2-21-12156/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.septembril 2022

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-12156

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS-i hagi D P vastu võlgnevuse 636,34

euro ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

724,74 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) lepinguline esindaja

M P (e-post: xxx)

Kostja: D P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Salva Kindlustuse AS-i hagi D P vastu võlgnevuse

636,34 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista D Plt põhivõlg 636,34 eurot (kuussada

kolmkümmend kuus eurot ja 34 senti), hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja

viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates hagi esitamisest 03.08.2021 kuni

põhinõude tasumiseni Salva Kindlustuse AS-i kasuks

3. Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse lõpetamiseks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud D P kanda

2. Määrata menetluskulu suuruseks 125 eurot ja välja

mõista D Plt menetluskulu 125 eurot (ükssada

kakskümmend viis eurot) ja viivis menetluskulult VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

Salva

Kindlustuse AS-i kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Haginõue

1. Salva Kindlustuse AS (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis D P (edaspidi kostja)

välja mõista hageja kasuks põhivõlg 636,34 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 37,64 eurot ja viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 09.09.2020 xxx (ehituspood xxx AS) asuvas parklas

liiklusõnnetus, milles kostja juhtides sõidukit xxx, reg.nr xxx sõitis vastu sõidukit xxx, reg.nr

xxx. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt

teatamata. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx, reg.nr xxx juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr xxx, millest

tulenevalt hüvitas hageja sõiduki xxx, reg.nr xxx kahjustuste likvideerimise eest 636,34

eurot, mis kujunes xxx OÜ kalkulatsiooni alusel ja mida vähendati käibemaksu 127,27 euro

võrra. Hageja esitas 20.10.2020 kostjale tagasinõude, millele kostja esitas samal päeval

vastuväite.

3. Hageja on tasunud vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel hüvitist 636,34 eurot ja LKindlS §

53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi

vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja on seisukohal, et

käesoleval juhul on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused ehk kostja põhjustas

19.01.2021 kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt sündmuskohalt. Hageja leiab, et kostja oli sündmuskohalt lahkudes vähemalt

ettevaatamatu.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS §

113 lõikele 2 arvestatakse viivist ajast, mil hageja teavitas kostjat oma nõudest. Hageja

edastas kostjale regressnõude 20.10.2020 ning andis kostjale rahalise kohustuse täitmiseks

aega 06.11.2020. Kuivõrd kostja hageja poolt esitatud regressnõuet vabatahtlikult ei täitnud,

siis muutus viivisenõue sissenõutavaks 07.11.2020. Seega on hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viiviste summa 37,64 eurot. Hageja menetluskulu moodustab

riigilõiv 125 eurot, mis on hagi esitamiseks tasutud.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluse lõpetada. Kostja vastuväidete kohaselt on

hagiavalduse faktilistes asjaoludes märgitud liiklusõnnetuse toimumise ajaks 09.09.2020.

Kahju kannataja poolt aga on esitatud kahjuteade päev varem 08.09.2020. Kannataja

kaubikuga kokkupuude oli vaevu tajutav. Kostja vaatas kaubikuga kokkupuutekoha üle ja

kahjusid ei tuvastanud, läks ehituskauplusesse, et paluda kaubiku juhil oma sõiduki juurde

tulla, kuid kuna ta vigastusi ei tuvastanud, naasis tagasi ja vaatas veelkord kokkupuutekoha

üle. Vigastusi ei olnud, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks juhtumist ei hagejale ega politseile

teatada. Hagiavalduse dokumentidesse lisatud fotodel puuduvad kuupäevad, fotodel on kahju

kannataja sõidukit pildistatud igast suunast, nagu kahjud oleksid tekkinud kõikidele auto

külgedele, samas ei ole fotodelt kahjud tuvastatavad. Fotode taust ei vasta videos olevale ja

teekate ei vasta videos olevale mustale asfaldile. Videolt on näha, et kahju kannataja on oma

kaubiku parkinud selleks mitte ettenähtud kohta ja on sellega tekitanud oma sõidukile

otsasõitmise võimaluse. Kahju kannataja on peale ohtlikusse alasse parkimist lülitanud sisse

videokaamera, kuid hagejale ja kohtule on esitatud ainult see videolõik, millel on näha kostja

auto eemaldumine. Kokkupuude tekitab raputuse, mis jääb ka videos näha, videos puudub

kokkupuutehetk. Video on tõenäoliselt lõigatud ja algab seetõttu minu eemaldumisega, et

kokkupuutest tulenevat raputust ei olnud. Seetõttu on vales kohas parkimine ja video

salvestus kannataja poolt tehtud sihilikul eesmärgil oma varasemate vigastuste remondi jaoks

kindlustuselt kompensatsiooni saamiseks. AS xxx-il ei ole säilinud 08.09.2020 kuupäeva

turvakaamerate linditust, mille kohta tegi kostja 03.09.2021 järelepärimise ja sai sellekohase

vastuse AS xxx haldusdirektorilt. Hageja ei maininud, et video ei ole parkla turvakaamerate

salvestatud, vaid on tehtud kannataja poolt, samuti ei ole kostjale enne hagiavaldust videot

esitanud. Varasema mainimise korral oleks kostjal enda kaitsmiseks olnud võimalus ise AS

xxx-i turvakaamerate salvestust paluda. See on oluline asjaolu, et hageja ei ole kostja kui

oma kliendi huvisid püüdnud kaitsta. Videost on aru saada, et kokkupuude toimus kannataja

kaubiku esiotsaga, kus on plastmassist musta värvi põrkeraud, hageja esitatud xxx

kalkulatsioonis, ei ole mainitud plastmassist põrkerauda ehk bumperit. Kirjeldatud on

plekitöid, mis ei vasta kokkupuutekoha põrkeraua materjalile. Kostja pakkus 01.09.2021

hagejale kompromisslahendusena osalist kulude katmist, millest hageja keeldus.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohtule esitatud kirjalike tõendite - R L poolt 08.09.2020 esitatud kahjuteatega, videoga

liiklusõnnetuse järgsetest sündmustest ja fotodega mõlema sõiduki kahjustustest, on

tõendatud hagiavalduse asjaolud selle kohta, et 08.09.2020 toimus Tallinnas, XXX ehituspoe

xxx parklas liiklusõnnetus, milles kostja juhtides sõidukit xxx, reg.nr xxx sõitis vastu

sõidukit xxx, reg.nr xxx. Kuivõrd hageja 20.10.2020 esitatud tagasinõudes on liiklusõnnetuse

ajaks märgitud 08.09.2022, milline kuupäev nähtub ka videolt, siis on kohus seisukohal, et

hagiavalduses ja R L poolt esitatud kahjuteates on tegemist eksimusega liiklusõnnetuse

kuupäevas ja 08.09.2020 asemel on märgitud ekslikult 09.09.2020. 08.09.2020 esitatud

kahjuteatega on tõendatud ka asjaolu, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise

sündmuskohalt, jättes sellest nõuetekohaselt teatamata, mille kostja oma vastuses omaks

võtab, põhjendades sündmuskohalt lahkumist kahju kannataja sõidukil vigastuste

puudumisega. Kindlustuspoliisiga nr xxx on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel

oli xxx, reg.nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse

leping nr xxx. Fotodega kahjustatud sõidukist ja xxx OÜ kalkulatsiooniga on tõendatud, et

sõidukil xxx, reg.nr xxx olid kahjustused ja et sõidukit on xxx OÜ-s remonditud 763,61 euro

(sisaldab käibemaksu) eest.

7. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga

hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse

seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi

tagajärjel. Maksekorralduse koopiaga xxx OÜ-le on tõendatud, et hageja hüvitas sõiduki xxx

reg.nr xxx kahjustuste likvideerimise eest 636,34 eurot. Hageja on vähendanud oma nõuet

võrreldes xxx OÜ kalkulatsiooniga käibemaksu 127,27 euro võrra.

8. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud

sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

9. LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või

liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil

on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise

kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise

kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla

kirjutanud.

10. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 kohaselt tohib

sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale

jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite

liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki

ja esemete asend ning jäljed.

11. Kohus on seisukohal, et LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna

eelpool uuritud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas 08.09.2020 kindlustusjuhtumi

ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Vaidlus

puudub ja kannatanud sõidukijuhi kahjuteatega hagejale on tõendatud, et kostja ei teavitanud

liiklusõnnetusest kannatanut ega politseid ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ilma, et

liiklusõnnetuse asjaolud ning varalise kahju eest vastutav isik oleks liiklusõnnetuse osapoolte

või politsei poolt fikseeritud. Seega rikkus ta LS § 169 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kohustust

koheselt informeerida liiklusõnnetuse põhjustamisest kannatanut või politseid ning mitte

liigutada sõidukit.

12. Kostja väited selle kohta, et kahju kannatanud sõidukil puudusid kahjustused, on tõendamata.

Samuti on tõendamata väited, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod ei vasta tegelikkusele

või et video on monteeritud või et tegemist oleks ebaehtsate tõenditega. Paljasõnalised on

kostja väited, et kahjustatud sõiduki juht tegi video eesmärgil oma varasemate vigastuste

remondi jaoks kindlustuselt kompensatsiooni saamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et

kannatanu sõidukil olid enne 08.09.2020 liiklusõnnetust vigastused.

13. Isiku süü vormideks VÕS § 104 lg 2 järgi on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuna

videost nähtuvalt sai kostja aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, kuid lahkus siiski

sündmuskohalt liiklusõnnetusest kannatanut või politseid informeerimata, saab eeltoodud

tõendite alusel järeldada, et kostja lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist liiklusõnnetuse

sündmuskohalt süüliselt s.o tahtlikult või raskelt hooletult. Süüd välistavaid asjaolusid, mis

välistaksid tagasinõude ei ole samuti tõendatud. Seega ei anna kostja vastuväidetes esile

toodud paljasõnalised vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.

14. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise

kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1

sätestatule.

15. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel

lahendamata taotlused. TsMS § 428 lg 1 p-d 1-5 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki

asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja

seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv

välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses,

muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus

kinnitab selle; 41) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse

seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma

korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud

õigusjärgluseta. Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

16. Kostja vastuväidetes esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna

puuduvad TsMS § 428 sätestatud menetluse lõpetamise alused.

17. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kostja hageja

poolt esitatud regressnõuet vabatahtlikult ei täitnud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2

arvestatakse viivist ajast, mil hageja teavitas kostjat oma nõudest. 20.10.2020 kostjale

esitatud tagasinõudega, kostja vastuväite ja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja esitas

20.10.2020 kostjale tagasinõude, millele esitas kostja vastuväite. Hageja andis kostjale

rahalise kohustuse täitmiseks aega 06.11.2020, seega muutus viivisenõue sissenõutavaks

TsÜS § 135 lg 1 ja VÕS § 113 lg 2 alusel 07.11.2020. Järelikult on hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viiviste summa 37,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ning TsMS § 367 alusel tuleb viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud välja

mõista protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125

eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud. Seega tuleb määrata hageja menetluskulu

suuruseks 125 eurot ja kostjalt see hageja kasuks välja mõista.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik