2-22-10380/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-10380

Tsiviilasi

Aavo Palmipuu hagi Janika Jürgensoni vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 12. augusti 2022. a hagi tagamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janika Jürgensoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

Janika

Jürgenson,

ik XXXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja Raivo Kiisk

Vastustaja

(hageja):

Aavo

Palmipuu,

ik XXXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 12. augusti 2022. a määrust ja määrata

rahasummaks 330 000 eurot, mille tasumisel hagi tagamise abinõu kohaldamine

lõpetatakse. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda hagi tagamise määrus sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada Aavo Palmipuu 12.08.2022. a esitatud hagi tagamise taotlus.

2.2. Seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX (kinnisasi

aadressil XXXXXXXX) kolmandasse jakku eelmärge Aavo Palmipuu (isikukood

XXXXXXXXXXXX) kasuks kinnisasja omandi üleandmise nõude tagamiseks.

2.3. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX

esimesele vabale järjekohale järgmise sisuga märkus: „Aavo Palmipuu on esitanud

Janika Jürgensoni vastu seltsinguvara jagamise kohtuliku nõude ja haginõude

Janika

Jürgensoni

nimel

oleva

XXXXXXXX

kinnistu

(registriosa

nr

XXXXXXXX)

müümiseks

avalikul

enampakkumisel

ja

alternatiivselt

seltsinguvara jagamise kaudu hüvitise saamiseks summas 321 727, 89 eurot, mida

menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-10380“.

2.4. Saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2.5. Määrata rahasumma suuruseks 330 000 eurot, mille maksmisel

(Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank või nr EE567700771003819792 AS-

is LHV Pank) või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamise abinõu

Janika Jürgensoni avalduse alusel tühistatakse

3. Jätta Janika Jürgensoni määruskaebus rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aavo Palmipuu (hageja) esitas 15. juulil 2022 hagi Janika Jürgensoni vastu, hiljem hageja

täiendas hagi. Hageja palus jagada seltsinguvara selliselt, et määrata seltsingu likvideerimise

raames XXXXXXXX kinnistu müümine avalikul enampakkumisel selliselt, et enampakkumise

alghinnaks on 400 000 eurot ja et müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused

enampakkumise korraldamisele (täitekulud) ja seejärel tagastatakse hagejale tema panus

321 727,89 eurot, ülejäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel vastavalt nende osadele

kasumi jaotamises. Hageja esitas ka alternatiivse nõude: hageja esimest nõuet ei rahuldata, siis

palus hageja kohustada Janika Jürgensoni andma nõusolek seltsinguvara jagamiseks selliselt,

et XXXXXXXX kinnistu jääb Janika Jürgensoni ainuomandisse ja mõista Janika Jürgensonilt

Aavo Palmipuu kasuks välja hüvitis (panus) 321 727,89 eurot ja Aavo Palmipuule kuuluv

kasumi osa.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel seltsinguleping. Seoses seltsingu lõppemisega soovib

hageja seltsinguvara jagamist. Hageja on panustanud seltsingusse vähemalt 266 012,89 eurot

ning lisaks on tasunud kostja arveldusarvele 55 715 eurot. Hageja on kandnud vastavad kulud

kas otse ise või siis läbi temale kuuluva ettevõtte TET-KO OÜ. Kostja on teatanud, et ei kavatse

hageja panuseid hüvitada.

Hagi tagamiseks palus hageja kanda kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX eelmärge

hageja nõude tagamiseks ja märkus tsiviilasjas nr 2-22-10380 käimasoleva vaidluse kohta.

Kostja on XXXXXXXX asuva kinnisasja müüki pannud, mistõttu võib juhtuda, et kinnisasi

võõrandatakse ja siis ei oleks hageja nõuet enam võimalik täita.

Hagi tagamine ei põhjusta kostjale kahju ja hageja poolt taotletav hagi tagamise abinõu ei ole

kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostja õigusi

rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hageja hinnangul ei ole võimalik

kohaldada teist ja kostjat vähem koormavat, kuid hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi

tagamise abinõud. Eelmärge ja märkus peavad tagama tõrgeteta kohtuvaidluse ja kinnistu

(ühis)omandi säilimise, et oleks võimalik see suunata avalikule enampakkumisele. Kuivõrd

kinnistu müük on ka kostja enda soov, oleks kinnistu müümine avalikul enampakkumisel

ühtlasi kostja huvides.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas 12. augusti 2022. a määrusega Aavo Palmipuu hagi tagamise taotluse

ning seadis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku

eelmärke Aavo Palmipuu kasuks kinnisasja omandi üleandmise nõude tagamiseks ja kandis

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX esimesele vabale järjekohale

märkuse: „Aavo Palmipuu on esitanud Janika Jürgensoni vastu seltsinguvara jagamise

kohtuliku nõude ja haginõude Janika Jürgensoni nimel oleva XXXXXXXX kinnistu

(registriosa nr XXXXXXXX) müümiseks avalikul enampakkumisel ja alternatiivselt

seltsinguvara jagamise kaudu hüvitise saamiseks summas 321 727,89 eurot, mida menetletakse

tsiviilasjas nr 2-22-10380“. Maakohus saatis hagi tagamise määruse TsMS § 387 lg 2 alusel

viivitamata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Maakohus leidis, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi ning hagi tagamise taotlus

vastavad seaduse sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ega ole õiguslikult

perspektiivitu.

Riigikohus on pidanud omandi üleandmisele suunatud nõude tagamiseks kohaseks eelkõige

eelmärget (vt nt Riigikohtu 28.03.2018 määrus kohtuasjas nr 2-17-8524, p 9.1).

Kinnistu võimalikust kolmandale isikule võõrandamisest tulenevaid täiendavaid kulusid aitab

ära hoida märkus õigusvaidluse kohta kinnistusraamatus.

Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise taotlust eelmärke ja märkuse

kinnistusraamatusse kandmise osas. Hageja on esitanud hagi seltsingulepingu alusel tekkinud

seltsinguvara jagamiseks ja hageja teostatud panuse hüvitamiseks. Hageja on rõhutanud, et on

kandnud XXXXXXXX elamu ehitusega kulusid vähemalt summas 266 012,89 eurot ning lisaks

on tasunud kostja arveldusarvele 55 715 eurot. Hageja on kandnud vastavad kulud kas ise või

läbi temale kuuluva ettevõtte TET-KO OÜ. Hageja soovib XXXXXXXX kinnistul registriossa

märkuse ja eelmärke sisse kandmist, et selle kaudu vältida võimalust, et kostja oma kinnistut

koormama hakkaks või võõrandaks kolmandale isikule, samuti et kinnistusraamatust oleks näha

käesolev tsiviilvaidlus. Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks kinnistu suunamine

avalikule enampakkumisele. Et kinnisasi oleks ka kohtuotsuse täitmise ajal vaba kostja

koormatistest, on põhjendatud kinnistusraamatusse kanda eelmärge ning märkus, mis

avalikustab kostja nimele kantud kinnistu osas poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu.

Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva vaidluse ajal, siis on

tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja seda tuleks vältida.

Maakohtu hinnangul on kohane kanda kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus hageja nõude

tagamiseks. Pärast eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmist tehtud tehingud on

AÕS § 63 lg 3 kohaselt tühised. Kaaludes poolte võimalikke huve käesolevas menetluses, leidis

maakohus, et eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine ei ole kostja jaoks ka

ebamõistlikult koormav. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine säilitab

menetluse ajaks olemasoleva olukorra.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas 30. augustil 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Kostja leiab, et hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostja hinnangul ei saa hagi pidada

õiguslikult perspektiivikaks, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu

olemasolu. Isegi kui hagejal on kostja vastu nõue esitatud ulatuses, puudub alus arvata, et sellise

summa väljamõistmise korral on kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hageja ei ole taotluses välja

toonud, millist kostja varasemat käitumist arvesse võttes on alust eeldada, et kostja asub

pahatahtlikult enda majanduslikku olukorda halvendama. Kostja märgib, et ka asja

materjalidest ei nähtu sellist kostja käitumist. Isegi kui kostja müüb XXXXXXXX kinnistu,

saab ta sellest vabu rahalisi vahendeid, mis ei takista rahalise nõude maksmapanekut, vaid võib

seda lihtsustada. Samuti ei ole hageja veenvalt põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda

muu vara ja sissetulekute osas ning et hagi rahuldamise korral ei oleks nõude rahuldamine muu

vara või sissetulekute arvelt võimalik.

Kostja on seisukohal, et hagi tagamise abinõu on kostjat ka ebamõistlikult koormav. Olukorras,

kus on ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu hageja esitatud nõuet, ei ole kostjale kuuluva

XXXXXXXX kinnistu eelmärkega ja täiendava märkusega koormamine õiguspärane.

Kinnistut koormav eelmärge ja märkus takistavad kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel

ning kahjustavad kostja kui laenusaaja mainet panga AS-i SEB Pank ees, kuna XXXXXXXX

kinnistu on AS-i SEB Pank tagatisvara ning kostjal on kohustus küsida pangalt eelnevalt

nõusolek kinnistu täiendavaks koormamiseks. Oma kohustuse mittetäitmise korral on panga

õigus kostjalt kui laenusaajalt nõuda muuhulgas leppetrahvi. Hagi tagamine kinnistu

koormamisel

eelmärkega

ja

täiendavalt

märkusega

ei

ole

põhjendatud

ja

on

ebaproportsionaalne.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Hageja nõustub maakohtuga, et hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu. Hagi on

esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara, täidetakse

kohustused, tagastatakse panused, jagatakse kasum/ kahjum jne. Asjaolu, kas tegemist on

seltsinguga ja millised on olnud panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus

tegeleda hagi tagamise raames. Hageja on seltsingu olemasolu ja oma panust päris piisavalt

põhistanud/tõendanud ja saab vajadusel esitada veel tõendeid.

Hageja soovib hagi tagamist mh seetõttu, et kostja on pannud kinnistu avalikku müüki ja see

võidakse igal hetkel võõrandada. Sellisel juhul ei ole võimalik enam rahuldada hageja

primaarnõuet, milleks on kinnistu suunamine avalikule enampakkumisele. Hageja viitab, et

kinnistu on hoolimata algatatud kohtumenetlusest ja hagi tagamisest endiselt müügis, kuulutuse

kohaselt on kinnistu broneeritud 20. septembrini 2022, mis võiks tähendada seda, et kinnistule

on leidunud ostja ja tehingut plaanitakse vormistada enne 20. septembrit 2022. See võib ka olla

põhjus, miks hagi tagamist vaidlustatakse – soovitakse saada maha eelmärge ja märkus, kuna

võimalik ostja soovib ilmselt omandada kinnistut ilma märkusteta.

Hageja leiab, et eelmärge ja märkus ei koorma kostjat ülemäära. Kui kostja räägib laenu võtmise

raskendatusest, siis hageja üks eesmärk hagi tagamisel oligi, et kostja ei saaks täiendavalt

kinnistut koormata. Kostja võib panka hagi tagamisest teavitada, see ei vähenda kuidagi panga

tagatise väärtust.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-

le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust TsMS § 385 sätestatud võimalusega

asendada hagi tagamise abinõu raha maksmisega.

10. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu

arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse

sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda

järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendanud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6

juhindudes

vajalikuks

neid

korrata.

Vastusena

määruskaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus tagas hagi, mis ei ole õiguslikult perspektiivikas,

kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu olemasolu.

Hagi on esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara.

Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS § 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja

tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 235 mõttes põhistanud. Hagi ja hagi tagamise

taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud

asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. (vt ka

Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud

praktikaga).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses kontrollinud hagis esitatud nõude

aluseks olevate asjaolude põhistatust. Asjaolu, kas tegemist on seltsinguga ja millised on olnud

panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus tegeleda hagi tagamise raames.

Maakohus on põhjendatult märkinud, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus

hinnangut nõude tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja

nõude rahuldamine võimalik.

12. Kostja leiab, et hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav.

TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma valitud hagi tagamise abinõud kostjat liigselt. Eelmärke

ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine on ühed leebemad abinõud, mis säilitavad menetluse

ajaks olemasoleva olukorra. Maakohus viitas õigesti, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva

vaidluse ajal, siis on tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja

seda tuleks vältida. Kostja väide, et hagi tagamine takistab kinnistu kasutamist tagatisena laenu

võtmisel ning kahjustab mainet panga ees, kelle kasuks kinnistu on koormatud, on asjakohatu,

kuna hagi tagamise üks eesmärkidest oligi vältida olukorda, kus kostja koormab kinnistut

täiendavalt.

13. Ringkonnakohus täiendab määrust TsMS § 385 sätestatud võimalusega ja määrab kindlaks

rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole lõpetatakse hagi tagamise

määruse täitmine. Ringkonnakohus määrab selleks summaks 330 000 eurot.

14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 1).

15. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab

hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

/allkirjastatud digitaalselt/