2-20-13497/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13497

Tsiviilasi

Kabimo AS hagi Nelgi Kinnisvara OÜ vastu ÖM

BYGG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Nelgi

Kinnisvara OÜ tunnustatud nõude tunnustamata

jätmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kabimo AS (aadress Postboks 519 Sentrum,

9615 Hammerfest Norra)

Hageja lepingulised esindajad: advokaat Gerli Helene

Gritsenko, vandeadvokaat Carri Ginter, advokaat Mari

Agarmaa, (e-post: xxx, xxx, xxx)

Kostja: Nelgi Kinnisvara OÜ (registrikood 10490146;

aadress Rohuneeme tee 12, Haabneeme alevik, Viimsi

vald, Harju maakond; e-post xxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Olev

Kuklase ja advokaat Kristjan Madisson (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

08.02.2022 istungil ja seejärel TaMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 23.08.2022 ekspertiisitaotlus rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Kabimo AS esitas Harju Maakohtule hagi Nelgi Kinnisvara OÜ vastu, milles palus kohtul:

˗

jätta tunnustamata Nelgi Kinnisvara OÜ nõue summas 2 765 216,05 eurot ÖM BYGG

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses;

˗

jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tsiviilasjas nr 2-15-1953 kuulutati välja ÖM

BYGG OÜ (edaspidi võlgnik) pankrot 01.11.2017. Pankrotihalduriks on kohtu poolt

määratud Maire Arm. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020. Pankrotihaldur avaldas

jaotusettepanekuga tutvumise teate 04.03.2020. Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1953 võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldur Maire

Armi poolt esitatud jaotusettepaneku, mis põhines 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustatud nõuetel. Võlausaldajal Kabimo AS-il (edaspidi ka hageja) on kohtuotsusel

põhinev tunnustatud nõue võlgniku vastu 1 525 981,29 euro ulatuses. Nelgi Kinnisvara OÜ

(edaspidi ka kostja) nõudest summas 2 765 216,05 eurot on 2 681 820,6 eurot I järgu nõudena

tunnustatud ja 83 395,45 eurot II järgu nõudena tunnustatud.

3. Kostja nõude aluseks on Swedbankilt omandatud nõue väidetavalt suuruses 2 681 820,60

eurot (laenulepingutest tulenev põhiosa 1 351 974,83 eurot, viivis 227 885,43 eurot, intress

101 960,34 eurot, leppetrahv 1 000 000 eurot), mis oli väidetavalt tagatud kommertspandiga

ja hüpoteekidega, kuigi võlgnikul polnud pankroti väljakuulutamise hetkeks enam ei

vallasvara ega kinnisvara. Ülejäänud osa kostja nõudest summas 83 395, 45 eurot põhines

27.12.2014 laenulepingul.

4. Tegemist on võltsitud andmetel põhinevate nõuetega, sest nõudeavalduses on esitatud

eksitavaid andmeid nõude suuruse kohta ja selle näol on tegemist tegelikkuse moonutamisega,

mis kujutab endast nõudeavalduse andmete võltsimist. Hageja alles 2020 kevadel võlgniku

kinnistu Xxx müügilepingu, kust ilmneb, et Swedbankile on tehtud laenu tasumise eesmärgil

makseid, mida ei ole kajastatud kostja nõudeavalduses. Lisaks on P P nõudeavalduse

koosseisus esitanud dokumente, mida on mõlemalt poolt allkirjastanud P P omakäeliselt.

5. Lisaks on nõudeavalduses esitatud valeandmeid pandiõigustega seoses, mis on viinud

pandiõiguste ebaõige tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses. Pandiõigus tugineb

kinnistule seatud hüpoteekidele, aga arvestades, et võlgnikul pärast pankroti väljakuulutamist

kinnistuid polnud, siis rajaneb pandiõiguse tunnustamine võltsitud andmetel. Ka

kommertspandiga seoses on esitatud asjaolusid moonutatult ja selle näol on tegemist võltsitud

andmete esitamisega.

6. Kuivõrd 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati eelkirjeldatud nõudeid, mis

põhinevad võltsitud andmetel, esines PankrS § 106 lg 2 sätestatud alus võlausaldajate

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja kostja nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2

alusel. Hageja esitas 16.07.2020 pankrotihaldurile Maire Arm taotluse võlausaldajate

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja nõuete uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel.

Hageja taotlusele pankrotihaldur Maire Arm ei vastanud. Sellest tulenevalt on hagi esitamise

tähtajaks 16.09.2020 ja käesolev hagi on esitatud tähtaegselt.

7. Hageja on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige P P tegi võlgniku varatuks eesmärgiga

hoiduda hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest summas 1 525 981,29 eurot ja

võlgniku pankrotimenetluse kontrollimiseks fabritseeris P P kostja, Esmar Holding OÜ ja

enda nõude aluseks olevaid andmeid. Jaotusettepanekust nähtub, et P Pile võimaldas kontrolli

pankrotimenetluse üle kostja, Esmar Holding OÜ ja P Pi enda nõude tunnustamine.

8. Hageja ei ole saanud enda vastuväiteid esitada varem, sest hageja sai võlgniku

arvelduskonto väljavõtted alles 2020 kevadel ja arveluskontode väljavõtete näol on tegemist

olulise tõendiga võltsitud andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks.

9. Järgnevalt on välja toodud põhjendused, miks kostja nõue põhineb võltsitud andmetel

PankrS § 106 lg 2 mõttes ja miks kostja nõue tuleks jätta tunnustamata.

10. Seda, et kostja nõue suuruses 2 765 216,05 eurot põhineb võltsitud andmetel tõendab

kostja nõudeavalduse lisa 1, mille näol on tegemist omakäeliselt vormistatud ebaõige

võlgnevuse arvestusega ilma ühegi allkirjata ja täiendava dokumendita, mis võimaldaks

võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida. Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune

seos nõudeavalduses viidatud Swedbanki nõudega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige

võlgnevuse arvestus ei kajasta väidetavalt loovutatud nõude tegelikku suurust ja tegemist on

võltsitud andmetel põhineva dokumendiga.

11. Ka ükski teine Nelgi Kinnisvara OÜ nõudeavalduse lisa ei kajasta seda, mis suuruses

nõue Swedbankilt kostjale 19.09.2016 loovutati. Kostja on esitanud enda nõude tõendamiseks

Swedbankiga sõlmitud lepingud, aga esitamata on jäetud dokumendid võlgniku võlgnevuse

kohta Swedbanki ees nõude loovutamise seisuga kuupäeval 19.09.2016.

12. Seega, kostja nõue suuruses 2 765 216,05 eurot põhineb võltsitud andmetel PankrS § 106

lg 2 mõttes, sest kostja on esitanud nõudeavaldusega omakäeliselt vormistatud

nõudearvestuse ja esitamata on jäetud dokumendid, mis sisaldaks infot võlgniku poolt

maksmata laenuosa kohta.

13. Võltsitud andmed tulenevad ka kostja poolt esitatud võlatunnistusest kuupäevadega

20.09.2016 ja 31.10.2017. Nimetatud dokumendid on nii võlgniku kui ka kostja nimel

allkirjastatud P Pi poolt omakäeliselt.

14. Hüpoteekidega tagatud nõue põhineb võltsitud andmetel, sest võlgniku kinnistud on ära

müüdud ja kostjal ei saa tekkida pandiga tagatud õiguseid pankrotimenetluses seoses

kinnisasjaga, mis ei kuulu pankrotivara hulka. Kinnistud polnud pankrotimenetluses enam

pankrotivõlgniku omandis. Ajutise pankrotihalduri aruande p-s 4.2.1. on märgitud, et

kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Kuivõrd kostjal ei

saa tekkida pandiga tagatud õigusi seoses kinnisasjadega, on selliselt asjaolude moonutamine

nõudeavalduses andmete võltsimine.

15. Ka kommertspandi nõue põhineb võltsitud andmetel, sest nõudeavalduse lisadeks on

esitatud suurel hulgal dokumente, millest mitte üheski ei selgu väidetava laenukohustuse

suurus, see mis ulatuses laenukohustus on tagatud kommertspandiga (see sõltub

laenukohustuse suurusest) ning mis on varaliste õiguste pandilepingu nr xxx ja garantiikirja

sisuks. Seega nõudeavaldusega esitatud dokumendid ei tõenda nõudeavalduse nõuet ja

dokumente on esitatud tahtlikult suures mahus seosetuid dokumente selleks, et tekitada

ebaõiget ettekujutust asjaoludest ja moonutada nõudeavalduse aluseks olevaid asjaolusid

endale soodsamas suunas. Selline nõudeavalduse asjaolude moonutamine kujutab endast

võltsimist ja on õiguslik alus nõude tunnustamata jätmiseks.

16. Ka viivise nõue 227 885,43 eurot, intress 101 960,34 eurot ja leppetrahv suuruses 1 000

000 eurot põhineb võltsitud andmetel, sest pole mingit infot selle kohta, mis kuupäeval

väidetav laenusumma sissenõutavaks muutus ja kui suur üldse on väidetav laenunõue. Kogu

kalkulatsioon põhineb kostja enda poolt koostatud nõude „arvestuse“ dokumendil, millel pole

ühtegi allkirja ja millel puudub igasugune seos nõudeavalduses viidatud Swedbanki nõudega.

17. Kostja nõude summas 83 395,45 eurot aluseks oleva 27.12.2014 laenulepingu võltsitust

tõendab asjaolu, et leping on allkirjastatud mõlemalt poolelt P Pi poolt omakäeliselt. Tegemist

on dokumendiga, mis on suure tõenäosusega vormistatud tagantjärgi. Seda, et laen oleks

päriselt antud 27.12.2014 laenulepingu alusel ükski võlgniku arvelduskonto väljavõte ega ka

kostja nõudeavalduse lisa ei tõenda. 27.12.2014 laenulepingu võltsitust tõendavad ka lepingu

ebatavalised tingimused, mille kohaselt võlgnik võttis kostjalt laenu limiidiga 50 000 eurot,

„kusjuures laenu osamaksete summad ja tähtajad lepitakse kokku eraldi“. Seega tegemist on P

Pi poolt võltsitud andmetega ja tegelikkuses kostjal nõuet summas 83 395,45 eurot ei ole.

18. Lisaks nähtub kostja nõudeavalduse lisadest palju vastuolulist infot, näiteks oli

19.06.2016 nõuete loovutamise lepingu kohaselt loovutatavate nõuete kogusumma koos kõigi

võimalike kõrvalnõuetega 1 544 985,98 eurot ja 19.06.2016 oli laenujäägiks 270 280,05

eurot. Ka need asjaolud annavad tunnistust, et kostja on nõude aluseks olevaid asjaolusid

nõudeavalduses moonutanud ja tegelikkuses kostjal nõudeavalduses näidatud ulatuses nõuet

võlgniku vastu pole. Veel nähtub pankrotimenetluse materjalidest, et võlgniku kinnisvara Xxx

müümisel 28.04.2016 maksti Swedbankile 53 333 eurot võlgniku laenukohustuse täitmiseks.

Seda infot pole kostja enda nõudeavalduses välja toonud. Seega kostja on teadlikult ja

tahtlikult jätnud esitamata info selle kohta, mis oli võlgnevuse summaks Swedbanki nõude

omandamise hetkel ja mis ulatuses oli võlgniku poolt laen Swedbankile ära makstud. Need

asjaolud annavad tunnistust sellest, et kostja on esitanud valeandmeid ja kostja nõue rajaneb

võltsitud andmetel. Xxx müügilepingu sai hageja alles 2020 kevadel ja enne seda hagejal

puudus info maksete tegemise kohta Swedbankile.

19. Arvestades eeltoodut põhineb kostja nõue täies ulatuses võltsitud andmetel ja see on

viinud kostja nõude ebaõige tunnustamiseni I järgu nõudena summas 2 658 120,6 eurot ja II

järgu nõudena summas 83 395,45 eurot. Sellest tulenevalt tuleks kostja nõue jätta

tunnustamata võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 2 ja lg 3 alusel.

KOSTJA SEISUKOHT

20. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

21. Kostja on arvamusel, et Kabimo AS on esitanud selle hagi eesmärgiga tekitada juba

kaitstud nõuete uus läbivaatamise vaidlus ja samas venitada pankrotimenetlust, milles on

kohus jaotusettepaneku juba kinnitanud ning haldur peaks esitama kohtule lõpparuande.

Taoliselt ei ole võlausaldaja käitumine Pankrotiseaduses sätestatud norme arvestades lubatav.

Võlausaldaja ei saa peale pankrotiseaduses ettenähtud nõuete kaitsmise koosolekut ja

jaotusettepaneku kinnitamist tekitada uut nõuete vaidlustamise tähtaega või uut nõuete

kaitsmise koosolekut.

22. Ei ole vaidlust selles, et nõuete kaitsmisel ei rikkunud haldur selle kokkukutsumise korda.

Ei ole vaidlust et võlausaldaja Kabimo AS oli teadlik nõuete kaitsmisest ja selle tulemustest

koheselt nõuete kaitsmise toimumise eelselt ja selle järel. Ei ole vaidlust, et Kabimo AS oli

teadlik ka jaotusettepanekust ja selle kinnitamisest ning jõustumisest.

23. Kostja on oma nõude omandanud Swedbank AS-ilt. Tõepoolest, kostjale loovutatud nõue

on õiguslikult suhteliselt keeruline ja mahukas (koosneb mitmest laenulepingust ja muust

dokumendist), kuid nendega tutvumiseks ja nendest arusaamiseks oli Kabimo AS-l õigus ja

võimalus enne nõuete kaitsmise koosolekut. Kostja poolt esitatud nõudeavalduses ja selle

lisades, mis on hagi lisaks, on selgelt välja toodud, et pandiõigus tugineb kommertspandile

(nõudeavalduse punkt 1.5.) Hageja on kas kogemata või hooletusest jätnud nõudeavalduses

märgitud asjaolud ja dokumendid tähelepanuta ning on oma hagiga kohut eksitanud.

24. Samuti on täilikult ebaõige hageja väide, et võlgnikul ei olnud pankrotimenetluse ajal

mingit vara. Avalikest andmetest on võimalik lihtsasti tuvastada, et pankrotihaldur on

tegelenud

korduvalt

võlgnikule

kuulunud

vallasvara

müümisega.

Tegemist

oli

kommertspandiga, mistõttu oli ka nõudeavalduses esitatud viide pandiõigusele asjakohane.

Kommertspant oli seatud võlgniku vallasvarale ja kostja omandas Swedbank AS-ilt nii nõude

kui ka kommertspandid. Kabimo AS poolt hagiavalduses esitatud väidetega püütakse

sisuliselt väita nagu oleks enne nõude omandamist Swedbank AS võltsinud mingeid

dokumente, kuid hageja poolt esitatud väited on paljasõnalised ja alusetud. Kostja omandas

Swedbank AS-ilt nõude ja ka pandiõigused ning hageja poolt ei ole välja toodud mitte ühtegi

sisulist asjaolu, miks on või peaks AS Swedbank nõue ja kommertspant olema võltsitud.

25. Hageja väide kinnisasjadega seotud probleemidele on samuti kohtu eksitamine.

Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on põhjalikult välja toodud faktid selle kohta, et

kinnisasjad, mis kuulusid võlgnikule, kuid mis olid koormatud kostja kasuks seatud

hüpoteekidega, realiseeriti täitemenetluse käigus ja kostja on arvestanud maha oma nõudest

nende kinnisasjade realiseerimisel saadud summad. Hagis esitatud ekslikest väidetest jääb

mulje nagu ei oleks hageja nõudeavalduse ja selle lisadega tegelikkuses tutvunud ja seetõttu

esitab hagis eksitavaid väiteid. Seda enam on täiesti alusetud väited nõudeavalduses või selle

lisades olevate andmete võltsitusele.

26. Hagi pinnalt jääb täielikult arusaamatuks loogika, mis puudutab seda, et P P on

allkirjastanud omakäeliselt dokumente. Esitatud väidetest jääb arusaamatuks, kes oleks

pidanud Kabimo AS-i arvates P Pi asemel dokumente allkirjastama. Kabimo on ekslikult

samastanud füüsilisi isikuid juriidiliste isikutega. Olukorras, kus P P on mõlema ettevõtte

juhatuse liige, kelle vahel kokkulepped sõlmiti ei saa erinevaid juriidilisi isikuid samastada

füüsilise isikuga.

27. Kõik see on ju lihtsasti tuvastatav ja oli või pidi olema Kabimo AS-ile teada, mis kinnitab,

et Kabimo AS-i eesmärk käesoleva hagi esitamisel on tekitada juba kaitstud ja

jaotusettepanekuga kinnitatud nõuete osas uus nõuete kaitsmise vaidlus ilma et selleks oleks

tegelikku ja ka seaduslikku alust. Samuti püüab hageja taolise tegevusega pahatahtlikult

blokeerida pankrotimenetlust ja selle lõpule viimist. Hagejale peaks olema teada

õiguspraktika, mis kinnitab, et PankrS § 106 lg 2 ei anna alust tunnustatud nõuete uuesti

ülevaatamiseks hagis esitatud seisukohtade pinnalt. Kui Kabimo AS-ile jäi nõude arvestus

ebaselgeks või Kabimo AS arvates võis oletuslikult nähtuda nõudeavalduse lisadest palju

vastuolulist infot, siis oleks pidanud sellised vastuväited esitama nõuete kaitsmisel ja

vajadusel oleks saanud sellele vastavat ning ettenähtud tähtaegadel ka vaielda kohtus.

Olukorras kus nõuded on kaitstud, seal ei esitatud vastuväiteid ja sellele järgnevalt keegi neid

nõuete kaitsmise tulemusi ei valdustanud ning kohus on kinnitanud ka juba jaotusettepaneku,

(mida samuti pole vaidlustatud) ei ole hagis märgitud asjaoludel võimalik nõudeid sisu osas

uuesti, nende nõuete kaitsmise printsiipide ja nõuete järgi läbi vaadata.

28. Kostja hinnangul ei ole hagejal võimalik saavutada oma soovitud eesmärki.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 100 lg 1 sätestab, et nõudeid kaitstakse võlausaldajate

üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). PankrS § 103 lg 2 võimaldab nõudele esitada

vastuväite teistel võlausaldajatel ja pankrotihalduril. PankrS § 104 lg 1 esimese lause kohaselt

võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise

koosolekul esitada ka võlgnik ise. Hagist nähtuvalt ei esitanud kostja nõudele vastuväiteid

haldur, teised võlausaldajad ega võlgnik ise.

29. Hageja ei ole tuginenud sellele, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja on paljasõnaliselt ja eksitavalt tuginenud

väitele, et kostja nõue tugineb võltsitud andmetel, aga sisuliselt ei ole võltsimise kohta ühtegi

põhjendust ega tõendit esitanud. Hageja on lihtsalt kasutanud sõnu „võltsimine“ ja

„võltsitud“, aga ainuüksi selliste sõnade kasutamine ei anna alust taolise hagi esitamiseks.

Kostja tõi välja, et enamus hageja esitatud „etteheidetest“ on ebaõiged, hageja on kas

teadlikult või ekslikult esitanud kohtule paljasõnalisi väiteid võltsimisest.

30. Kuivõrd PankrS § 106 lg 2 eeldused nõude uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud, siis ei

ole hagejal võimalik hagiga oma eesmärki saavutada.

31. Kabimo ei ole arvestanud Nelgi Kinnisvara nõudeavalduse arutelu tekitamisel kinnistute

müügiga. Nelgi Kinnisvara nõudeavalduse punkti 1.5., on viidatud, et võlgnikule kuulunud

kinnisasjad on täitemenetluse kaudu realiseeritud ning selle võrra on nõue vähenenud, kuid

Nelgi Kinnisvaral on ka kommertspant, mille tõttu on Nelgi Kinnisvara nõue esimese järgu

nõue. Taolisi näiteid on veelgi ja tõin need käesoleva vastuse alguses välja, kus Kabimo on

kas ekslikult või tahtlikult eksitavalt kujundanud ja tõlgendanud nõudeavaldust endale sobivas

suunas, eksitades kohut.

32. Pankrotiseaduse § 106 lg 2 ütleb, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine

põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

33. Eelviidatud sättest nähtuvalt peab väidetav võltsimine olema konkreetselt põhistatud või

tõendatud, ehk see peab olema ilmnenud. Näiteks, et pärast nõuete kaitsmist on mõnes muus

menetluses või muus olukorras selgunud, et mõni nõude aluseks olev dokument on võltsitud.

Ehk siis peab olema objektiivsus, mitte ühe võlausaldaja alusetu ja ekslik väide. Praegu on

asutud Kabimo poolt lihtsalt paljasõnaliselt tegema etteheiteid nende dokumentide pinnalt,

mis olid pankrotimenetluse algusest saadik Kabimo käsutuses või oleksid pidanud olema

Kabimo käsutuses kui Kabimo oleks need välja küsinud pankrotihaldurilt (nt võlgniku

pangakontod) ja Kabimole teada ning Kabimol oli võimalik esitada vastavalt menetluskorrale

omapoolseid küsimusi ja vastuväiteid, kui midagi jäi arusaamatuks. Ei ole ja ei saa olla

lubatav, et Kabimo nüüd pankrotimenetluse lõppjärgus asub esitama alusetuid ja eksitavaid

hagisid takistamaks pankrotimenetlust.

34. Hageja väidab, et esitas pankrotihaldurile 16.07.2020 taotluse (seoses Nelgi Kinnisvara

nõude võltsitusega) võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastavalt PankrS § 106

lg. 2. ja kuna pankrotihaldur ei kutsunud kuu aja jooksul üldkoosolekut kokku siis esitas

hageja hagi 16.09.2020.

35. Kostja on arvamusel, et taoline PankrS määratletud õiguste kasutamine so. väidetavalt

võltsitud aga 29.01.2020 tunnustatud nõude uuesti üldkoosolekul läbivaatamiseks

kokkukutsumise nõude esitamine peaks toimuma sellejuures mõistliku aja jooksul, alates

nõudega seotud asjaoludest ja dokumentidest teada saamisest. Kõik hagis toodud asjaolud olid

hagejale tegelikkuses teada juba 29.11.2017 ja sellele järgnevalt nõuete kaitsmise koosoleku

ajal so. 29.01.2020.a. oleks AS Kabimo saanud need vastuväited esitada. AS Kabimo seda ei

teinud. Lisaks, hagejale oli ka teada antud pankrotimenetluses 25.03.2020 tehtud kohtumäärus

ÖM BYGG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise kohta. Ka seda

kohtumäärust AS Kabimo ei vaidlustanud.

36. Lisaks, pankrotihaldur kutsus ÖM BYGG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 28.05.2020

kokku võlausaldajate üldkoosoleku, millel oli arutelul antud pankrotimenetluse lõpetamine ja

pankrotimenetluses lõpparuande esitamine. Kabimo AS esindaja isiklikult osales ka

28.05.2020 ÖM BYGG OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul ja ka seetõttu oli ta teadlik kõigist asjaoludest. Kõik hagiavalduses viidatud

asjaolud ja dokumendid olid AS Kabimo esindajale teada ja peale 29.01.2020 ei ole Nelgi

Kinnisvara nõudele lisatud mitte ühtegi dokumenti. Samuti oli võimalik kõigi kostja nõuetega

tutvuda hiljemalt 28.05.2020 toimunud koosolekul.

37. Hageja esitab kohtule hagis valesid väiteid selle kohta, et ta varasemalt ei olnud Nelgi

Kinnisvara

nõuetest,

pantidest

ja

nõuetes

olevate

summade

kujunemisest

või

pangaväljavõtetest teadlik. Pankrotihalduri poolt on võlausaldaja Kabimo AS esindajatele

esitatud kõik nõuetega seotud andmed, mida võlausaldaja soovis.

38. Esimest korda saatis pankrotihaldur Kabimo AS esindajale kõik Nelgi Kinnisvara AS

nõudega seotud andmed 29.11.2017 (saates koos nõudeavaldusega, mitme eraldi e-mailiga

üle 40 lisadokumendi). Seega olid hagejal kõik kostja nõudega seotud andmed käes juba

alates 29.11.2017 ja seda kinnitavad ka allviidatud pankrotihalduri poolt hagejale edastatud e-

mailid ning seal olevad lisad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

39. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

40. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata

taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohus ei ole veel lahendanud hageja ekspertiisitaotlust.

41. Hageja esitas 23.08.2022 ekspertiisitaotluse, milles palus kohtul kohustada Nelgi

Kinnisvara OÜ-d esitama kohtule ekspertiisi läbiviimiseks järgnevad dokumendid: a.

27.12.2014 laenuleping Nelgi Kinnisvara OÜ ja ÖM BYGG OÜ vahel; b. 20.09.2016

võlatunnistus Nelgi Kinnisvara OÜ ja ÖM BYGG OÜ vahel; c. 31.10.2017 võlatunnistus

Nelgi Kinnisvara OÜ ja ÖM BYGG OÜ vahel ja määrata TsMS § 293 lg 1 alusel ekspertiis

eelnimetatud dokumentidele.

42. Hageja taotluse kohaselt hageja ja erinevate P Pi äriühingute vahel on antud hetkel käimas

kolm tsiviilasja (2-20-13497, xxx ning xxx), mille sisuks on ÖM BYGG OÜ (edaspidi

võlgnik) pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste aluseks olnud dokumentide ehtsus.

Tsiviilasjas nr xxx nõudis kohus P Pi äriühingult OÜ Esmar Holding välja ÖM BYGG OÜ

pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse aluseks olnud laenulepingute ja võlatunnistuse

originaaldokumendid ning rahuldas hageja taotluse dokumentide ekspertiisi saatmiseks.

Hageja sai 18.07.2022 kätte ekspertiisiakti tsiviilasjas nr xxx, mille kohaselt on P P

analoogses kohtuasjas nõudeavalduse aluseks olnud laenulepinguid ning võlatunnistuse suure

tõenäosusega tagantjärgi vormistanud.18.07.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-DM0010 tuvastas

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et laenulepingud ja võlatunnistus on valmistatud samaliigilise

seadmega samaliigilisele paberile. Ühtlasi tuvastati ekspertiisiaktis, et kõik laenulepingud on

tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt. Samuti esines laenulepingutel allkirjade survejälgi, mis

viitavad asjaolule, et hilisema kuupäevaga laenulepinguid allkirjastati varasema kuupäevaga

lepingute peal, mis on võimatu, kui laenulepingud allkirjastati lepingus näidatud kuupäeval.

43. Käesolev kohtuasi on analoogne tsiviilasjaga nr xxx ning on tõenäoline, et hageja poolt

eelneevalt loetletud dokumendid on samuti vormistatud tagantjärgi. Selle tuvastamiseks palub

hageja kohtul välja nõuda 27.12.2014 laenulepingu ning 20.09.2016 ja 31.10.2017

võlatunnistuste originaaldokumendid ja saata need Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti

ekspertiisi. Praegusel juhul andis kohus pooltele tähtaja täiendavate asjaolude, tõendite ja

seisukohtade esitamiseks hiljemalt 15.07.2022. Kohtu poolt määratud tähtaeg on nimetatud

taotluse esitamise seisuga möödas. Samas eelkirjeldatuga on hageja saanud peale täiendavate

asjaolude, tõendite ja seisukohtade tähtaja möödumist teada uue asjaolu, mis võib oluliselt

käesoleva menetluse lahendust mõjutada. Seetõttu on oluline ka käesolevas asjas määrata

ekspertiis, kuivõrd on alus arvata, et tegemist on võltsitud dokumentidega.

44. Kostja vaidles nimetatud taotlusele vastu.

45. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hilinenud taotlust üksnes juhul, kui see ei

põhjusta menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks

oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hageja poolt hilinenult esitatud taotluse menetlemine

põhjustab menetluse lahendamise viibimise, sest kohus määras juba 27.05.2022 määrusega

anda pooltele tähtaeg täiendavate asjaolude, tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt

15.07.2022, tähtaja vastaspoole esitatule vastamiseks 23.08.2022, lõpetada eelmenetlus

23.08.2022 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, milleks on 21.09.2022.

46. Hageja on 15.07.2022 menetlusdokumendis teavitanud, et ta on kõik omapoolsed tõendid

ja seisukohad esitanud ja seetõttu ei soovi esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Kohus

leiab, et hageja ei ole välja toonud, mis takistas tal esitada ekspertiisitaotlust varem. Hageja

on juba 16.09.2020 kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et laenulepingud ja

võlatunnistused on võltsitud. Seega oleks hageja ekspertiisitaotluse pidanud esitama hiljemalt

15.07.2022 (kohtu poolt määratud tähtaeg täiendavate asjaolude, tõendite, taotluste ja

seisukohtade esitamiseks), kuid tegelikkuses juba hagiavalduses.

47. Hageja väidab, et Riigikohus on leidnud, et menetluse kestel oluliselt muutunud

vaidlusaluste asjaolude kohta esitatud tõendite näol on tegemist põhjusega, mille alusel võib

kohus kaaluda TsMS § 331 lg 1 järgi nende mõjuval põhjusel vastuvõtmist (RKTKo 3-2-1-

136-12, p28). Kohus leiab, et tsiviilasjas nr xxx koostatud ekspertiisiakt ei puuduta ühtegi

siinses menetluses esitatud tõendit ega asjaolu. Seetõttu ei ole hageja poolt viidatud

Riigikohtu lahendis toodu ülekantav käesolevasse menetlusse.

48. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 23.08.2022 ekspertiistaotluse rahuldamata.

49. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

50. Vaidlust pole selle üle, et:

˗

Tsiviilasjas nr 2-15-1953 kuulutati välja ÖM BYGG OÜ pankrot 01.11.2017 ja

pankrotihalduriks määrati Maire Arm (I kd tl 5-9);

˗

29.01.2020 toimus ÖM BYGG OÜ nõuete kaitsmise koosolek;

˗

Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1953

võlgniku

pankrotimenetluses

pankrotihaldur

Maire

Armi

poolt

esitatud

jaotusettepaneku, mis põhines 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud

nõuetel. Võlausaldajal Kabimo AS-il (edaspidi ka hageja) on kohtuotsusel põhinev

tunnustatud nõue võlgniku vastu 1 525 981,29 euro ulatuses. Nelgi Kinnisvara OÜ

(edaspidi ka kostja) nõudest summas 2 765 216,05 eurot on 2 681 820,6 eurot I järgu

nõudena tunnustatud ja 83 395,45 eurot II järgu nõudena tunnustatud (I kd tlk10-12);

˗

Hageja esitas 16.07.2020 pankrotihaldurile Maire Arm taotluse võlausaldajate

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja nõuete uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2

alusel. Hageja taotlusele pankrotihaldur Maire Arm ei vastanud (I kd tlk 13);

˗

Käesolev hagi esitati kohtule 16.09.2020, so tähtaegselt.

51. Hageja

palub

kohtule

esitatud

hagiga

jätta

ÖM

BYGG

OM

(pankrotis)

pankrotimenetluses 29.01.2020 võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud Nelgi Kinnisvara

OÜ nõue summas 2 765 216,05 eurot tunnustamata, kuna nõue põhineb võltsitud andmetel.

Kostja vaidleb hagile vastu, sest kostja hinnangul ei ole PankrS § 106 lg 2 eeldused nõude

uueks läbivaatamiseks täidetud.

52. PankrS § 100 lg 1 sätestab, et nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete

kaitsmise koosolek). PankrS § 103 lg 2 võimaldab nõudele esitada vastuväite teistel

võlausaldajatel ja pankrotihalduril. PankrS § 104 lg 1 esimese lause kohaselt võib vastuväite

nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada

ka võlgnik ise. Hagist nähtuvalt ei esitanud kostja nõudele vastuväiteid haldur, teised

võlausaldajad ega võlgnik ise.

53. PankrS § 105 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle

rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud

juhul. Seega on pankrotimenetluses kehtestatud õiguskindluse põhimõte, mis võimaldab

taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel

asjaoludel. Hageja on esitanud hagi PanrS§ 106 lg 2 ja 3 alusel. Kuna nõuete kaitsmise

koosolek toimus 29.01.2020 ja hagi on esitanud kohtusse 16.09.2020, siis kuulub

kohaldamisele enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 106 lg 2. Enne 1. veebruari 2021

kehtinud PankrS § 106 lg 2 sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine

põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Enne

1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 106 lg 3 järgi otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise

koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul,

arvates läbivaatamise nõude esitamisest. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast,

millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest.

54. Pankrotimenetluses peaks isik esitama oma vastuväited nõudele (sh nõude aluseks oleva

lepingu võltsitusele tuginevad vastuväited) esimesel võimalusel. Kui isik teab, et nõue

põhineb võltsitud dokumentidel, tuleb sellele tugineda ja oma vastuväide esitada juba nõuete

kaitsmisel. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes

PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (vt Riigikohtu 10. juuni 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13). PankrS § 106 lg 2 viitab samuti sellele, et nõude

tunnustamise uuesti läbivaatamist saab nõuda siis, kui „ilmneb“, et nõude tunnustamine

põhineb võltsitud andmetel. PankrS § 106 lg 2 mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab

või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine

sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem

PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel enam nõude uuesti läbivaatamist nõuda. Selleks, et tugineda

juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks

usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma PankrS § 106 lg-

s 2 nimetatud asjaoludest (vt Riigikohtu 09. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13386, p 12).

55. Seega tuleb kohtul PankrS § 106 lg 2 kohaldamiseks kõigepealt tuvastada, kas pärast

29.01.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekut on ilmnenud mingisugused asjaolud, mille

pinnal on alust arvata, et tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetel ja mida hageja nõuete

kaitsmise koosoleku toimumise ajal ei teadnud ega pidanudki teadma.

56. Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks PankrS § 107. Kostja esitas nõuete

kaitsmise koosolekul kaitsmiseks nõude summas 2 765 216,05 eurot, millest nõue summas

2 681 820,60 eurot on Swedbankilt omandatud nõue (laenulepingutest tulenev nõue põhiosa

1 351 974,83 eurot, viivis 227 885,43 eurot, intress 101 960,34 eurot, leppetrahv 1 000 000

eurot), mis oli tagatud kommertspandiga ja hüpoteekidega ja ülejäänud osa kostja nõudest

summas 83 395, 45 eurot põhines 27.12.2014 sõlmitud laenulepingul.

57. Hageja väitel sai ta võlgniku arvelduskonto väljavõtted 21.04.2020, kuivõrd hageja

hakkas uurima võimalusi pankrotivara suurendamiseks, sh uuris hageja võimaliku ettevõtte

ülemineku kohta. Vastava uurimise käigus, sh siis kui hageja uuris ka võlgniku arvelduskonto

väljavõtteid ilmnes, et kostja nõue võib põhineda võltsitud andmetel. Kuna hageja sai alles

21.04.2020 võlgniku arvelduskonto väljavõtted ehk pärast 29.01.2020 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekut, siis seetõttu ei olnud hagejale teada võlgniku arvelduskonto

väljavõttest tulenevad võltsitusele viitavad asjaolud. Hageja väitel on tegemist võltsitud

andmetel põhinevate nõuetega, sest nõudeavalduses on esitatud eksitavaid andmeid nõude

suuruse koha ja selle näol on tegemist tegelikkuse moonutamisega, mis kujutab endast

nõudeavalduse andmete võltsimist.

58. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt.

59. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020. Vaidlust

pole selle üle, et juba enne nõuete kaitsmise koosolekut oli hagejal olemas kostja

nõudeavaldus ja selle lisad. Kohus tuvastab, et kostja nõudeavaldusele oli lisatud Nelgi

Kinnisvara OÜ nõuete arvestus, 20.09.2016 võlatunnistus, 31.10.2017 võlatunnistus,

19.09.2016 nõuete loovutamise leping, võlgniku ja AS-ga Swedbank (endise nimega

Hansapank) sõlmitud arvelduskrediidilepingud koos lisadega ja laenulepingud, hüpoteekide

seadmise lepingud, väljavõte kommertspandiregistrist, tagatiste üleandmise leping, teatis

nõude loovutamisest, kohtutäituri tulemi jaotuskava, kommertspandilepingud ja 27.12.2014

laenuleping (I kd tl 15-120). Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud lisade hulgas ei olnud

võlgniku arvelduskonto väljavõtet.

60. Kohus tuvastab, et kostja on esitanud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul

nõudeavalduse lisana laenulepingu, mis on väidetavalt sõlmitud 27.12.2014 võlgniku ja Nelgi

Kinnisvara vahel, mille kohaselt kostja annab AS Esmar Ehitus (praegune ÖM NYGG OÜ)

laenu 50 000 eurot, intressiga 6% ja laenu tagastamise tähtajaga 30.06.2015, millele on

mõlema poolt omakäelise allkirja andnud P P (I kd tlk 120). Vaidlust pole selle üle, et kostja

nõudeavaldusele ei olnud lisatud maksekorraldust, millest nähtuks kostja poolt võlgniku

arvelduskontole võlasumma 50 000 ülekandmine. Vaidlust pole ka selle üle, et hageja sai

enda valdusesse 21.04.2020 võlgniku arvelduskonto väljavõtted. Kohus tuvastab, et võlgniku

pangakonto väljavõttest kostja poolt võlgnikule 50 000 eurot suuruse laenu andmist ei nähtu

(I kd tlk 126-147). Kohus tuvastab, et võlgniku pankrotihaldur Maire Arm on 29.11.2017

edastanud hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Triin Toomile kostja nõudeavalduse

ja selle aluseks olevad dokumendid (II kd tl 65-155) ja 18.02.2019 nõuete nimekirja, milles

on kollasega märgitud summad, mis on tema arvates kindlasti vaidlustavad ja oranžiga need,

mida tuleks veel kontrollida (II kd tl 64/1). Kohus tuvastab, et võlgniku nõuete nimekirjas on

kostja poolt esitatud nõude osas kollasega märgitud leppetrahv summas 1 000 000 eurot ja

märkusena on toodud „esmakordselt võlatunnistus“ ja oranžiga on märgitud laenulepingust

tulenev nõue summas 83 395, 45 eurot (II kd tl 64/2).

61. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et tegelikult teadis hageja sisuliselt aasta aega enne

nõuete kaitsmise koosoleku toimumist nõuetega seotud väidetavastest küsitatavustest, mida

oleks enne nõuete kaitsmise koosolekut tulnud kostjalt/pankrotihalduril paluda täpsustada ja

vajadusel esitada nõuete kaitsmisel sellekohane vastuväide.

62. Hageja on asunud seisukohale, et kuna võlgniku pangakonto väljavõtetest laenu andmist

ei nähtu ja kuna 27.12.2014 laenuleping on nii võlgniku kui kostja poolt omakäeliselt

allkirjastatud P P poolt, siis 27.12.2014 laenuleping on võltsitud ja seega rajaneb kostja

nõudeavaldus võltsitud ja ebaõigetel andmetel. Vaidlust pole selle üle, et enne võlgniku

nõuete kaitsmise koosolekut oli hagejale edastatud kostja nõudeavaldus ja selle lisad, sh

27.12.2014 laenuleping. Kohus tuvastab, et 27.12.2014 sõlmitud laenuleping võlgniku ja

kostja vahel on mõlema poole poolt omakäelise allkirja andnud P P (I kd tlk 120). Seega oli

hagejal juba nõuete kaitsmisel teada, et 27.12.2014 laenuleping on nii kostja kui ka võlgniku

poolt allkirjastatud omakäeliselt P P poolt, kes oli nii võlgniku kui kostja juhatuse liige.

Hageja väitel on tegemist hageja jaoks kahtlase asjaoluga ja hageja väidab, et nimetatud

leping on sõlmitud tagantjärgi. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaoludel pidid hagejal tekkima

väidetav kahtlus juba enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hageja oleks pidanud esitama

vastuväited laenulepingu võltsituse ja laenulepingu rahatuse osas juba nõuete kaitsmise

koosolekul. Selle asemel on hageja asunud kostja nõuet analüüsima alles pärast nõuete

kaitsmise koosoleku toimumist ja esitanud kohtule vastavasisulise hagi.

63. Kostja on seoses 27.12.2014 sõlmitud laenulepinguga selgitanud, et võlgniku

arvelduskonto väljavõttest ei pidanudki laenu andmine nähtuma, sest kokkuleppel võlgnikuga

tasus/täitis kostja võlgniku eest võlgniku majandustegevusega soetud kohustusi (kokku

45 000 eurot). Kohus tuvastab, et 27.12.2014 sõlmitud laenulepingust ei nähtu, et kostja

oleks pidanud laenusumma 50 000 eurot üle kandma võlgniku arvelduskontole. Seega asjaolu,

kuidas on toimunud kostja poolt laenu andmine võlgnikule, oleks saanud välja selgitada enne

nõuete kaitsmise koosolekut, kui hageja oleks vastavasisulise vastuväite kostja nõudele

esitanud. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei ole enne nõuete kaitsmise koosolekut ega

nõuete kaitsmise koosolekul taolist informatsiooni saada soovinud, siis ei pidanud kostja ka

nõuete kaitsmise koosolekul vastavat informatsiooni ja täiendavaid tõendeid esitama.

64. Kohus tuvastab, et 19.09.2016 loovutas Swedbank oma arvelduskrediidi lepingutest

tulenevad nõuded võlgniku vastu P Pile kuuluvale Nelgi Kinnisvarale (kogusummas 1 544

985,98 eurot). Swedbank loovutas Nelgi Kinnisvarale ka hüpoteegid, kommertspandid,

garantiid, käendused ja varaliste õiguste pandilepingud (I kd tlk 19-22). 20.09.2016, st päev

pärast nõude omandamist Swedbankilt, sõlmis P P, esindades nii võlgnikku kui ka Nelgi

Kinnisvara, võlatunnistuse, millega võlgnik tunnistas võlga Nelgi Kinnisvara ees.

Võlatunnistusega lepiti kokku, et võlgnik peab Nelgi Kinnisvarale võla 1 544 985,98 eurot

tasuma hiljemalt 31.12.2016, lisaks peab võlgnik tasuma 1 000 000 eurot leppetrahvi (kui

31.12.2016 võlga ei tasuta) ja viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest (I kd tlk 17 pöördel).

Kohus tuvastab, et Nelgi Kinnisvara nõudeavalduses sisaldubki leppetrahvi nõue suuruses 1

000 000 eurot (I kd tl 15-16).

65. Kohus leiab, et kuna 19.09.2016 Swedbank ja kostja vahel on sõlmitud nõuete

loovutamise leping, 20.09.2016 on võlgniku ja kostja poolt sõlmitud võlatunnistus, mille on

nii võlgniku kui kostja seadusliku esindajana omakäeliselt allkirjastanud P P ning 31.10.2017

sõlmitud võlgniku ja kostja vastu teine võlatunnistus, mille on nii võlgniku kui kostja

esindajana omakäeliselt allkirjastanud P P, oli hagejale esitatud enne võlgniku nõuete

kaitsmise koosolekut, siis oli hagejal nende dokumentidega piisavalt aega tutvuda ja oleks

hagejal pidanud väidetav kahtlus võlatunnistuse võltsituse osas tekkima juba enne nõuete

kaitsmise koosolekut. Seega hageja oleks pidanud esitama vastuväited võlatunnistuse

võltsituse osas juba nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja väidab, et ebamõistlikult suure

leppetrahvi kokkuleppimiseks puudus igasugune õiguslik kohustus ja vajadus ning

majanduslik põhjendus, samuti polnud majanduslikult reaalne, et võlgnik suudaks nõue

tähtaegselt tasuda. Leppetrahvi ainsaks eesmärgiks oli kunstlikult suurendada Nelgi

Kinnisvara nõuet eesootavas pankrotimenetluses. Nelgi Kinnisvarast sai sel põhjusel

hilisemas võlgniku pankrotimenetluses suurim võlausaldaja. Tegemist tõenäoliselt tagantjärgi

koostatud dokumendiga. Kohus leiab, et hagejal oli võimalus esitada kõik need vastuväited

kostja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja seda teinud ei ole.

66. Hageja on ette heitnud, et võlgnik võõrandas 28.04.2016 Xxx kinnistu hinnaga 80 000

eurot (registriosa number xxx). Müügihinnast 26 666 eurot tasuti võlgniku arvelduskontole

XXX ja 53 333 eurot Swedbankile selgitusega „laenulepingu nr xxx osaline ennetähtaegne

tagastamine“ . Nelgi Kinnisvara esitas enda 23.11.2017 nõudeavalduses laenulepingust nr 12-

025129 tuleneva nõude täies ulatuses arvamata sellest maha makstud osa 53 333 eurot. Seega,

Swedbanki nõue vähenes kinnistu müügist saadu 53 333 euro võrra ja nendele asjaoludele

pole kostja nõudeavalduses viidatud. Seega on võimalik, et Swedbankile on veelgi suuremas

ulatuses nõue ära makstud võrreldes nõudeavalduses märgitud summaga ja neid asjaolusid

pole pankrotimenetluses kontrollitud.

67. Kohus märgib, et arusaamatuks jääb kuidas on hageja etteheide, et Swedbanki nõue

vähenes kinnistu müügist saadud 53 333 euro võrra ja nendele asjaoludele pole kostja

nõueavalduse viidatud, seotud hageja poolt väidetavalt võltsitud andmetega ja kuidas on

hageja sellest teada saanud 02.04.2020 võlgniku arveldusarve väljavõtte tutvumise tagajärjel.

Hageja läbivalt oma menetlusdokumentides tugineb alates 01.veebruar 2021 kehtivale PankrS

§ 106 lg-le 2, mis sätestab, et PankrS § 106 lg 2 järgi vaatab kohus nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti läbi, kui ilmneb, et

nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui

kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust.

Tõepoolest alates 01. veebruar 2021 kehtiv PankrS § 106 lg 2 annab võimaluse esitada

kohtule hagi nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks, kui nõue tugineb ebaõigetel

andmetel. Käesoleval juhul on aga nõuete kaitsmise koosolek toimund ja hagi esitatud enne

01. veebruar 2021, seega kuulub kohaldamisele enne 1. veebruari 2021 kehtiv PankrS § 106

lg 2, mis räägib üksnes võltsitud andmetest.

68. Kohus leiab, et hageja ei ole välja toonud, kuidas asjaolust, et hageja sai 02.04.2020

võlgniku arvelduskonto väljavõtte, on hageja saanud teada, et kostja on esitanud oma

nõudeavalduse lisana väidetalvalt 20.09.2016 ja 31.10.2017 võltsitud võlatunnistuse. Kuna

20.09.2016 ja 31.07.2017 võlatunnistus oli esitatud hagejale koos kostja nõudeavaldusega,

siis oli hagejal võimalik esitada 20.09.2016 võlatunnistuse väidetava võltsituse kohta

vastuväited juba nõuete kaitsmise koosolekul.

69. Hageja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt, ainuke konkreetne asjaolu, mis hageja sai

teada 21.04.2022 saadud võlgniku arvelduskonto väljavõttest on see, et võlgniku

arvelduskonto väljavõttest ei nähtu 27.12.2014 laenulepingu alusel laenusumma kandmine

võlgniku arvelduskontole. Kuidas on hageja poolt esitatud andmete võltsituse väited seotud

võlgniku arvelduskontoga tutvumisega, on jäänud kohtule arusaamatuks. Seega hageja

väide, et kogu kostja nõudega seotud väidetav probleemistik selgus võlgniku arvelduskontode

uurimisel, on ilmselgelt ebaõige ja esitatud eesmärgiga juba hageja poolt möödalastud nõuete

vaidlustamise tähtaega kunstlike meetoditega ennistada.

70. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole ära näidanud, et peale

nõuete kaitsmise koosolekut on ilmnenud väidetavad võltsituse asjaolud, mida hageja ei

teadnud ega saanud hagejale olla teada nõuete kaitsmise koosoleku ajal. Seetõttu leiab kohus,

et hageja ei saa enam PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uut läbivaatamist nõuda.

Seega hagi esitamine PankrS § 106 lg 2 alusel ei ole käesoleval juhul õiguspärane ja tegemist

ei ole kohase õiguskaitseabinõuga.

71. Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja

nõudeavalduse aluseks on võltsitud andmed. Hageja sisustab andmete võltsituse sellega, et

laenuleping ja võlatunnistused oli sõlmitud nii võlgniku kui võlausaldaja poolt P Pi poolt ja

nimetatud dokumendid võisid olla allkirjastatud mitte sellel kuupäeval, mis on dokumendile

märgitud. Hageja ei tugine sellele, et nimetatud dokumendid ei ole allkirjastatud P P.

Riigikohus on 09.04.2020 otsuses nr 2-17-14766 (punkt 15) selgitanud, et ainuüksi see, et

dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal, ei välista lepingust

tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-16-3785, p 14;

Riigikohtu 23.10.2013 otsus nr 3-2-1-96-13, p 34). Seega ei saa asjaolust, et väidetavalt

võivad laenuleping ja võlatunnistused olla allkirjastatud mitte nende märgitud kuupäevadel,

vaid hiljem, järeldada automaatselt, et tegemist on võltsitud dokumentidega.

72. Kohus selgitab, et võltsimise all saab eristada nn materiaalset või intellektuaalset

võltsimist. Materiaalse võltsimise all mõistetakse kostja nõudeavalduse aluseks olevate

dokumentide

järeletegemist

või

ebaehtsa

dokumendi

loomist.

Laenulepingu

või

võlatunnistuse materiaalne võltsimine oleks eeldanud seda, et keegi (peale laenulepingu või

võlatunnistuse poolte) oleks laenulepingu võlatunnistuse dokumendi kunstlikult loonud või

seda muutnud ilma, et lepingu pooled ise oleksid täpselt sellise sisuga dokumendi

allkirjastanud. Materiaalse võltsimisena oleks käsitatav ka poole allkirja võltsimine

lepingudokumendil. Nn intellektuaalse võltsimise väite puhul tulnuks tõendada, et

nõudeavaldusele lisatud dokumendid on küll formaalselt õiged, ent kajastavad (sisaldavad)

teadvalt ebaõigeid andmeid. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole

hageja välja toonud nagu oleks laenuleping ja võlatunnistused sõlmitud teistsugustel

tingimustel ning hiljem oleks neid tingimusi kellegi huvide kahjustamise eesmärgil

kuritahtlikult muudetud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja nõue oleks põhinenud

võltsitud andmetele.

73. Olukord, kus üks võlausaldaja pärast teise võlausaldaja nõude tunnustamist (kaitsmist)

leiab, et nõude aluseks olev dokument (laenuleping/võlatunnistus) kajastab nõuet, mida

tegelikkuses ei eksisteeri (või ei eksisteeri nõuet dokumendist nähtuvas ulatuses), ei ole

käsitatav andmete võltsimisena PankrS § 106 lg 2 mõttes. Võlausaldaja poolt põhjendamata,

vaieldaval õiguslikul alusel või piisavalt dokumenteerimata nõude esitamine ei ole iseenesest

käsitatav võltsimisena. Niisuguste nõuete puhul on nii pankrotihalduril kui teistel

võlausaldajatel võimalik esitada oma õiguste kaitseks korralisel nõuete kaitsmise koosolekul

nõudele vastuväide, millisel juhul lahendatakse nõude olemasolu või puudumise küsimus

PankrS § 106 lg 1 alusel nõudeavalduse esitanud võlausaldaja hagi alusel.

74. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

75. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

76. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab poolt, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

77. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik