2-21-9794/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9794

Tsiviilasi

K T ja YRRE OÜ hagi A T ja OÜ ÖÖD vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju tekitava

tegevuse lõpetamise ja kahjunõudes

Tsiviilasja hind

12 622,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 K T (isikukood xxxx)

Hageja 2 YRRE OÜ (registrikood 14707743)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat

Maria Mägi-Rohtmets ja advokaat Simo Soolo

Kostja 1 A T (isikukood xxxx)

Kostja 2 OÜ ÖÖD (registrikood 14006561)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.07.2022

1. Jätta K T ja YRRE OÜ hagi A T ja OÜ ÖÖD vastu tervikuna rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata K T ja YRRE OÜ hagi A T ja OÜ ÖÖD vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõudes kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates

hiljemalt viiendal tööpäeval A T`i ja OÜ ÖÖD avaldama omal kulul ebaõigete

andmete ümberlükkamise avaldus AS-ile Xxxx (avaldamiseks ajalehes Xxxx

paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis xxxx) mistahes täiendavate

hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt:

„A T ja OÜ ÖÖD on avaldanud xxxx ilmunud Xxxxas artiklis „Väikemajatootja

kahtlustab kopeerimist” K T ja YRRE OÜ kohta ebaõigeid faktiväiteid selle

kohta, et K T või YRRE OÜ oma äri- või majandustegevuses kasutanud

ebaausaid võtteid ning K T või YRRE OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD toodet ehk

pannud toime intellektuaalse omandiõiguse rikkumise. Sellega seoses teatab OÜ

ÖÖD, et:

1) K T või YRRE OÜ ei ole kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) K T või YRRE OÜ ei kasuta äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

3. Jätta rahuldamata K T ja YRRE OÜ hagi keelata A T’i ja OÜ-d ÖÖD

edaspidiselt alljärgnevate väidete avaldamine:

1) K T või YRRE OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) K T või YRRE OÜ kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

4. Jätta rahuldamata YRRE OÜ hagi mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt

välja YRRE OÜ kasuks varalise kahju hüvitis summas 1 965 eurot.

5. Jätta rahuldamata YRRE OÜ hagi mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt

YRRE OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata K T hagi mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja K T

kasuks tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud

summas.

7. Jätta rahuldamata YRRE OÜ hagi mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt

välja YRRE OÜ kasuks tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel

määratud summas.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud võrdsetes osades K T ja YRRE OÜ kanda.

9. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad Xxxxa xxxx artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist“ neli väidet:

• „Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas, et pärast koostöövestlust teise Eesti

tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest

neile kohtumisel rääkis.“ – sisaldab kaudset faktiväidet, et hageja 2 kopeeris kostja 2

toodet ja hageja 1 kasutas ära kostja 1 ideed

• „Asja tegi T hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal H rääkis.“ – sisaldab ebaõiget

faktiväidet, et hagejad rikkusid kostjate intellektuaalomandi õiguseid ja kasutasid

ebaausaid ärivõtteid

• „Peamiselt häirib T see, et mõlema tootja majade väljanägemine on vägagi sarnane.“

• „Asja tegi T hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal H rääkis. “Seal on selged

loogikad, miks on sellised mõõdud, et oleks lihtsam maju transportida, saaks panna

rekale peale, et ei oleks erimõõtu ja oleks odavam transportida,” selgitas T, miks olid

majade mõõdud niivõrd spetsiifilised.“.

2. Samad väited avaldati ka 11.07.2020 artiklis „Kopeerijad teevad Eesti ettevõtjatele tuska“.

Viimati nimetatud artiklis avaldati lisaks järgmine väide

• „Sarnaselt Xxxx avastas peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd, et ka nende

toodangut võidakse teha järele. Pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga toodab

viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel

rääkis. /…/ Samas ei ole Ööde jaoks see esimene kord, kui keegi üritab nende tehtut

kopeerida.“. – võimaldab teha järelduse, et hagejad on rikkunud kostjate õiguseid ja

käitunud ebaväärikalt- ja ebaausalt

3. Kokkuvõttes saab kahest eelnevast artiklist järeldada, et hageja 1 või 2 on kopeerinud

kostjate peegelmaja disaini või pannud toime õigusvastase teo ja rikkunud ÖÖD-ile kuuluvaid

intellektuaalse omandi õiguseid (tööstusdisaini lahendust) ning hageja 1 või hageja 2 kasutab

äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

4. Xxxxs avaldati artiklis „Eduka kerisetootja Xxxx kaubamärk kuulub hoopis teisele

ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“ väide, et „Nimelt avastas Ööd, et

pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga ehk Xxxxiga toodab viimase sõbra firma nüüd

vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis.“.

5. Hagejate hinnangul avaldas väiteid kostja 1, kuid väidete avaldamist saab samaaegselt

pidada ka kostja 2 tegevuseks, sest avaldatu teenis kostja 2 ärihuve.

6. Hagejad esitasid alljärgnevad nõuded:

6.1 Kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt viiendal tööpäeval kostjaid

avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus AS-ile Xxxx

(avaldamiseks ajalehes Xxxx paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis xxxx) mistahes

täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „A T ja OÜ

ÖÖD on avaldanud xxxx ilmunud Xxxxas artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist” K T ja YRRE OÜ kohta ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et K T või YRRE

OÜ oma äri- või majandustegevuses kasutanud ebaausaid võtteid ning K T või YRRE OÜ

on kopeerinud OÜ ÖÖD toodet ehk pannud toime intellektuaalse omandiõiguse

rikkumise. Sellega seoses teatab OÜ ÖÖD, et: 1) K T või YRRE OÜ ei ole kopeerinud

OÜ ÖÖD peegelmaja disaini; 2) K T või YRRE OÜ ei kasuta äri- või majandustegevuses

ebaausaid võtteid.

6.2 Keelata A T’i ja OÜ-d ÖÖD edaspidiselt alljärgnevate väidete avaldamine:

1) K T või YRRE OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) K T või YRRE OÜ kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

6.3 Mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja YRRE OÜ kasuks varalise kahju hüvitis

summas 1 965 eurot.

6.4 Mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt YRRE OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras võlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

6.5 Mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja K T kasuks tekitatud mittevaraline kahju

kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.

6.6 Mõista A T’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja YRRE OÜ kasuks tekitatud mittevaraline

kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.

6.7 Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista menetluskuludelt kostjatelt

solidaarselt välja viivised.

7. Pärast kohtu selgituskohustust leiavad hagejad 09.02.2022, et hagiavalduse faktilistes

asjaoludes on tsiteeritud ka muid Xxxxa esimeses artiklis tehtud avaldusi, millistest keskmine

mõistlik lugeja saab teha just järeldused, et hagejad on kostjate ainulaadset lahendust

kopeeritud ning kuivõrd kostjate ainulaadset ideed kopeerinud isikud ei ole saanud kostjatelt

„luba“ kostjate ideed kasutada, siis kostjate lahenduse kooskõlastamata lahenduse kasutamise

läbi kasutavad hagejad enda äritegevuses ebaausaid võtteid. Hagejate hinnangul on ebaausate

võtete kasutamine siiski faktiväide, mitte väärtushinnang kuivõrd seda on võimalik

kontrollida läbi kostjate esimese faktiväite, milleks on toote disaini kopeerimine. „Sõber“,

kellele viitavad kostjad avaldatud artiklites on hageja 1 ning hageja 2 on hageja 1 äriühinguks,

mis toodab saunamaju (mille kopeerimist kostjad hagejatele ette heidavad). Xxxxa esimeses

artiklis on enda kommentaari kostjate etteheidetele andnud hageja 1 nii enda kui ka hageja 2

nimel, sealjuures on täisnimega nimetatud nii hageja 1 kui ka hageja 2. Lugejale järeldub

artiklist, et hagejad on kostjate intellektuaalomandit rikkunud ehk seda ebaseaduslikult

kopeerinud.

KOSTJATE VASTUVÄITED

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel on kõik xxxx Xxxxa artiklis avaldatud väited

tõesed. Väiteid, et hagejad kopeerisid kostja 2 peegelmaja disaini või kasutavad äritegevuses

ebaausaid võtteid, kostjad avaldanud ei ole. Hagiavaldusest ei ole aru saada, missuguste

väidete või hinnangute avaldamist hagejad kostjatele ette heidavad, ning missugusele

konkreetsele kostjale avaldatud ette heidetakse.

9. Hagejate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue on oluliselt laiem, kui hagejate poolt

kostjatele etteheidetavad ebaõiged faktiväited. Keelamisnõudega ei keelataks mitte üksnes

juba avaldatu uuesti avaldamist, vaid keelataks igasugune hagejate kohta väidete avaldamine.

Varalise kahju tekkimist oleksid hagejad saanud vältida, kirjutades kostjatele ise pretensiooni

nõudega ebaõiged väited ümber lükata. Advokaadipoolse kirja koostamiseks ei ole

põhjendatud ajakulu enam kui 2-3 tundi. Kostjal 2 kui juriidilisel isikul ei saa olla tekkinud

mittevaralist kahju, sest mittevaraline kahju kompenseerib valu ja kannatusi. Hagiavaldusest

ei nähtu, missugused olid hageja 1 ebamugavused ja negatiivsed muudatused tulenevalt artikli

avaldamisest. Hageja 1 on ettevõtluses tegutsev mees, keda iga solvumine ei saa tugevalt

mõjutada.

10. Kostjad leiavad 09.02.2022 seisukohas, et hagejad on kostjate vastu esitanud

põhimõtteliselt samasisulise hagi, mille on esitanud ka OÜ XXXX ja S N vastu tsiviilasjas nr

2-21-9795. OÜ XXXX ja S. N leiavad, et samad väited kahjustavad just nende õigusi.

Hagejate nime ei ole kostjatele etteheidetavates väidetes avaldatud. Seega jääb arusaamatuks,

kuidas üldse keskmine lugeja võis või oskas artiklis avaldatud väidete pinnalt hagejate kohta

üldse mingeid järeldusi teha. Kuigi hagejate hinnangul on see tuletatav väidetest „teise Eesti

tootja sõbra firma“ ja „mõlema tootja“, siis see ei ole nii. Nimelt „sõber“ ja „tootja“ on

umbisikulised mõisted ning nende mõistete lugemisel ei ole keskmisel ajalehelugejal võimalik

aru saada, et silma peetakse justnimelt vaid hagejaid. Kostjad ei ole ebaõigeid väiteid

avaldanud. Isegi kui kohtu hinnangul võis keskmine ajalehelugeja aru saada, et artiklis

peetakse saunamajade tootja all silmas hagejat 2, siis vaatamata sellele ei ole põhjust hagi

rahuldada. Erinevalt hagejate väidetust võis kostjate hinnangul keskmine lugeja xxxx Xxxxa

artiklis avaldatu põhjal mõistlikult järeldada, et OÜ XXXX sõbra firma poolt toodetakse

kostja 2 poolt toodetavate majadega sarnaseid saunamaju ning see on kostjale 2 häiriv. See

aga vastab tõele.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jätab hagi tervikuna rahuldamata.

12. Hagejad leiavad, et kostjad rikkusid nende isikuõigusi artiklites ebaõigete faktiväidete

avaldamisega. Hagejad taotlevad, et kostjad lükkaks ümber ebaõiged faktiväited, lõpetaksid

hagejate õiguste rikkumise samasisuliste ebaõigete andmete uuesti avaldamise kaudu ning

hüvitaksid hagejatele tekkinud kahju. Tekkinud kahju on mõlemal hagejal mittevaraline ja

hagejal 2 varaline. Viimane tuleb kohtueelse menetlusega seotud õigusabikuludest.

13. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud. Hageja 2 on hageja 2 juhatuse liige (I kd, tl 8) ning kostja 1 on kostja 2

juhatuse liige ( I kd, tl 10). Vaidlus puudub, et kostja 2 toodab ja turustab eri otstarbega

peegelmaju, mis on risttahuka kujulised ning kaetud peegelklaasidega. Samuti puudub

vaidlus, et hageja 2 toodab ja turustab risttahuka kujuga peegelklaasidega kaetud saunamaju.

xxxx ilmus Xxxxas artikkel „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist (I kd, tl 12-14). Delfi

uudisteportaali väljaandes Xxxx ilmus artikkel „Eduka kerisetootja Xxxx kaubamärk kuulub

hoopis teisele ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“ (I kd, tl 15-15 pöördel).

Xxxx artiklis viidati Xxxxas ilmunud artiklile. 11.07.2020 ilmus Xxxxas artikkel „Kopeerijad

teevad Eesti ettevõtjatele tuska“ (I kd, tl 17-18 pöördel).

14. Kohus täitis 21.01.2022 määrusega selgituskohustuse ning andis kostja poolt avaldatule

esialgse

hinnangu,

selgitas

käesolevale

vaidlusele

kohalduvat

õigust

ja

poolte

tõendamiskoormist (I kd, tl 105-107A).

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

15. Hagis esile toodu kohaselt on kostjad avaldanud Xxxxas ilmunud artiklites hagejate kohta

2 ebaõiget faktiväidet. Hageja ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik

alus on võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega

tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele

mittevastavus.

16. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust.

Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi

võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Seega ei pea kostjad olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hagejad taotlevad, avaldanud

sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute

ümberlükkamist ei saa nõuda.

17. Seega peab kohus kaudsete ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks

tuvastama, et avaldatud väited olid faktiväited ning need olid ebaõiged. Hagejad peavad

tõendama faktiväidete avaldamist ning kostjad, et faktiväited vastavad tõele.

18. Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas kostja poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist

hagejad taotlevad, on faktiväited või väärtushinnangud.

19. Hageja väitel avaldasid kostjad Xxxxa xxxx artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist“ neli väidet:

• „Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas, et pärast koostöövestlust teise Eesti

tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest

neile kohtumisel rääkis.“ – sisaldab kaudset faktiväidet, et hageja 2 kopeeris kostja 2

toodet ja hageja 1 kasutas ära kostja 1 ideed

• „Asja tegi T hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal H rääkis.“ – sisaldab ebaõiget

faktiväidet, et hagejad rikkusid kostjate intellektuaalomandi õiguseid ja kasutasid

ebaausaid ärivõtteid

• „Peamiselt häirib T see, et mõlema tootja majade väljanägemine on vägagi sarnane.“

• „Asja tegi T hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal H rääkis. “Seal on selged

loogikad, miks on sellised mõõdud, et oleks lihtsam maju transportida, saaks panna

rekale peale, et ei oleks erimõõtu ja oleks odavam transportida,” selgitas T, miks olid

majade mõõdud niivõrd spetsiifilised.“.

20. 11.07.2020 artiklis „Kopeerijad teevad Eesti ettevõtjatele tuska avaldati lisaks järgmine

väide

• „Sarnaselt Xxxx avastas peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd, et ka nende

toodangut võidakse teha järele. Pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga toodab

viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel

rääkis. /…/ Samas ei ole Ööde jaoks see esimene kord, kui keegi üritab nende tehtut

kopeerida.“. – võimaldab teha järelduse, et hagejad on rikkunud kostjate õiguseid ja

käitunud ebaväärikalt- ja ebaausalt

21. Kokkuvõttes saab hagejate hinnangul kahest eelnevast artiklist järeldada, et hageja 1 või 2

on kopeerinud kostjate peegelmaja disaini või pannud toime õigusvastase teo ja rikkunud

ÖÖD-ile kuuluvaid intellektuaalse omandi õiguseid (tööstusdisaini lahendust) ning hageja 1

või hageja 2 kasutab äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

22. Xxxxs avaldati artiklis „Eduka kerisetootja Xxxx kaubamärk kuulub hoopis teisele

ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“ väide, et „Nimelt avastas Ööd, et

pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga ehk Xxxxiga toodab viimase sõbra firma nüüd

vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis.“.

23. Hagejate hinnangul on Xxxxa artiklites esitatud põhjal mõistlikult järelduv, et kostjad on

hagejate kohta avaldanud järgmised ebaõiged andmed: 1) hageja 1 või hageja 2 on kopeerinud

kostja 2 peegelmaja disaini ja 2) hageja 1 või hageja 2 kasutab äri-või majandustegevuses

ebaausaid võtteid. Kannatanu saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKo 2-17-17140, p 11). Hageja taotles andmete

ümberlükkamist selliselt, et kostjad avaldavad Xxxxa paberlehes ja veebiväljaandes „A T ja

OÜ ÖÖD on avaldanud xxxx ilmunud Xxxxas artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist” K T ja YRRE OÜ kohta ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et K T või YRRE OÜ

oma äri- või majandustegevuses kasutanud ebaausaid võtteid ning K T või YRRE OÜ on

kopeerinud OÜ ÖÖD toodet ehk pannud toime intellektuaalse omandiõiguse rikkumise.

Sellega seoses teatab OÜ ÖÖD, et: 1) K T või YRRE OÜ ei ole kopeerinud OÜ ÖÖD

peegelmaja disaini; 2) K T või YRRE OÜ ei kasuta äri- või majandustegevuses ebaausaid

võtteid.“

24. Kohus peab hagejate nõuete lahendamiseks selgeks tegema, kuidas rikkus kostja 1 hageja

1 õiguseid, kuidas rikkus kostja 1 hageja 2 õiguseid, kuidas rikkus kostja 2 hageja 1 õiguseid

ja kuidas rikkus kostja 2 hageja 2 õiguseid.

Hagejate hinnangul vastutavad mõlemad kostjad iseseisvalt hagejate õiguste rikkumise eest

sama teoga, sest kostja 1 on kostja 2 juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ning seeläbi huvitatud

kostjaga 2 samadest huvidest. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku

tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku tsiviilõigussuhetes

toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on juriidilise isiku huvides toime

pannud juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel on äratuntav seos temale

sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (RKTKo 3-2-1-59-17, p 11). Hagis välja toodud

artikli lõikude põhjal andis kostja 1 intervjuu Xxxxale kostja 2 esindajana („Peegelklaasidega

väikemaju tootev Ööd avastas […]“ ja „[…] Ööde majadega tuntavalt sarnased saunamajad

on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal H rääkis.“).

Kuigi üldjuhul ei saa juriidiline isik olla õigusvastase teo toimepanijaks võib ta ikkagi

vastutada juriidilise isiku organite või teatud juriidilise isikuga seotud isiku, näiteks juhatuse

liikme toimepandud teo tagajärgede eest. Juriidiline isik võib VÕS § 1054 järgi vastutada ka

isikute deliktide eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks. Käesoleval juhul vastutabki

kostja 2 selle sätte alusel kostja 1 kui juhatuse liikme poolt toimepandud delikti eest. Kuna

aga VÕS § 1054 ei reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist vastutust

kannatanu ees, sätestades vaid eeldused, mille täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt

toimepandud õigusvastase teo eest, ei välista see tuvastamist, et delikti pani hoolimata sellest,

et ta oli kostja 2 juhatuse liige toime ka kostja 1 füüsilise isikuna. Seega vastutavad mõlemad

kostjad hagejate ees. Andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks. Antud juhul tegi andmed teatavaks kostja 1 füüsilise isikuna, kuigi selle eest

vastutab ka kostja 2.

25. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-

67-10, p 21). Seega tuleb kohtul tuvastada mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas.

26. Kuna hageja määrab hagi aluse, lahendab kohus hagiavalduse lähtuvalt hageja poolt

hagiavalduses kohtu ette toodud järgnevast kahest väitest: 1) hageja 1 või hageja 2 on

kopeerinud kostja 2 peegelmaja disaini ja 2) hageja 1 või hageja 2 kasutab äri-või

majandustegevuses ebaausaid võtteid. Kohus ei hinda hagiavalduses väljendatud muid

kostjate poolt artiklis avaldatud väiteid või muus sõnastuses kostjatele omistatud kaudseid

faktiväiteid. Hagejal tuli tõendada, et väited on järeldatavad kostjate avaldatust ning järelduse

aluseks olevate väidete avaldamist kostjate poolt. Hagiavalduses välja toodud artikli lõikudest

ei nähtu kordagi hageja 1 ega hageja 2 nime. Seetõttu tuli hagejal ka põhistada, miks saab

kostjatele etteheidetavaid avaldatud väiteid pidada avaldatuks hageja kohta. Hagejal tuli

tõendada, et väited on järeldatavad kostjate avaldatust ning järelduse aluseks olevate väidete

avaldamist kostjate poolt. Seetõttu tuli hagejal ka põhistada, miks saab kostjatele

etteheidetavaid avaldatud väiteid pidada avaldatuks hagejate kohta.

27. Väide (1) „Hageja 1 või hageja 2 on kopeerinud kostja 2 peegelmaja disaini“. Tegemist

on faktiväitega, kuna seda on võimalik jah/ei skaalal kontrollida. Kohus märgib, et hagejate

ümberlükkamise nõue tugineb üksnes xxxx paberväljaandes avaldatud artikli kohta.

Hageja selgitas 09.02.2022 menetlusdokumendis, et kostjad ei avalda artiklites küll otsesõnu,

et süüdistavad hagejaid intellektuaalse omandiõiguse rikkumises, kuid selline väide on

hagiavalduses viidatud artiklitest selgelt kogumis järelduv. Lugejale ei saa jääda Xxxxa

esimesest artiklist teist arusaama, et hagejad on rikkunud kostjatele kuuluvat intellektuaalset

omandiõigust. Hageja arvates on kostjate eesmärgiks hagejate võrdsustamine varasemate

kopeerijatega.

Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses välja toodud kostjate avaldatu põhjal kostjad kordagi

väljendanud, et hagejad oleks toime pannud intellektuaalse omandiõiguse rikkumise. Kohus

on seisukohal, et mõistlik inimene ei saa hagejate poolt hagiavalduses esile toodud fraasidest

aru, et kostja 1 või 2 avaldas hageja 1 või 2 kohta hagejate poolt järeldatud kaudse väite

peegelmaja disaini kopeerimise osas. Samuti ei saa sellisele järeldusele asuda ka Xxxxas

ilmunud xxxx artiklit tervikuna vaadates. Kohus rõhutab veelkord, et hagejate hagi

resolutsioonis olev ümberlükkamise nõue käib üksnes xxxx artikli kohta. xxxx tervikuna

vaadates arutleb hageja 1 kopeerimise üle. Ühtegi konkreetset kostjate poolt avaldatud väidet

hagejate poolt intellektuaalse omandiõiguse rikkumise kohta välja lugeda xxxx artiklist ei saa.

Mõistlik inimene võib aru saada üksnes seda, et hageja 2 toodang on kostja 2 tootega sarnane.

Nimetatust ei saa aga mõistlik inimene teha järeldust, et hageja 2 kopeeris kostja 2 disaini ja

rikkus intellektuaalset omandiõigust. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi analüüsida

andmete ümberlükkamise nõude eeldusi, so kas tegemist on ebaõige faktiväitega. Vastavalt

tuleb nimetatud nõude osas hagi jätta rahuldamata.

28. Väide (2) „Hageja 1 või hageja 2 kasutab äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid“.

Hagejate hinnangul on ebaausate võtete kasutamine faktiväide, kuivõrd seda on võimalik

kontrollida läbi kostjate esimese faktiväite, milleks on toote disaini kopeerimine. Kohtu

hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, sest pole võimalik tõendada, et isik kasutab

majandustegevuses ebaausaid võtteid. Tõendada on võimalik üksnes seda, missuguseid

võtteid isik majandustegevuses kasutab ning seejärel anda hinnang, kas nimetatud võtteid

saab pidada ausaks või mitte. Nimetatud väide on subjektiivne hinnang teatud käitumisele.

Väärtushinnanguks teeb just nimetatud väites sõna „ebaaus“ ja „võtteid“. Ebaausa tähendus

tuleb mõista pettust kasutav, tõest ja õiglusest mittejuhinduv; lepetest ja lubadustest mitte

kinnipidav. Seega on võimalik hinnata, kas hagejad kasutavad pettust kasutavat stiili.

Väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa, seega jääb andmete ümberlükkamise nõue

teise väite osas rahuldamata.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata.

Mittevaraline kahjunõue

30. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au

teotamisega sh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, isiku kujutise õigustamatu

kasutamisega või ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS

§ 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Käesoleval juhul saab isikuõiguste rikkumiseks olla hagejate

kohta ebaõigete faktiväidete või väärtushinnangu avaldamine. Hageja 2 hinnangul on talle

tekitatud mainekahju läbi selle, et on loodud hagejast 2 kui kuvand äriühingust, kes rikub

intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi. Kostjate avaldatud ebaõigete andmetega

proovisid kostjad rünnata iseäranis hageja 2 majandustegevust, aga halvustada ka hageja 1

äritegevust.

31. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on

isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab, kui ta tõendab

isikuõiguste rikkumist ja põhistab kahju tekkimist.

32. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged ja väärtushinnangud

ebakohased) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Süü olemasolu eeldatakse ning

kostja peab tõendama süü puudumist.

33. Teise isiku kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamine loetakse õigusvastaseks, v.a kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 1 ja lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 ls 2). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele

(VÕS § 1047 lg 2).

34. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejad ei ole tõendanud, et kostjad avaldasid hagejate poolt

hagiavalduses välja toodud kujul xxxx artiklis väite 1 peegelmaja disaini kopeerimise osas.

Kohus lisab veel, et ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjate avaldatust saab teha järelduse, et

hageja 1 on ebaaus isik, kelle tegevust iseloomustab intellektuaalse omandiõiguse rikkumine.

Kohus nõustub kostjatega, et hagejate nime ei ole kostjatele hagiavalduses etteheidetavates

väidetes avaldatud. Hagejate hinnangul on see tuletatav väidetest „teise Eesti tootja sõbra

firma“ ja „mõlema tootja“. Kohus nimetatuga ei nõustu. Mõistlik inimene ei saa teha sellist

järeldust, et „sõbra firma“ ja „mõlema tootja“ all mõeldakse kostjaid. Samuti on üksnes ühes

artiklis („Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist“) kolmest mainitud hagejate nime. Seega ei

ole nimetatud väite puhul vaja edasi analüüsida kahju tekkimise muid eeldusi.

35. Väide (2) „Hageja 1 või hageja 2 kasutab äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid“.

Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene ei saa nimetatud artikli lõikudest aru, et kostja 1 või

2 avaldas hageja 1 või 2 kohta hagejate poolt järeldatud kaudse väite ebaausate võtete

kasutamise kohta.

Mõistliku inimese arusaama järgi ei ole kostjad hagejate kohta hagis toodud väärtushinnangut

ebaausate võtete kohta avaldanud. Mõistlik inimene võib aru saada, et OÜ XXXX sõbra firma

toodab kostja 2 poolt toodetavate majadega sarnaseid saunamaju. See aga ei anna alust

väiteks, et mõistlik inimene saab aru, et kasutatakse ebaausaid võtteid, so pettust kasutavaid

võtteid. Mõistlik inimene võib kahte artiklit koos vaadates mõista üksnes seda, et hageja 2

toodang on kostja 2 tootega sarnane. Ühtegi konkreetset väidet hagejate suhtes ebaausate

võtete kasutamise kohta ei saa hageja poolt kohtu ette toodud fraasidest ega ka artikleid

tervikuna vaadates järeldada.

36. Vastavalt ei tule edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

37. Kohus märgib ka, et hageja 2 on juriidiline isik ja hagejale ei ole seega võimalik

kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani

juriidiliste isikute mainekahjustusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele 2-20-6109 5 isikule ei ole omane

moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 3- 2-1-35-97). Kohtu

hinnangul ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg-s 5 sätestatud loetelu laiendamine juriidilise isiku

mainekahjuga.

Kahju tekitava tegevuse keelamise nõue

38. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1

ls 1). Õiguste rikkumise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama lisaks kahju hüvitamise

nõude eeldustele kahju tekitamise kestvuse või kahjuga ähvardamise.

39. Kahju õigusvastase tekitamise eeldused ei ole täidetud. Vastavalt ei saa olla tegemist

kahju tekitamise kestva rikkumisega ja nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

40. Hageja 2 on esitanud kostjate vastu solidaarselt varalise kahjunõude 1965 eurot, mis

seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Samuti esitas hageja 2 solidaarselt kostjate

vastu varaliselt kahjult viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

41. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hagejad peavad

tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.

42. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

43. Kohtule esitatud tõendite alusel esitati hagejale 2 osutatud õigusabi eest 07.04.2021 arve

nr 321 summas 255 eurot, 10.09.2020 arve nr 725 summas 720 eurot, 07.12.2020 arve nr

1059 540 eurot, 23.12.2020 arve nr 1121 summas 360 eurot, 19.02.2021 arve nr 170 summas

90 eurot, kokku summas 1965 eurot (I kd, tl 55-59). Kohtule esitatud spetsifikatsiooni

kohaselt osutas esindaja hagejale 2 õigusabi järgmiselt: 07.09.2020 andmete kogumine,

pöördumise koostamine ja vastuse analüüs 1t; 08.09.2020 edasise tegevuse kavandamine 1t;

09.09.2020 kostjale 1 esitatava järelpärimise projekti koostamine 1t 40 min; 10.09.2020

kostjale 1 esitatava järelpärimise projektile kliendilt saadud tagasiside hindamine ja

järelpärimise täiendamine 20min; 20.11.2020 nõudekirja (hagihoiatuse) projekti täiendamine

kostjate suhtes 6t; 16.12.2020 kostja 2 lepingulise esindaja 11.12.2020 ja 15.12.2020 e-

kirjadega tutvumine ning S. S ja M. M-R nõupidamine XXXX OÜ (S. N) ja hageja 2 (K. T)

esindajatega Teamsi kaudu 2t 30min; 17.12.2020 kostja 2 lepingulise esindaja 11.12.2020 ja

15.12.2020 e-kirjadele vastuse koostamine, kooskõlastamine ja täiendamine 1t 30min;

08.02.2021 nõupidamine kliendiga seoses 28.12.2021 nõupidamine kliendiga seoses

28.12.2020 e-kirjadele vastamisega, edasise tegevusplaani kooskõlastamine 10min ja

10.02.2021 vastaspoole 28.12.2020 e-kirjadele vastuse projekti koostamine, täiendamine ja

edastamine 50min.

44. Hageja 2 varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas

hagejal 2 oli alust kostjate vastu nõuete esitamiseks, mis eeldab hindamist, kas kostjad on

hageja 2 isikuõigusi rikkunud. Kostjatele 07.12.2020 esitatud nõudekirjas (hagihoiatuses)

nõudsid hageja 2 ja käesolevas asjas menetlusväline isik XXXX OÜ ebaõigete andmete

ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist (teenimata kasum). Seega saaks kohtu hinnangul

hageja 2 nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist üksnes ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude osas. Mittevaralist kahjunõuet kostjatele kohtueelselt ei esitatud.

Kohus tuvastas, et hagejate õigusi ei ole rikutud. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju

hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

45. Kohus jättis hagejate varalise kahjunõude summas 1965 eurot rahuldamata. Vastavalt jääb

rahuldamata hagejate viivisenõue rahaliselt kahjunõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

46. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

48. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui otsus

on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad

menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise

ulatuse (TsMS § 165 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud

võrdsetes osades hagejate kanda.

49. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174

lg 4).

50. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik