4-10-3224/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-10-3224

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2010.a Pärnu

Väärteoasja number

4-10-3224

Kohtunik

Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär

Anu Sepp

Väärteoasi

kaebus

Lääne

Prefektuuri

H.O`

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina

Lätt`

poolt

06.09.2010.a

väärteoasjas

tehtud

üldmenetluse

otsusele

nr

2670,10,010355

Liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi

kaebuse esitaja

kohtuvälise menetleja

ametnik

H.O (ik xxx)

Lääne

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja

Anna Kristiina Lätt ja välijuht Peeter Nurmis

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 74 64

lg 1 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135

kohus otsustas

Jätta H.O` kaebus rahuldamata.

Jätta

Lääne

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna

patrullteenistuse väärteomenetleja Anna Kristiina Lätt` poolt 06.09.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,010355 muutmata. Rahatrahv 600.00 krooni tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220105248249. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 16.11.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.11.2010.a.

Kirjaliku

kassatsiooniteate

esitamise

korral

on

põhistatud

kohtuotsus

kohtumenetluse

pooltele

kohtu

kantseleis

tutvumiseks

kättesaadav

alates

30.11.2010.a.

Edasikaebamise kord

4-10-3224

2 (6) Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

10.08.2010.a

on

koostatud

Lääne

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna välijuht P. Nurmis`e poolt väärteoprotokoll nr AB1197384 selle kohta, et 10.08.2010.a kella 21:00 ajal Pärnu linnas Pikk tn-Aia tn ristmikul H.O, juhtides mootorsõidukit (Citroen Berlingo, r/n xxxxxx), ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 64 lg 1 järgi. 06.09.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,010355 on määratud kohtuvälise menetleja poolt H.O` eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 74

64 lg 1

alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

Kaebuse sisu

23.09.2010.a esitas H.O Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja juhtis 10.08.2010.a sõidukit Citroen Berlingo Pikal tänaval, bussijaama ristmikust Riia mnt poole keskmises sõidureas. Politsei sõiduk seisis Pikk tn-l, ootas vasakpööret Aia tn-le. Olles liikunud kesklinna linnaliini bussipeatuseni märkas kaebaja, et Aia tn-lt näitab ümbersõitu seoses tee remondiga. Pikk tn lõpus jälgis H.O parempoolsest peeglist lähenevaid sõidukeid, enne ümberreastumist kummardus rooli ligi, et näha kaassõitjast mööda peegli pimedasse alasse. Seoses sellest tegevusest äkitselt selja vastu istet tagasisurumisest võis tekkida situatsioon, kus politseiametnikud võisid arvata, et kaebajal on turvavöö kinnitamata. Peatumismärguanne anti kaebajale hotell „Pärnu“ juures. Politseiametnike sõnul nägid nad kaebaja taga sõites, kuidas H.O oli turvavööd kinnitanud. Kuna H.O oli endas kindel, vaidles antud rikkumise kirjeldusele vastu ning ei nõustunud kiirmenetlusega, otsustati kontrollida tulekustuti, ohukolmnurga ja tõkiskingade olemasolu. Kaebajale mõistetavalt oli see kontroll selgelt selle pärast, et ta ei nõustunud kiirmenetlusega. Samuti ei küsitletud kaebaja kaassõitjat, kuigi H.O juhtis sellele ametniku tähelepanu. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kaebaja, et temale koostatud otsusega määratud rahatrahv on alusetu, kuna H.O ei ole väärtegu toime pannud.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt oma 06.10.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja H.O` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel.

LS § 7464

lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles on turvavööd, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, turvavöö oli lahti. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud.

4-10-3224

3 (6) Menetlusalune isiku poolt esitatud kaebuses toodud väide, et isik ei ole antud rikkumist toime pannud, on ümberlükatud tunnistaja Rauno Väiko` ütlustega. Kohtuväline menetleja ei ole nõus kirjaliku menetlusega. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi) VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja H.O` kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt VTMS-s sätestatud nõuetele.

Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et H.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

VTMS

§ 31

lg 1

kohaselt

järgitakse

tõendamisel

ja

tõendite

kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna

kohtuväline

menetleja

täidab

väärteomenetluses

süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 10.08.2010.a kella 21:00 ajal Pärnu linnas Pikk tn-Aia tn ristmikul mootorsõidukit (Citroen Berlingo, r/n xxxxxx). Kaebajale on koostatud väärteoprotokoll LE § 68 p 5 nõuete rikkumise eest. H.O oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, so kaebaja leiab, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebuse esitaja kinnitas, et 10.08.2010.a, liikudes Citroen Berlingoga Endla teatri poolt Riia maantee suunas, ning jõudes Port Arturi juurest järgmisele ristmikuni, nägi ringtee juures liiklusmärki ning kummardus ettepoole, et täpsemalt seda vaadata. Seejärel surus selja vastu istme tuge uuesti tagasi, sõidukiirus oli umbes 30 km/h. Veel kinnitas, et enne nägi eemalt liiklusmärki, sooviga sõita otse, aga tee oli kinni. Politseiauto seisis politseimaja poolt linna poole ja ootas vasakpööret ringil. Distants tema ja politseiauto vahel võis olla umbes kuni 30 meetrit. Seejärel reastus paremale, keeras Aia tänavale ning sai liikuda umbes 75 kuni 100 meetrit, kui politsei andis peatumismärguande, politseinik tuli tema auto juurde ja palus näidata sõidudokumente, mida ta ka tegi. Seejärel kutsuti politseiautosse ja küsiti, kas ta on 4-10-3224

4 (6) nõus kiirmenetlusega, kuna ei olnud, siis koostati väärteoprotokoll. Veel kinnitas kaebuse esitaja, et autos oli ka kaassõitja, kelle käest oleks võinud küsida sündmuse asjaolude kohta, mida aga ei tehtud. Kaebuse esitaja leidis, et selles situatsioonis ei olnud üheselt tuvastatav, kas turvavöö oli peal, sest ta nõjatus roolile. Veel leidis, et kui ettepoole kummardada, siis turvavöö läheb allapoole. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt soovis ta väärteoprotokolli vaidlustada ning küsis politseitöötajatelt, kas seda on võimalik teha.

Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistaja R. Väiko`, kes oli koos 10.08.2010.a Pärnu politseiosakonna välijuhi P. Nurmis’ega tööülesannete täitmisel. Kella 21 paiku sõitsid nad koos politseiprefektuurist välja suunaga Pika’le tänavale, selleks et pöörata ringteelt vasakule Aia tänavale. Tunnistaja ütluste kohaselt politseiauto roolis oli P. Nurmis. Kuna autod sõitsid vastu, peatasid nad sõiduki ringtee juures suunaga Aia täna poole, et läbi lasta paremalt sõitvaid autosid. R. Väiko` ütluste kohaselt oli sel päeval muude tööülesannete täitmisel vajalik pöörata tähelepanu ka juhtide nõuetekohasele turvavööde kinnitamisele.

Tunnistaja kinnitas, et nägi selgelt seisvast autost kuidas Port Artur’i poolt sõitis neile vastu aeglaselt Citroen Berlingo, mille juhil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Pärast seda sõitsid nad politseiautoga nimetatud autole järele ja peatasid viimase. R. Väiko` ütluste kohaselt väljus ta politsei autost ning suundus Citroen Berlingo juurde ning jõudnud esiukse juurde ja palunud esitada juhil sõidudokumendid nägi, et isikul oli ka siis turvavöö kinnitamata. Palunud H.O politseiautosse väärteoprotokolli vormistamiseks, lubas H.O kaevata igal juhul kohtusse.

Kohtuväline menetleja P. Nurmis andis analoogilisi ütlusi, et olid koos R. Väiko’ga 10.08.2010.a tööülesannete täitmisel. Politseiprefektuurist sõitis ta välja väikse ringi peale, mis keerab Aia tänavale. Keeras sinna ära ja siis sõitis vastu üks Citroen Berlingo. Tema paarimees märkas, et selle juhil oli turvavöö lahti, eest oli ka temal hästi näha, et turvavöö ei ole juhil kinnitatud. Kui ta oleks kahelnud, siis ei oleks sõidukit peatatud. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt nägi ta, et kaebuse esitajal oli turvavöö lahti.

Seejärel sõideti sõidukile järele, sõiduk peatati enne hotelli. Paarimees läks tema juurde ja juht tuli politseiautosse. Citroen Berlingo juht asus kohe kaitsvale seisukohale ja küsis, kas neil on tõestusmaterjali, fotot selle kohta, et ta sõitis lahtise turvavööga. Kohus leiab, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Antud juhul kohtuvälise menetleja ametnik sai menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust.

Samas kohus Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Kohus ei käsitle kohtuvälise menetleja ütlusi tõendina, kuid samas võib ta anda kohtus teavet menetlustoimingute tingimuste kohta mida saab käsitleda tõendina. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus järeldusele, et kohtuotsuse tegemise aluseks tuleb võtta tunnistaja R. Väiko` ütlused ja kõrvale heita kaebuse esitaja ütlused kui mitteusaldusväärsed järgmistel kaalutlustel. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt oli tal turvavöö kinnitatud ajal, kui ta sõitis ja politsei peatas tema auto. Tunnistaja R. Väiko kinnitas kohtuistungil vastupidist, et kaebuse esitaja turvavöö oli kinnitamata nii sõidu ajal kui ka hetkel, kui ta suundus seisva Citroen Berlingo juhipoolse ukse juurde. Tunnistaja R.

Väiko, kes ei oma kaebuse esitajaga isiklikku sidet ega oma vähimatki eelistust H.O-le etteheidetava väärteo toimepanemises süüdi või 4-10-3224

5 (6) õigeksmõistmise osas, tunnistajana vahetult ülekuulamisel kui ka kohtus kinnitas üheselt, et nägi, et Citroen Berlingo juhil ei olnud turvavöö sõiduajal nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti, peatades auto ning minnes sõiduki juurde, nägi kuidas sõiduki juhil ei olnud ka siis turvavöö kinnitatud. Antud juhul on tekkinud situatsioon, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, mis räägivad nii väärteo toimepanemise poolt kui ka vastu.

Nimetatud väärtegu pandi toime 10. augustil kella 21.00, päike loojus kell 21.20. Kokkuvõtvalt eeltoodud tõendeid analüüsides saab kohus teha järelduse, et väikse kiirusega (nimetatud kiirust tunnistas ka kaebuse esitaja, et sõiduk võis liikuda 30 km/h) liikuva auto jälgimine hea nähtavusega ilmastiku tingimustes seisvast autost umbes 10 meetri kauguselt leiab kohus, et tunnistaja R. Väiko` ütlusi tuleb lugeda usaldusväärseks ja tehioludele vastavaks. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et kuna kummardas ennast vastu rooli, et näha liiklusmärki, võis sel hetkel turvavöö liikuda allapoole, kohus taolise seisukohaga ei nõustu.

Käesoleval ajal kasutatakse kõigis sõiduautodes, kaasaarvatud tarbesõidukites, inertstõkestiga pinget vähendavate rullikutega turvavöid, mis lukustuvad automaatselt, samas kui sõitja tõmbab rihma või liigub aeglaselt ettepoole, on rihm piisavalt nõrk, kuid igajuhul turvavöö eelpingestid fikseerivad turvavöö juhil üle vasaku õla selliselt, et juht on sobiva jõuga fikseeritud. Seega väide, et turvavöö oleks võinud alla langeda ja mitte nähtav olla pole usutav. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et isiku kinnipidamisel kaebuse esitaja kinnitas koheselt politseitöötajatele, et need ei tõenda turvavöö nõuetekohast kinnitamata jätmist mitte millegagi, kuna puuduvad fotod ning ta pöördub kindlasti kohtusse.

Kaebuse esitaja väite osas, et ei kuulatud üle kaasreisijat, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ametnik oleks pidanud väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid, kuid nimetatud toimingu tegemata jätmine ei ole antud olukorras menetlusnormide selline oluline rikkumine, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise, kuna kaebuse esitaja otsustas juba väärteoprotokolli koostamise ajal end kaitsta aktiivselt. Seega oli H.O võimalus pärast protokolli koostamiselt tagasi pöördumist autosse võtta kontaktanded väidetavalt kõrval istuvalt isikult selleks, et kohtul oleks võimalik isik vahetult tunnistajana üle kuulata.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal olid selleks kõik võimalused olemas, ise esitada tõendeid oma väidete õiguse kinnitamiseks või vähemalt looma reaalse võimaluse kohtule nende väidete kontrollimiseks, kuid H.O seda ei kasutanud. Eeltoodust tulenevalt kohus tõendite hindamisel nende kogumis asetas erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekkis kohtu siseveendumus, mille alusel omistas kohus antud asjaoludel tunnistaja R. Väiko` ütlustele suurema kaalu kui kaebuse esitaja ütlustele.

Vastavalt LE § 42 peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud käesoleva määruse §-s 69 nimetatud juhtudel. Kohus leiab, et enne sõidu alustamist on kõik sõitjad kohustatud turvavööga ennast nõuetekohaselt kinnitama. LS § 2 sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. H.O` nimetatud reegleid ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.O koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

4-10-3224

6 (6) Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et H.O` on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 74 64 lg 1 alusel väärteona. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 74 64 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt LS § 74 64 lg 1 karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebajale on antud juhul karistusena kohaldatud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisav motiveerimaks H.O` hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja A. K. Lätt` poolt 06.09.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,010355 ei kuulu tühistamisele ning H.O kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Igor Pütsep

Kohtunik