2-22-12198/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-12198

Tsiviilasi

Tallinn,

Linnamäe

tee

korteriühistu

15. augusti 2022. a määruskaebus Tartu Maakohtu

registriosakonna 10. augusti 2022. a määruse peale

registriasjas nr Ü 10062798/20

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 10. augusti 2022. a

määrus registriasjas nr Ü 10062798/20

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja)

Tallinn,

Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood 80161786),

lepinguline esindaja Marina Suhnjova

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 10. augusti 2022. a määrus

registriasjas nr Ü 10062798/20 muutmata ja Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu

määruskaebus rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tallinn, Linnamäe tee 85

korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (korteriühistu, avaldaja) esitas 13. juulil 2022

Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda registrikaardile

korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja 28. juuni 2022. Avaldusele olid

alla kirjutanud avaldaja registrikaardile kantud juhatuse liikmed Sergei Petuhh ja Olga

Zablotskaja. Avaldusele oli lisatud korteriühistu põhikiri ja kuus volikirja korteriühistu

28. juuni 2022. a üldkoosolekul osalemiseks.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 19. juuli 2022. a määrusega nr

Ü 10062798/M9

avaldajale

tähtaja

kande

tegemist

takistavate

puuduste

kõrvaldamiseks.

Puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt ei saa esitatud kandeavalduse alusel teha

korteriühistute registrisse taotletud kannet, sest kandeavaldusele alla kirjutanud

juhatuse liikmete ametiaeg lõppes 4. aprillil 2020. Kohtunikuabi selgitas, et kui juhatuse

liikmete ametiaega on pikendatud, tuleb registripidajale esitada seaduses sätestatud

nõuetele vastav üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et on vastu võetud otsus

avalduse esitanud juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Lisaks on avaldusele

lisatud korteri nr 95 omaniku volikiri, kuid koosolekul osalejate nimekirjas selle

korteriomaniku allkirja ei ole. Puudu on ka korterite nr 33 ja 88 omanike volikirjad.

3. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis kandeavalduse 10. augusti 2022. a

määrusega nr Ü 10062798/20 rahuldamata.

Eelnimetatud määruse kohaselt esitas avaldaja registripidajale puuduste kõrvaldamiseks

20. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Sama koosoleku protokoll

on registripidajale juba esitatud varasemas, 2021. a toimunud kandemenetluses, kus

registripidaja jättis 28. juuli 2021. a määrusega nr Ü 10062798/19 rahuldamata

korteriühistu 20. juuli 2021. a kandeavalduse.

Eelviidatud negatiivse kandemääruse kohaselt olid 20. juulil 2021 esitatud

kandeavalduse aluseks 6. juuli 2021. a üldkoosoleku protokoll ja 20. juuli 2021. a

kordusüldkoosoleku protokoll. 6. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokollis on

märgitud, et koosolek ei ole otsustusvõimeline ja tuleb kokku kutsuda korduskoosolek.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik

tutvuda põhikirjaga ja põhikirjaga tutvumise korda. 20. juulil 2021. a korduskoosoleku

kutses ei olnud viidatud sellele, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust

olenemata. Registripidajale esitatud dokumentide järgi ei olnud 20. juulil 2021

toimunud kordusüldkoosoleku päevakord sama, mis oli 6. juuli 2021. a koosolekul.

Kuna korduskoosoleku päevakorda oli muudetud, siis ei olnud tegemist sama

päevakorraga kokku kutsutud uue üldkoosolekuga, mis saaks olla otsustusvõimeline

osalejate arvust olenemata. Registripidaja andis selles kandemenetluses avaldajale ka

puuduste kõrvaldamise tähtaja, kuid avaldaja ei kõrvaldanud puudusi ja seega jättis

kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. Seda kandemäärust avaldaja ei vaidlustanud.

Kokkuvõttes leidis kohtunikuabi, et avaldaja ei ole praeguses menetluses kõrvaldanud

puudusi,

mis

takistasid

kande

tegemist

ja

seepärast

tuleb

kandeavaldus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada ning saata

kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registripidaja ületanud oma pädevust, sest

andis põhjendamatult hinnangu avaldaja 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku otsuse

kehtivusele ja tegi järelduse, et juhatuse liikmete ametiaega ei ole pikendatud.

Kohtunikuabi on hinnanud asjaolusid, mida registripidaja ei saa kandeavalduse

lahendamisel hinnata. Registripidaja võimalus tuvastada kandemenetluses asjaolusid on

piiratud. Kandemenetluses ei saa lahendada õigusvaidlust isikute vahel, seda saab

lahendada üksnes hagimenetluses.

Registripidaja leidis ekslikult, et 20. juuli 2021. a otsus juhatuse valimise kohta on

puudusega, kuna üldkoosoleku päevakorda lisati punkt 9. juuli 2021. a koosoleku

otsuste tühistamiseks, mida ei olnud algse, 6. juuli 2021 üldkoosoleku päevakorras.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste

osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka

tühise osata. Iga päevakorrapunkti tuleb käsitleda eraldi. Juhatuse valimine oli nii 6.

juuli 2021. a kui ka 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku päevakorras. Seega ei ole õige

registripidaja järeldus, et kordusüldkoosolek ei saanud olla otsustusvõimeline osalejate

arvust olenemata, sest päevakorda muudeti.

20. juuli 2021. a koosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsus on kehtiv, keegi ei ole

seda ei vaidlustanud ja 13. juuli 2022. a kandeavaldusele alla kirjutanud isikud on

juhatuse liikmed, kes võivad ühistut esindada.

5. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks kohtunikule.

6. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS §

663 lg-te 4–6 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtunikuabi määruse TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel koostoimes §-ga 659 muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtunikuabi võis jätta avaldaja 13. juuli 2022. a

kandeavalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei kõrvaldanud kande tegemist

takistavaid puudusi. Nimelt oli kohtunikuabi andnud avaldajale tähtaja selleks, et

esitada üldkoosoleku otsus, millest nähtuks, et avaldusele alla kirjutanud isikute (Sergei

Petuhhi ja Olga Zablotskaja) ametiaega on pärast selle möödumist ehk pärast 4. aprilli

2020 pikendatud. Avaldaja esitas ametiaja pikendamise tõendamiseks 20. juulil 2021

toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Kohtunikuabi leidis, et selles protokollis

kajastatud otsuse alusel ei saa avaldusele alla kirjutanud isikute ametiaega lugeda

pikenenuks, kuna sama protokolli on avaldaja esitanud ka juba 2021. a juulis esitatud

kandeavalduse lisana. Varasemas kandemenetluses hindas kohtunikuabi juba kõnealust

protokolli ja keeldus kande tegemisest, kuna otsuse vastuvõtmisel ei olnud järgitud

seadust.

9. Avaldaja leiab, et kohtunikuabi on praeguses asjas vaidlustatava määrusega ületanud

oma pädevust, kui on andnud hinnangu avaldaja 20. juuli 2021. a korduskoosoleku

otsusele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ja põhjendab seda järgmiselt.

10. Praeguses asjas vaidlustatava määrusega lahendas kohtunikuabi korteriühistu 13. juuli

2022. a kandeavaldust, milles taotleti korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni

kinnitamise aja registrisse kandmist. Kohtunikuabile esitati 20. juuli 2021. a

üldkoosoleku protokoll, millega avaldaja soovis tõendada, et kandeavalduse esitanud

isikute ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud. Sama, 20. juuli 2021. a

üldkoosoleku protokoll on registripidajale esitatud juba ka koos 20. juuli 2021. a

kandeavaldusega, milles taotleti juhatuse liikmete kande tegemist. Selle kandeavalduse

jättis kohtunikuabi rahuldamata põhjusel, et talle esitatud üldkoosoleku protokoll (sama,

mis on esitatud ka praeguses asjas) ei vasta seadusele. Nimetatud määrust ei ole

vaidlustatud. Ringkonnakohtu arvates võis kohtunikuabi praeguses asjas esitatud

avalduse lahendamisel tugineda asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses

esitatud dokumentidest.

11. Riigikohus on registripidaja pädevuse piire selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08

tehtud määruse p-s 8. Viidatud lahendis on Riigikohus mh märkinud, et olukorras, kus

registripidajale esitatakse kandemenetluses äriühingu üldkoosoleku otsus, peab

registripidaja kontrollima lisaks dokumendi enda olemasolule ka nt üldkoosoleku

pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude

täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses. Sama põhimõte kohaldub

ka mittetulundusühingute registri menetluses. Eeltoodust tulenevalt võib ja isegi peab

kohtunikuabi kontrollima, kas kandeavaldusele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Kui

kohtunikuabil tekib kahtlus, kas kõnealused isikud on avalduse esitanud juriidilise isiku

juhatuse liikmed, on tal õigus nõuda avaldajalt selle kohta lisadokumente (vt

eelnimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus, p 8). Lisadokumentide hindamisel

on kohtunikuabil samamoodi õigus ja kohustus hinnata nende seadusele vastavust.

Kohtunikuabil ei olnud praeguses menetluses mingit põhjust asuda avaldaja 20. juuli

2021. a üldkoosoleku otsuse suhtes teistsugusele seisukohale kui varasemas, juhatuse

liikmete registrisse kandmise avalduse menetluses.

12. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige avaldaja väide, et ükski ühinguga

sisesuhtes olevatest isikutest ei ole 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse kehtivust

kahtluse alla seadnud. Kuid see ei tähenda, et kohtunikuabil ei ole õigust esitatud

dokumendi seadusele vastavust kontrollida. Registri avaliku usaldatavuse põhimõttest

tulenevalt peavad registrikande aluseks olevad dokumendid olema kooskõlas seadusega

ja seda olenemata sellest, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte. ÄS §

33 lg 5 sätestab ühemõtteliselt, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või

sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Avaldaja väide, et õigusvaidluse otsuse

kehtivuse üle saab lahendada vaid hagimenetluses on küll õige, kuid registripidaja saab

otsuse seadusele vastavust hinnata ja peab seda hindama ka siis, kui õigusvaidlust ei ole.

13. Vastuseks määruskaebuse väitele, et vaidlusalune 20. juuli 2021. a kordusüldkoosolek

toimus kooskõlas seadusega, märgib ringkonnakohus järgmist. Korteriomanike

üldkoosoleku kvooruminõude kehtestab KrtS § 20 lg 2, mis näeb ette, et korteriomanike

üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle

poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

KrtS § 23 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub

juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate

arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Eeltoodust

nähtub, et seadus võimaldab kvooruminõuet järgimata pidada üksnes sellist

üldkoosolekut, mille päevakord on identne varasema, otsustusvõimetu üldkoosolekuga.

Kvooruminõue kehtib kogu koosoleku kohta ja seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas

see, kui korduskoosolekul hakatakse otsustama varem päevakorras mitte olnud

küsimusi, mis vajavad kehtivuseks suuremat kvoorumit. Eeltoodust tulenevalt võis

kohtunikuabi pidada 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsust seadusega vastuolus olevaks

otsuseks mh ka käesolevas menetluses. Seega jättis kohtunikuabi avaldaja 13. juuli

2022. a kandeavalduse vaidlustatud määrusega õigesti rahuldamata.

14. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2).

Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)