2-21-142853/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. septembril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-142853

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi G. J. vastu võlgnevuse 175 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

175 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

asukoht Endla tn 15 10122 Tallinn), volitatud esindaja

Annemarie Taal

Kostja: G. J. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi G. J. vastu

võlgnevuse 175 euro väljamõistmiseks

2. Välja mõista G. J.lt võlgnevus 175 eurot (ükssada

seitsekümmend viis eurot) AS ÜHISTEENUSED kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses G. J. kanda

2. Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskuluks 100

eurot

3. Välja mõista G. J.lt hagimenetluse kulud 100 eurot

(ükssada eurot) AS ÜHISTEENUSED kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista G. J.lt

(edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 160 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot hageja kasuks.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki reg.nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide

vormistamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimustele eeldas operaator, et sõiduki omanik või

vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr xxxx on vormistatud 4

leppetrahvi: 1) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026294, aeg 29.10.2019 06:48:43,

parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot; 2) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr

0204026503, aeg 04.11.2019 06:32:34, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot; 3)

leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026614, aeg 06.11.2019 06:55:15, parkimiskorraldus

nõuete eiramine, summa 40 eurot; 4) leppetrahv Raadiku 8/1 parklas, nr 0204026723, aeg

08.11.2019 06:39:49, parkimiskorraldus nõuete eiramine, summa 40 eurot.

3. Hageja ja Raadiku tn 8/1 korteriühistu vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mille

kohaselt hageja kontrollib parkimise reeglite täitmist. Eraparklas on lubatud parkida Raadiku tn

8/1 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel. Sõidukil nõuetekohane parkimisluba puudus ning

lisaks ei järginud kostja parkimiskorraldus nõudeid. Parkimistingimuste p 13 näeb ette, et

sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõiduki hoolsuskohustust

ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kostja ei ole parkinud

parkimiseks mõeldud kohtadele ja on osaliselt takistanud sellega teiste sõidukite liikumist.

Samuti parkis kostja kinni invakoha. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste järgi loetakse

sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb

parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8

tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. AS Ühisteenused

parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on

pandud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14

päeva. Leppetrahvid kogusummas 160 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole

tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja,

et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja on teinud päringu Transpordiametile,

koostanud nõudekirja ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirja teel kostjale, seega on hageja

hinnangul põhjendanud sissenõudmiskulude nõudmine summas 15 eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja vastuväidete kohaselt oli auto teise isiku kasutuses. Kostja selgitas välja, et sellel

perioodil õhtul enne territooriumile sisenemist infotahvel puudus. Kostja on seisukohal, et hagi

lisad 2, 2.1 ja 2.2 ei tõenda, et informatiivsed tabelid olid trahvide tegemise päeval paigas ja tekst

oli loetav. Kostja kui vastutav kasutaja ei saanud ühtegi trahvi ega teatist kätte.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis

annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse

avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,

kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud.

7. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja Raadiku tn 8/1 korteriühistu vahel on sõlmitud teenuse

osutamise leping, mille kohaselt hageja kontrollib parkimise reeglite täitmist ning, et sõiduki

reg.nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal oli kostja. Riigikohus on

25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1

esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga

seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on

objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu

leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning

auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu

isik. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, kes olid need isikud, kes tema sõidukit kasutasid ega

ka tõendanud oma väidet, et sõidukit kasutasid teised isikud. Seega on vastutavaks isikuks

kostja.

8. Hagiavaldusele lisatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et sõidukile nr xxxx on

vormistatud 4 leppetrahvi: nr 0204026294, 29.10.2019 06:48:43 Raadiku 8/1 parklas

parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot; nr 0204026503 04.11.2019 06:32:34 Raadiku

8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot; nr 0204026614 06.11.2019

06:55:15 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot ja nr 0204026723

08.11.2019 06:39:49 Raadiku 8/1 parklas parkimiskorraldus nõuete eiramise eest 40 eurot ja

sõiduki

armatuurlaual

ei

olnud

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimisluba.

Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Samuti on

fotodega

tõendatud,

et

lisaks

parkimisloa

puudumisele,

ei

järginud

sõiduki

juht

parkimiskorralduse nõudeid, on parkinud osaliselt või täielikult teiste sõidukite või

parkimiskohtade (invakoht) ette, millega on takistanud teiste sõidukite liikumist või parkimist.

Kostja esitatud foto ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid.

9. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Kostjale väljastatud leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva.

10. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist,

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 160 euro suurune

leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole

sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta

hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud

kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja

nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

11. VÕS § 1132 lõige 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot. Pooltevahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on võtnud kostjaga e-kirja teel

ühendust pärast kostja esitatud vastuväidetega tutvumist maksekäsu kiirmenetluse avaldusele

selgitades rikkumisi ja asjaolu, et kostja tõendada on, kui tema sõidukit ei juhtinud ning

pakkunud

võimalust

sõlmida

kohtuväline

kompromiss.

Hageja

on

teinud

päringu

Transpordiametile, koostanud nõudekirja ja saatnud nõudekirjad tasulise lihtkirja teel kostjale,

seega on hageja hinnangul põhjendanud sissenõudmiskulude nõudmine summas 15 eurot.

Väljavõttega meeldetuletustest on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi

võlgnevuse kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses

ja kostjalt välja mõista leppetrahv 160 eurot ja vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 15

eurot, kokku 175 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

tuleb määrata hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja välja mõista menetluskulu

kostjalt hageja kasuks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik