2-22-121090/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2022. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-121090

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi KPMG Baltics OÜ

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

150 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490;

aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10143)

Hageja lepinguline esindaja jurist Irina Meldjuk (e-post xxx)

Kostja: KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082; aadress

Narva mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10117 Harju

maakond)

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige J Z (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi KPMG Baltics OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 110

eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja KPMG Baltics OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud

summas 312 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 13.07.2022 hagi KPMG Baltics OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk 1 numbrimärgiga xxx 01.07.2020 hageja opereeritaval

parkimisalal Laki põik 6 / Euronics, Tallinn ja sõiduk 2 numbrimärgiga xxx 20.08.2019,

28.01.2020 ja 12.02.2020 hageja opereeritaval parkimisalal Aia 18 / Kalev Spa, Tallinn. Sõidukite

omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli nimetatud kuupäevadel kostja. Kontrollimise käigus leidis

tuvastamist, et eelnimetatud sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna eelnimetatud

kuupäevadel oli sõidukil 1 parkimisaeg fikseerimata ning sõidukil 2 oli parkimise eest tasumata.

Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõidukite omanikule /

vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded: sõiduk 1 numbrimärgiga xxx kohta leppetrahv nr 1350

1072 0172 5422 summas 20 eurot, maksetähtajaga 15.07.2020 ning sõiduk 2 numbrimärgiga xxx

kohta leppetrahv nr 1102 0081 9095 4392 summas 30 eurot, maksetähtajaga 03.09.2019;

leppetrahv nr 0702 8012 0082 0192 summas 30 eurot, maksetähtajaga 11.02.2020 ja leppetrahv nr

1381 2022 0080 7176 summas 30 eurot, maksetähtajaga 26.02.2020, paigutades need sõidukite

kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele

vastuväiteid ei esitanud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 1 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõidukite parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks sõlmida leping. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõidukite

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

leping. Täiendavalt toob hageja välja, et liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki

ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või

veose laadimiseks. Vaidlusalustel kuupäevadel, s.o 20.08.2019, 28.01.2020, 12.02.2020 ja

01.07.2020, kui hageja poolt parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõidukite parkimise õigust,

ei olnud kontrollitavas sõidukis ega selle juures kedagi. Seega olid sõidukid pargitud nimetatud

kuupäevadel hageja opereeritavatel parkimisaladel.

5. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis

hageja parkimisalale, sõidukite omanik / vastutav kasutaja. Selle tõendamiseks, et kostja oli

sõidukite numbrimärgiga xxx ja xxx omanik / vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal,

esitas hageja väljavõtte Transpordiameti poolt saadetud tabelist sõiduki omaniku või vastutava

kasutaja andmetega (dtl 82). Tuginedes eeltoodule ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti

avaliku teabe alusel ei olnud liiklusregistris sõiduki omandi osas leppetrahvide väljastamise ajal

muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingute pooleks on kostja, kuni kostja ei

tõenda vastupidist.

6. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõidukid hageja poolt opereeritavatele

parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning samuti ei oldud alustatud mobiilset

parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

Seega

parkis

kostja

hageja

hallatavatele

parkimisaladele

parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas

leppetrahvinõuded

koheselt

pärast

parkimistingimuste

rikkumise

tuvastamist,

täites

leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja

vastu leppetrahvinõue kogusummas 110 eurot, mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 2021. aastal ja 02.06.2022 e-posti teel meeldetuletuskirjad.

Kostja kohustust ei täitnud. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist

summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kokku 150 euro tasumist, millest 110 eurot on

leppetrahvivõlgnevused ning 40 eurot on sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväited

9. Kostja on esitanud 08.08.2022 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista.

10. Kostja leiab, et parkimistingimuste rikkumine kostja poolt on tõendamata. Kostja selgitab, et

mõlemal hagis viidatud aadressil kehtib lisaks eraldiseisva parkimistasu eest parkimisele erikord,

mille eesmärgiks on võimaldada (vastavalt kas Euronics või Kalev SPA) klientidele tasuta

parkimist. Kui Euronics puhul rakendatakse 30 minuti pikkust tasuta parkimist, siis Kalev SPA

puhul piiranguid ei ole ja kliendil on õigus teenuse kasutamise ajal tasuta parkida, s.t tasu

parkimise eest sisaldub Kalev SPA poolt pakutavate teenuste hinnas.

11. Hageja poolt esitatud pildid infotahvlitel märgitud standardsed reeglid parkimiskorra kohta

Kalev SPA juures ei vasta tegelikule parkimise praktikale ja ei ole sellisel kujul täidetavad. Nimelt

on infotahvlil märgitud, et „…parkimine on lubatud Kalev SPA poolt väljastatud parkimispileti

olemasolul…“. Samuti on lisatud, et „Kehtiv parkimispilet peab olema asetatud sõiduki

armatuurlauale täielikult nähtavana.“ Samas on infotahvlil viidatud piletiks kviitung, mis

väljastatakse alles peale sõiduki parkimist ja Kalev SPA hoonesse sisenemist külastaja poolt

ostetavate teenuste eest tasudes või kehtiva abonemendi alusel. Parkimisõiguse algus ja lõpp ei ole

kviitungil selgelt fikseeritud. Teenuse eest tasumisele ja kviitungi hankimisele kuluv aeg oleneb

kassa järjekorra pikkusest ja on tavaoludes vahemikus üks kuni kümme minutit. Hageja poolt

esitatud

tõendid

ei

tõenda

seda,

et

kasutaja

polnud

Kalev

SPA

hoones

„parkimispiletiks“ nimetatavat kviitungit juba omandanud või seda omandamas. Hageja väidab, et

loeb parkimise faktiks asjaolu, kui sõiduki juht ei olnud sõidukis või selle läheduses. Samas ei saa

hoones kviitungit omandav juht olla ei sõidukis ega selle läheduses. Seega on hageja tekitanud

ebatäpsete ja tegelikkusele mittevastavate infotahvlite püstitamisega endale võimaluse käsitleda

kõiki parkimise eest Kalev SPA-le tasuvaid juhte lepingu rikkujatena.

12. Leppetrahvi nõude 1102 0081 9095 4392 tõendite hulgas on esitatud pilt Kalev SPA kviitungist

sõiduki armatuurlaual, mille kohta pole hageja selgitanud, miks ta peab seda mittekehtivaks.

Nõude 1381 2022 0080 7176 juures on esitatud pilt kviitungist või teatisest sõiduki kojamehe all

armatuurlaua kohal. Hageja poolt esitatud pilt on aga teadlikult tehtud selliselt, et kviitungi või

teatise sisu pole võimalik tuvastada.

13. Kostja vaidleb lepingute sõlmimisele vastu. Kostja kasutas hagis viidatud sõidukeid

liisingulepingute alusel. Mõlemad sõidukid olid antud kostja töötajate erakasutusse ja kostja tasus

sellega seoses erisoodustuse andmisega seonduvaid makse. Hageja poolt viidatud Euronics ja

Kalev SPA parklate kasutamine ei ole mingil moel seotud kostja majandus- või kutsetegevusega.

Hageja poolt väidetavalt sõlmitud leping saab olla sõlmitud vaid sõidukeid erasõitudeks kasutanud

töötajate või nende poolt määratud muude kasutajatega. Hageja ei ole teinud kostjale päringuid

selle kohta, kelle (era)kasutusse sõidukid olid kostja poolt antud.

14. Kostja on dokumenteerinud vastavalt liiklusseaduse nõuetele sõiduki xxx töötaja E K

(isikukood xxx) erakasutusse andmise ja sõiduki xxx töötaja I A (isikukood xxx) erakasutusse

andmise. Kostja vastutus piirdub sõidukite kasutajate üle arvestuse pidamisega ja ei laiene

kasutajate poolt sõlmitud lepingutele. Tulenevalt eelpool viidatud parkimise erikorrast, saavad

parkimise eest tasumist ja/või lepingu täitmise õiguspärasust tõendada vaid sõidukite tegelikud

kasutajad, kes külastasid vastavalt kas Euronics Klust või Kalev SPA-d. Hageja peab pöörduma

sõidukite tegelike kasutajate poole, et selgitada välja leppetrahvide õiguspärasus.

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele

15. Hageja esitas 25.08.2022 kostja vastuväidetele oma seisukoha, milles leidis, et kostja väited on

tõendamata. Nimelt hageja ei nõustu, et parkimistingimuste rikkumine kostja poolt on tõendamata

põhjusel, et võib esineda võimalus, et sõiduki parkimise eest tasuti mõni aeg hiljem. Hageja esitas

sõiduki xxx osas nimetatud kuupäevadel tehtud kontrolli tulemused (dtl 102), millelt on näha, et

parkimisõiguse kontrollimine toimus Kalev Spa parkimisalal 20.08.2019 ajavahemikul kellast

09.47 kuni 09.55 kokku 5 korda, 28.01.2020 ajavahemikul kellast 08.16 kuni 08.21 kokku 7 korda,

12.02.2020 ajavahemikul kellast 08.02 kuni 08.07 kokku 6 korda. Lisaks leiab hageja, et kostja ei

ole oma väite, et ta oleks viibinud leppetrahvi väljastamise hetkel Kalev Spa’s kviitungi saamas,

tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud, vaid tegemist on lihtsalt kostja poolt viidatud teoreetilisele

võimalusele. Samuti pole kostja vaidlusaluseid leppetrahve tähtaegselt vaidlustanud ega esitanud

parkimisõigust andvat kviitungit. Seoses Euronics parkimisalaga selgitab hageja, et nimetatud

parkimisalal pargitud sõidukil registreerimisnumbriga xxx oli leppetrahvi väljastamise hetkel

parkimisaeg fikseerimata, mis on tõendatud hagiavalduse lisaga 2.

16. Samuti on hageja seisukohal, et vastupidiselt kostja vastuväidetele sõlmiti parkimislepingud

kostjaga. Kostja on küll oma vastuses väitnud, et mõlemad sõidukid olid parkimistingimuste

rikkumise ajal kostja töötajate kasutuses, kuid samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite

tõendamiseks. Hageja leiab, et ainuüksi suvaliste isikute nimede ja isikukoodide nimetamist ei saa

käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas ja mis

alusel on nimetatud isik sõidukit reaalselt ka kasutanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

18. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

20. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

21. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

22. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

23. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingu

rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg

1). Hageja nõude rahuldamiseks peavad seega olema täidetud käesoleva otsuse punktis 26 toodud

eeldused.

24. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja oli lepingu osapooleks, st kas poolte vahel oli

kehtiv leping, sh kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (I), ning kas sõidukid

olid pargitud parkimistingimusi rikkudes (II). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja

vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud, on põhjendatud (III).

(I)

25. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõidukid

olid pargitud hageja hallatavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes. Nimelt oli sõiduk 1

numbrimärgiga xxx pargitud 01.07.2020 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Laki põik 6 /

Euronics, Tallinn ja sõiduk 2 numbrimärgiga xxx pargitud 20.08.2019, 28.01.2020 ja 12.02.2020

hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Aia 18 / Kalev Spa, Tallinn. Lisaks ei olnud kostja

sõidukitel parkides armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti,

parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist, kuna

sõidukil 1 oli parkimisaeg fikseerimata ning sõidukil 2 oli parkimise eest tasumata. Hageja

hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd

oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja

selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki

parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja

selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 1 tõendanud, et hageja poolt hallatavas kõnealuses

parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning

leppetrahvide väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisades 2-5 esitatud fotodega.

26. Kostja toob välja, et mõlemad sõidukid olid antud kostja töötajate erakasutusse ja kostja tasus

sellega seoses erisoodustuse andmisega seonduvaid makse. Hageja poolt viidatud Euronics ja

Kalev SPA parklate kasutamine ei ole mingil moel seotud kostja majandus- või kutsetegevusega.

Hageja poolt väidetavalt sõlmitud lepingud saavad olla sõlmitud vaid sõidukeid erasõitudeks

kasutanud töötajate või nende poolt määratud muude kasutajatega. Hageja ei ole teinud kostjale

päringuid selle kohta, kelle (era)kasutusse sõidukid olid kostja poolt antud. Samas on kostja

dokumenteerinud vastavalt liiklusseaduse nõuetele sõiduki xxx töötaja E K (isikukood xxx)

erakasutusse andmise ja sõiduki xxx töötaja I A (isikukood xxx) erakasutusse andmise. Kostja

vastutus piirdub sõidukite kasutajate üle arvestuse pidamisega ja ei laiene kasutajate poolt sõlmitud

lepingutele. Tulenevalt parkimise erikorrast, saavad parkimise eest tasumist ja/või lepingu täitmise

õiguspärasust tõendada vaid sõidukite tegelikud kasutajad, kes külastasid vastavalt kas Euronics

Klust või Kalev SPA-d.

27. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga xxx

omanikuks / vastutavaks kasutajaks 01.07.2020 seisuga oli kostja ehk KPMG Baltics OÜ ja

sõiduki registreerimismärgiga xxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks perioodil 20.08.2019 kuni

12.02.2020 oli kostja ehk KPMG Baltics OÜ (dtl 82). Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega

Transpordiameti andmetest, mille kohaselt oli sõidukite omaniku / vastutava kasutaja

registrikoodiks 10096082, mis kuulub äriregistri andmetel KPMG Baltics OÜ-le.

28. Seoses vaidlusega, kas kostja ise (eeldatavalt kostja juhatuse liige, kuivõrd kostja on juriidiline

isik) parkis vaidlusalustel kuupäevadel sõidukid (sõiduki 1 registreerimismärgiga xxx 01.07.2020

hageja poolt opereeritavale parkimisalale Laki põik 6 / Euronics, Tallinn ja sõiduki 2

registreerimismärgiga xxx 20.08.2019, 28.01.2020 ja 12.02.2020 hageja opereeritaval

parkimisalal aadressil Aia 18 / Kalev Spa, Tallinn) hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele,

selgitab kohus, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on 26.01.2017. a

kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude

väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt

võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et

parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et

autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja

seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab

sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-3-16, p 11).

29. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukite juhiks kuupäevadel 20.08.2019,

28.01.2020,12.02.2020 ja 01.07.2020 oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kuigi

kostja tõi oma vastuses hagiavaldusele välja, et mõlemad sõidukid olid parkimistingimuste

rikkumise ajal kostja töötajate kasutuses, ei ole kostja esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi

tõendit. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada, tuleb

tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks

saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus

(vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31), samasugusele kohtupraktikale on viidanud ka kostja oma

vastuses. Ülaltoodust tulenevalt on selge, et just kostja kohustuseks on tõendada, kes konkreetselt

füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) parkimisalale sõiduki parkis. Lisaks

nõustub kohus hagejaga ning selgitab, et ainuüksi suvaliste isikute nimede ja isikukoodide

nimetamist ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna selle pinnalt ei ole võimalik

tuvastada, kas, millal ja kus on nimetatud isik sõidukit reaalselt kasutanud. Kuna antud juhul

puuduvad usaldusväärsed ja selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute

vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui

sõidukite vastutav kasutaja.

30. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

31. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1

mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.

(II)

32. Kostja vaildeb parkimistingimuste rikkumisele vastu, kuivõrd mõlemal hagis viidatud aadressil

kehtib lisaks eraldiseisva parkimistasu eest parkimisele erikord, mille eesmärgiks on võimaldada

(vastavalt kas Euronics või Kalev SPA) klientidele (lisa)tasuta parkimist. Kui Euronics puhul

rakendatakse 30 minuti pikkust tasuta parkimist, siis Kalev SPA puhul piiranguid ei ole ja kliendil

on õigus teenuse kasutamise ajal tasuta parkida, s.t tasu parkimise eest sisaldub Kalev SPA poolt

pakutavate teenuste hinnas. Kostja leiab, et hageja poolt esitatu ei tõenda seda, et kasutaja polnud

Kalev SPA hoones „parkimispiletiks“ nimetatavat kviitungit juba omandanud või seda

omandamas. Hageja väidab, et loeb parkimise faktiks asjaolu, kui sõiduki juht ei olnud sõidukis

või selle läheduses. Kostja leiab aga hoones kviitungit omandav juht ei saa olla ei sõidukis ega

selle läheduses.

33. Kohus ei nõustu kostja väitega, et parkimistingimuste rikkumine kostja poolt on tõendamata

põhjusel, et võib esineda võimalus, et sõiduki parkimise eest tasuti mõni aeg hiljem, kuna sõiduki

kasutaja võis olla parkimispiletit omandamas. Hageja esitas sõiduki numbrimärgiga xxx osas

tehtud kontrolli tulemused (dtl 102), millelt on selgelt näha, et parkimisõiguse kontrollimine

toimus Kalev Spa parkimisalal 20.08.2019 ajavahemikul kellast 09.47 kuni 09.55 kokku 5 korda,

28.01.2020 ajavahemikul kellast 08.16 kuni 08.21 kokku 7 korda ja 12.02.2020 ajavahemikul

kellast 08.02 kuni 08.07 kokku 6 korda. Eeltoodust on selge, et parkimiskorraldaja on iga kord

enne leppetrahvi vormistamist piisavalt oodanud ja korduvalt kontrollinud parkimise seisu, et

veenduda, et sõiduki juht ei oleks vahepeal parkimise eest tasunud või tasuta parkimisõigust Kalev

SPA teeninduses vormistanud. Seega on hageja taganud sõiduki juhile mõistliku võimaluse

parkimistingimuste järgimiseks. Samuti on hageja hagiavalduse lisades 2-5 esitatud fotodega

tõendanud, et sõidukid parkisid parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd sõidukitel ei olnud

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti, parkimise algusaeg ei

olnud fikseeritud ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Kostja on küll väitnud, et sõiduki

kasutaja võis leppetrahvide väljastamise hetkel olla parkimisõigust andvat kviitungit omandamas,

kuid samas ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit ega ole esitanud ka nimetatud

kviitungeid, mis andnuks sõidukite kasutajale parkimisõiguse vaidlusalustel kuupäevadel hageja

opereeritavatel parkimisaladel.

34. Kostja on oma vastuses toonud välja ka seda, et Euronics parkimisalal rakendatakse 30 minuti

pikkust tasuta parkimist. Selles osas märgib kohus, et nimetatud parkimisalal pargitud sõidukil

registreerimisnumbriga xxx oli leppetrahvi väljastamise hetkel 30 minuti pikkuse tasuta parkimise

tingimus vastavalt Laki põik 6 / Euronics, Tallinn parkimistingimustele, s.o parkimise algusaja

fikseerimine, täitmata, mistõttu on hageja õigustatult väljastanud kostjale leppetrahvi.

Leppetrahvile lisatud fotodest ei nähtu, et sõiduki parkimisaeg oleks tähistatud näiteks

parkimiskellaga või kirjalikult (dtl 37-46).

35. Lisaks väidab kostja, et leppetrahvinõude nr 1102 0081 9095 4392 tõendite hulgas on esitatud

pilt Kalev SPA kviitungist sõiduki armatuurlaual, mille kohta pole hageja selgitanud, miks ta peab

seda mittekehtivaks. Kohus tutvunud hagiavaldusele lisatud lisaga 3 ja selles esitatud fotodega,

tuvastas, et lisa 3 leheküljel 7 esitatud kviitung kehtis Aia 18, Tallinn parkimisalal osas 17.08.2019

(dtl 53). Hageja on esitanud leppetrahvinõude aga 20.08.2019, millise kuupäeva osas

parkimisõigust andvat kviitungit sõiduki armatuurlaual näha ei ole, mistõttu on hageja õigustatult

väljastanud kostjale leppetrahvi. Leppetrahviõude nr 1381 2022 0080 7176 osas on kostja toonud

välja, et pilt kviitungist või teatisest sõiduki kojamehe all armatuurlaua kohal on teadlikult tehtud

selliselt, et kviitungi või teatise sisu pole võimalik tuvastada. Kohus tutvunud hagiavaldusele

lisatud lisaga 5 ja selles esitatud fotodega (dtl 72-81), tuvastas, et lisas 5 esitatud fotode kohaselt

on sõiduk 12.02.2020 parkinud Aia 18 / Kalev Spa, Tallinn parkimisalal parkimistingimusi

rikkudes, kuivõrd selle kuupäeva osas parkimisõigust andvat kviitungit sõiduki armatuurlaual näha

ei ole (s.t parkimise eest on jäetud tasumata), mistõttu on hageja õigustatult väljastanud kostjale

leppetrahvi.

36. Kohus on otsuse p-s 25-31 tuvastanud, et poolte vahel olid sõlmitud kehtivad

parkimislepingud, sh kehtivad leppetrahvikokkulepped VÕS § 8 lg 1 mõttes. Samuti on otsus p-

des 32-35 tuvastatud, et kostja on parkimislepinguid rikkunud, mistõttu oli hagejal õigus nõuda

kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS §

100). Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja on leppetrahvinõuetest kostjale mõistliku aja

jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2), paigutades leppetrahviteated kostja

sõidukite klaasipuhastajate ja tuuleklaasi vahele. Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt

esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot.

(III)

37. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas

osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.

38. Hageja selgitab, et kohtueelselt 2021. aastal ja 02.06.2022 saatis hageja kostjale

meeldetuletuskirja kostja e-postile. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega

muudele võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla

sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei

sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel

ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud.

39. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on minimaalse hüvitise

suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude

eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus

nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

40. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahv kogusummas 110 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu

summas 40 eurot, kokku 150 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

42. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

43. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

44. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

45. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 05.09.2022

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-22-121090 raames kandnud

järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu summas 360 eurot (s.o

3 tundi ja 50 min tööd tunnihinnaga 96 eurot). Hageja palub märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud

kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

46. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

48. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

49. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

96 eurot käibemaksuta. Seega vastab kohtu hinnangul hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

50. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kohus on äriregistrist kontrollinud ja tuvastanud, et hageja on

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

51. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi ja 50 minutit, millest hagiavalduse

koostamise ja selle kohtule esitamisega seotud toiminguteks on kulunud kokku 2 tundi, kostja

08.08.2022 vastusega tutvumiseks ja hageja seisukoha esitamiseks 1,5 tundi ning menetluskulude

nimekirja koostamiseks 20 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on

14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud,

et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb

eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS §

175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

52. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks

kokku 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 192 eurot (2 x 96).

53. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

54. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

TsMS §-le 4842.

55. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 312

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot

(s.o 2 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

hageja menetluskulud summas 312 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub

kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

56. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

57. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik