esitas taotluse lastega peredele tugiisiku

teenuse osutamiseks, et toetada pere toimetuleku ning lapsele turvalise ja toetava

kasvukeskkonna tagamist tugiisikuteenuse osutamise kaudu;

f) emale on pakutud Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni keskuses pakutavaid

teenuseid ja võimalusi, et suurendada ja säilitada vanema toimetulekut. 8. märtsil 2016

külastas lastekaitsespetsialist koos kliendiga keskust ning X sõlmis keskusega lepingu,

mis tagas talle võimaluse kasutada keskuses pakutavaid teenuseid tasuta;

2-21-8569

22 (23)

g) emale on olnud kuni sotsiaalelupinna leidmiseni tagatud viibimine MTÜ Pärnu Shalomi

Abikeskuse varjupaigas, kuna pere elutingimused olid lapsele ohtlikud;

h) 1. detsembril 2016 eraldas Pärnu linn emale sotsiaalelupinna aadressil XXX;

i) 7. veebruaril 2017 esitas Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond SA Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliiniku

päevakeskusele

taotluse

nr

11-15/1644

tugiisikuteenuse

osutamiseks emale, et toetada vanemat tema erivajadusest tulenevalt paremini.

Vanemale oli tagatud võimalust käia ka psühhiaatrilises päevakeskuses;

j) lastekaitsespetsialist on pöördunud Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse

poole, et tagada perele võimalusi psühholoogiliseks nõustamiseks. Klienditöö perioodi

jooksul on perele pakutud individuaalnõustamist, lapsele teraapiat, perenõustamist ja

psühhiaatri vastuvõtte;

k) ema suitsetamise probleemist tulenevalt on lastekaitsespetsialist suunanud vanemat

suitsetamisest loobujate nõustamise kabinetti;

l) ema on toetatud pöördumisel Töötukassasse, et toetada tugiisiku toel vanemat

asjaajamisel, tööle saamisel ja sobiva töökoha leidmisel;

m) majandusliku hakkamasaamise toetamiseks on klienditöö jooksul ema nõustatud, kuidas

saada erinevaid hüvitisi ja toetusi. Emale on määratud toimetulekutoetust, lasteaialapse

toidutoetust, suunatud toidupanka, antud heategevusprojektide raames toiduabi;

n) tekkinud võlgnevuste tõttu on ema 19. septembril 2019 suunatud Pärnu linna

sotsiaalkonsultandi suunamiskirja alusel võlanõustamise teenusele;

o) Pärnu Kuninga kooli sotsiaalnõustaja ja lastekaitsespetsialisti koostöös tagati lapsele

sobivam ja toetavam õpikeskkond, mille tulemusel asus laps 2019. a sügisel õppima

XXX internaatkooli, arvestades Innove 2019 koolivälise nõustamismeeskonna otsuses

välja toodud lapse vajadust saada õpet väiksemas rühmas individuaalsema

lähenemisega;

p) lapse

ja

vanema

tervise

küsimustes

ning

arstiaegade

broneerimisel

on

lastekaitsespetsialistid ja tugiisikud vanemat nõustanud, broneerinud vastuvõtuaegasid

ning vajadusel taganud vastuvõtule ja uuringutele minemise transpordi.

23.3. Eelnevast nähtub, et kohalik omavalitsus on peret aastate jooksul oluliselt aidanud nii

majandusliku toimetuleku, elamispinna, füüsilise ja vaimse tervise hoidmise kui ka lapse

kasvatamise ja tema igakülgse arengu toetamisel. Kolleegium möönab, et ema piiratud

teovõimet arvestades ei saagi eeldada, et ta lapse kasvatamisega täielikult üksi toime tuleks,

vaid seaduse kohaselt teostab piiratud teovõimega vanem lapse suhtes isikuhooldusõigust koos

lapse seadusliku esindajaga, kelle puudumise korral tuleb lapsele määrata eestkostja. Seega ei

ole asjaolu, et ema on vajanud oma toimetuleku tagamisel ja lapse kasvatamisel kohaliku

omavalitsuse abi, iseenesest alus hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Praegusel juhul

on aga peamiseks probleemiks ema ärrituvus, impulsiivne ja ettearvamatu käitumine, mis

keskendub ema enda soovidele ja vajadustele, ning suutmatus mõista ja esiplaanile seada lapse

vajadusi. See on aja jooksul kaasa toonud kahju lapse vaimsele tervisele ja hingelisele heaolule.

Asja materjalidest, sh avaldaja esitatud tugiisikuteenuse klienditöö aruandest nähtuvalt on

tugiisikud teinud perega pika aja jooksul intensiivset koostööd, et toetada ema mh lapse

kasvatamisel, kuid vaatamata tehtud töö mahule on probleemid endiselt säilinud. Avaldaja on

ise välja toonud, et perele seni pakutud teenused ei ole soovitud tulemusi andnud eelkõige ema

ebastabiilse käitumise ja koostöö mittetegemise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on tõenäoline, et

osutatud abi tulemuslikkust mõjutab oluliselt ka ema psüühikahäire, mis mõjutab tema

käitumist ja asjadest arusaamist. Kõike eeltoodut, sh seni osutatud abi mahtu, tulemuslikkust ja

praegusel juhul lapse isikuhooldusõiguse äravõtmist õigustavate asjaolude olemust, arvestades

2-21-8569

23 (23)

nõustub kolleegium maakohtuga, et muude abinõude rakendamiseks ei piisaks selleks, et hoida

ära edasist ohtu lapse heaolule ja tagada tema normaalset arengut.

24. Eeltoodud põhjustel on maakohtu määrus põhjendatud osas, millega maakohus võttis emalt

ära lapse isikuhooldusõiguse. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

25. Kolleegium selgitab, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik. PKS § 1231 lg 1

kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui hooldusõiguse

taastamine vastab lapse huvidele.

26. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele ja emale määratud esindajate

tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

27. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa