3-21-1588/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1588

Haldusasi

X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021

vastutusotsuse nr 13-7/01062-20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad X ja Y, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja LS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.09.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.03.2022

otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/038675-9 CTR

Group OÜ-d (CTRG) tasuma maksusumma 191 200,41 eurot.

3-21-1588

2(16)

Maksuotsuse ja 25.10.2019 kontrolliakti kohaselt ei ole maksuhaldurile esitatud dokumentidel

kajastatud kasutatud katalüsaatorite ostu tehingud toimunud dokumenteeritud viisil. Näilike

tehingute vormistamisega on CTRG pannud toime maksupettuse ning viinud nõuetele

mittevastavate dokumentide alusel ettevõttest maksuvabalt raha välja. Perioodil aprill kuni

august 2016 võeti väidetavalt kaupade soetamiseks CTRG pangakontolt välja sularaha kokku

5 702 684,50 eurot. MTA leidis hindamise tulemusel, et CTRG tegi 2016. a aprillist augustini

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. See summa tuleb maksustada

tulumaksuga. Seega oli CTRG-l maksustamisperioodil aprill kuni august 2016 kohustus oma

raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaks kokku 191 200,41 eurot. MTA

seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele:

a) CTRG esindajate X ja Y ning töötaja Q selgitused Läti eraisikutelt katalüsaatorite

kokkuostmise kohta on ebausutavad, lepingute sõlmimise aega ja kohta puudutavad

selgitused on ebausaldusväärsed ning kauba vastuvõtmise kohta antud selgitused on

muutunud;

b) Läti eraisikutest väidetavad müüjad (kokku 69) ei kinnitanud tehingutes osalemist, sh osad

neist olid lepingute sõlmimise ajal surnud;

c) kauba olemus ei ole ostu-müügilepingutelt tuvastatav ning kauba üleandmise kohta

vormistatud aktid ei vasta tegelikkusele;

d) pangakontolt välja võetud sularaha kasutamine esitatud alusdokumentide alusel tehtud

väljamakseteks ei leidnud kinnitust;

e) CMR-id ei kajasta tegelikku veo marsruuti ning piiriületused ei kinnitanud kõikidel CMR-

idel kajastatud vedude toimumist;

f) kaupa veeti kordades suuremates kogustes, kui oli vedudeks kasutatud CTRG kaubikute

kandevõime;

g) CMR-ide, piiriületuste ja kauba koguste vastuolud seavad kauba soetuse kahtluse alla;

h) ühelt eraisikult väidetavalt soetatud katalüsaatorite kogus (27–600) ei ole usutav, nagu ka

see, et kõikide katalüsaatorite väärismetalli sisaldus on täpselt ühesugune;

i) CTRG kliendi vastus rahvusvahelisele infopäringule seab kahtluse alla esitatud

dokumentide õigsuse.

2. Maksu- ja Tolliamet kohustas 29.03.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01062-20 X tasuma

CTRG maksuvõlga 96 577,52 eurot ja Y tasuma CTRG maksuvõlga 94 622,89 eurot.

CTRG maksuvõlg on 29.03.2021 seisuga 360 368,22 eurot, sh põhivõlgnevus 191 300,41 eurot

(tasumata maksuvõlg 191 200,41 eurot ja sunniraha 100 eurot) ja arvestuslik intress 169 067,81

eurot. MTA alustas maksuvõla sundtäitmist 19.02.2020 korraldustega krediidiasutustele

äriühingu pangakontode arestimiseks. Pangakontode arestimine ei ole viinud maksuvõla

tasumiseni. Äriühing ei oma ka registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlg rahuldada.

CTRG ei ole enam tegutsev, mistõttu ei ole maksuvõlga võimalik sisse nõuda äriühingu

majandustegevusest tekkiva tulu arvelt. Vastutusotsusega nõuab maksuhaldur CTRG endistelt

juhatuse liikmetelt äriühingu maksuvõla 191 200,41 euro tasumist.

Aprillist kuni juunini 2016 tehti CTRG pangakontolt nr EE201700017002534033 ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid 386 310,07 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida ning tasuda

tulumaks 96 577,52 eurot. CTRG TSD-del väljamakseid ei kajastatud, mistõttu esitati need

ebaõigete andmetega. Vahemikus 14.10.2010–26.07.2016 oli CTRG ainus juhatuse liige X,

kellel oli äriühingu üle täielik kontroll. Maksukohustuslaste registri andmetel on X-l e-

maksuametis CTRG raamatupidaja paketi kasutamisõigused alates 21.10.2009. CTRG perioodi

aprill kuni juuni 2016 TSD-d esitas X. Perioodil aprill kuni juuni 2016 olid X-l CTRG

internetipanga kasutamise õigused, millest järeldub, et CTRG pangakontolt raha väljaviimine

ja maksukohustuste täitmata jätmine toimus X teadmisel. Seejuures nähtub CTRG AS-i

3-21-1588

3(16)

Luminor Bank pangakonto nr EE201700017002534033 väljavõttest perioodi aprill kuni juuni

2016 kohta, et äriühingu pangakontol oli piisavalt raha, mille arvelt oleks saanud nimetatud

perioodi maksukohustused tasuda. Arvestades X pikaajalist tegutsemist raamatupidajana ja

CTRG juhatuse liikmena, võib tal eeldada piisavaid äri- ja majandusalaseid teadmisi ning

teadlikkust äriühingu juhatuse liikmel lasuvatest kohustustest.

Perioodil juuli kuni august 2016 tehti CTRG pangakontolt nr EE201700017002534033

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 378 491,54 eurot, millelt tuli arvestada, deklareerida

ning tasuda tulumaks 94 622,89 eurot. CTRG TSD-del väljamakseid ei kajastatud, mistõttu

esitati need ebaõigete andmetega. Perioodil 26.07.2016–02.11.2016 oli CTRG ainus juhatuse

liige Y. Kuigi perioodil juuli kuni august 2016 esitas maksudeklaratsioone X, toimus

valeandmetega deklaratsioonide esitamine Y teadmisel ja osavõtul. Y koostas perioodil juuli

kuni august 2016 äriühingu nimel arveid ja muid raamatupidamise algdokumente ning tegeles

äriühingu igapäevase majandustegevusega. Järelikult oli Y teadlik perioodi juuli kuni august

2016 maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamisest. Äriühingu pangakontol oli piisavalt

raha maksukohustuse tasumiseks, kui väljamaksed oleks TSD-l õigesti deklareeritud.

Äriregistri andmetel on Y olnud kolme äriühingu juhatuse liige ja tal on ettevõtluskogemus

alates 17.06.1997, mistõttu saab eeldada, et tal on äri- ja majandusalased teadmised ning ta on

teadlik nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvatest kohustustest. Y loobus 06.09.2019

CTRG juhtimisest ning võõrandas CTRG Valgevene kodanikule. Pärast äriühingu

võõrandamist lõppes CTRG majandustegevus.

X ja Y rikkusid maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, sh

deklareerimiskohustus ja tasumiskohustus. Maksumenetluses antud ütlustest ja tuvastatud

asjaoludest järeldub, et maksukohustusi rikkusid mõlemad CTRG endised juhatuse liikmed

tahtlikult. Seega rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane maksusumma määramise

aegumistähtaeg. X-lt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg algab aprillis 2016 TSD

esitamise tähtpäevast ehk 10.05.2016 ning Y-lt sissenõutava maksukohustuse aegumise tähtaeg

algab juuli 2016 TSD esitamise tähtpäevast ehk 10.08.2016. X-lt sissenõutava vanima

maksusumma määramise tähtaeg ei saabu varem kui 10.05.2021 ning Y-lt sissenõutava vanima

maksusumma määramise tähtaeg ei saabu enne 10.08.2021.

3. Y ja X esitasid 29.03.2021 vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 10.06.2021

vaideotsusega nr 6-1/4916-4 rahuldamata.

4. Y ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.03.2021 vastutusotsuse

tühistamiseks.

1)

Vastutusotsusest ei selgu selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning haldusakti andmise

põhimotiivid.

2)

Maksuhaldur leidis, et CTRG käibemarginaal oli üle 400% võrra suurem äriühingu 2016.

aasta käibemarginaalist ja samal tegevusalal tegutsevate teiste äriühingute käibemarginaalist.

3)

Maksumenetluses esitatud soetusdokumentide alusel on tuvastatav kauba kogus, hind ja

müüja. Analüüsiaktid näitavad jäätmete väärismetallide sisaldust. MTA pole ka vaidlustanud

edasi müüdud jäätmete kogust ja selle hinda ehk müügist saadud tulu summat. Maksuhaldur on

kinnitanud nii kauba ostu kui ka edasimüüki. Vaidluse all on jäätmete soetamise hind.

Maksuhaldur pole tuvastanud hinda konkreetsete tehingute puhul, vaid leidis kontrollitud

perioodil kauba soetamismaksumuse Statistikaameti statistilise marginaali abil. Statistiliseks

marginaaliks oli 17,10%. Nimetatud perioodil oli kaebaja brutomarginaal vahemikus 2,80%

kuni 6,59%. Jääb ebaselgeks, mille alusel võeti aluseks just Statistikaameti üldised andmed.

See on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg-tega 1 ja 2. Kaebajad esitasid

võrdluse teiste sama tegevuse ettevõtjate käibemarginaali kohta, kuid need jäeti põhjendamatult

3-21-1588

4(16)

kõrvale. Tuginemine juurdehindluse protsendi usutavusele on asjakohatu, sest see puudutab

ainult kontrollitavat perioodi. Muudel kuudel olevat marginaali maksuhaldur ei muutnud.

Maksuhaldur pole tuvastanud, et CTRG polnud võimeline tegevuskulusid kandma ning on

jätnud tähelepanuta CTRG tegevuse kasumlikkuse ning võime tasuda dividende 2017. aastal

2016. aasta eest. CTRG kasumlikkus tekkis jäätmete käibe suurusest. Kauba eest tasuti

tavaliselt pärast analüüsi selgumist.

4)

Maksuhaldur pole kogunud tõendeid jäätmete maksumuse kohta, millega on rikkunud

uurimispõhimõtet (MKS § 11). Maksuhaldur pole tõendanud, et jäätmed oleks soetatud

ostudokumentides näidatud hinnast odavamalt. Tõendatud pole, et CTRG on tasunud jäätmete

eest rohkem. Asjaolu, et mõned müüjad olid tehingute tegemise ajal väidetavalt surnud, ei

tähenda, et andmed jäätmete ja hinna kohta on ebaõiged. Maksuhaldur pole selgitanud, miks ta

ei võta arvesse neid tehinguid, mille puhul müüjad Läti maksuhaldurile ei vastanud.

Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba päritolu on

õiguspärane või mitte. Maksuhaldur pole iga tehingu puhul eraldi tuvastanud, et tegemist on

näiliku tehinguga MKS § 83 lg 4 järgi. Maksuhalduri järeldused põhinevad oletustel ning

esitatud dokumentaalseid tõendeid ei ole hinnatud.

5)

Maksuhaldur ei ole andnud hinnangut, kas algdokumendi puudus on oluline või

mitteoluline. Algdokumendi puuduste korral tuleb maksumaksjale anda võimalus puudused

kõrvaldada. Maksueelist pole võimalik saada ainult väljamakse tegemisega puudustega

algdokumendi alusel. Sellisel juhtumil MKS § 83 lg 4 ei kohaldu.

6)

Kaebajad selgitasid, et CTRG ostis jäätmeid purustatud kujul. Seepärast ei hinnatud iga

katalüsaatorit eraldi, vaid CTRG toimetas puru ostjate kätte, kes tegid analüüsi väärismetallide

sisalduse kohta. Jäätmeid ei ostetud mitte tüki kaupa, vaid kilogrammides. Kilogrammi hind

sõltus väärismetallide sisaldusest ja börsihinnast. Selle alusel määrati ostuhind. Ostetud kauba

omadused on tuvastatavad CTRG müügidokumentide ja analüüsiaktide põhjal. Seega on teada

soetatud jäätmete omadused ja kogused. Müügihind on alati tehingupoolte kokkuleppe

küsimus, mis võib olla turuhinnast kõrgem või madalam. Maksuhaldur on ületanud enda

pädevust tehingu hinna kujundamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-15-1303). Maksuotsusest ega

vastutusotsusest ei nähtu asjaolusid, mis näitaksid, et poolte tegelik tahe oli suunatud madalama

hinnaga tehingu tegemisele.

7)

Maksuhaldur pole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajad olid teadlikud

maksukohustuse suurusest, mille nad oleksid pidanud deklareerima (vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-37-13, p 27). Olukorras, kus maksusumma on määratud Statistikaameti andmetele

tuginedes, pole võimalik väita, et maksukohustus jäi täitmata tahtlikult. MTA pole tuvastanud,

et deklaratsiooni esitades mõistsid kaebajad, et nad rikuvad MKS §-s 8 nimetatud kohustusi.

Samuti pole tõendatud, et kaebajad olid teadlikud oma tegevuse õigusvastasusest ja soovisid

õigusvastase tagajärje saabumist. Veenev ei ole maksuhaldur väide, et X, kes tehingutest osa ei

võtnud, teadis, et CTRG raamatupidamisse on esitatud ebaõigeid andmeid, ning ta esitas

teadlikult ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Maksusumma on määratud pärast

kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Kontrolli käigus esitatud ostu-müügilepingutel on kaubana märgitud üldsõnaliselt „used

catalysts“ (eesti k. „kasutatud katalüsaatorid“). Kauba mahuühikuna on märgitud kg ning

rohkem infot kauba olemuse kohta dokumentidele märgitud ei ole. CTRG kodulehelt nähtub,

et kasutatud katalüsaatori väärtus sõltub mitmetest asjaoludest: liigist, autotootjast, autos

kasutatava kütuse liigist, plaatinal või pallaadiumil põhinemisest. Seega ei saa soetatud kauba

identifitseerimiseks pidada piisavaks märget „kasutatud katalüsaator“. Samuti ei nähtu

soetusdokumentidelt, kas tegemist on katalüsaatorite puruga või tervete katalüsaatoritega.

3-21-1588

5(16)

Seejuures ei ole usutav, et eraisikud lasevad enne kasutatud katalüsaatorite edasimüüki need

kusagil purustada. Kontrollitaval perioodil on CTRG Läti eraisikutelt soetanud 27 kuni 600

katalüsaatorit ühe isiku kohta, mis ei ole eluliselt usutav.

2)

Tuvastamist on leidnud, et kauba soetusdokumendid pole piisavad ega usaldusväärsed.

Seega esineb alus leida kauba soetusmaksumus hindamise teel. Hindamisel ei saanud tugineda

CTRG majandustegevuse näitajatele ja tema kulutustele, kuivõrd kulusid tõendavad

dokumendid olid ebausaldusväärsed ning see muutis ebausaldusväärseks ka CTRG üldised

majandustegevuse näitajad. Seega lähtus vastustaja MKS § 94 lg-st 2 ja tugines hindamisel

Statistikaameti andmetele. CTRG, kes oli teadlik, et MTA-le esitatud soetusdokumentide alusel

kaupa ei soetatud, ei pidanud vajalikuks hindamisele kaasa aidata ning võttis endale seetõttu

riski, et tõendite esitamata jätmise tõttu võib mõni maksukohustust vähendav asjaolu jääda

arvestamata.

3)

Jättes maksuhaldurile esitamata andmed tegelike soetustehingute kohta, ei saanud

kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et maksuhaldur jätab ettevõttest väljaviidud rahalt

tulumaksu sisse nõudmata. Käibemarginaali tulemus ei viita hindamise metoodika

õigusvastasusele, vaid sellele, et CTRG-l tekkinud maksukohustusi on varjatud suhteliselt

suures ulatuses. Hindamisel on maksuhaldur võtnud aluseks Statistikaameti kodulehel olevad

andmed kaebajaga samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete kohta, mis hõlmavad piisavalt suurt

valimit erinevatest ettevõtetest ning seeläbi on kaetud võimalikud äärmuslikud erinevused.

Vastutusotsuses on põhjendatud, miks ei ole kaebajate esitatud teiste äriühingute majandusaasta

aruandeid võimalik võtta võrdlusandmeteks. Teada ei ole nende ettevõtete äritegevuse

üksikasjad ning ärimudeli sarnasused CTRG-ga.

4)

Maksumenetluses on tuvastatud asjaolud, mis tõendavad, et CTRG esitas maksuhaldurile

kaupade soetamise kohta ebaõiged dokumendid ning oli nende ebaõigsusest ka ise teadlik.

Olukorras, kus kõik vaidlusalused katalüsaatorite soetustehingud olid dokumenteeritud

ühtemoodi ning kõigi tehingute kohta anti samasuguseid selgitusi, ei pidanudki maksuhaldur

iga tehingut eraldi analüüsima, vaid võis neile anda ühise hinnangu. Maksuhaldur on tuginenud

maksuotsuses MKS § 83 lg-le 4. Kuivõrd CTRG ei esitanud maksuhaldurile kauba soetuse

kohta usaldusväärseid dokumente, pidi maksuhaldur maksusumma määrama hindamise teel.

Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhalduril olnud võimalik varjatud tehingut

tuvastada, kui kaebajad ei esitanud selle kohta dokumente ega andnud teavet isikute kohta,

kellelt kaup tegelikult soetati. CTRG-l oli maksumenetluse kestel piisavalt aega kõrvaldada

algdokumentides esinevaid puudusi. CTRG saadud maksueelis seisneb asjaolus, et kaebajad

vormistasid toimumata tehingute kohta soetusdokumendid ja püüdsid nendega jätta muljet

sellest, et kogu ettevõttest väljavõetud raha on ettevõtlusega seotud.

5)

CTRG selgitas MTA-le maksumenetluses, et nende ärimudeli kohaselt ostetakse ja

müüakse katalüsaatoreid partiidena. 20.09.2019 väitis kaebajate esindaja, et enamasti soetati

katalüsaatorid purustatud kujul. MTA-le esitatud soetusdokumendid seda väidet ei kinnita.

Eraisikust müüjate puhul ei ole usutav, et nad koguvad kokku suures koguses katalüsaatoreid

ning lasevad need siis enne müüki ka enda kulul puruks jahvatada. Isegi kui katalüsaatorid

soetati puruna ja nende ostuhind sõltus CTRG kliendi analüüsidest, siis ei saanud soetusel

partiide kilogrammi hind olla sama, arvestades, et edasimüügi hind sõltus analüüsi tulemustest.

CTRG pidi soetatud kauba edasimüügiks ümber sorteerima, kuid jääb selgusetuks, mille alusel

oleks seda saanud teha, kui katalüsaatorid soetati puru kujul. Seega ei ole kauba soetushinna

määramisel võimalik aluseks võtta edasimüüdud kauba kohta esitatud andmeid. Samuti tuleb

arvestada asjaoluga, et ka kauba edasimüük näidatud koguses ei ole usutav.

6)

Kaebajad olid teadlikud sellest, et

kauba tegelikeks müüjateks ei olnud

soetusdokumentidel märgitud Läti eraisikud. Kaebajatele ei saanud jääda märkamata, et sellist

3-21-1588

6(16)

kogust kaupa ei olnud võimalik kaebaja kasutatud sõidukitega kontrolliperioodil ostjatele edasi

toimetada. Kaebajad ei saanud ka olla teadmatuses asjaolust, et kõnealused kaubikud ei olnud

mitmetel juhtudel CMR-idele ja väidetavatele kaupade soetusdokumentidele märgitud aegadel

üldse asjaomaste riikide piire ületanudki. Kaebajate teadlikkust kinnitab ka see, et kaebajate

selgitused väidetavalt toimunud tehingute kohta ei ole usutavad, sh väited Läti eraisikutelt

suures koguses puru kujul katalüsaatorite ostmise ja neile kauba eest tasumise kohta.

7)

Kuivõrd kaebajad olid CTRG juhatuse liikmetena teadlikud sellest, mis summas ja kui

suures koguses katalüsaatoreid tegelikult soetati, ning sellest, millises summas raha ebaõigete

soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka sellest, kui suur

maksukohustus CTRG-le selle tegevuse tulemusena tekib. Asjaolu, et kaebajad ei näinud

äriühingust raha väljaviimise ajal ette seda, kui suure summa maksuhaldur hindamise teel

CTRG-le määrab, ei tähenda, et kaebajad ei oleks olnud teadlikud sellest, et nende tegevuse

(deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse rikkumine) tulemusel tekib CTRG-l maksuvõlg.

Mõlemad kaebajad olid varasemalt tegelenud ettevõtte juhtimisega ning X on pikka aega

töötanud raamatupidajana, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et maksuhaldurile esitatud

kaupade

soetusdokumendid

ei

vasta

raamatupidamist

reguleerivates

õigusaktides

algdokumendile kehtestatud nõuetele. X teadis vähemalt üldjoontes kõnealuste tehingute

tegelikest asjaoludest, isegi kui vahetult osalesid neis tema abikaasa Y ja poeg Q.

8)

Deklareerimiskohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik

seos. Kui kaebajad oleksid CTRG maksudeklaratsioonidel deklareerinud ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid ning tasunud äriühingu pangakontol olevatest rahalistest vahenditest

deklareeritud maksusummad, ei oleks CTRG-l maksuvõlga tekkinud. Kuivõrd maksuotsuses

on tuvastatud ka CTRG tahtlus, siis on maksusumma määratud aegumistähtaja jooksul.

6. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Asjaolu, et maksuhaldur on aktsepteerinud edasi müüdud kauba koguse, ei tähenda

soetamise tingimuste aktsepteerimist. Maksuhaldur on usutavalt põhjendanud, miks arvetel

näidatud müüjad ei olnud kauba tegelikud müüjad. Puudub selgitus sellele, kust said eraisikud

sadu kasutatud katalüsaatoreid. Usutav on maksuhalduri järeldus, et sedavõrd suurte koguste

üleandmine on omane lammutusfirmadele. Maksuhaldur on osundanud ka sellele, et CTRG

poolt Eestis eraisikutelt soetatud kogused on oluliselt väiksemad kui välismaa eraisikutelt

soetatud kogused. Samuti pole usutav, et katalüsaatorid soetati purustatuna. Vaidlust ei ole

selles, et kasutatud katalüsaatori hind sõltus mitmest erinevast asjaolust ja võis erineda mitu

korda. Puruna soetamise teeb ebausutavaks see, et puru hulgas võib olla väga erinevaid

katalüsaatoreid. Pole selgust, kus ja miks lasid erinevad eraisikud katalüsaatorid enne müüki

purustada. Kauba CMR-idel on märgitud kaubana „monoliit“ ja Q selgitas selle kohta

03.02.2022 kohtuistungil, et see tähendab katalüsaatori keraamikat tükkidena. Selline selgitus

ei vasta aga ilmselgelt tõele, kuivõrd monoliit tähendab terviklikku eset.

2)

MTA tegi Läti maksuhaldurile järelepärimise, mille tulemusena ei saadud kinnitust ühegi

väidetava müüja osalemisele tehingutes. Enamus isikutest jättis Läti maksuhalduri päringutele

vastamata, kuid need, kes vastasid, eitasid tehingutes osalemist. Läti maksuhalduri hinnangul

on dokumentide vormistamisel kasutatud varastatud andmeid. Varastatud isikuandmete

kasutamine selgitab ka seda, kuidas on CTRG-ga teinud tehinguid neli isikut, kes väidetava

tehingu tegemise ajaks olid surnud. Ebaõigeid andmeid müüjate kohta kinnitab ka asjaolu, et

kaebajad ei avaldanud otsitud põhjustel maksuhaldurile tehingupartnerite kontakte. MTA on

õigesti järeldanud, et CTRG ei teatanud maksuhaldurile tegelike müüjate kontakte seetõttu, et

soovis varjata nende identiteeti. Lisaks toimusid kohtumised ostjatega tehingute asjaolusid

arvestades ebasobivates kohtades: tanklates ja parklates Leedus, Poolas või Saksamaal. Kui Q

3-21-1588

7(16)

tuli Eestist läbi Läti, ei ole eluliselt usutav, et Läti kodanikud andsid oma kauba üle Leedus,

Poolas või Saksamaal. Mitme tonni katalüsaatorite ühest autost teise laadimine käsitsi kahe

mehega tanklas või parklas on väheusutav. Q kohtuistungil antud selgitus, et kaal määrati

kohapeal selliselt, et ühes kilekotis on ca 20 kg, ei ole sedavõrd suurte koguste puhul eluliselt

usutav ja sisaldaks endas suurt veakoefitsenti. Maksuhaldur ei ole põhjendatult jäänud uskuma

kaebajate väidet, et füüsilistest isikutest müüjad andsid kauba üle, ilma et oleks vormistatud

üleandmis-vastuvõtmisakti ning kauba eest kohe tasutud. Lisaks jääb selgusetuks, kuidas tehti

kindlaks üleantud kauba kaal ja miks pidanuks müüjad usaldama talle hiljem teatatud andmeid

kauba kaalu kohta. Q ega Y ei ole väitnud, et müüjatega kohtuti kauba kaalumise ja

analüüsimise kohas.

3)

Kauba vedamisel on kordades ületatud vedamiseks kasutatud kaubikute registreeritud

kandevõimet (kummalgi ligi 1000 kg). Q ja kaebajate väited, et sõidukite tegelikud

kandevõimed olid 1500 kg, on paljasõnalised. Pole usutav, et sõiduki kandevõimet üle kolme

korra ületava koormaga läbiti linnade vahelised vahemaad oluliselt lühema ajaga (sh peatused

kauba ostmiseks ja kaubikusse laadimiseks), kui selleks kulub tavapäraselt ilma peatusteta.

Puuduvad tõendid selle kohta, et CTRG arvetel näidatud koguses katalüsaatorid oleks arvetel

märgitud mahus ostetud väljastpoolt Eestit, sh ei kinnita ka CMR-idel märgitud andmed

vaidlusaluste kaupade vastuvõttu Leedust, Poolast ja Saksamaalt. Eestis tohib tasuda

metallijäätmete eest vaid pangaülekandega. Suurtes summades sularahas arveldamine on

täiendav maksupettusele viitav asjaolu.

4)

2016. aastal kehtinud raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 redaktsiooni kohaselt pidi

raamatupidamise algdokumendil kajastuma tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäitajad

(kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid.

Kuna arvetel ei olnud märgitud kauba tegelik müüja ega tegelik hind, ei vastanud need RPS § 7

nõuetele.

5)

Kuna maksuhaldur möönis, et CTRG soetas kasutatud katalüsaatoreid, ent

raamatupidamisdokumendid tehingute kohta olid puudulikud, tuli maks määrata hindamise teel.

Vastustaja on põhjendatult leidnud, et hindamisel ei saanud lähtuda börsihinnast, kuna selleks

ei olnud andmed ostetud vara kohta piisavalt täpsed (ei ole teada väärismetalli sisaldust ning

seda, kas tegemist oli puru või tervete katalüsaatorite või keraamiliste korpustega). Hindamisel

on maksuhaldur kasutanud juurdehindluse metoodikat, lähtudes juurdehindluse protsendi

määramisel Statistikaameti kodulehel avaldatud andmetest. MTA arvestas edasimüüdavale

kaubale juurdehindluse 17,1% ja vähendas samas määras kauba soetushinda. Asjas kogutud

tõendid ei kinnita kaebajate väidet, et CTRG juurdehindlus oli 4–5%. Lähtuda ei saa ka

kriminaalasjas 1-15-2451 tuvastatud juurdehindlusest, kuna tegevusperiood ning tehingu

asjaolud olid praegusest erinevad. Praegusel juhul ei lisandunud tehingule käibemaks, mistõttu

on mõistlik eeldada kasumimarginaali tõstmist, et riske (teadlik maksupettus) kätkev äri end

ära tasuks. MTA määratud juurdehindluse protsent ei ole ebamõistlikult kõrge ega tegelikke

asjaolusid mittearvestav. Maksuhaldur on nii maksumenetluses kui ka vastutusmenetluses

põhjendanud, miks kaebajate esitatud võrdlusmaterjal ning andmed ei ole hindamise teel

maksustamisel asjakohased.

6)

Maksuhaldur on juba maksuotsuses ja kontrolliaktis viidanud nii äriühingu teadlikkusele

ja tahtlusele kui ka näilikele tehingutele (MKS § 83 lg 4) ja maksueelise saamise eesmärgile.

Kogenud ettevõtjatena pidid kaebajad olema teadlikud sellest, et RPS § 7 nõuetele

mittevastavate kuludokumentide alusel äriühingust raha väljavõtmine on õigusvastane ning nad

pidid ka soovima õigusvastast tagajärge, arvestades, et võltsitud soetusdokumentide kasutamine

võimaldas ettevõttest raha välja viia. Selline tegevus sai olla ainult tahtlik. Kuna kaebajad

teadsid varjatud tehingute asjaolusid, pidid nad ka olema teadlikud maksukohustuse suurusest,

mille nad oleksid pidanud deklareerima. Maksuhaldur ei pidanud tuvastama tahtlust eraldi iga

3-21-1588

8(16)

tehingu puhul, kuivõrd kõigi 69 väidetava Läti füüsilise isikuga tehtud tehingute asjaolud on

maksustamise mõttes identsed (kõigi osas on tuvastamata kauba tegelik müüja, tegelik hind ja

tegelikult tasutud summa). Kaudne tõend kaebajate süü kohta on ka Harju Maakohtu

23.04.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-2451, millega CTRG õiguseellane OÜ ADVS Group

ja Y mõisteti süüdi aastatel 2014–2015 käibemaksupettuse toimepanemises katalüsaatorite

näilike ostu-müügitehingute kaudu.

7)

Vastutusotsuses on välja toodud asjaolud, millest nähtub põhjuslik seos kaebajate

kohustuste rikkumise ja CTRG-l tekkinud maksuvõla vahel. X oli CTRG juhatuse ainus liige

perioodil 14.10.2010 kuni 26.07.2016 ning ta oli teadlik CTRG perioodi 04.2016 kuni 06.2016

maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Kui X oleks korraldanud nimetatud perioodi

TSD-de esitamise õigete andmetega, siis oleks deklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga

olnud CTRG poolt tasumisele kuuluvad maksusummad õiged. Isegi kui X kõnealustes

tehingutes ise vahetult ei osalenud, vastutas ta juhatuse liikmeks olemise ajal äriühingu

raamatupidamise ja maksuarvestuse korrektse korraldamise ning maksude õige deklareerimise

ja tasumise eest. Asjaolu, et X ja Y on abikaasad, annab alust eeldada X teadmist tehingute

tegelikest asjaoludest (vt Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-288, p

12).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Y ja X paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel lähtunud ekslikult eeldusest, et

vastutusotsuse menetlus on maksuotsuse menetluse jätkumenetlus, ning jätnud tõendid ja

asjaolud täies mahus üle kontrollimata, rikkudes sellega HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud nõuet.

2)

Maksuotsuse faktiliseks aluseks pole asjaolu, et CTRG teadis või pidi teadma, et müüjana

esineb variisik või lepingus näidatud müüja pole tegelik müüja. Maksuhaldur tuvastas, et

tehingud ei ole toimunud dokumenteeritud viisil ning esitatud alusdokumentidelt ei ole

tuvastatav soetatud kauba olemus ja tegelik maksumus. Seega maksuhaldur ei väida, et

ostutehingud on näilikud, vaid leiab, et pole tuvastatav, millises koguses ja milliste omadustega

kaupa soetati. Seega on halduskohus ebaõigesti leidnud, et maksuotsuse faktiliseks aluseks on

asjaolu, et kauba müüjad pole tuvastatavad.

3)

Kuivõrd maksuhaldur ei ole tuvastanud, et ostetud kogus erineks kaebaja müüdud

kaubakogusest, pole asjas kogutud tõendite põhjal võimalik asuda seisukohale, et soetatud ja

edasi müüdud jäätmete kogus ja omadused olid erinevad. Kauba ostuhind on järelikult võimalik

kindlaks teha müüdud kauba hinna alusel, s.o lähtuda saab börsihinnast.

4)

Üllatav ja ekslik on halduskohtu väide, et CTRG arvelt võetud raha kasutamise kohta pole

esitatud aruandeid. Raha kasutamist ettevõtluses näitavad ostu-müügilepingud ja üleandmise-

vastuvõtmise aktid, millelt nähtuvad soetatud jäätmete kood, jäätmeliik, ühik, jäätmete kogus

ja jäätmete kirjeldus. Nende aktide alusel võeti soetatud jäätmed arvele laoarvestuses. Jäätmete

edasimüük toimus lao kaudu. Maksuhaldur pole tuvastanud ega tõendanud, et Y ja Q käsutusse

antud raha ei kasutatud ettevõtlusega seotud kulude kandmiseks.

5)

Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks katalüsaatorite soetamist terviklikul kujul. Sedavõrd

suures koguses nagu soetas CTRG, sai katalüsaatoreid osta vaid purustatud kujul. Purustamine

tähendab eelkõige summuti keraamilise sisu katki tegemist. Keraamiline sisu puruneb selle

eemaldamisel metallkestast. Halduskohus ei analüüsinud tunnistaja Q kohtuistungil antud

selgitusi katalüsaatorite puru analüüsimise ja seal leiduvate väärismetallide sisalduse

3-21-1588

9(16)

kindlaksmääramise kohta. CTRG müüs katalüsaatoreid edasi purustatuna, kuna selliselt on neid

lihtsam pakkida ja transportida. Seega on ka eluliselt usutav katalüsaatorite puru sisaldavate

kottide ümberlaadimine.

6)

Asjakohatu on halduskohtu arutluskäik selle üle, kust said eraisikud sadade kaupa

kasutatud

katalüsaatoreid.

Pole

tõendatud,

et

katalüsaatorid

oleksid

soetatud

lammutusfirmadelt. Isegi kui seda oletada, pole põhjendatav maksuhalduri hinnang, et CTRG

soetas kaubad vähemalt 17% võrra müügihinnast soodsamalt.

7)

Maksuhaldur on põhjendamatult laiendanud kolme katalüsaatorite müüjaks olnud isiku

kohta tuvastatut teistele müüjatele. Maksukohustust mõjutavad asjaolud ja tahtlus

maksusumma tasumata jätta tuleb tuvastada iga tehingupartneri kohta eraldi. Isikud olid CTRG

säilitatud passiandmete põhjal tuvastatavad. Q tuvastas isikud kehtivate passide põhjal, kuid

alati ei ole passifoto põhjal võimalik tuvastada, et pass ei kuulu selle esitajale.

8)

CMR-id on koostatud mitme veo kohta, mistõttu on alusetu väita, et kaubikutega veeti

nende kandevõimet kordades ületavaid kaubakoguseid. Kuivõrd maksuhaldur ei vaidlusta, et

müüjad on CMR-idel märgitud koguses kaubad saanud, pidid jäätmed jõudma sihtkohta.

Kaupade olemasolu ja edasimüümine kinnitab nende soetamist ostu kohta vormistatud

dokumentides näidatud viisil. Sularahas arveldamine on seaduslik ja pelgalt sellest ei teki

maksuriske ning pole põhjust kahtlustada maksupettuse toimepanemist. Katalüsaatorite purule

ei rakendunud kaebajate hinnangul jäätmeseaduse nõuded.

9)

Halduskohus on kohtuotsuses üllatuslikult seadnud kahtluse alla jäätmete üleandmise

koha. Maksuhaldur pole jäätmete üleandmise kohta vaidlustanud ja selle asjaolu vaieldavusele

ei juhtinud halduskohus tähelepanu ka kohtuistungil.

10) Katalüsaatorite ostu-müügilepingutes on kajastatud lepingu kuupäev, lepingupoolte

nimed, müüja isikukood, müüja isikut tõendava dokumendi number, kauba nimetus „used

catalysts“ või „electronics scrap“, kogus, hind ja kogumaksumus. Lepingul on poolte allkirjad.

Kaubaks olid jäätmed (jäätmekood 160122 või 160214). Maksumenetluses esitati ka aktid

jäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel

kajastati soetatud jäätmeid

raamatupidamises. Nimetatud dokumentide alusel on tuvastatav, millises koguses ja milliste

omadustega kaupa soetati. Vaidlust pole selles, et samad jäätmed müüdi edasi. Müüjate elukoha

aadresside puudumine on ebaoluline vormiviga ning sellele puudusele pole ka MTA

maksuotsuse tegemisel tuginenud. Kontaktaadressi puudumine ei takistanud isikute tuvastamist

ja teabe kogumist. Seega olid CTRG-l väljamaksete kohta olemas RPS-s sätestatud nõuetele

vastavad algdokumendid.

11) Maksuhaldur pole tuvastanud näilikku ega varjatud tehingut. Maksu- ega

vastutusmenetluses pole tuvastatud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et

soetusdokumentidel on jäätmete ostuhinda näidatud tegelikult tasutud summast kõrgemana.

Asjaolu, et maksuhaldur kahtleb müüja isikus, ei järeldu vältimatult, et arvetel näidatud

ostuhind pole kauba tegelik hind. Maksuotsuses ega vastutusotsuses pole põhjendatud, mis

asjaolud annavad aluse kahelda tehingu hinnas. 08.05.2016 ostu-müügilepingute järgi tasuti

ühe kilogrammi katalüsaatorite puru eest 56 eurot ning edasimüügi hind oli vahemikus 50,61–

74,98 eurot. Nende hindadega ostetud ja müüdud kaubakoguselt (2903 kg bruto ja 2899 kg

neto) teenis CTRG tulu 7 671 eurot (170 239 – 162 568). Käibemarginaal on selle tehingu puhul

4,719%. Kontrollitud perioodil oli keskmine käibemarginaal 4,49%. Puuduvad tõendid, mille

põhjal saaks järeldada, et 56 eurot on ülepaisutatud ja tegelikult maksid jäätmed vähem.

12) Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et hindamisel ei saanud aluseks võtta kauba

börsihinda. Katalüsaatorite kogus oli teada ning CTRG-lt katalüsaatorid ostnud isik tegi neile

3-21-1588

10(16)

analüüsi, mille põhjal on teada väärismetallide sisaldus. Maksuhaldur on soetatud ja müüdud

kogused kokku viinud. Vastutusotsuse tegemisel ja ka halduskohtu otsuses on alusetult jäetud

kõrvale võrdluseks esitatud OÜ Estmetex, OÜ Re Metal ja CTRG 2016. a majandusaasta

aruanded, millest nähtub, et nende ettevõtete juurdehindluse protsent oli vahemikus 3,55–5,51.

CTRG-d ei saa võrrelda vanametalli kokkuostjate ja autolammutustega. CTRG

majandustegevuse alaliigiks on muu spetsialiseeritud hulgimüük (EMTAK kood 467).

Statistikaameti andmebaasi KM0081 (kaubandusettevõtete tulud, kulud, kaubanduslik

juurdehindlus) järgi oli 2016. aastal muu spetsialiseeritud hulgimüügi juurdehindluse protsent

15,8 ning andmebaasi KM0107 (juurdehindlus kvartalite lõikes) järgi oli see 2016. a II kvartalis

16 ja III kvartalis 15. Seega on maksuhaldur lähtunud ebaõigest juurdehindluse protsendist.

Need andmed oleks maksuhaldur saanud leida ka maksuotsuse koostamise ajal, kuid ei järginud

piisavalt uurimispõhimõtet. MKS § 94 lg-st 2 ei tulene, et hindamisel peaks arvestama

ebaseadusliku äritegevuse riskide maandamisega. CTRG tegevus polnud ebaseaduslik. CTRG

2016. a majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte omakapitali tootlus 39% ja kasum 193 875

eurot. Sellise tootluse saavutamine oli võimalik 3,61% suuruse juurdehindlusega.

Juurdehindluse protsendi alusel maksustamise tulemusel võidakse maksustada ka väljamaksed,

mis pole seotud kasumi varjatud jaotamisega. Nii on ka CTRG puhul, arvestades, et määratud

tulumaksusumma on võrdväärne ettevõtte 2016. a kasumiga.

13) Kaebajate tahtlus rikkuda deklareerimis- ja tasumiskohustust pole nõuetekohaselt

tuvastatud ega tõendatud. Vastutaja rakendatud metoodikat arvestades polnud deklareeritava

maksusumma suurus kaebajatele kuidagi ettenähtav. Lisaks puudusid X-l mis tahes andmed,

mille alusel pidada osa jäätmete eest tasutud summadest ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Edasimüüdud katalüsaatorite omaduste põhjal ei saa teha järeldust, et CTRG soetatud

katalüsaatorite omaduste üle puudub vaidlus. Ühestki lepingust, mille alusel vaidlusalused

katalüsaatorid väidetavalt soetati, ei nähtu, milliste omadustega katalüsaatorid soetati, sh kas

tegemist oli diiselmootori või bensiinimootoriga autode katalüsaatoritega ning milline oli

konkreetse kauba väärismetallide sisaldus. Samuti ei nähtu, et katalüsaatorid on korpusest välja

võetud ja ostetud puru kujul, nagu väidavad kaebajad. CMR-de kohaselt on tegemist monoliidi

ehk tervete katalüsaatoritega. Q selgitus, et “monoliit” tähendab katalüsaatori keraamikat

tükkidena, ei ole tõsiseltvõetav. Edasimüügi aktsepteerimine samas koguses ei tähenda, et

maksuhaldur on aktsepteerinud ka soetuse kaebajate väidetud tingimustel. Ostu-müügilepingud

ja üleandmise-vastuvõtmise aktid ei vasta raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele,

kuna ei kajasta tehingute tegelikke asjaolusid.

2)

Õige ei ole kaebajate väide, et maksuhaldur pole vaidlustanud jäätmete üleandmise kohta.

Vastustaja on pidanud ebausutavaks, et Läti eraisikud sõidavad muudesse riikidesse (vaatamata

sellele, et apellandid oma teel läbivad ka Lätit) ning veavad sinna väga suures koguses

katalüsaatoreid (on ebausutav, et füüsilised isikud saaksid soetada suures koguses kasutatud

katalüsaatoreid) ning lasevad eelnevalt need ka kusagil purustada. Läti maksuhalduri vastusest

nähtub, et osad müüjad olid tehingute tegemise ajal surnud ning ülejäänutest ei kinnitanud ükski

lepingu sõlmimist. Kaebajad on väitnud, et neil on olemas müüjate kontaktandmed, kuid ei ole

neid maksuhaldurile esitanud. Selle põhjuseks saab olla üksnes asjaolu, et tegelikke müüjaid

soovitakse maksuhalduri eest varjata ning ühtlasi kinnitab see Läti maksuhalduri järeldust, et

tõenäoliselt on ostu-müügilepingutel kajastatud kusagilt hangitud suvaliste isikute nimesid.

Kuivõrd väidetavalt Läti eraisikutelt ostetud katalüsaatorite kogused olid vahemikus 27–600,

on selge, et tegemist ei saanud olla füüsiliste isikutega, kes müüvad oma isiklikus tarbimises

3-21-1588

11(16)

tekkinud vanametalli. Seega ei kohaldu praeguses asjas Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-60-11

toodud seisukohad.

3)

Kaebajate väited kauba vedamise ja laadimise kohta on muutunud, kusjuures kõik

kaebajate esitatud versioonid on ebausutavad. Väidetavalt veetud kaubakogused ületasid

kordades kaubikute kandevõimet. Usutav ei ole ka ühelt müüjalt ostetud kauba vedamine mitme

sõiduga, kuna kaubikute piiriületuste aegu arvestades ei oleks see olnud teostatav.

4)

Olukorras, kus kaebajatelt on nõutud dokumente, mille alusel kaubad tegelikult soetati,

kuid kaebajad ei ole neid esitanud, ei ole alust maksuhaldurile ette heita, et varjatud tehingut

pole tuvastatud. Nagu halduskohus asjakohaselt viitas, oli võltslepingute koostamise põhjuseks

tõenäoliselt asjaolu, et katalüsaatorid soetati Eestis ning sooviti eirata (võimalik et ka jäätmete

müüja poolt) jäätmeseaduses sätestatud kohustust arveldada metallijäätmete kokkuostul

sularahata.

5)

Hindamisel on vastustaja arvestanud jäätmete edasimüügihinda ning samal tegevusalal

tegutsenud äriühingute juurdehindlust. Hindamisel ei saanud lähtuda väärismetallide

sisaldusest ja börsihinnast. On ilmne, et katalüsaatorite jäätmeid ei soetatud neis sisalduva

väärismetallide börsihinna alusel ning neid ei müüdud ka sama hinnaga edasi. Maksuhaldur ei

ole ise kokku viinud soetatud ja edasi müüdud kaubakoguseid, vaid on kontrolliaktis viidanud

CTRG koostatud tabelile, tuues seejuures näiteid, mis seavad kahtluse alla tabelis sisalduvate

andmete õigsuse. Kui 08.05.2016 vormistatud nelja ostu-müügilepingu järgi oli kõigil juhtudel

jäätmete kilogrammi hind 56 eurot, siis edasimüügiarvel nr 16870 PGM Group sp.z-le on välja

toodud nelja erineva hinnaga (vahemikus 50,61–74,98 eurot) kaubad. Nendel arvetel toodu ei

lähe kokku Q 01.12.2016 antud selgitustega, et lepingud müüjatega sõlmiti ja raha maksti neile

alles pärast kauba kontrollimist kas tehases või kohapeal teatud aparaadiga. Halduskohtu

istungil väitis Q, et sellel konkreetsel juhul soovisid müüjad raha kohe kätte saada ja lepiti

kokku pooli rahuldav hind. On ilmne, et varem antud selgitusega vastuolus oleva hilisema

selgituse eesmärk on otsida kinnitust kaebajate versioonile. Kui ostuhind oleks kujunenud

analüüsi põhjal, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses, siis peaks eksisteerima ka

mõõtmistulemusi kajastav ja hinna määramise aluseks olev dokument, kuid sellist dokumenti

maksuhaldurile esitatud ei ole.

6)

Perioodi mai 2014 kuni jaanuar 2015 andmeid, mil CTRG käibemarginaal oli 1,24%, ei

saa pidada usaldusväärseks võrdlusmaterjaliks, kuivõrd Y tunnistati kohtuotsusega süüdi selle

perioodi kohta käibedeklaratsioonidel valeandmete esitamises. Põhjendatud ei ole lähtuda ka

suvaliselt valitud üksikute äriühingute andmetest, kui Statistikaameti andmete põhjal on

võrdlusandmete valim oluliselt suurem. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud Statistikaameti

andmebaasist võimalik teha sedavõrd detailseid väljavõtteid, nagu on apellatsioonkaebuses

välja toodud. Vastutusmenetluses ei korraldata uut hindamist, vaid kontrollitakse üle, kas

maksuotsusega on maksusumma määratud õigesti. Samas on hindamisel aluseks võetud 17,1%

ligilähedane apellatsioonkaebuses viidatud juurdehindluse protsendile 15–16%. Võib eeldada,

et võrdlusbaasiks olnud ettevõtete hulgas on piisavalt selliseid, kelle omakapitali tootlus on

sarnane CTRG-ga.

7)

Tegelikke

tehinguid

mittekajastavate

soetusdokumentide

koostamine

ja

maksudeklaratsioonidel kajastamine ei saa toimuda juhatuse liikmete teadmiseta. Selline

tegevus, mille eesmärgiks on ilmselgelt viia rahalisi vahendeid äriühingust välja, saab oma

olemuselt olla üksnes tahtlik. Kuivõrd kaebajad olid teadlikud nii sellest, kui suures koguses ja

mis hinnaga katalüsaatoreid tegelikult soetati, kui ka sellest, millises summas rahalisi vahendeid

võltsitud soetusdokumentide alusel äriühingust välja viidi, siis olid nad teadlikud ka CTRG-le

sellise tegevuse tulemusena tekkiva maksukohustuse suurusest. Kuivõrd X oli varasemalt

pikaajaliselt töötanud raamatupidajana ning CRTG nimel tegid tehinguid ja vormistasid

3-21-1588

12(16)

dokumente tema abikaasa ja poeg, oli ta teadlik, et kauba soetusdokumendid ei vasta

raamatupidamisalastes õigusaktides algdokumendile esitatavatele nõuetele ning selliste

dokumentide alusel tehtavad väljamaksed tuleb deklareerida ja nendelt tuleb tasuda tulumaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et halduskohus on jätnud olulised tõendid ja

asjaolud hindamata ning rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1).

Sellest, et halduskohus on mh viidanud maksuotsuse (ja selle lisaks oleva kontrolliakti)

põhjendustele neid täies mahus üle kordamata, ei ole põhjust järeldada, justkui oleks

halduskohus lähtunud eeldusest, et vastutusmenetlus on maksumenetluse jätkumenetlus.

Vastutusotsuse menetluses saab maksuhaldur tugineda ühe tõendina maksuotsusele ning seal

tuvastatud asjaoludele (vt nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3‑3‑1‑23‑12, p 25). Vastutusotsuse

adressaat seevastu saab esitada vastuväiteid maksuotsuses tuvastatud asjaoludele. Praeguses

asjas on kaebajad vaidlustanud maksuotsuses tuvastatud asjaolud, millele on vastutusotsuse

põhjendamisel tuginetud. Halduskohus on kaebaja taotluse alusel kogunud täiendavaid

tõendeid, sh kuulanud tunnistajana üle Q, on otsuses käsitlenud vaidlusaluseid asjaolusid ja

toimikus olevaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, mh analüüsinud tunnistaja

ütlusi, ning esitanud nende kohta oma järeldused.

11. Kohtupraktikast tulenevalt võib maksuotsuse faktiliseks aluseks olla kas asjaolu, et isik on

seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et ta pidi

seda teadma (vt nt Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p 10). CTRG maksumenetluses

koostatud kontrolliaktis (p 2.3) on maksuhaldur asunud seisukohale, et CTRG ei soetanud

katalüsaatorite jäätmeid ostu-müügilepingutes märgitud Läti eraisikutelt, vaid tegemist on

näilike tehingutega, mis vormistati jäätmete tegelike soetustehingute varjamiseks ja

maksueelise saamiseks. Maksuhalduri hinnangul pani CTRG tahtlikult toime maksupettuse.

Seega on praegusel juhul maksuotsuse faktiliseks aluseks CTRG osalemine maksupettuses.

Halduskohus on viidanud maksuotsuses esitatud järeldusele, et kauba tegelikud müüjad pole

tuvastatavad, kuid ei ole lugenud seda maksuotsuse faktiliseks aluseks.

12. Maksuhaldur ei ole küll kahtluse alla seadnud, et ostudokumentidel kokku kajastatud

koguses on katalüsaatorite jäätmeid edasi müüdud, kuid see ei tähenda, et ostutehingute muudes

asjaoludes ei saaks vaidlust olla. Ostu-müügilepingutest (MTA lisad 57 ja 68–71) nähtuvalt on

CTRG soetanud erinevate hindadega katalüsaatorite jäätmeid, kusjuures lepingutest ega neile

lisatud jäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidelt ei nähtu katalüsaatorite täpsemad omadused,

sh milline oli jäätmete väärismetallide sisaldus, mille põhjal on kujunenud nende hind. Q

selgitas halduskohtu istungil, et üldjuhul võeti kaup vastu ning selle eest tasumine ja lepingu

vormistamine toimus pärast tehases analüüside tegemist, mõnel juhul aga lepiti hind müüjaga

kohapeal kokku ning tasuti kohe. Q väitel tehti jäätmete kogus kindlaks sõidukis olnud kaaluga

ning selle koostis analüsaatori abil. Samas väitsid kaebajad 10.11.2016 maksuhaldurile, et

jäätmete kaalu ja koostise ütlevad müüjad, nemad ise seda ei kaalu (MTA lisa 29, p 8).

Kaebajate väitel olid müüjad neile tuttavad, kuid müüjate kontaktnumbreid (mille olemasolu

kaebajad endal väitsid olevat) nad maksuhaldurile ei teatanud. Seejuures ei osanud Q

maksuhaldurile 13.06.2017 seletusi andes nimetada ühegi müüja nime (MTA lisa 53).

3-21-1588

13(16)

Kontaktnumbrite või muude kontaktandmete puudumisel jääb selgusetuks, kuidas võeti

väidetavate müüjatega ühendust, et leppida kokku kauba üleandmise aeg ja koht. Kaebajate ja

Q seletustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et katalüsaatorite müüjad oleks neile varasemalt

tuttavad olnud. Seetõtu pole eluliselt usutav, et viimased olid nõus tasu saamisega pärast

katalüsaatorite jäätmetele tehases analüüside tegemist (ehkki standardse lepingu p 3 järgi tuli

tasu maksta kohe kauba üleandmisel), või usaldasid Y ja Q neid sel määral, et maksid müüjatele

kohe, pelgalt käsianalüsaatori mõõtmistulemuste põhjal. Kaebajad väidavad katalüsaatorite

ostmist purustatud kujul (viidates mh Q ütlustele halduskohtu istungil), ehkki ostudokumendid

ega ka näiteks CMR-id (neile on märgitud kaubana „Car catalyst monolit“) seda ei kinnita. Seda

ei saa järeldada ka kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud üleandmise-vastuvõtmise

akti (originaal esitatud kaebajate 27.01.2022 menetlusdokumendi lisas 3) enda esindaja tehtud

tõlkest, mille kohaselt anti Poola ettevõttele üle „keraamilised monoliidi jäägid“. Aktil olev

poolakeelne sõna zlom tähendab inglise keeles scrap1, mida Merriam-Websteri sõnastik seletab

kui manufactured articles or parts rejected or discarded and useful only as material for

reprocessing2. Need sõnad ei viita sellele, et katalüsaatorid olid purustatud, vaid pigem

tähendab

see

katalüsaatorite

jäätmeid

(keraamikat)

tervete

tükkidena,

edasiseks

ümbertöötlemiseks. Ühtlasi nähtub CTRG kodulehe väljavõttelt (MTA lisa 75), et eelistati

keraamika ostmist terve tükina ning kui keraamiline mass võis sisaldada võõraid esemeid

(asbest, liiv, tahm jne) – mida purustatud katalüsaatorite segu puhul ei saa välistada – osteti see

pärast analüüsi tegemist. Nagu Q kohtuistungil selgitas, saab tehases tehtava analüüsiga

täpsema tulemuse võrreldes käsianalüsaatori mõõtmistulemusega – eriti kui arvestada, et

analüüsiti suurtesse kottidesse pandud katalüsaatorite segu, mis võis sisaldada ka võõraid

materjale.

13. Ka muud maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kinnitavad veenvalt, et ostu-

müügilepingutes nimetatud Läti eraisikutega reaalselt tehinguid ei tehtud. Läti maksuhalduri

vastustest (MTA lisad 55 ja 73 (tõlge lisa 74)) nähtub, et kolm nendest isikutest olid surnud3,

sh kaks neist juba tehingute tegemise ajal, ning ülejäänutest enamik ei vastanud Läti

maksuhalduri palvele anda tehingute kohta selgitusi. Lisaks on väheusutav, et hulgal Läti

kodanikel, kellest enamik ettevõtlusega ei tegelenud, oleks olnud müüa kordades suuremates

kogustes katalüsaatorite jäätmeid kui Eesti eraisikutel (MTA lisa 64), nad kõik olid valmis

tooma kauba Leetu, Poola või Saksamaale või juba elasidki seal ning erinevate müüjate poolt

samal päeval müüdud jäätmed olid üldjuhul sama väärtusega (nt 07.06.2016 lepingud – MTA

lisa 68). Seejuures on lepingute juurde esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud

kauba üleandmise kohaks Tallinn ning CMR-idel on kauba peale laadimise koht kas jäetud

tühjaks või märgitud Tallinn. Seega ka kauba vastuvõtmise ja edastamise kohta vormistatud

dokumentidelt ei nähtu, et katalüsaatorite jäätmed oleks CTRG-le üle antud väljaspool Eestit.

Lisaks on maksuhaldur toonud välja, et väidetavalt veetud kauba kogus ületas kordades veoks

kasutatud CTRG kaubikute kandevõimet (MTA lisad 58 ja 76) ning piiriületuste info ei kinnita

kõikide CMR-idel kajastatud vedude toimumist (MTA lisad 59, 79 ja 80). Piiriületuste andmete

põhjal ei ole usutav ka kauba vedamine ostjale mitme sõiduga.

14. Eelnevast järeldub, et Läti kodanikega sõlmitud ostu-müügilepingud ei kajasta reaalseid

tehinguid ning on CTRG poolt vormistatud selleks, et varjata kauba tegelikku müüjat, kelle isik

oli CTRG-le teada. Arvestades, et tehingute kohta vormistatud dokumendid ning kaebajate

väidetud tehingute asjaolud on analoogsed, on vastustaja põhjendatult teinud ühtse järelduse

1 https://dictionary.cambridge.org/dictionary/polish-english/zlom.

2 https://www.merriam-webster.com/dictionary/scrap.

3 MTA lisadeks 54 ja 55 olevates tabelites on üks isik märgitud nii järjekorranumbri 38 kui ka 58 all (viimasel

juhul on perenimi eesnime ees, kuid isikukood on sama), millest lähtuvalt on halduskohtu otsuses ekslikult viidatud

neljale surnud isikule, ehkki tegelikult oli neid kolm, nagu ka vastutusotsuses on märgitud.

3-21-1588

14(16)

kõigi Läti eraisikutega väidetavalt tehtud tehingute kohta. CTRG ja Läti kodanike vahelised

tehingud on näilikud ning samade poolte vahel pole tehinguid üldse toimunud, mistõttu on

maksuhaldur jätnud need õigesti MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt maksustamisel arvesse

võtmata. Kuna lepingutes näidatud tehinguid pole toimunud, ei vasta need dokumendid

raamatupidamise seaduse nõuetele. Varjatud tehinguks saab praegusel juhul pidada

katalüsaatorite jäätmete soetust tundmatult isikult.

15. Halduskohtu arvates võis võltsdokumentide koostamine olla tingitud metallijäätmete

kokkuostmisele kehtestatud dokumenteerimise ja arveldamise nõuetest. Paljud mootorsõidukite

katalüsaatorseadmed sisaldavad väärismetalle (plaatina, pallaadium, roodium). Jäätmeseaduse

§ 107 järgi on sularahas arveldamine nii metallijäätmete kokkuostul kui ka edasisel

vahendamisel keelatud. Halduskohtu otsuses on ekslikult viidatud kuni 30.04.2004 kehtinud

jäätmeseaduse §-dele 432 ja 433, kuid arvestades, et nende sätete sisu on põhimõtteliselt sama,

mis kehtiva jäätmeseaduse §-del 106 ja 107, ei mõjuta kehtetule õigusaktile viitamine

halduskohtu järelduse õigsust. Ostes Eestis näiteks mõnelt lammutusfirmalt katalüsaatorite

jäätmeid, oleks CTRG pidanud nende eest tasuma pangaülekandega, mis võimaldaks tuvastada

jäätmete tegeliku müüja. Võltsitud ostudokumentide vormistamine võimaldas võtta CTRG

kontolt välja suurtes summades sularaha, jättes mulje, et seda kasutati välisriigi eraisikutele

jäätmete eest tasumiseks, varjates samas jäätmete tegelikku müüjat ja nende eest makstud hinda.

16. Ostu-müügilepingud ei kajasta tehingute tegelikke asjaolusid ning CTRG tasus

katalüsaatorite eest sularahas. Puuduvad ka muud usaldusväärsed tõendid, mille alusel teha

kindlaks katalüsaatorite reaalne ostuhind. Asjaolust, et edasimüüdud kauba kogus ja hind on

teada, ei saa praegusel juhul järeldada, et lepingutes on märgitud tegelik ostuhind. Kui Eesti

eraisikutele katalüsaatorite kilogrammi eest makstud hind ei ületanud 35 eurot (MTA lisa 64),

siis Läti eraisikutest väidetavatele müüjatele võidi maksta ka näiteks 85 eurot kilogrammi kohta

(07.06.2016 lepingud, jäätmete kogus kokku 1534 kg – MTA lisa 68). Isegi kui eeldada, et

vaidlusalused katalüsaatorite jäätmed olid Eesti eraisikutest müüjatelt ostetud jäätmetega

võrreldes üldiselt kõrgema väärtusega (suurema või hinnalisema väärismetalli sisaldusega), siis

lepingute ja müügiarvete võrdlemine kahtlusi ei kõrvalda. Näiteks PGM Group sp.z-le

12.05.2016 esitatud arve nr 16870 (kaebajate 27.01.2022 seisukoha lisa 3) järgi on müüdud

kolme erineva hinnaga katalüsaatoreid (vahemikus 50,61–74,98 eurot kilogramm), samas kui

08.05.2016 ostu-müügilepingute järgi soetati katalüsaatoreid hinnaga 56 eurot kilogramm

(MTA lisad 70 ja 84). Sellest järeldub, et lepingutes on märgitud suvaline hind, mis ei kajasta

katalüsaatorite väärtust. Q seletus, et sellel konkreetsel juhul lepiti hind jäätmete müüjaga kokku

enne tehases analüüside tegemist, on kauba suurt kogust arvestades ebausutav, kuna nõnda

oleks CTRG võtnud ebamõistliku riski jääda nendes tehingutes kahjumisse.

17. Eelnevast tulenevalt oli praeguses asjas hindamine MKS § 94 lg 1 teise lause alusel vajalik

ja lubatud. MKS § 94 lg 2 esimese lause kohaselt tuginetakse hindamisel asjas kogutud

andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või

võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Teine lause lisab, et

maksuotsuses esitatakse hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid. Hindamiseks

sobiva metoodika peab valima maksuhaldur, pidades silmas MKS § 94 lg-s 2 toodud loetelu

tähtsust omavatest asjaoludest. Kui maksukohustuslane esitab ärakuulamisel põhjendatud

vastuväiteid hindamisel kasutatud metoodikale, tuleb MTA-l valitud meetodeid ka põhjendada

(Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-678, p 16). Seejuures peab maksuhalduri valitud

metoodika ja selle kasutamise tulemusel määratav maksusumma olema eluliselt usutav.

Maksuhalduri poolt hindamise kasutamine ei tohi ühest küljest viia olukorrani, kus

maksukohustuslasele on kasulik oma kohustusi eirata, kuid teisalt ei tohiks hindamise tulemusel

määratav maksusumma muutuda ka karistuseks. Maksuhaldur on kohustatud arvestama kõiki

asjas tähendust omavaid usaldusväärseid nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid

3-21-1588

15(16)

asjaolusid (samas, p 17). Kui maksuhaldur on alustanud hindamist, on maksukohustuslasel

kaasaaitamiskohustus (MKS § 56), mis on eriti ulatuslik olukorras, kus maksukohustuslane

teadis või pidi teadma rikkumisest. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

lasub tõendamiskoormis maksukohustuslasel, v.a tõendite osas, mida valdab ainult

maksuhaldur (MKS § 150). Maksuhalduri otsus nii hindamise vajalikkuse ja lubatavuse kui ka

metoodika valiku kohta on kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 järgi

piiratud. Kohtutel tuleb maksusumma hindamise teel määramiseks kasutatava metoodika

kontrollimisel piirduda nn ratsionaalsuse testiga, selgitades välja, kas haldusorgan on

arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid ja kõiki asjakohaseid fakte. Kohus ei

saa asuda maksuhalduri asemele ja kohtumenetluse käigus konkreetselt ette kirjutada, millisele

metoodikale pidanuks maksuhaldur hindamisel tuginema (samas, p-d 18 ja 19).

18. Nii maksuotsuses (ja sellele lisatud kontrolliaktis) kui ka vastutusotsuses on kirjeldatud

hindamise metoodikat ja hindamisel kasutatud tõendeid. Maksuhaldur on hindamisel lähtunud

Statistikaameti kodulehel avaldatud hulgikaubanduse (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad)

kaubanduslikust juurdehindlusest, mis 2016. aastal oli 17,1% (MTA lisa 85). Sellest tulenevalt

on maksuhaldur edasimüügi hindade põhjal arvutanud välja katalüsaatorite soetusel eeldatavasti

tasutud summad (MTA lisa 86). Tulumaksuga on maksustatud võltslepingutel näidatud ja

hinnanguliselt tasutud summade vahe. Kaebajad on toonud välja, et muu spetsialiseeritud

hulgimüügi juurdehindluse protsent 2016. aastal oli 15,8, sh II kvartalis 16 ja III kvartalis 15.

Maksuhalduri kasutatud protsent ei erine nendest andmetest oluliselt. Samuti nõustub

ringkonnakohus vastustajaga, et juurdehindlus pidi olema piisavalt suur selleks, et katta

tegevuskulud ning olla väärt riski, mis kaasneb (tõenäoliselt) nn mustalt turult metallijäätmete

soetamisega. Kuivõrd kaebajad olid teadlikud tehingute tegelikest asjaoludest, oli neil võimalik

juba maksumenetluses esitada selle kohta maksuhaldurile teavet, kuid nad ei teinud seda.

Seetõttu on asjakohatud kaebajate väited selle kohta, et hindamisel määratava maksusumma

suurus polnud ettenähtav. Kontrolliaktis ja vastutusotsuses on selgitatud, miks ei ole hindamisel

põhjendatud lähtuda kaebajate pakutud meetoditest, s.o börsihinnast, CTRG käibemarginaalist

(juurdehindluse protsendist) kontrolliperioodil või näidistena esitatud kahe ettevõtte 2016. a

käibemarginaalist.

Suurel

valimil

põhinevaid

statistilisi

andmeid

saab

pidada

usaldusväärsemateks alusandmeteks kui maksukohustuslase enda või tema valitud üksikute

ettevõtete andmeid, mille tõepärasuses ei saa maksuhaldur olla veendunud. Kaebajad on

osundanud, et maksusumma on ligikaudu sama suur kui CTRG 2016. a kasum (193 875 eurot),

mis kaebajate arvates ei ole loogiline. CTRG 2016. aasta majandusaasta aruande (MTA lisa

34.1) kohaselt oli ettevõtte 2015. a kasum vaid 68 670 eurot, s.o kasum kasvas 182% võrra.

Ringkonnakohus märgib, et suures ulatuses näilike tehingute kajastamine äriühingu

raamatupidamises muudab majandusaasta aruande moonutatuks ja ebausaldusväärseks. Seega

ka kaebajate väited, mis puudutavad omakapitali tootlust, ei anna alust seada hindamise

metoodikat kahtluse alla. Kui lähtuda CTRG enda esitatud andmetest tema müügitulu suuruse

kohta (2016. aastal üle 14 miljoni euro ja 2015. aastal üle 11 miljoni euro), ei ole põhjust pidada

eluliselt ebausutavaks ettevõttest raha väljaviimist 764 801,62 euro ulatuses. Sõltumata sellest,

kui palju äriühing tegelikult kasumit teenis, on ilmne, et võltsdokumente on kasutatud selleks,

et raha äriühingust maksuvabalt välja viia.

19. Vastutusotsuses on kummagi kaebaja puhul eraldi kirjeldatud, millised asjaolud viitavad

deklareerimis- ja tasumiskohustuse süülisele rikkumisele. Y ja Q on vormistanud näilike

tehingute kohta võltsdokumente ja võtnud äriühingust raha välja ning Y ja X on võltsdokumente

kasutanud CTRG raamatupidamises. Selline tegevus saab olla üksnes tahtlik, arvestades ka

seeläbi saadud maksueelist. Y on seejuures juba varasemalt CTRG tegevjuhina

karistusseadustiku § 3891 lg 2 järgi süüdi mõistetud maksupettuse toimepanemises perioodil

mai 2014 kuni jaanuar 2015 (Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus asjas nr 1-15-2451 – MTA lisa

3-21-1588

16(16)

87). Ehkki pole tuvastatud, et X vormistas raamatupidamise algdokumente ja võttis äriühingust

raha välja, pole alust järeldada, et X tegevus ei olnud süüline. X ei olnud pelgalt passiivne

juhatuse liige, vaid ta tegeles CTRG raamatupidamisega, sh esitas maksudeklaratsioone, ning

tal olid äriühingu internetipanga kasutajaõigused. CTRG juhatuse liikmena oli X-l ka kohustus

kontrollida äriühingu töötajate tegevust. Mõistlikult hoolsas juhatuse liikmes pidanuks tekitama

kahtlust juba ainuüksi asjaolu, et kümnetelt välisriigi eraisikutelt ostetakse katalüsaatorite

jäätmeid kogustes, mille omamine füüsiliste isikute poolt ei ole tavapärane, kusjuures kauba

eest tasutakse eranditult sularahas. X puhul tuleb lisaks arvestada ka tema pikaajalist kogemust

raamatupidaja ja juhatuse liikmena tegutsemisel ning seda, et äriühingu nimel tegid tehinguid

ja vormistasid dokumente X abikaasa ja poeg. Kaebajate ja Q vahelisi perekondlikke sidemeid

arvestades ei ole eluliselt usutav, et X ei teadnud tehingute tegelikest asjaoludest ja sellest,

kuidas kasutati äriühingust välja võetud raha.

20. Täidetud on ka muud vastutusotsuse tegemise eeldused. Maksukohustuse tekkimine ja

tasumata jäämine on kaebajate tegevusega põhjuslikus seoses. Kui kaebajad oleksid CTRG

maksudeklaratsioonides esitanud tõeseid andmeid, oleks saanud maksukohustused täita

äriühingu rahaliste vahendite arvelt, mida deklaratsioonide esitamise ajal oli piisavalt.

Praeguseks ei ole äriühingul selleks enam vahendeid ning sundtäitmise toimingud

(pangakontode arestimine 19.02.2020 korralduste alusel) pole viinud maksuvõla tasumiseni.

Maksusumma määramise tähtaeg, mis praegusel juhul on MKS § 98 lg 1 teise lause kohaselt

viis aastat, ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal möödunud.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebajate apellatsioonkaebust ei rahuldata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)