3-22-654/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-654

Menetlusosalised

X. X. kaebus Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr

1-17/22/528 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kaebaja – X. X.

Vastustaja –Maa-amet, esindaja Toomas Kutti

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X. X. taotlus kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel nõudega

tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus X. X. maa erastamise avalduse läbivaatamisel

ja nõudega kohustada Maa-ametit välja andma uus korraldus, millega kaebajal on võimalik

erastada maad suuremas ulatuses.

2. Jätta rahuldamata X. X. taotlus nõuda Maa-ametilt välja Väike-Oja 3 õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega.

3. Tagastada kaebajale koos 16.09.2022 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.

4. Rahuldada kaebaja taotlus ärakirjade saamiseks kaebaja poolt 16.09.2022 Tallinna

Halduskohtule esitatud dokumentidest.

4. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Jätta kaebus rahuldamata.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2022. a.

2(14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 18.11.1997 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (haldusreformi järgselt

Võru maakond, Setomaa vald) Toomasmäe külas asuvate ehitiste (elamu, ehitisregistri koodiga

110005033; laut-küün, ehitisregistri koodiga 110005034; küün, ehitisregistri koodiga

110005035; ait-kuur, ehitisregistri koodiga 110005036 ja saun, ehitisregistri koodiga

110005037) omanikuna avalduse 10 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja omandas

nimetatud ehitised (endised Xxxxxx hooned) 29.11.1996 ostu- müügilepingu alusel.

2. Kaebaja omandis olevad ehitised paiknevad endise Mäenurme talu nr 5 (endine kinnistu nr 84)

lahustükil nr 5a ligikaudse suurusega 0,45 ha. Nimetatud lahustükiga piirneb endise Liiva nr 10

talu (endine kinnistu nr 76) lahustükk nr 10a ligikaudse suurusega 0,55 ha.

3. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja erastada temale kuuluvate ehitiste juurde 10 ha-st puudu jäävat

osa endise Väike-Oja 3 talu (endine kinnistu 252, pindala 12,58 ha) maast.

4. Xxxxxx katastriüksus moodustati kaardimaterjali alusel seni reformimata maast ja kanti

Maaameti peadirektori 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 (korraldus 3147) alusel

28.04.2020 maakatastrisse. Xxxxxx katastriüksuse kohta on maakatastrisse tehtud märge

„katastriüksuse pindala on ebatäpne“.

5. Setomaa Vallavalitsuse 09.12.2020 korraldusega nr 563 määrati Setomaa vallas Toomamäe külas

katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx, lähiaadressiga Xxxxxx, ostueesõigusega erastatava maa

suuruseks 9721 m2 ja sihtotstarbeks elamumaa. Maa võimaldati ostueesõigusega erastada

kaebajal. Korraldusega tuvastati, et maaüksusel asuvad hooned kuuluvad kaebajale. Korralduse

kohaselt asub ostueesõigusega erastatud maa endise Xxxxxxxx X kinnistu 84 talumaa lahustükil

nr 5a, mis on kompenseeritud omandireformi õigustatud subjektidele.

6. Setomaa Vallavalitsus saatis 05.05.2021 kirjaga nr 7-3/1048 kaebajale korduva piiride kulgemise

ettepaneku ja katastriüksuse plaani. Kaebaja sai piiride kulgemise ettepaneku kätte 21.05.2021.

7. Maa-amet (vastustaja) on kaebajale maa erastamise võimalikkust selgitanud 07.05.2015,

05.12.2019 ja 17.02.2021 kirjades.

8. Vastustaja saatis 16.06.2021 kirjaga kaebajale tutvumiseks Xxxxxx maa ostueesõigusega

erastamise korralduse eelnõu, mille kaebaja sai kätte 02.07.2021. Kaebaja arvamust või

vastuväiteid ei esitanud.

9. Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024 otsustati erastada kaebajale

Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond Setomaa vald, Toomasmäe küla,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2 ja sihtotstarbega elamumaa. Kaebajale

määrati ostumüügilepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest. Kaebaja sai

korralduse kätte 24.08.2021 ning ei vaidlustanud seda.

10. Maa-ameti 18.10.2021 kirjaga tuletati kaebajale meelde, et maa ostu-müügilepingu sõlmimise

tähtaeg on 24.11.2021 ning selgitati lepingu sõlmimata jätmise tagajärgi. Kaebaja sai teate kätte

21.10.2021.

11. 27.10.2021 kirjas märkis kaebaja, et enne Xxxxxx katastriüksuse omandiõiguse vormistamist

tuleb omandi ulatus piiritleda, ehk moodustada katastriüksus. Maa-ameti 11.11.2021 kirjaga

teavitati kaebajat Xxxxxx katastriüksuse katastrimõõdistamise korraldamisest ja maa

ostueesõigusega erastamise menetluse peatamisest kuni katastriüksuse täpse pindala

selgumiseni. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 193 lg 1 alusel registreeriti maakatastris Xxxxxx

katastriüksuse andmete muudatused 04.03.2022, katastriüksuse täpsustatud pindalaks on 9691

m2.

3(14)

12. Seoses katastriüksuse pindala muutmisega muudeti Maa-ameti peadirektori 09.03.2022

korraldusega nr 1-17/22/528 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 punkti 1 ning sätestati, et

kaebajale kuulub ostueesõigusega erastamisele Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond

Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9691 m2,

sihtotstarbega elamumaa. Korraldusega nr 1-17/21/528 määrati kaebajale maa erastamise ostu-

müügilepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest arvates. Kaebaja sai

korralduse kätte 14.03.2022.

13. Kaebaja esitas Maa-ameti peadirektori 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks

kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 31.05.2022 menetlusse.

14. Maa-ameti 27.05.2022 kirjaga tuletati kaebajale meelde, et maa müügilepingu sõlmimise tähtaeg

on 14.06.2022 ning selgitati lepingu tähtajaks sõlmimata jätmise tagajärgi. Kaebaja sai kirja kätte

01.06.2022.

15. Kaebaja esitas oma 19.08.2022 menetlusdokumendis järgmised varasemas menetluses esitamata

taotlused: a) tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus maa erastamise avalduse

läbivaatamisel; b) kohustada Maa-ametit välja andma uut korraldust, millega on kaebajal

võimalik maad erastada suuremas ulatuses; c) nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta

õigusvastaselt

võõrandatud

vara

tagastamise

või

kompenseerimise

avaldus

koos

lisadokumentidega; d) kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud

kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas

haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel

ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on

õiguspärane.

16. Kaebaja esitas 16.09.2022 kohtule avalduse ja dokumendid 109 leheküljel (pdf formaadis).

Nimetatud dokumentide hulgas on valdavalt kohtule juba käesolevas asjas varem esitatud

dokumendid, Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-22-804 esitatud dokumendid ning kaebaja ja

teda esindanud advokaadibüroo vahelist suhtlust puudutavad dokumendid. Kaebaja palub

14.09.2022 kuupäeva kandvas ja 16.09.2022 kohtule esitatud avalduses selgitada, kas edastatud

dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 3-22-804 ning tagastada talle kohtule edastatud

dokumendid; uurida Setomaa Vallavalitsuse 14.08.2018 avalduse õigsust; millise maa eest pidi

kaebaja maksma maamaksu; avalduse menetlusabi saamiseks. 01.09.2022 kuupäeva kandvas

avalduses (kohtule varasemalt esitamata) selgitab kaebaja, et pole esitanud kaebust Maa-ameti

09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks; selgituse, et ta ei ole sama korraldusega siiski

rahul; taotluse riigi õigusabi saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

17. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

17.1

Kaebaja on esitanud Mikitamäe Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise

avalduse maa erastamiseks 10 ha ulatuses Mikitamäe vallas Toomasmäe külas asuvate

ehitiste juurde. Mikitamäe Vallavalitsus on enda 13.10.2004 kirjas nr 52-1.3/659 kinnitanud

kaebajale, et kaebaja kasutuses on 1,6 ha haritavat maad ja 0,1 ha õuemaad. Samas on

09.03.2022 korraldusega kaebajale antud võimalus erastada maad vaid 0,97 ha, mis on

oluliselt väiksem tema varasemast maakasutusest. Vastustaja ei ole teinud ettepanekuid ega

selgitanud võimalusi, kuidas kaebaja saaks siiski suurema pindalaga maad erastada.

17.2

Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks on

tähtaegne, mistõttu tuli kaebaja sooviga arvestada. 24.11.2004 dokumendis on kaebajale

4(14)

kinnitatud, et VäikeOja 3 maa on mõõdistamisel, kuid ometigi on mõõdistamisest teavitatud

kaebajat alles 2018. Vastustaja on asunud väitma, et ainsad vabad maad olnud Väike-Oja 3

maad, mis on erastatud kellelegi teisele. Kaebajale ei ole pakutud muud vaba maad ega

arvestatud tema hoonete ümber katastriüksuste mõõdistamisel tema avaldusega ega

võimalusega jätta kaebajale erastamiseks maad kuni 10 ha ulatuses. Kaebajale ei ole ka

selgitatud võimalusi saada vaba maad muul viisil. 17.3 16.04.2020 Rahandusministeeriumi

poolt kaebajale saadetud selgituse kohaselt on Väike-Oja 3 kinnistu täielikult tagastatud,

suuremas ulatuses Xxxxxxxx X kinnistu ning Liiva 10 kinnistu. Samuti on selgitatud, et

Väike-Pargi katastriüksus, Tiigi katastriüksus ning Nurme katastriüksus on erastatud. Küll

aga selgub kirjas edastatud andmetest, et kõik eelnimetatud kinnistud on tagastatud oluliselt

suuremas ulatuses, kui 2 ha.

17.4 Kaebajale kuuluvad ehitised, mistõttu pidanuks erastamise kohustatud subjekt arvestama

sellega, et ka kaebajale jääks tema elamu juures maad 2 ha ulatuses ning mitte võimaldama vastavas

ulatuses maa tagastamist. Erastamise kohustatud subjekt ei ole seda teinud. Kaebajale pakutakse

praegu maad oluliselt vähem. Teistele ehitiste omanikele on erastatud maad ehitiste juurde 3,8 ha ja

2,41 ha. Kaebajale on jäetud võimalus erastada vaid 0,97 ha. 17.5 Arvestades, et avaldused on

esitatud 18.11.1997, on menetlus kestnud äärmiselt kaua. Äärmiselt pika menetluse tõttu on tänaseks

vabad maad ära erastatud ja kaebaja jäetud ilma võimalusest erastada oma hoonete juurde maad.

Järel ei ole isegi 2 ha ega 1,7 ha ulatuses maad, mis oli kaebaja kasutuses ja hoonete teenindamiseks

varasemalt. Kaebaja palub tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb mh ka

äärmiselt pikas menetluses.

17.6

Kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas

kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt. Seetõttu palub kaebaja kohtul tuvastada, kas

haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade

erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa

jätmine on õiguspärane.

17.7

Kaebajale on esitatud dokumente, millest nähtuvalt on Väike-Oja 3 õigustatud

subjektile Ülo Tirp-le maa kompenseeritud ning MaaRS § 6 lg 2 p 1 kohaselt maad ei

tagastata. Üllatuslikult on õigustatud subjekti pärijad aga siiski saanud tagastamise korras

maa omanikeks. Kaebaja ei ole vaatamata korduvatele pärimistele näinud tähtaegselt

esitatud avaldusi, mille alusel oleksid õigustatud subjekt või tema pärijad taotlenud maa

tagastamist. Seetõttu on kaebajal kahtlus, et maad on tagastatud ilma vastavate tähtaegsete

avalduste esitamiseta. See on aga tekitanud olukorra, et kaebajal ei ole võimalik oma elamu

juurde maad erastada. Samuti ei ole kaebajal võimalik kasutada enam EVP-sid mida ta maa

erastamise otstarbel soovis kasutada. Ojala maa tagastamise toimikus ei sisaldu tähtaegset

maa tagastamise avaldust, mida oli võimalik teha kuni 1992. a 17. jaanuarini. Kaebaja palub

kohtul vastustajalt vastav õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise

avaldus koos lisadokumentidega Väike-Oja 3 kohta välja nõuda.

Vastustaja seisukoht

18. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

18.1

Maad, mida kaebajal on võimalik erastada, ümbritseb lääne pool Toomasmäe-Suure-

Veerksu tee nr 18196 ja põhja-ida pool endise Väike-Oja nr 3 talu maa, mis on Mikitamäe

Vallavalitsuse

19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 (Ojala) ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusega nr

312 (Väike-Oja) (Maa-ameti vastuse lisad 19 ja 20) õigustatud subjektidele tagastatud. Mõned

5(14)

Väike-Oja 3 talu maa õigustatud subjektidest soovisid küll maa eest kompensatsiooni, kuid MaaRS

§ 14 lõikest 3 tulenevalt oli teistel õigustatud subjektidel õigus taotleda maa tagastamist nõudeõiguse

osast suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt tagastati kogu endine talumaa õigustatud subjektidele

ning vaba maad ei tekkinud, mida oleks võimalik naaberkinnistu omanikule erastada. Vastustajale

teada olevalt on Väike-Oja 3 talu maa tagastamise korraldus ja toimik edastatud

Rahandusministeeriumile, kes järelevalvepädevana kontrollis haldusakti vastavust õigusnormidele

ja nõustus maa tagastamisega.

18.2

Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16

ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest nr 312 vähemalt alates Maa-ameti

05.12.2019 kirja nr 6-13/19/15700-3 (Maa-ameti vastuse lisa 5) kättesaamisest. Kui kaebaja

leidis, et maa tagastamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, oleks tulnud tagastamise otsused

seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja seda vastustajale teada olevalt

vaidlustanud ei ole, mis tähendab, et maareform endise Väike-Oja nr 3 talu maa osas on

lõppenud.

18.3

Seega ei ole kaebajal varem ega ole ka praegu võimalik ostueesõigusega erastada

oma ehitiste juurde maad 10 ha, sest kaebaja majavaldusega ei piirne sellises ulatuses vabu

maid. Kuna kaebaja ehitised ei asu endise Väike-Oja 3 talumaa piirides, siis ei tekkinud

kaebaja õigust erastada endist Väike-Oja 3 talu maad ning Setomaa Vallavalitsus sai maa

ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viia lõpule Mikitamäe Vallavalitsuse poolt

koostatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Seega, kuna tagastamise nõuetest vabasid

piirnevaid maid ei ole, siis on kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada ca (ca 0,45 + 0,55)

1 ha maad.

18.4

Maa-amet andis MaaRS § 38 lõike 3 alusel 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147

(kaebuse lisa 2), millega moodustati reformimata maa kaardirakenduses masskandega 28

071 katastriüksust.

Kui moodustatud piiriandmetes selgub maareformi sisulises menetluses vastuolusid, mille tõttu peab

muutuma jätkuvalt riigi omandis oleva maatüki ruumikuju, siis saab seda teha läbi

maakorraldustoimingute. Nimetatud katastriüksuste moodustamine maaregistris ei tekita, muuda ega

lõpeta võimalike õigustatud subjektide õigusi ja kohustusi selle maa osas. Korralduse nr 3147 alusel

moodustati

ja

registreeriti 28.04.2020

maakatastris ka

Xxxxxx

katastriüksus

(xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel,

märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne) kui maareformi reservi katastriüksus. Korraldus nr 3147

on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 05.12.2019.

18.5

Maa-amet saatis maa ostueesõigusega erastamise menetluses 16.06.2021 kirjaga

kaebajale tutvumiseks Xxxxxx maa ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu. Kaebaja

kirjas märgitud tähtajaks arvamusi või põhjendatud vastuväiteid ei esitanud. Korraldusega

nr 1-17/21/2024 (Maaameti vastuse lisa 9) otsustati erastada kaebajale Xxxxxx katastriüksus

(xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2) ning määrati erastamise ostu- müügi- ja

asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest. Korraldust nr 1-

17/21/2024 kaebaja ei vaidlustanud.

18.6

Kuna kaebaja avaldas 27.10.2021vastustajale saadetud kirjas, et enne Xxxxxx

katastriüksuse omandiõiguse vormistamist tuleb omandi ulatus piiritleda ehk moodustada

katastriüksus tuli katastriüksus mõõdistada. Kuivõrd Xxxxxx katastriüksus registreeriti

28.04.2020 maakatastris korralduse nr 3147 alusel maakatastris nähtuvate piiriandmete, s.o

plaanimaterjali alusel, pindalaga 9721 m2 märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne ja

maa erastaja on soovinud katastriüksuse moodustamist katastrimõõdistamise teel, siis

6(14)

teavitati maa erastajat Maa-ametit 11.11.2021 kirjaga (Maa-ameti vastuse lisa 14) Xxxxxx

katastriüksuse katastrimõõdistamise korraldamisest ja maa ostueesõigusega erastamise

menetluse peatamisest kuni katastriüksuse täpsustatud pindala selgumiseni. Pärast

katastrimõõdistamise läbiviimist registreeriti 04.03.2022 maakatastris MaaKatS § 193 lõike

1 alusel Xxxxxx katastriüksuse andmete muudatused, mille kohaselt on katastriüksuse

täpsustatud pindala 9691 m2. Seega, vaidlustatud korralduse nr 117/22/528 punktiga 1

üksnes täpsustati tulenevalt Xxxxxx katastriüksuse mõõdistamise tulemustest korraldusega

nr 1-17721/2024 kaebajale erastatud maa pindala. Muus osas jäi korraldus muutmata.

18.7

Olukorras, kus katastriüksus moodustati algselt maakatastrist nähtuvate piiriandmete,

s.o plaanimaterjalide alusel ja lisatud oli ka märge katastriüksuse pindala on ebatäpne, peaks

olema arusaadav, et katastrimõõdistamise käigus võib suure tõenäosusega katastriüksuse

pindala muutuda (suureneda või väheneda). Käesoleval juhul on Xxxxxx katastriüksuse

pindala vähenenud 30 m2 võrra. Eelnevast tulenevalt oli korralduse nr 1-17/22/528 andmine

vajalik, et pärast katastrimõõdistamise läbiviimist maakatastris MaaKatS § 193 lõike 1 alusel

registreeritud Xxxxxx katastriüksuse muudatus, s.t katastriüksuse ruumilise ulatuse

täpsustus, kajastuks ka korralduses nr 1-17/21/2024. Sisuline otsustus kaebajale maa

ostueesõigusega erastatava maa ulatuse kohta on tehtud korralduses nr 1-17/21/2024,

millega on kaebaja taotletud erastatava maa asemel erastati talle 0,9721 ha, ehk 9721 m2.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja korraldust nr 1-17/21/2024 vaidlustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. Kaebaja on oma 19.08.2022 menetlusdokumendis esitanud järgmised varasemas

menetluses esitamata taotlused: a) tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus maa erastamise

avalduse läbivaatamisel; b) kohustada Maa-ametit välja andma uut korraldust, millega on

kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses; c) nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3

kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus koos

lisadokumentidega; d) kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud

kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas

haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel

ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on

õiguspärane. 19.1 Kaebaja palub tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse, kuna maa

ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine on kestnud äärmiselt kaua, mistõttu on

kaebaja jäänud ilma võimalusest erastada oma hoonete juurde maad. Samuti palub kaebaja

kohustada Maa-ametit andma välja uut korraldust, millega kaebajal on võimalik erastada maad

suuremas ulatuses.

19.1.1 HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebus esitatud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

19.1.2 HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei

anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

19.1.3 Kaebaja ei ole Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel toonud välja, milles

seisneb tema põhjendatud huvi Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebaja

7(14)

selgitustest tulenevalt võib tema huviks olla üksnes soov esitada Maa-ameti vastu tulevikus

kahju hüvitamise nõue, kuivõrd ta ei ole saanud maad kasutada juhul, kui menetluses peaks

ilmnema, et kaebaja on Maa-ameti tegevuse tõttu jäänud ilma maa erastamise võimalusest

soovitud ulatuses.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna aga alust tuvastamisnõude esitamiseks. Seega

esineb praegusel juhul HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirang, mis

tähendab et kaebuse muutmine selle täiendamise teel tuvastamisnõudega ei ole HKMS § 49 lg 1

kohaselt lubatav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul ka kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik, kuivõrd kohus annab ka käesolevas asjas hinnangu Maa-ameti tegevuse

õiguspärasusele maa ostueesõigusega erastamise menetluses. Seega jätab kohus rahuldamata

kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel uue nõudega tuvastada Maa-ameti

tegevuse õigusvastasus kaebaja maa erastamise avalduse läbivaatamisel.

19.1.4 Kaebaja soovib kaebust täiendada ka nõudega kohustada Maa-ametit andma välja

uus korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses. Kohus leiab,

et kohustamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, kuivõrd

olukorras, kus kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, tuleb

Maaametil asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Nimetatu on haldusakti tühistamise

vältimatu tagajärg. Seega tuleneb vastav kohustus Maa-ametile jõustunud kohtulahendist

ning kohustamisnõude esitamine ei ole vajalik. Kuivõrd maa erastamise korraldamine on

alates 01.01.2018 Maa-ameti pädevuses, siis ei saaks kohus ka kohustada haldusorganit

andma kaebaja poolt soovitud haldusakti. Vastava otsuse saab teha üksnes Maa-ameti

kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel juhul, kui kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti

tühistab. Seega jätab kohus HKMS § 49 lg 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks selle täiendamise teel nõudega kohustada Maa-ametit andma välja uus

korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses.

19.2 Kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema

18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana

külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. Kohus saab kaebajast

aru selliselt, et kaebaja palub kohtul pöörata nimetatud küsimusele tähelepanu kohtuotsuse

põhjendavas osas ning tegemist ei ole kaebuse muutmise taotlusega. Seda kinnitab ka asjaolu, et

kaebaja ei ole taotlust kaebuse nõudena esitanud.

19.3 Kaebaja palub nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega. Kohus leiab, et taotlus ei ole

põhjendatud. Käesolevas asjas kontrollib kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust

ning ei teosta absoluutset kontrolli Väike-Oja 3 maa tagastamise õiguspärasuse üle. Kuna kaebaja

soovib maad ostueesõigusega erastada endise Väike-Oja 3 talumaade arvel, on kaebusega

puutumuses üksnes küsimus sellest, kas Väike-Oja 3 talumaade osas on maareform kehtivalt läbi

viidud. Juhul, kui maareform on kehtivalt läbi viidud, siis ei saa kaebaja Väike-Oja 3 maa arvel

maad ostueesõigusega erastada ka juhul, kui maa tagastamisel on tehtud vigu. Seega jätab kohus

HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja VäikeOja 3 kohta

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega.

19.4 Kaebaja esitas 16.09.2022 kohtule avalduse ja dokumendid 109 leheküljel (pdf formaadis).

Nimetatud dokumentide hulgas on valdavalt kohtule juba käesolevas asjas esitatud dokumendid,

Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-22-804 esitatud dokumendid ning kaebaja ja teada esindanud

advokaadibüroo vahelist suhtlust puudutavad dokumendid. Kaebaja palub 14.09.2022 kuupäeva

kandvas avalduses selgitada, kas edastatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 322-804 ning

8(14)

tagastada talle kohtule edastatud dokumendid. Samuti on kaebaja esitanud avalduse menetlusabi

saamiseks. Dokumentide hulgas olevas 01.09.2022 kuupäeva kandvas avalduses (kohtule

varasemalt esitamata) selgitab kaebaja, et pole esitanud kaebust Maa-ameti 09.03.2022 korralduse

nr 1-17/22/528 tühistamiseks; selgituse, et ta ei ole sama korraldusega siiski rahul; taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

19.4.1 Esmalt märgib kohus, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole ta esitanud kaebust

Maaameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks on vastuolus kaebaja enda

poolt samas 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja kohtule 16.09.2022 avalduses esitatuga, milles

kaebaja selgitab, et ta ei ole Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega rahul ja soovib maa ostuga

lõpule jõuda. Samuti on kaebaja ise esitanud kohtule kaebuse, milles sõnaselgelt taotleb

Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamist. Seega ei ole kohtule äratuntav,

et kaebaja on avaldanud soovi kohtule esitatud tühistamisnõudest loobuda ning kohus ei

käsitle kaebaja taotlust kaebusest loobumise avaldusena ning lahendab käesoleva otsusega

vaidluse sisuliselt.

19.4.2 HKMS § 62 lg 3 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab

selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas

juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud.

Kaebaja menetlusdokumendile lisatud pdf formaadis dokumendi lehekülgedel 4, 7, 8, 10,

13, 14, 16, 19-25, 28-31, 34, 37, 42-46, 48-49, 50-51, 53-54, 69-77, 78-86, 87-99 olevad

dokumendid on kohtule juba esitatud, mistõttu puudub vajadus nende lisamiseks toimiku

materjalide juurde. Kaebaja menetlusdokumendi lehekülgedel 5, 6, 9,11, 12, 15, 17, 18, 26,

27, 32, 33, 35, 36, 38, 39-41, 47, 52, 55-68, 103-107 olevad dokumendid on kohtule

esitamata, kuid kohus keeldub nende vastu võtmisest kuivõrd need sisaldavad kaebaja

pöördumisi haldusorganite poole ja pöördumisele saadud vastuseid, kaebaja maamaksu

tasumisega seotud dokumente, kaebaja ja teda esindava advokaadiga toimunud suhtlust,

kaebaja poolt haldusasjas nr 3-22-804 esitatud materjale ja maa tagastamisega seonduvat.

Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-22-804 esitatud avaldused ei oma puutumust käesoleva

vaidlusega, maamaksu tasumisega seonduva väite osas võtab kohus seisukoha otsuses, sh

maamaksu tasumise fakti osas vaidlust ei ole, kaebaja pöördumisi ja nendele saadud

vastuseid on toimikus juba arvukalt, kaebaja ja tema advokaadi vahelisi erimeelsusi ei

lahenda kohus käesolevas asjas, maa tagastamisega seotud ja tähtsust omavad materjalid on

kohtule juba varasemalt esitatud. Kohus keeldub dokumentide vastu võtmisel ka HKMS §

62 lg 1 kohaselt ka põhjusel, et tõendid on esitatud pärast kohtu poolt tõendite esitamiseks

esitatud tähtaega ning tõendite vastu võtmine tingiks asja menetlemise viibimise, sh peaks

kohus tühistama kohtuotsuse kuulutamise aja. Kaebajal oli võimalik esitada tõendid kohtu

poolt määratud tähtajaks, kuid kaebaja seda ei teinud. Vastuseks kaebaja palvele selgitada,

kas kohtule esitatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 3-22-804, märgib kohus, et ei

saa võtta käesolevas asjas seisukohta asjaolude osas, mis puudutavad vaidlust haldusasjas nr

3-22-804. Kaebajal on õigus esitada dokumendid nimetatud haldusasjas, milles kohus

hindab tõendite asjakohasust.

19.4.3 Kaebaja palub tagastada talle kohtule esitatud dokumendid. Kohus mõistab, et

kaebaja soovib ärakirju kaebaja poolt kohtule 16.09.2022 edastatud dokumentidest.

Dokumendid paiknevad 108 leheküljel. Kohus rahuldab menetlusökonoomiast lähtudes

kaebaja taotluse koopiate saamiseks. Kohus edastab kaebajale ärakirjad tema 16.09.2022

kohtule edastatud menetlusdokumendist koos lisadega.

19.4.4 Kaebaja on 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja 16.09.2022 kohtule esitatud avalduses

avaldanud, et soovib endale advokaati, kes teda tõesti kaitseks. Avaldusest tulenevalt ei ole

9(14)

kaebaja olnud rahul teda eelnevas menetluses esindanud advokaadi tööga ning soovib, et

kohus määraks talle kaitsja, kes teda aitaks.

19.4.4.1

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada

füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või

kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

19.4.4.2

Kaebajat on käesolevas haldusasjas kuni dokumentide esitamise tähtaja

lõppemiseni esindanud advokaat. Seega ei vaja kaebaja menetluses Tallinna Halduskohtus

enam advokaadi abi. Kuivõrd taotlus riigi õigusabi saamiseks ei hõlma aga üksnes menetlust

Tallinna Halduskohtus, siis lahendab kohus taotluse sisuliselt. Kohus on seisukohal, et

kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse,

et kaebaja on kohtule ilma advokaadi abita esitanud selge kaebuse nõude, kohus on esitatud

kaebuse menetlusse võtnud ning kaebaja on suutnud enda soovid ja seisukohad teha kohtule

vajalikul määral arusaadavaks, leiab kohus, et kaebaja on suuteline halduskohtumenetluses

osalema ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Eelnevat ei muuda kohtu

hinnangul asjaolu, et kaebajal on raske liikumispuue.

Kaebaja ei pea pöördumiste esitamisel ilmuma kohtusse, vaid saab seda teha ka kirjalikult. Kohus

märgib

täiendavalt, et

kaebajale

riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka

asjaolu,

et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus vajadusel välja enda initsiatiivil ja kohtul

on võimalik lahendada vaidlus ka kaebajale advokaadist esindajat määramata.

19.4.4.3

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole antud

juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.

19.5 Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

20. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

21. Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528

tühistamist (kaebuse lisa 1). Nimetatud korraldusega määrati kaebajale Võru maakonnas,

Setomaa vallas Toomasmäe külas asuva Xxxxxx katastriüksuse erastamise maa ostu-

müügilepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud arvates korralduse jõustumisest (p 1) ning muudeti

Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 „Maa ostueesõigusega

erastamine (Setomaa vald, Xxxxxx)“ punkti 1 ning sõnastati see järgmiselt „1. Erastada X. X.le

(isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx, Toomasmäe küla, Setomaa vald, Võru maakond)

Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9691 m2 ja sihtotstarbega elamumaa“. Kaebaja

taotleb Maa-ameti

09.03.2022 korralduse tühistamist põhjusel, et sellega võimaldati tal erastada ostueesõigusega 0,97

ha, kuigi ta soovib erastada 10 ha maad.

22. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldusega nr 1-17/22/528 ei ole piiratud kaebaja maa

ostueesõigusega erastamise õigust kaebuses toodud asjaoludel.

10(14)

22.1

Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 (Maa-ameti vastuse

lisa 9) puntiga 1, mida vaidlusaluse korraldusega muudeti, otsustati erastada X. X.le Xxxxxx

katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2. Kuivõrd kaebaja oli taotlenud maa ostueesõigusega

erastamist 10 ha ulatuses ning korraldusega võimaldati tal erastada maad 9721 m2 ulatuses,

siis tähendab see, et kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses jäi rahuldamata.

Kaebajale toimetati korraldus kätte 24.08.2021. Kaebaja korraldust seaduses sätestatud

tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus jõustus.

22.2

Kaebaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr

117/22/528 ei lahendatud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise küsimust uuesti, vaid

üksnes täpsustati Xxxxxx katastriüksuse pindala lähtuvalt katastrimõõdistamise tulemustest.

Xxxxxx katastriüksus moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris Maa-ameti

04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 „Katastriüksuste moodustamine“ (kaebuse lisa 2)

alusel, millega otsustati kogutud piiriandmete alusel moodustada katastrikandega

katastriüksused kõikide seni reformimata maade arvel. Xxxxxx katastriüksus moodustati ja

registreeriti maakatastris 28.04.2020 plaani- ja kaardimaterjali alusel koos märkega

katastriüksuse pindala on ebatäpne. Katastriüksus moodustati maakatastrist nähtuvate

piiriandmete alusel ning katastrimõõdistamist ei teostatud. Maa-ameti 09.03.2022

korraldusega nr 1-17/22/ 528 korrigeeriti üksnes Xxxxxx maaüksuse pindala lähtuvalt läbi

viidud mõõdistamise tulemustest. MaaKatS § 193 lg 1 sätestab, et katastripidajal on õigus

katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada. Seega otsustati kaebaja poolt

vaidlustatud korraldusega üksnes korrigeerida maaüksuse pindala lähtuvalt mõõdistamise

tulemustest, mitte aga maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust kaebaja poolt soovitud

ulatuses. Lähtuvalt korrigeeritud mõõdistamise tulemustest vähenes katastriüksuse pindala

30 m2 võrra. Seega saaks kaebaja õigusi hüpoteetiliselt rikkuda üksnes katastriüksuse nr

xxxxx:xxx:xxxx pindala vähenemine 30 m2 võrra. Kaebaja aga ei väida, et korraldus rikub

nimetatud põhjusel tema õigusi. Kaebaja leiab hoopis, et korraldus rikub tema õigusi

põhjusel, et tema õigust erastada maad ostueesõigusega 10 ha ulatuses on piiratud.

Nimetatud küsimust aga ei lahendatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528,

vaid juba 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024, millega otsustati, et kaebajal ei ole

võimalik erastada maad 10 ha ulatuses, vaid üksnes maakatastris registreeritud

katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piirides, mille ebatäpne pindala oli 9721 m2.

22.3

Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus vastustajaga, et sisuline otsustus kaebajale

maa ostueesõigusega erastamise küsimuses tehti juba 18.08.2021 korraldusega nr 1-

17/21/2024, millega lahendati kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning

võimaldati kaebajal erastada maad 9721 m2. Kui kaebaja leidis, et tal on õigus erastada maad

10 ha ulatuses, siis oleks ta pidanud korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul

vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole. 22.4 Kaebaja ei ole vaidlustanud ka Xxxxxx

maaüksuse

ostueesõigusega

erastamise

menetluses

koostatud

piiride

kulgemise

ettepanekuid. Mikitamäe Vallavalitsuse 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa

23) on kaebajale edastatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on

kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei nõustunud piiride kulgemise

ettepanekuga 03.05.2004 ning edastas plaani, millel avaldas, millistes piirides ta soovib

maad ostueesõigusega erastada. Mikitamäe Vallavalitsus vastas kaebajale 17.05.2004 (Maa-

ameti vastuse lisa 25), milles selgitas, et jääb piiride kulgemise ettepanekus toodu juurde.

Kaebaja piiride kulgemise ettepanekut kohtus ei vaidlustanud, mistõttu see jäi jõusse

eelhaldusaktina. Setomaa Vallavalitsuse 05.05.2021 kirjaga nr 7-3/1048 (Maa-ameti vastuse

11(14)

lisa 3) edastati kaebajale kooskõlastamiseks Xxxxxx maa erastamise toimikus (Maa-ameti

vastuse lisa

22)

sisalduv väljavõte nr 1265724813023982953, mille kohaselt on erastatava maa pindalaks

9721 m2 ja see on koostatud Xxxxxx katastriüksuse (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kohta.

Väljavõtte koostamise ajaks on 04.12.2020 ning plaanil on märge, et maaüksuse piirid on ebatäpsed.

Setomaa Vallavalitsuse poolt kaebajale 05.05.2021 saadetud (korduva) piiride kulgemise ettepaneku

on kaebaja kätte saanud 12.05.2021, kuid ei ole ka seda vaidlustanud. Nimetatud plaanil kajastatud

maaüksuse piirid ühtivad Maa-ameti kaardiserveris kajastatud Xxxxxx katastriüksuse nr

xxxxx:xxx:xxxx plaanil kajastatuga. Eeltoodust järeldub, et erastatava maa piirid on kehtivalt

kindlaks määratud, kuna kaebaja ei ole piiride kulgemise ettepanekuid vaidlustanud. Vaidlustatud

korraldusega ei ole erastatava maa piire muudetud. Nimetatu tähendab, et erastatava maa piirid on

juba enne vaidlustatud haldusakti andmist kehtivalt kindlaks määratud ning vaidlustatud

korraldusega neid ei muudetud. Erastatava maa pindala täpsustamine ilma, et muudetaks maaüksuse

piire ei kahjusta erastamise õigustatud subjekti õigusi.

22.5 Eeltoodust järeldub, et: a) juba Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega nr

117/21/2024 otsustati, et kaebajal puudub õigus erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses,

kui 9721 m2, st soovitud 10 ha ulatuses; b) Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528

üksnes täpsustati tulenevalt Xxxxxx katastriüksuse mõõdistamise tulemustest kaebajale juba

korraldusega nr 1-17/21/2024 erastatud maa-ala pindala; c) erastatava maa piirid olid kehtivalt

kindlaks määratud ning neid ei muudetud vaidlustatud korraldusega. Nimetatu tähendab, et

Maaameti 9.03.2022 korraldus nr 1-17/22/528 ei riku kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õigusi.

Vaidlustatud korraldusega ei ole piiratud kaebaja õigust erastada maad 10 ha ulatuses ega muudetud

maaüksuse piire. Juhul, kui kohus peaks ka nimetatud korralduse tühistama, ei tooks see kaebajale

kaasa õigust erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses, kui seda on võimaldatud 18.08.2021

korraldusega nr 1-17/21/2024 ja kehtiva piiride kulgemise ettepaneku alusel.

23. Ehkki kaebus tuleks jätta rahuldamata juba eelmises alapunktis toodud põhjendustel, märgib

kohus täiendavalt, et kaebaja taotlust erastada maad 10 ha ulatuses ei ole võimalik rahuldada ka

põhjusel, et kaebaja kinnistuga ei piirne reformimata vaba maad, mida kaebajale oleks võimalik

ostueesõigusega erastada.

24. Kaebajale ostueesõigusega erastatud maa piirid nähtuvad Setomaa Vallavalitsuse 05.05.2021

kirjaga (Maa-ameti vastuse lisa 3) kaebajale kooskõlastamiseks esitatud Xxxxxx maa erastamise

toimikus (Maa-ameti vastuse lisa 22) sisalduval väljavõttel nr 1265724813023982953, mille

kohaselt on erastatava maa pindalaks 9721 m2. Väljavõtte koostamise ajaks on 04.12.2020.

Nimetatud plaanil kajastatud maaüksuse piirid ühtivad Maa-ameti kaardiserveris kajastatud

Xxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx plaanil kajastatuga.

25. Puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 18.11.1997. a Mikitamäe Vallavalitsusele maa

ostueesõigusega erastamise avalduse, milles soovis erastada maad 10 ha talle kuuluvate hoonete

juurde Toomasmäe külas (kaebuse lisa 4). Avalduses on senise maakasutuse osas märgitud

„ajutine maakasutus 1,7 ha“. Mikitamäe Vallavalitsuse 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti

vastuse lisa 23) on kaebajale esitatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises

ulatuses on kohaliku omavalitsuse hinnangul kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada.

Kaebaja ei ole piiride kulgemise ettepanekuga nõustunud ning on 03.05.2004 esitanud vastuse,

millel on märkinud erastada soovitava maa piirid (Maa-ameti vastuse lisa 24). Nimetatud

avaldusele lisatud plaani kohaselt soovib kaebaja ostueesõigusega erastada maad, mis Väike-

Oja katastriüksuse moodustamise toimiku nr 46465 lk-l 2 asuva endise kinnistu plaani kohaselt

jäävad endise kinnistu Väike-Oja piiridesse.

12(14)

26. MaaRS § 20 lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida MaaRS-i alusel ei tagastata, ei jäeta

riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lõike 1 kohaselt saavad maad

erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt MaaRS-le, arvestades §-

s 2 sätestatud kitsendusi. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad

osta rohkem kui 2 ha, määratakse erastatava maa ulatus vastavalt MaaRS § 221 lõigetele 1 ja 6

ning § 9 lõigetele 2 ja 9 nende koosmõjus. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr 267

kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punkti 132 punkti 7 kohaselt loetakse

piirnevateks vabadeks maadeks MaaRS § 9 lõike 2 ning § 221 lõigete 2 ja 22 mõttes selle maaga,

millel asub ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi

(endiseid kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või

asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus,

kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies

ulatuses tagastamisele, Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata

maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire. MaaRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab alates

01.01.2018 maa ostueesõigusega erastamist ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel

seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vabariigi

Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra p

132 p 7 järgi on piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 ning

paragrahvi 221 lõigete 2 ja 22 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega

erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende

osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille

kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses

väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele.

Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase

võõrandamise aegseid piire.

27. Kaebajale kuuluvad ehitised asuvad endise Mäenurme nr 5 talumaa lahustükil nr 5a ligikaudse

suurusega 0,45 ha, mida Mikitamäe Vallavalitsuse 07.04.2015 kirjas nr 5.3-1.3/261-2 (Maa-

ameti vastuse lisa 18) toodud selgituse kohaselt õigustatud subjektile ei tagastatud. Selgituse

kohaselt on kaebajale kuuluva elamuga piirnevaks ainsaks vabaks maaks ligikaudu 0,55 ha

suurune endise Liiva nr 10 talumaa lahustükk nr 10a, mida õigustatud subjektid tagasi saada ei

soovinud.

28. Võrreldes kaebaja poolt Mikitamäe Vallavalitsusele koos 03.04.2004 vastusega edastatud plaanil

(Maa-ameti vastuse lisa 24) toodud maa-ala, mida kaebaja soovib ostueesõigusega erastada ning

Väike-Oja katastriüksuse toimiku leheküljel 2 olevat endise Väike-Oja 3 kinnistu plaani nähtub,

et kaebaja poolt ostueesõigusega erastada soovitud maa jääb endise Väike-Oja 3 kinnisasja

piiridesse. Ka kaebaja ise on kaebuses ja kohalikule omavalitsusele ja Maa-ametile edastatud

avaldustes avaldanud, et soovib erastada maad just endise Väike-Oja 3 kinnistu arvel. Väike-

Oja 3 talu maa on aga Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 „Maa

nimetusega

Ojala tagastamine“ (Maa-ameti vastuse lisa 19) ja Setomaa Vallavalitsuse 03.072018 korraldusega

312 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Maa-ameti vastuse lisa 20) õigustatud

subjektidele tagastatud. Tagastatud maa piirid nähtuvad Väike-Oja katastriüksuse juriidilise toimiku

lehekülgedel 18-19 ja Ojala maaüksuse tagastamise toimiku leheküljel 10 olevatelt katastriüksuse

plaanidel. Plaanimaterjalid kinnitavad vastustaja väidet, et tagastatud on kogu Väike-Oja 3 talu maa

(kajastatud endise Väike-Oja kinnisasja plaanil), st tagastatud on maa, mida kaebaja soovib

ostueesõigusega erastada. Seega ei piirne Xxxxxx maaüksusega õigustatud subjektide nõuetest vaba

maad, mida oleks kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada. Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe

Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest

13(14)

nr 312 vähemalt alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja (Maaameti vastuse lisa 5) kättesaamisest. Kirjas

on kaebajale selgitatud, et Väike-Oja nr 3 talu maa on tagastatud Mikitamäe 19.01.2017

korraldusega nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusega nr 312 õigustatud

subjektidele kogu ulatuses. Seega pidi kaebaja mõistma, et maa, mida ta soovib ostueesõigusega

erastada, on tagastatud ning selle erastamine kaebajale ei ole võimalik. Kui kaebaja leidis, et maa

tagastamine ei ole olnud õiguspärane, oleks ta pidanud nimetatud korraldused vaidlustanud. Kaebaja

seda ei teinud. Kuivõrd endise kinnistu Väike-Oja 3 maa on tagastatud, siis on maareform nimetatud

endise kinnistu osas lõppenud. Nimetatu tähendab, et kaebajal ei ole võimalik talle kuuluvate ehitiste

juurde erastada 10 ha maad, sest kaebaja hoonetega ei piirne sellises ulatuses vaba maad. Kuivõrd

Väike-Oja 3 kinnistu osas on maareform lõppenud, siis ei hinda kohus kaebaja väiteid, mille

kohaselt ei ole maa tagastamine toimunud õiguspäraselt. Kaebajal oleks olnud võimalik vastavad

väited esitada maa tagastamisele suunatud korralduste vaidlustamise menetluses. Kaebaja seda aga

teinud ei ole ning kohaliku omavalitsuse korraldused, millega otsustati endise kinnistu Väike-Oja 3

maa tagastada, on jõus.

29. Kuna maareform endise kinnistu Väike-Oja 3 maa osas oli lõppenud, siis sai Setomaa

Vallavalitsus viia maa ostueesõigusega erastamise toimingud viia lõpule Mikitamäe

Vallavalitsuse poolt 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa 23) koostatud piiride

kulgemise ettepaneku alusel. Setomaa Vallavalitsus on maa ostueesõigusega erastamise

eeltoimingud viinud lõpule 09.12.2020 korraldusega nr 563 „Xxxxxx maa ostueesõigusega

erastamise võimalikkus“. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tema kinnistuga ei piirne tema

soovitud ulatuses vaba maad, mida tal oleks võimalik erastada.

30. Kaebaja väidab ekslikult, et Mikitamäe Vallavalitsus on talle 13.10.2004 kirjas nr 5.2-1.3/659

(kaebuse lisa 6) kinnitanud, et tema kasutuses on 1,6 ha haritavat maad ja 0,1 ha õuemaad.

Nimetatud kirjas on üksnes konstanteeritud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja

maksnud aastatel 1997-1999 maamaksu 1,6 ha haritava maa ja 0,1 ha õuemaa eest ning aastatel

2000 kuni 2004 on kaebaja maksnud maamaksu 0,1 ha õuemaa eest. Mikitamäe Vallavalitsus ei

ole kaebaja maakasutust viidatud osas kuidagi kinnitanud ning kaebaja tõlgendus on ekslik.

Kirjas on hoopis kinnitatud, et jõusse jääb kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanek, millega

kaebajal on võimalik erastada maad üksnes ca 1 ha. Seonduvalt kaebaja väidetega selgitab kohus

täiendavalt, et maamaksu tasumine ei anna isikule mingit õigust maa ostueesõigusega

erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamise alused ja ulatus tulenevad MaaRS-st ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidest ning maamaksu tasumise fakt ei oma maa ostueesõigusega

erastamisel menetluses mingit tähendust.

31. Kaebajale on nii Mikitamäe Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus kui ka Maa-amet korduvalt

selgitanud maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust (vt nt 07.05.2015 kiri (Maa-ameti

vastuse lisa 4); 05.12.2019 kiri nr 6-13/19/15700-3 (Maa-ameti vastuse lisa 5); 17.02.2021 kiri

nr 6-1/21/2975 (Maa-ameti vastuse lisa 6); 24.11.2004 kiri nr 5.2-1.3/851 ja 13.10.2004 kiri nr

5.21.3/659 (kaebuse lisad 6 ja 7). Seega ei ole menetluses rikutud selgitamiskohustust.

32. Kaebaja teeb iseenesest õige järelduse MaaRS § 9 lõike 1 punktis 1 sätestatust leides, et

erastamise kohustatud subjekt pidanuks arvestama sellega, et kaebajale jääks elamu juurde maad

2 ha ulatuses. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud haldusakte, millega kaebaja maa ostueesõigusega

erastamise õigust piirati. Nimetatust tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik kaebajale maad

soovitud ulatuses erastada.

33. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

14(14)

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Kuivõrd

menetluskulud jäävad kaebaja kanda, siis ei hinda kohus käesolevas asjas menetluskulude

suurust ja põhjendatust ega kaebajale osutatud õigusabi kvaliteeti. Kaebajal on võimalik esitada

vastav järelepärimine teda esindanud advokaadibüroole ja advokaadile. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm