2-20-7577/84 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-7577

Tsiviilasi

N.I. hagi A.I. vastu ühisvara jagamiseks ja A.I.

vastuhagi N.I. vastu ühisvara jagamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.I. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja/vastuhagis

hageja):

A.I.,

ik XXXXXXXXXXXX

Vastustaja

(hageja/vastuhagis

kostja):

N.I.,

ik XXXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. juuli 2021. a otsus osaliselt laenumaksete ja

korteriomandiga seotud kulude osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista

N.I. A.I. kasuks välja laenumaksete ja korteriomandi kulude katteks 3977 eurot

96 senti. Jätta muutmata maakohtu otsus ülejäänud osas.

2. Võtta tsiviilasja juurde XXXXXX korteri kulude suurust tõendavad arved. Jätta

tsiviilasja juurde võtmata Audi A6 Avant kohta esitatud tõendid.

3. Lugeda kohtulahendi tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1.Rahuldada N.I. hagi A.I. vastu ja A.I. vastuhagi N.I. vastu ühisvara jagamiseks

osaliselt.

3.2.Jagada N.I. ja A.I. ühisvara järgmiselt:

2.2.1. korteriomand asukohaga: XXXXXX X linnas (registriosa number

XXXXXXX) jääb A.I. (ik XXXXXXXXXXXX) ainuomandisse;

2.2.2. sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX jääb A.I.

(ik XXXXXXXXXXXX) ainuomandisse;

2.2.3. 21.05.2015 M.K. ja A.I. vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused

jäävad A.I. (ik XXXXXXXXXXXX) kanda;

3.3.Mõista A.I. N.I. kasuks välja 5425 eurot.

3.4.Mõista N.I. A.I. kasuks välja 3977 eurot 96 senti.

3.5.Tasaarvestada punktides 2.3. ja 2.4. nimetatud nõuded ja mõista tasaarvestuse

tulemusel A.I. N.I. kasuks välja 1447 eurot 04 senti.

3.6.Kohustada N.I.t andma A.I. nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi: asukohaga:

XXXXXX, X kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistri

registriossa

nr

XXXXXXX

kantud

korteriomandi

asukohaga:

XXXXXX,

X

omanikuna

kantakse

kinnistusraamatusse A.I. (ik XXXXXXXXXXXX).

3.7.Asendada N.I. tahteavaldus p-s 2.6. nimetatud kande tegemiseks käesoleva

kohtuotsusega.

3. Rahuldada A.I. apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.I. (hageja/vastuhagis kostja) esitas 26. mail 2020 hagi A.I. (kostja/vastuhagis hageja) vastu

ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22. detsembril 2007 ning lahutati 23. märtsil 2019.

Poolte ühisvara hulka kuulub õmblusmasin Janome, keeduseade Multicooker ja laste tõukeratas

väärtusega kokku 115 eurot, sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX ja korter

asukohaga XXXXXXX, X linn, registriosa nr XXXXXXX. Korter ja sõiduauto on soetatud

hageja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja müüs 2015. a Peterburi

linnas asuva päranduseks saadud korteri 3 950 000 rubla eest (tollane vääring u 65 833 eurot).

Korter asukohaga XXXXXXX, X linn soetati 2015. aastal 16 000 euro eest, sõiduauto

3300 euro eest. Hageja hindab korteri väärtuseks ligikaudu 15 000 eurot ja sõiduauto

väärtuseks 2950 eurot.

Hageja elab Vene Föderatsioonis ning ühisvaraks olev sõiduauto ja korter on kostja kasutuses.

Kostja ei luba hagejal ühisvaraks olevasse korterisse siseneda. Hageja palub ühisvara jagamisel

arvestada, et kostjale kuulub Vene Föderatsioonis kaks korterit. Hageja soovib, et kohus

määraks ühisvara enampakkumisele ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 100% ühisvara

maksumusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja oli nõus ühisvara jagamise nõudega, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise viisile,

ühisvara koosseisule ning ühisvarana nimetatud asjade väärtusele. Kehtiva perekonnaseaduse

kohaselt ei ole võimalik ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda, mistõttu pole

võimalik kostjalt välja mõista hageja taotletud hüvitise määra. Õmblusmasin, keeduseade ja

laste tõukeratas on hageja lahusvara ega kuulu jagamisele. Kostja ei takista hagejal nimetatud

asju korterist ära viia. Tõene ei ole hageja väide, et korter soetati hageja lahusvarasse kuulunud

korteri müügist saadud rahaga. Korterist kui hageja lahusvarast saaks rääkida siis, kui korteri

oleks ostnud hageja, mitte kostja. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostjale kuulub veel kinnistuid,

sest tegu on kostja lahusvaraga.

3. Kostja esitas 8. juunil 2020 vastuhagi, milles palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada

vastuhagi. Kostja palus lõpetada poolte varaühisus ja jagada poolte ühisvara selliselt, et anda

kostja ainuomandisse korteriomand ja sõiduauto; mõista kostjalt hageja kasuks välja 50%

korteriomandi ja sõiduauto turuväärtusest; jätta laenulepingust tulenev laenukohustus jäägiga

8055 eurot kostja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% laenukohustuse jäägist, s.o

4027 eurot 50 senti. Kostja palus tekkinud vastastikused nõuded tasaarvestada.

Vastuhagi põhjenduste kohaselt omandas kostja korteriomandi 11. juunil 2015. Samal aastal

omandas kostja ka sõiduauto. Korteri soetamiseks võttis kostja M.K.lt laenu 20 000 eurot, mida

tõendab 21. mail 2015 sõlmitud laenuleping. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21. mai 2017, kuid

26. oktoobril 2015 laenulepingut muudeti ja uue tähtajana lepiti kokku 21. mai 2025. Vastuhagi

esitamise seisuga on laenujääk 8055 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka lisaks korterile ja

sõiduautole ka korteri soetamiseks võetud laenust tekkinud kohustus. Pindi Kinnisvara OÜ

eelhinnangust nähtuvalt on korteri väärtus 7000 – 8000 eurot. Ühisvaraks oleva sõiduauto

maksimaalseks väärtuseks võib olla kuni 1000 eurot.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Laenuleping on sõlmitud tagantjärele vahetult enne

vastuhagi esitamist. Hagejal pole võimalik korterisse siseneda.

5. Viru Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus

lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja sõiduautole, jättes korteriomandi ja sõiduauto

kostja ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 50% ühisvara

maksumusest ehk 6487 eurot 50 senti enamsaadud ühisvara eest, võttes arvesse korteri

väärtusena 11 000 eurot ja sõiduauto väärtusena 1975 eurot. Maakohus jagas poolte ühise

laenukohustuse jäägiga 7515 eurot ning jättis laenukohustuse kostja kanda, mõistes hagejalt

kostja kasuks välja 50% olemasolevast kohustusest, s.o 3757 eurot 50 senti. Maakohus

tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja

kasuks välja 2730 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse osaliselt osas, millega maakohus määras kindlaks ühisvara koosseisu, ühisvarasse

kuuluvate esemete väärtuse ning kohustuste suuruse ning sellega seoses poolte tasaarvestatavad

summad. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2.3 osaliselt ning p-d

2.4 ja 2.5 täielikult ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi.

Kostja palus jätta korteriomand väärtusega 9100 eurot kostja ainuomandisse ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja 50% korteriomandi turuväärtusest ehk 4550 eurot; jätta sõiduauto

väärtusega 1000 eurot kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 50%

sõiduki turuväärtusest; jätta 21. mai 2015. a M.K.i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust

tulenevad kohutused summas 8055 eurot kostja kanda; jätta korteriomandi kommunaalkuludest

50%, s.o 1227 eurot 29 senti hageja kanda; tasaarvestada hageja nõue 5050 eurot

[(9100+1000) / 2) ja kostja nõue 5254 eurot 79 senti (8055 / 2+1227,29) ning tasaarvestuse

tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 204 eurot 79 senti.

Täiendavalt palus kostja kohustada hagejat andma kostjale välja korteriomand ning andma

tagasivõtmatu nõusolek või tahteavaldus KRS § 341 lg 1 tähenduses kande tegemiseks

kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse

kostja.

Kostja

palus

asendada

hageja

vastav

tahteavaldus

kohtuotsusega.

Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.

8. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse

resolutsiooni p-de 1–2 ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis asja uueks

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu

otsus on TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude

hagejale lahusvarana kuuluva õmblusmasina, keeduseadme ja tõukeratta kogumaksumusega

115 eurot ühisvarana jagamiseks ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 3).

MAAKOHTU OTSUS

9. Viru Maakohus rahuldas 23. juuli 2021. a otsusega hageja hagi ja osaliselt kostja vastuhagi.

Maakohus jagas hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: korteriomand asukohaga XXXXXX X

linnas ja sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX jäävad kostja ainuomandisse

ning M.K. ja A.I. vahel 21. mail 2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused jäävad

kostja kanda. Maakohus tasaarvestas hageja hagi osalisest rahuldamisest tuleneva nõude kostja

vastu 5425 eurot ja kostja vastuhagi osalisest rahuldamisest tuleneva nõude hageja vastu

4052 eurot 50 senti, mille tulemusena alles jääva hageja nõude kostja vastu 1372 eurot 50 senti

mõistis maakohus välja kostjalt. Maakohus kohustas hagejat andma kostjale nõusolek Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistri

registriossa

nr XXXXXXX

kantud

korteriomandi asukohaga XXXXXX, X kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse selliselt,

et korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja. Maakohus asendas hageja

tahteavalduse eelpool nimetatud kande tegemiseks kohtuotsusega. Maakohus jättis poolte

menetluskulud TsMS § 164 alusel nende endi kanda.

Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid abielu 22. detsembril 2007 ja

lahutasid 23. märtsil 2019; ühisvaraks on korteriomand asukohaga XXXXXX X linnas ja

sõiduauto Audi A6 registreerimise numbriga XXXXXX. Õmblusmasin, multicooker ja

tõukeratas kogumaksumusega 115 eurot on hageja lahusvara. Tõendamist leidis ka kostja väide,

et ühisvarana tuleb jagada ka ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks võetud

laenukohustus. Vastavalt PKS §-le 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi

ühisvara). Varaühisuse varasuhe lõppes seoses abielu lahutamisega 23. märtsil 2019.

Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel arvestas maakohus kostja esitatud tõendiga ja

lähtus OÜ Kinnisvarabüroo UUS MAA 25. juunil 2020. a eksperthinnangust, mille kohaselt on

korteriomandi väärtuseks 9100 eurot.

Sõiduauto Audi A6 Avant väärtuse hindamisel palusid mõlemad pooled lähtuda Auto24.ee

informatsioonist sarnase sõiduki maksumuse kohta. Pooled ei soovinud auto väärtuse

määramiseks ekspertiisi teha. Maakohus lähtus sõiduauto väärtuse kindlaksmääramisel

nimetatud müügiportaalist saadavast informatsioonist ning määras sõiduauto väärtuseks

1750 eurot.

Maakohus märkis, et asjas ei leidnud tõendamist alus, mis võimaldaks kalduda kõrvale ühisvara

võrdsetes osades jagamise põhimõttest (PKS § 37 lg 3). Tõendamata on hageja väited, et

ühisvaraks olev korteriomand ja sõiduauto osteti raha eest, mille hageja sai Venemaal Peterburi

linnas päranduseks saadud korteri müügist. Asjasse puutumatud on hageja esitatud tõend

kriminaalasjas nr 18244000791 menetluse lõpetamise kohta, e-kirjavahetus hageja ja kostja

ning hageja ja rendileandja T.B., Crypto Mining OÜ üldandmed, A.K. e-kiri kostjale ja

11. septembril 2020 kohtule esitatud sõnumivahetus kostjaga.

Kostja esitas maakohtule järgmised tõendid: 21. mail 2015 Xl M.K.ga sõlmitud laenuleping

(samuti 26. oktoobri 2015. a lisa laenulepingule, 26. oktoobri 2015. a lisa maksegraafik), mille

p 1 kohaselt andis M.K. kostjale laenu 20 000 eurot eluaseme soetamiseks Eesti Vabariigis;

22. mai 2015. a korteriomandi sissemakse summas 16 000 eurot, 22. mail 2015 tehtud ülekanne

17 000 eurot, mille hageja maksis välja iseendale, 11. juuni 2015. a korteriomandi

müügileping, maksekviitungid 21. juulist 2015 52 700 rubla tasumise kohta ja 21. augustist

2015 52 700 rubla tasumise kohta, ROSREESTR väljavõte Vene Föderatsioonis Murmanski

oblastis Apatiitõ linnas asuva korteri maksumuse kohta, 2. septembril 2020 esitatud tõendid

kostjale kuulunud äriühingute kohta. Maakohus leidis, et kostja esitatud tõendid kinnitavad, et

kostjale kuulusid hagis märgitud perioodil äriühingud, mille kaudu ta võis tulu teenida.

Pooled leidsid, et sõiduauto tuleb ühisvara jagamisel jätta kostjale. Eeltoodust lähtuvalt jättis

maakohus sõiduauto kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50%

sõiduauto käesoleva aja turuväärtusest, s.o 1750 eurot x 50% = 875 eurot.

Maakohus märkis, et tulenevalt PKS §-st 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise

käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

Maakohus jagas poolte ühise kohustuse, mis 26. mai 2021. a seisuga oli 6570 eurot. Kostja

soovi kohaselt jäi laenukohustus kostja kanda ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 50%

olemasolevast kohustusest, so 6570 x 50%= 3285 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks

mõista hagejalt välja hüvitist kostja poolt täidetud solidaarkohustuse eest (laenumaksed M.K.le)

alates poolte abielu lahutamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning määrata nimetatud hüvitise

suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja soovis, et kohustus jääb tema kanda.

Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga.

Nimetatu puudutab ka kohustuste suurust. Seega tuleb lähtuda laenukohustuse suuruse

kindlaksmääramisel ja abikaasade vahel jagamisel kohustuse suurusest kohtuotsuse tegemise

aja seisuga.

Tulenevalt sellest, et kostja nõuab üksnes ühisvaraks oleva korteriomandi säilitamisega seotud

kulude hüvitamist, on tegemist mõlema omaniku huvides kantud kuludega. Korterelamu

haldus- ja hoolduskulu ning remondifondimaksed tehakse korteriomanike üldistes huvides ja

sellest sõltub otseselt korterelamu, sh korteriomandite väärtus. Seega tuleb vastuhagi selles osas

rahuldada ja hagejalt välja mõista 835 eurot (1669,27 x 50%). Hageja ei ole seda arvestust

vaidlustanud.

Maakohus jättis ühisvaraks oleva korteriomandi ja sõiduauto kostjale ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 50% ühisvara maksumusest (9100+1750=10750 x 50%=) 5425 eurot.

Maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi ja jagas poolte ühise kohustuse (12. juuli 2021. a

seisuga oli kohustuse suuruseks 6435 eurot), jättis laenukohustuse kostja kanda ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 50% olemasolevast kohustusest, so 6435 x 50%= 3217,50 eurot.

Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded (hageja nõue kostja vastu 5425 eurot ja

kostja nõue hageja vastu 3217,50+835 = 4052,5 eurot). Tasaarvestuse tulemusena mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1372,5 eurot.

Tulenevalt sellest, et maakohus jättis korteriomandi kostja ainuomandisse, rahuldas maakohus

vastuhagi ka kande tegemise kohustamise osas.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas 24. augustil 2021 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada maakohtu otsuse osaliselt, resolutsiooni p-de 2.4 ja 2.5 osas ning teha tühistatud osas

uus otsus. Kostja sõnastas tervikliku nõude:

1. jätta rahuldamata N.I. hagi A.I. vastu ning rahuldada A.I. vastuhagi N.I. vastu;

2. jagada A.I. ja N.I. ühisvara alljärgnevalt:

2.1. korteriomand asukohaga XXXXXX, X linnas väärtusega 9100 eurot jätta A.I.

ainuomandisse ning mõista A.I.lt N.I. kasuks välja ½ korteriomandi turuväärtusest ehk

4550 eurot;

2.2 sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga XXXXXX väärtusega 1000 EUR jätta

A.I. ainuomandisse ning mõista A.I.lt N.I. kasuks välja ½ sõiduki turuväärtusest ehk

500 eurot;

2.3 M.K. ja A.I. vahel 21. mail 2015 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus jätta A.I.

kanda (24. augusti 2021. a seisuga on kohustuse suuruseks 6300 eurot) ning määrata

kohustuse suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning mõista N.I.lt A.I.

kasuks välja hüvitis suuruses, milleks on ½ M.K. ja A.I. vahel sõlmitud laenulepingust

tulenev kohustus kohtuotsuse tegemise aja seisuga;

2.4 mõista N.I.lt välja hüvitis A.I. poolt täidetud solidaarkohustuse eest alates poolte

abielu lahutamisest s.o. 23. märtsist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni A.I. poolt tasutud

laenumaksete osas M.K.le (24. augusti 2021. a seisuga 1957 eurot 50 senti) ning

määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga;

2.5 mõista N.I.lt välja hüvitis A.I. kasuks ½ ulatuses tasutud solidaarkohustuselt ehk

korteriomandil XXXXXX, X lasuvad kommunaalmaksed (24. augusti 2021. a seisuga

summas 1700 eurot 53 senti) ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga;

2.6 tasaarvestada vastastikud nõuded kohtuotsuse tegemise aja seisuga;

3. kohustada N.I.t andma A.I.le välja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomand asukohaga XXXXXX, X ning andma

tagasivõtmatu nõusolek või tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kande tegemiseks

kinnistusraamatusse selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonnakonna kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga XXXXXX, X omanikuna

kantakse kinnistusraamatusse A.I.. Asendada N.I. tahteavaldus kohtuotsusega;

4. jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja leidis, et maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 5,

kohtuotsuse resolutsioon ei ole selge ning on ebatäpne.

Kostja selgitas, et ei vaidlusta ühisvara kuuluvust, ühisvara jagamist, ühisvara jagamise viisi,

kuid vaidlustab ühisvarasse kuuluva sõiduki hinna määramise, kohustuste suuruse määramise

ning sellega seotud nõuded ning sellega seoses vastastikuse tasaarvestuse.

Kostja leiab, et maakohus jättis resolutsiooniga lahendamata nõude - mõista hagejalt välja

hüvitis kostja täidetud solidaarkohustuse eest alates poolte abielu lahutamisest s.o.

23. märtsist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Samuti puudub kohtuotsuse resolutsioonis ning põhjendustes

maakohtu seisukoht seoses laenukohustuse jätmisega kostja kanda ning sellega seoses hüvitise

väljamõistmisega.

Poolte abielu lahutati 23. märtsil 2019. Kostja on sellest ajast alates tasunud laenumakseid

lahusvara arvelt. Kuna tegemist on ühisvarasse kuuluva korteriomandi soetamiseks võetud

laenuga, siis on laenu osas pooled solidaarvõlgnikeks. Kohtule esimese astme kohtumenetluses

esitatud tõendi (21. mai 2015. a laenulepingu maksegraafik) kohaselt on igakuise makse

suuruseks 135 eurot. Hageja osa sellest on ½. Kuna kostja on selle hageja eest tasunud, siis on

tal tagasinõue solidaarvõlgniku vastu alates aprillist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Kostja leiab, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja määras seetõttu ebaõigesti nii

ühisvarasse kuuluva sõiduauto väärtuse kui tasutud solidaarkohustuse suuruse.

Maakohus ei ole ühtegi kostja esitatud tõendit auto väärtuse kohta kohtulahendi tegemisel

hinnanud ning on sõiduki väärtuse määranud üksnes matemaatilise keskmise järgi. Kostja

hinnangul on ühisvarasse kuuluva sõiduki väärtus omandi kaotamise seisuga 1000 eurot.

Maakohus on ebaõigesti jaganud kohtuotsuses ühisvaraks olnud korteriomandiga seotud kulude

hüvitamise summa 1669 eurot 27 senti veelkord pooleks. Käesolevaks hetkeks on nimetatud

summad suurenenud.

Kostja märgib, et maakohus ei lahendanud resolutsioonis nõuet mõista hagejalt kostja kasuks

välja hüvitis ½ ulatuses tasutud solidaarkohustuselt ehk korteriomandil XXXXXX, X lasuvad

kommunaalmaksed ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Kostja on seisukohal, et vastastikused nõuded tuleb küll tasaarvestada, kuid maakohtu

rikkumiste tulemusena on tasaarvestuse summad ebaõiged.

Kostja esitas 2. septembril 2022 lõplikud seisukohad, milles palus ringkonnakohtul vastu võtta

uued tõendid – pilt Audi ametliku maaletooja ekraanilt, remondiarve, kuvatõmmise oksjoni

tulemuse kohta ja arved. Kostja palus lugeda sõiduki Audi A6 C5 hinnaks 150 eurot. Kostja

palus hagejalt välja mõista ½ tasutud kommunaalmaksetelt, mis on käesoleva hetkega

2160 eurot 16 senti ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja ei ole nõus kommunaalteenuste eest

tasuma, kuna ta ei ole korteris elanud alates 2018. a juuni keskpaigast. Vale on kostja väide, et

hageja teadis laenulepingust ja et laenu suhtes oli hageja ja kostja vahel kokkulepe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise

uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi osaliselt ja mõistab hagejalt välja 3977,96 eurot.

Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti korteriomand ja sõiduauto kostjale ning

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 5425 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte nõuded

ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1447,04 eurot.

13. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles jäeti

korteriomand asukohaga XXXXXX ja sõiduauto Audi A 6 kostjale, M.K.iga sõlmitud

laenulepingu kohustused jäeti kostja kanda, kohustati hagejat andma nõusolek korteriomandi

omanikukande muutmiseks ja asendati see tahteavaldus kohtulahendiga. Maakohus tuvastas, et

abikaasadel tekkis kostja ja M.K.i vahel sõlmitud laenulepingust solidaarkohustus ja mõistis

hagejalt kostja kasuks solidaarkohustuse täitmise katteks välja 3285 eurot. Ka selles osas ei ole

apellatsioonkaebust esitatud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostja maakohtu otsust

ei vaidlustanud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Kuna hageja apellatsioonkaebust ei esitanud,

puudub ringkonnakohtul võimalus ja õigus kontrollida apellatsioonkaebuse vastuses esitatud

väiteid, et hageja ei teadnud kostja poolt võetud laenust ja et laenu ei kasutatud abikaasade

ühistes huvides.

14. Kostja apellatsioonkaebusele uusi tõendeid ei lisanud, kuid esitas ringkonnakohtu poolt

lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks määratud tähtajaks taotluse võtta

uute tõenditena asja juurde sõiduauto kohta maaletooja ekraani kuvatõmmise, auto remondiarve

ja kuvatõmmise oksjoni tulemuse kohta ning korteri kohta kulude arvestuse ja arved

31.07.2021-31.07.2022. Ringkonnakohtule saab uusi tõendeid esitada TsMS §-s 652 nimetatud

juhtudel hiljemalt koos apellatsioonkaebusega, kui nende esitamiseks on mõjuv põhjus ja/või

vastaspool on tõendite asja juurde võtmisega nõus. Lõppseisukohtadele lisatud tõendid on

hilinemisega esitatud ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta ja loeb kostjale tagastatuks.

Auto kohta tuleb täiendavalt märkida, et kohus peab eelkõige kinnisasja omandikaotuse eest

hüvitise määrama võimalikult otsuse tegemise aja seisuga. Kui vallasasi on ühe poole

igapäevases kasutuses nagu käesoleval juhul sõiduauto oli kostja valduses, siis oli kostjal

kohustus säilitada auto samas seisundis kui poolte abielu lahutamise ajal.

Kostja koostatud korteri kommunaalkulude arvestusel ei ole tõendiväärtust, kuid

ringkonnakohus võtab selle asja juurde kui poole selgituse. Korteriga seotud arved võtab

ringkonnakohus asja juurde.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust maakohtule esitatud tõendite alusel,

kuid arvestab korteriomandi jooksvate kulude suuruse hindamisel ka ringkonnakohtule esitatud

tõendeid.

15. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on ebaselge laenukohustuse

kvalifitseerimise osas, siiski on maakohus otsuses märkinud, et ta loeb tõendatuks kostja väited,

et laen võeti korteri soetamiseks, st abikaasade ühistes huvides ja tegemist on abikaasade

solidaarkohustusega. Kostja esitas vastuhagis nõude, mida kordas apellatsioonkaebuses, et ta

soovib laenumaksete hüvitamist 50% ulatuses abielu lahutamisest s.o.23.03.2019 kuni

kohtuotsuse tegemiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et laenu osamaksete tasumise tähtpäev on

tulevikus, seda, et need kohustused ei oleks abikaasade solidaarkohustused ja seetõttu tuleb

maakohtu otsust laenu osamaksete suuruse hüvitamise osas muuta. Hagejalt tuleb välja mõista

50% kostja tasutud laenumaksetest perioodi 24.03.2019 - 22.09.2022 eest, kokku summas

2832 eurot 24 senti.

16. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt ühisvaraks olnud

korteriomandi kulude hüvitamist siugtoru ja kütte eest. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole

vaidlust, et üksnes kostja kasutas pärast abielu lahutamist ühisvarasse kuuluvat korterit. Hageja

seda kasutada ei saanud, hageja esitas tõendid, et tal oli probleeme ka korterisse oma asjade

juurde pääsemisega. Korteri küte, sh siugtoru soojendamine, ei ole vajalikud kostja kasutuses

oleva korteri säilitamiseks ning nimetatud osas oleks pidanud maakohus jätma kostja vastuhagi

rahuldamata. Samuti rahuldas maakohus kostja nõude ekslikult perioodi eest, mil poolte abielu

oli lahutamata. Kostjal puudus nõue abielu ajal kantud kulude eest hüvitust saada, kuna

eeldatakse, et abieluajal tehakse ühisvarale kulutusi ühisvara arvel.

Ringkonnakohus loeb teenusteks, mis ei sõltu tarbimisest, kuid on vajalikud omandi säilimiseks

24. märtsist 2019 kuni 22. septembrini 2022 korteri hooldus- ja haldustasude ning remondifondi

maksed, kostjal on nõudeõigus hageja vastu AÕS § 75 lg 1 alusel ½ kulude hüvitamise osas.

Ringkonnakohtu arvestuste järgi oleks tulnud hagejalt kostja kasuks vähem välja mõista kui

maakohtu poolt määratud 835 eurot. Kuigi maakohus rahuldas kostja vastuhagi ekslikult pikema

perioodi eest ning kulude osas, milles nõue oleks tulnud rahuldamata jätta, siis tuleb maakohtu

otsus korteriga seotud kulude osas jätta muutmata, kuna kostja olukord ei saa

apellatsioonkaebuse esitamise tõttu halvemaks minna.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja täiendavalt tuleb

korteriga seotud kulude eest hagejalt kostja kasuks tsiviilasja juurde võetud arvete alusel välja

mõista ½ korteri remondifondi ja hooldus- ning halduskuludest 13. juulist 2021 – 31. juulini

2022 kokku 310 eurot 72 senti.

17. Muutmata tuleb jätta maakohtu otsus osas, millega ühisvaraks olev korteriomand ja

sõiduauto jäeti kostjale ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 50% ühisvara maksumusest

(9100+1750=10750 x 50% =) 5425 eurot.

Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust hagejalt kostja kasuks väljamõistetud laenumaksete

osas ja mõistab täiendavalt kostjalt välja korteriomandi säilitamisega seotud kulude katteks 310

eurot 72 senti, mis tuleb liita maakohtu poolt välja mõistetud korteriomandi säilitamisega seotud

kulude hüvitisega ja kokku tuleb lugeda kostjale tasutava hüvitise suuruseks 3977,96 (2832,24

+ 835 + 310,72) eurot.

Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikude nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ja märgib

tasaarvestuse kohtuotsuse resolutsiooni.

Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks 5425 eurot ja kostjalt hageja kasuks

3977,96 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1447,04

eurot.

18. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab TsMS § 164 lg 1 alusel

menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/