2-22-10457/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10457

Kohtuasi

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku

taotlus

X

paigutamiseks

tema

tahte

vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.07.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.07.2022 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-22-10457

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 18.07.2022 Harju

Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik)

suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi

pikendamist 40 päevani. Valvearst vormistas tahtest olenematu ravi otsuse 17.07.2022 kell

18.51.

2. Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KT ja ML arvamuse.

2.1. Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik viibib esmakordselt statsionaarsel ravil SA

PERH psühhiaatriakliinikus. Patsiendi käitumine on muutunud nädal tagasi imelikuks, ta on

ajanud segast juttu, laupäevast alates on muutunud lähedaste vastu agressiivsemaks. Arvas, et

praegu käib Eestis sõda, käis kirvega ringi, korra on võtnud nööri, et peab end pooma.

Lähedased kutsusid puudutatud isikule kiirabi, kuid viimane keeldus kategooriliselt nii

läbivaatusest kui ka haiglasse viimisest, muutus kurjaks. Alles teisel kiirabil õnnestus veenda

patsienti kaasa tulema ning ta toimetati SA PERH EMO-sse, kus välistati äge somaatiline

patoloogia ning puudutatud isik toodi edasiseks raviks psühhiaatriakliinikusse. EMO-s avaldas

puudutatud isik kord, et ta poeg on surnud, siis jälle, et naine. Üritas ka haiglast põgeneda.

Psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik ärritunud, kuri, ropendav. Ta oli naise suhtes

vaenulik, süüdistav, nimetades teda ebatsensuursete nimedega, jutt oli kohati segane.

Puudutatud isiku seisund pole oluliselt paranenud, ta on jätkuvalt ärritunud, riiakas. Juba

vestluse alguses teatab, et tema pole haige ja kõik on naise pahatahtlik laim. Räägib, kuidas

istus diivanil ja nägi, kuidas jalg hakkas ootamatult paistetama ning taipas, et saab insuldi. Lasi

naisel ja pojal teha jalale külmi mähiseid ning kutsuda kiirabi. Mis puutub tema

ebaadekvaatseid avaldusi sõja ja mustlaste kohta, siis püüab oma käitumist normaliseerida.

Väidab, et rääkis sõjast Ukrainas, mitte Eestis. Mustlaste kohta räägib, et tegi terrassil suitsu

ning nägi naabermaja juures liikumist, samuti käitus tema koer kummaliselt ja kuna kuu aega

tagasi olid ümbruses mustlased liikvel, siis palus pojal häirekeskust teavitada. Naise suhtes oli

äärmiselt vaenulik, teatas, et naine on kapriisne ning ta kavatseb temast lahku kolida. Haigeks

puudutatud isik ennast ei pea ning nõuab enda kohest väljakirjutamist, ravivajaduse selgitamisel

ärritub. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol, puudub

haiguskriitika ning koostöö raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva

ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele.

Puudutatud isiku seisundist ja varasemat ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida

seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel, mistõttu taotleti kohtult luba tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi

manustamiseks haiglatingimustes 40 päeva vältel.

3. Maakohus rakendas 18.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

alates 17.07.2022 kuni 21.07.2022 koos vabaduse võtmise ja vajadusel tahtevastase ravimite

manustamisega.

4. Puudutatud isiku raviarst teavitas 20.07.2022 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund

ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel

on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele.

2-22-10457

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas 20.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

40 päevani ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni

26.08.2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud

otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa

puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi.

5.1. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi

kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset

õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning

pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt

vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

5.2. Avaldusest ja lisatud arvamustest järeldas maakohus, et puudutatud isik ei ole suuteline aru

saama ega oma käitumist juhtima. Vaenulikkuse tõttu abikaasa suhtes võib ta olla ohuks oma

abikaasale ning psühhoosist tingitud ebaadekvaatse käitumisega (kirvega ringi liikumine, nööri

otsimine poomiseks) võib panna ohtu iseenda. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja

koostöö raviks. Seetõttu ei ole usutav, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel

põhinev ravi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole piisav. Eeltoodud põhjustel luges kohus

täidetuks esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ja kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematut ravi. Puudutatud isiku terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal

paranenud. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et puudutatud isiku jutt on küsimusi tekitav.

Puudutatud isik ise ennast haigeks ei pea. Seetõttu ei ole puudutatud isikule vabal tahtel jätkuvat

tervishoiuteenust võimalik pakkuda. Puudutatud isik võib ravita jäädes olla ohtlik endale ning

provotseerida enesevastast vägivalda. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks

olnud asjaolud muutunud ega ära langenud.

5.3. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb

anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada.

6.1. Puudutatud isik on veendunud, et tema suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle

pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega ei ole

põhjendatud. Puudutatud isik ei ole haige ega vaja ravi. Arstid on aluseks võtnud poja ja naise

ütlused selle kohta, kuidas puudutatud isik on muutunud. Puudutatud isik möönab, et

loomulikult on ta muutunud, sest maailm on sõja tõttu ohtlik ja muutunud. Ärid, mis seotud

Venemaa ja Valgevenega, on lõppemas. Puudutatud isik ei saa istuda kogu suve haiglas.

2-22-10457

Puudutatud isik on täiskasvanud ja otsustab ise oma tervise üle, mitte keegi teine. Tal on vaja

alustada uut äri, kuid psühhiaatriakliinikus ei saa puudutatud isik kasutada vabalt arvutit ega

telefoni. Kinnisesse osakonda toodi puudutatud isik seepärast, et ta soovis paljastada

narkomaani, kes smugeldas haiglasse narkootikume, kuid läks seepärast vastuollu osakonna

õega, kes narkomaani tundis.

7. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, eitab

endal psüühikahäire olemasolu ning puudub koostöövalmidus raviks. Patsient on endiselt

psühhootiline ja võib väljaspool haiglat olla ohtlik endale ja ümbritsevatele.

8. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Kliinik teatas 15.08.2022 maakohtule, et patsiendi ravi lõpetati.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol. Asjaolu,

et puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole haige ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades ja

kaebuses pole põhjendatud, miks pole viidatud seisukohad meditsiiniliselt korrektsed.

13. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista

ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita ohtlik

nii enesele kui ümbritsevatele. Puudutatud isik on korduvalt avaldanud, et ravi ta ei vaja. Sellest

järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.

14. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

15. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Toimikust nähtuvalt on maakohus juba lahendanud puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu

taotluse.

16. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg