1-08-14850/31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generateddistsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav jätkab hariduse omandamist 8-ndas klassis, lõpetas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleb vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on
Legislator headnote
AI generated1-08-14850/31 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav jätkab hariduse omandamist 8-ndas klassis, lõpetas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleb vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on
Full text
Ärakiri
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
ja koht
26.11.2010
Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number
1-08-14850
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Prokurör
Sergei TRAVNIKOV
Kaitsja
vandeadvokaat Arvo SUUBAN
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.A
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
O.A
sünd.
, isikukood
, Eesti
xxx
xxx
Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt venelane,
elukoht puudub, töökoht puudub
Karistuse kandmise algus 11.06.2009 ja lõpp 11.06.2011
RESOLUTSIOON
Jätta O.A vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamata.
Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus
ja määrata tema poolt O.A le
-
kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu
suuruseks 652 (kuussada viiskümmend kaks)
krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks
250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni,
käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni,
käibemaks 8,80 krooni).
Välja mõista O.A lt riigituludesse
-
kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN)
kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652
(kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus
Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,
mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada
või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 11.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.A
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
O.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.09.2009 otsusega
Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2
kohaldamisega vangistusega 2 aastat alates 11.06.2009.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud
distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav jätkab hariduse omandamist 8-ndas klassis, lõpetas
sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleb vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on
tasumata rahalisi nõudeid umbes 15 000 krooni, vanglas teda majanduslikult keegi ei
toeta. Kinnipeetav on pärit asotsiaalsest perest, tema sõbrad on kriminaalse taustaga.
Kinnipeetaval on alkoholiprobleemid juba alates lapsepõlvest, käesolevaks ajaks on
läbinud Eluviistreeningu ja paikneb sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Narkootikume
tarvitas kinnipeetav alates 11-ndast eluaastast. Kinnipeetav on kriminaalkorras
karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla ei toeta
kinnipeetava vangistusest vabastamist enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et olulisteks riskiteguriteks on
alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus, kriminaalse taustaga tutvusringkond,
kindla elu- ja töökoha puudumine, sotsiaalsete kogemuste ühekülgsus, madal
haridustase, eriala puudumine ja väljakujunenud kuritegelik käitumismuster.
Kriminaalhooldusametnik leiab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on suur.
Kinnipeetav on varem elanud mahajäetud majades, sotsiaalmajas ja kodutute öömajas.
Käesoleval ajal on ta registreeritud korterisaajate järjekorda. Kinnipeetava
lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja vend. Emalt on vanemlikud õigused ära
võetud, vend on kriminaalkorras karistatud. Ema on 100% töövõimetu, temaga ei
õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Vabanemise korral puudub
kinnipeetaval garanteeritud töökoht.
Maakohtu istung
Kinnipeetav O.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et
soovib minna abistama oma ema. Samuti seletas kinnipeetav, et tema ei tarvitanud
vabaduses alkoholi nii palju korraga, kui teised, vaid 2 – 3 korda nädalas paar-kolm
pudelit õlut. Kinnipeetav seletas, et koht sotsiaalmajas on tal vastavalt telefonilisele
vestlusele olemas.
Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava
vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib
vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et
taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,
samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua
tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud
kolm korda, vangistuses viibib esimest korda.
Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt
elanud Tallinnas mahajäetud majades, sotsiaalmajas ja kodutute öömajas. Käesoleval
ajal puudub tal kindel elukoht, kuhu tal oleks võimalik asuda elama peale
vabanemist. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et koht sotsiaalmajas on talle
tagatud ja ka Viru Vangla iseloomustuses on näidatud kahe sotsiaalmaja aadress,
toetub maakohus siiski kriminaalhooldusametniku seisukohale, et kindel elukoht
kinnipeetaval vabaduses puudub. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest
nähtub, et ta on teinud selles osas järelpäringu Kristiine linnaosavalitsusse, kust
saadud vastusest nähtub, et kinnipeetav on registreeritud korterisaajate järjekorda.
Maakohus leiab, et juhul, kui kinnipeetavale oleks tagatud koheselt koht
sotsiaalmajas, oleks
sellest
ka
linnaosavalitsuse
kirjaga
teatatud
kriminaalhooldusametnikule.
Eeltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et kinnipeetaval puudub vabaduses
kindel ja kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht, kuhu tal oleks
koheselt võimalik elama asuda. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks
nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole
kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus
välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud
töökoht ja seega ka legaalne sissetulek. Arvestades seda, et kinnipeetavat on
karistatud varavastase kuriteo eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib
ta toime panna uusi kuritegusid. Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et tulenevalt
kinnipeetava minevikust, madalast haridustasemest, eriala ja kogemuse puudumisest ei
ole tõenäoline, et kinnipeetav leiab vabanedes koheselt talle elamiseks vajaliku
suurusega sissetulekuga töökoha.
Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval
vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kelle abile võiks kinnipeetav
esialgu toetuda.
Maakohus tunnustab kinnipeetavat ja peab antud asjas positiivseteks, et kinnipeetav
osaleb vanglas majandustöödel ja läbis sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi
Eluviisitreening. Töötamine annab kinnipeetavale vabanemiseks töökogemusi ja
sotsiaalprogrammi läbimine aitab edaspidi hoiduda sõltuvusainetest.
Samuti on positiivne, et kinnipeetav jätkab põhihariduse omandamist vanglas. Nagu
nähtub Viru Vangla iseloomustusest, jätkab kinnipeetav õpinguid 8-ndas klassis.
Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb juunis 2011, seega on tal võimalus õpingud 8-
ndas klassis ka lõpetada.
Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi
enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud.
Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja
vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks
652,80 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et see
summa kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76
ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §
384 ja §387.
Anne PALMISTE
Kohtunik
Ärakiri õige
Nooremreferent
Liivi Õun
Kohtumäärus jõustus 14.12.2010
Nooremreferent
Liivi Õun