2-22-1455/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1455

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ avaldus U.V vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu,

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa

Puudutatud isikud:

U.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksandr

Anissimov

Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu (registrikood

80230352)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista U.V-lt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja 3639,05 eurot.

3. Mõista U.V-lt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2963 eurot alates 23.09.2022 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

4. Määrata avaldaja menetluskulud U.V kanda.

5. U.V ja Tallinn, 150 korteriühistu menetluskulud jäävad nende endi kanda.

6. Mõista U.V-lt AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja menetluskulu hüvitis

1626,94 eurot.

7. Menetluskulude tasumata osalt tuleb U.V-l maksta AB-le „Lietuvos draudimas“

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda

eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule

avalduse U.V vastu kahjuhüvitise 2963 euro ja viivise väljamõistmiseks arvestatuna

alates 16.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Avaldaja on kindlustusandja, kes oli kindlustanud korteri aadressil Õismäe tee 150-80

Tallinn. Avaldaja ja korteriomandi omanik olid sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr 1595392617. Kindlustusvõtja oli Q. Kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus oli 200 eurot.

Avaldaja sai 07.10.2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus samal

kuupäeval kindlustatud korteris (korter nr 80) veekahju. Korteri nr 80 kohal olevast

korterist nr 84 voolas korteri nr 80 WC-sse, vannituppa ja esikusse vett. Korteriühistu

selgitas 08.10.2019 e-kirjas, et „korteriühistu santehnik tutvus Õismäe tee 150-84 korteri

torusüsteemidega ja sai visuaalse vaatluse käigus teada, et vee läbijooksu Õismäe tee

150-80 korterisse põhjustas krt 84 WC poti tihendi eemaldumine WC poti ja

kanalisatsioonitoru vahelt, mille kaudu voolab vesi kanalisatsioonipüstikusse.

Kummitihend tuli WC poti ja toru vahelt ära tõenäoliselt seetõttu, et WC pott oli põranda

kinnitustest lahti tulnud ja ei seisnud kindlalt vastu põrandat. Eemaldunud tihendi tõttu

valgus vesi põrandale ja paneelide vahele ning sealt korterisse nr 80.“ Korteri nr 80

siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ summas 4759,68

eurot. Kindlustusvõtja soovis kõrvaldada kahjustuste tagajärjed ise ja selle hüvitamiseks

maksis avaldaja kindlustusvõtjale kokkuleppel vähendatud hüvitise 2963 eurot. Korteri nr

84 omanik on U.V . Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast

korterist, saatis avaldaja 30.10.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise

nõude, paludes puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 15.11.2019. Puudutatud isik ei

ole kahju hüvitanud.

2. Puudutatud isik U.V vaidles avaldusele vastu. U.V oli tööl, kui talle helistati ja teatati

veeavariist. Koju minnes ei avastanud ta mingisuguseid märke veelekkest. U.V kutsus

kohale tuttava torumehe R.M-i , kes „avastas, et veeleket (läbijooksu) põhjustas

veetorustiku vale ühendus WC-potiga. 2016 vahetati Õismäe tee 150 korteriühistus

püstikuid ja puudutatud isiku WC-pott võeti maha ühendamaks seda uue torustikuga.

R.M-i sõnul olid algul vale ühenduse tõttu tekkinud veelekked (vee läbijooksud)

olematud, kuid teatud hetkel sisse voolas suures mahus vett, seetõttu tekkis korteriomandi

Õismäe tee 150-80, Tallinn omaniku WC-ruumis märg plekk.“ (11.03.2022 vastuse p 2,

dtl 64). U.V WC-st lähtunud veejooksu tagajärjed on nähtavad dtl 45 fotol. Ülejäänud

kahjustused korteris nr 80 on põhjustatud kunagi varem korteris 88 lekkinud

pesumasinast, mistõttu vesi voolas sealt korteritesse nr 84, 80 ja 76. Kahjude

kõrvaldamiseks tehtud hinnapakkumine pole põhjendatud, kuna kahjustada sai vaid väike

osa laest ja tapeet. Ühistu selgitus kahju põhjuste kohta pole õige. U.V ei olnud korteri nr

80 kahjude hindamise juures ega saanud oma tõendeid esitada. U.V esitas 21.03.2022

koostatud akti, milles tuvastati puudused tema korteri WC-poti ja kanalisatsioonitoru

vahelises ühenduses.

3. Ühistu kinnitas kahju põhjuste kohta varem esitatud selgituste õigsust ja vaidles vastu U.V

väidetele (30.04.2022 seisukoht, dtl 102). Kanalisatsioonitorud vahetati välja 2014.a ja

sellest ajast kuni 07.10.2019 kahjuteateni ei ole ühistust keegi teavitanud veeleketest

korterites nr 80 ja 84. WC pott ja selle ühendustoru püstakuni on korteriomandi eriomandi

ese. Ühistu korteris nr 80 põhjustatud kahju eest ei vastuta.

4. Kohus selgitas 05.04.2022 ja 06.05.2022 määrustes faktiväidete omaksvõttu ja

tõendamiskoormist (dtl 88 ja 134). Kohus kuulas menetlusosalised ära 08.08.2022 ja

12.09.2022 kohtuistungitel (dtl 161 ja 173). Kohus kuulas 12.09.2022 üle ka tunnistajad –

U.V taotlusel R.M-i ja ühistu taotlusel R.N-i.

Kohtumääruse põhjendused

5. Kohus rahuldab avalduse, põhjendades seda alljärgnevaga.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 lahendas kohus

käesoleva asja hagita menetluses.

7. U.V võttis omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt:

a) 07.10.2019 lekkis vesi tema korteri nr 84 WC-st selle all paiknevasse korterisse nr

80;

b) Veelekke tulemusel sai kahjustada korter nr 80;

c) Avaldaja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korteri nr 80 omanikule

põhjustatud kahju summas 2963 eurot.

Kohus on U.V-le faktiväidete omaksvõttu selgitanud (vt p 4 eespool). Omaks võetud

faktiväide ei vaja tõendamist (TsMS § 231 lg 2).

8. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi

kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme

korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju

tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.

9. Pole vaidlust, et 07.10.2019 veeleke lähtus U.V korteriomandi eriomandi piirest. Vesi

voolas välja WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelisest ühendusest. Tunnistaja R.M-i

väitel lekkis ühenduskoht plastikust detailide vahel (puupulgaga toestatud ühenduskoht,

mis on märgistatud punase ringiga fotol nr 4 dtl 83, dtl 174). Tunnistaja R.N-i väitel lekkis

sellest kohast poti poole jääv ühenduskoht (dtl 175). Mõlemad toruühendused paiknevad

korteri nr 84 eriomandi esemeks olevas eluruumis (WC-s). Mõlemad toruühendused on

eriomandi esemeks. Korteriomanike kaasomandis on kanalisatsioonipüstak, mitte selle

püstaku ja WC poti vaheline ühendustoru. WC-pott ja selle toruühendus kuni

kanalisatsioonipüstakuni ei ole elamu korteriomanike ühises kasutuses. Kõnealune

ühendus on vajalik kasutamiseks ainult selles korteris, kus pott paikneb ning on

eemaldatav ilma, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks (KrtS § 4 lg

3 ja 4. Kaasomandi ja eriomandi eristamist eespool kirjeldatud tunnuste järgi on selgitatud

Riigikohtu 24.10.2018 otsuses tsiviilasjas 2-17-7999 p 13). Veelekke täpsemat lähtekohta

ja asjaolusid pole tunnistajate ütluste vastuolude ja muude tõendite puudumise tõttu

võimalik kindlaks teha (OÜ Ehituskonsult Grupp 21.03.2022 akt koostati 01.03.2022

tehtud ülevaatuse tulemuste põhjal ja selles ei käsitletud 07.10.2019 toimunud lekke

asjaolusid, dtl 78 ja 81), kuid see polegi käesoleva asja õigeks lahendamiseks vajalik.

10. U.V pidi olema teadlik tema korteris juhtunust, kuid pole esitanud kohtule selget ja

usutavat selgitust nimetatu kohta. Vastupidi, tema väited on olnud vastuolulised. U.V

väitel ei olnud tema veeavarii ajal kodus ja samal päeval koju tulles ei märganud ta seal

mingisuguseid jälgi veelekke kohta (11.03.2022 avalduse p 2, dtl 64; 08.08.2022

istungiprotokolli lk 2, dtl 162). 08.08.2022 istungil väitis U.V oma esindaja kaudu, et

veejooks oli „suur, äkiline“, seejärel aga asus seda eitama (08.08.2022 istungiprotokolli lk

3). Korteris nr 80 veeavarii järgsetelt fotodelt (dtl 27-46) nähtuvalt on veekahjustused

mitmes ruumis ning sedavõrd ulatuslikud, et neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine

väikeses koguses WC poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühenduse detailide vahelt. Ja

kui keegi ei viibinud avarii ajal korteris nr 84, siis ei kasutatud sel ajal ka WC-potti ning

poti ja püstaku vahelisest torust lekkida võinud vee kogus ei saanud järelikult olla suur.

U.V pole väitnud, et korteris viibis kõnealusel ajal keegi teine ja kui viibis, siis pidanuks

U.V sellest korteriomaniku ja otsese valdajana teadma ning oleks saanud veelekke

asjaolud välja uurida.

11. U.V väited kanalisatsioonipüstaku väljavahetamise käigus sinna tehtud ühenduse

puuduliku teostamise kohta on kahju põhjuste seisukohalt tähendusetud. Nimetatud tööd

tehti detsembris 2014 (ühistu 30.04.2022 avalduse p 2.5 ja lisad, dtl 107, 114-117).

Menetluses pole esitatud tõendatud andmeid selle kohta, et U.V WC-st oleks lekkinud

vett korterisse nr 80 juba sellest ajast alates. Tõendatud on lekke esinemine 07.10.2019,

mitte enne ega pärast seda. Olukorras, kus korteri nr 80 omanik teatas lekkest alles

07.10.2019 ja nimetas seda „veeuputuseks“ (dtl 13 ja 17), pole usutav, et U.V WC lekkis

ühtlaselt alates aastast 2014.

12. Pole teada, et U.V korterist lähtunud veeleke oleks jätkunud pärast 07.10.2019, mil U.V

poolt kohale kutsutud santehnik R.M toestas poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise

ühendustoru puupulgaga (dtl 174). Kui leke tõesti lakkas nimetatud toimingu tulemusel,

kinnitab see U.V mõjuvõimu olemasolu probleemi lahendamise üle. Teisisõnu, U.V sai

kahju põhjustanud asjaolud vähese vaevaga kõrvaldada. Menetluses pole esitatud

usutavaid põhjendusi selle kohta, miks ei saanud U.V väidetavat pikaajalist lekkimist

märgata juba varem ja selle jätkumise palju kiiremini lõpetada.

13. Korteriomanik on kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu

kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja

kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus,

KrtS § 31 lg 1 p 1). Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus U.V korteriomandi eriomandi

piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et U.V rikkus korteriomanikuna oma

eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649, p-d 16 ja

21). Tõendamiskoormist on kohus U.V-le selgitanud (05.04.2022 määrus, dtl 88;

06.05.2022 määruse p 2, dtl 134). U.V ei ole tõendanud, et tema oma kohustusi ei

rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).

14. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris nr 80 põhjustatud

kahjustused on tervikuna põhjustatud U.V korterist nr 84 lähtunud veelekke tulemusel.

U.V väited varasemalt korterist nr 88 lähtunud veelekke kohta on tõendamata. 08.10.2019

korteris nr 80 teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt nähtuvalt on niiskuse

esinemine fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel ja laes (dtl 29-31,

37, 38), samuti nende ruumide ette jääva koridori põrandal (dtl 41).

15. Kohus loeb kahju suuruse tõendatuks Rvo Ehituse OÜ 08.10.2019 hinnapakkumisega (dtl

18). U.V pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kohus

arutas U.V vastuväiteid 12.09.2022 istungil. U.V loobus varem esitatud vastuväidetest

osaliselt ja möönis tõendite puudumist (dtl 177-178). Pealegi tuleb arvestada, et avaldaja

on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2963 eurot ehk vähem kui on kõnealuse

aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud

kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju

ulatuses läinud üle avaldajale.

17. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus U.V-lt avaldaja kasuks välja hüvitisena

põhjustatud kahju eest 2963 eurot.

18. Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel ka avaldaja nõude viivise väljamõistmiseks.

U.V ei ole vaidlustanud avaldaja viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid.

Avaldaja on nõudnud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 16.11.2019 (28.01.2022

avalduse p 4). Seisuga 22.09.2022 on põhivõlalt 2963 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 676,05 eurot (2963 x 1042 päeva x

8% aastas). Kohus mõistab selle summa U.V-lt avaldaja kasuks välja. Kokku mõistab

kohus välja 3639,05 eurot (2963 + 676,05).

19. Alates 23.09.2022 kuni põhivõla 2963 euro tasumiseni mõistab kohus U.V-lt avaldaja

kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni

(TsMS §-le 367).

20. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, määrab kohus avaldaja menetluskulud U.V

kanda. U.V vastuväited avaldaja nõudele osutusid menetluses alusetuiks. Põhjendamatute

väidete esitamise tõttu on õiglane määrata menetluskulud U.V kanda.

Korteriühistu menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda.

Puuduvad asjaolud sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks korteriühistu

suhtes.

21. Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 1576,94 eurot esindaja 12,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis

(käibemaksuta). Esindaja tasu sisaldab ka sõidukulu hüvitisi summas 76,94 eurot.

Avaldaja on esitanud üksikasjaliku aruande esindaja tehtud töö kohta ning on kinnitanud

kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga (dtl 189).

U.V vaidles avaldaja menetluskulude põhjendatusele osaliselt vastu (dtl 212). Kohus

vastuväidetega ei nõustu. Tervikuna hinnates ei ole avaldaja menetluskulud kohtu

hinnangul ülemäärased. U.V arvamus avaldaja menetlustoiminguteks vajaliku aja kohta

ei muuda avaldaja menetluskulu iseenesest põhjendamatuks – kohtule pole esitatud

asjaolusid, mille alusel saaks eelistada U.V arvamust vajaliku tööaja kohta avaldaja

väitele tegelikult kulutatud aja kohta. Avaldaja õigusabikulus sisalduv tasu sõidukulude

eest on suhteliselt väike. Kohus on arvamusel, et tunnitasu alusel kokku lepitud õigusabi

osutamisel on põhjendatud käsitleda menetluskuluna ka teatud osa esindaja tööajast, mis

on kulunud kohtusse tulemiseks ja sealt töökohale tagasi minekuks. Tegemist on ajaga,

mida üldjuhul saaks esindaja kasutada muu tasustatava töö tegemiseks. Kohus loeks

avaldaja poolt nõutud vastava kulu põhjendatuks ka juhul kui avaldaja esindaja oleks

tulnud kohtusse Tallinnast, mitte Pärnust. Avaldaja esindaja tunnitasumäär ei ole

ülemäärane. Pole mingit põhjust lugeda põhjendatud tasumääraks U.V subjektiivse

arvamuse järgi sobivaks loetud madalamat tasumäära.

Kohtu arvates on avaldaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab U.V-lt

avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1626,94 eurot (50+1576,94).

22. Avaldaja taotlusel (dtl 189) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

23. U.V ja korteriühistu on kumbki maksnud oma tunnistaja võimaliku tasu- ja kulunõude

hüvitamiseks ettemaksu. Tunnistajad ei ole seni kohtule hüvitamise nõuet esitanud.

Selleks ettenähtud tähtaja (TsMS § 160) möödudes saab nõuda ettemaksu kasutamata

jäänud osa tagastamist (TsMS § 150 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik