2-21-10366/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots

Otsuse kuupäev

16. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10366

Tsiviilasi

Tallinn Shipyard OÜ hagi AS-i Postimees Grupp

vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 4. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Tallinn Shipyard OÜ (registrikood

10329451), lepingulised esindajad advokaadid Carri

Ginter ja Kirsi Johanna Koistinen

Kostja (vastustaja): AS Postimees Grupp (registrikood

10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Maarja Pild ja Karmen Turk

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. septembril 2022, millel osalesid poolte

lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. märtsi 2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva otsuse põhjendustega punktides 9–13.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (7)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Tallinn

Shipyard OÜ

(hageja)

esitas

30. juunil 2021

Harju

Maakohtule

hagi

AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

1.1. Hageja täpsustas haginõude eri osade sõnastust menetluse kestel korduvalt ning soovis

lõpuks 4. augusti ja 7. detsembri 2021 avalduste kohaselt järgmise nõude rahuldamist.

(a) Kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama ajalehe

Postimees venekeelse digitaalse väljaande Rus.Postimees (edaspidi: portaal) esilehel

järgmise ebaõigeid faktiväited ümberlükkava teate [pealkirjaga]:

„Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine BLRT Tallinn Shipyard’i kohta“ (vene

keeles: „Опровержение неправильных данных о BLRT Tallinn Shipyard“)

-

teise võimalusena [pealkirjaga]

“Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine BLRT tütarühingu Tallinn Shipyard OÜ

kohta“ (vene keeles: „Опровержение неправильных данных о дочерней компании

BLRT Tallinn Shipyard OÜ“)

-

kolmanda võimalusena [pealkirjaga]

“Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine Tallinn Shipyard OÜ kohta“ (vene keeles:

„Опровержение неправильных данных о Tallinn Shipyard OÜ“).

(b) Esilehel ilmuv teade peab lugeja edasi viima artikli „BLRT endine töötaja rääkis

rikkumistest ettevõttes“ (vene keeles: „Бывший сотрудник BLRT рассказал о

нарушениях на предприятии“) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate juurde, kus

kostja on 9. oktoobril 2020 ümber lükanud järgnevad ebaõiged faktiväited (edaspidi koos:

faktiväited 1–4):

1) Tallinn Shipyard OÜ-s puhastatakse laevakeresid kuiva liivaga (ebaõige faktiväide);

2) [Tallinn Shipyard OÜ tõttu] võite heal päeval [Stroomi] rannas lebada ja isegi ei

märka, kuidas tolm teile kopsudesse ladestub (ebaõige faktiväide);

3) pliisisaldus reoveeproovides ületas 2018. aasta mais normi 7857 korda (ebaõige

faktiväide);

4) artiklis avaldatud diagrammide andmed plii sisalduse kohta veeproovides (ebaõige

faktiväide)

(vene keeles:

1) на судоверфи Tallinn Shipyard OÜ корпуса судов очищаются сухим песком

(неверное изложение факта);

2) [из за Tallinn Shipyard] в хороший день вы можете лежать на пляже

[Штромки] и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль

(неверное изложение факта);

3) содержание свинца в пробах сточной воды превысило в мае 2018 года норму в

7857 раз (неверное изложение факта);

4) опубликованные в статье данные в диаграммах о содержании свинца в пробах

воды (неверное изложение факта)).

(c) Kostja peab ebaõigeid faktiväited ümberlükkava teate tegema avalikuks portaali esilehe

päises sama kaua, kui olid ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate artiklite pealkirjad (2–5

päeva). Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus peab olema tehtud vene keeles ning

ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus peab visuaalselt olema avaldatud samal viisil

(teksti suurus) nagu olid avaldatud ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate artiklite pealkirjad.

3 (7)

1.2. Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja on BLRT Grupp Aktsiaseltsi (edaspidi: BLRT) kontserniettevõte. Hageja

endine töötaja X (edaspidi: endine töötaja) avaldas kostjale ebaõigeid faktiväiteid

hageja tegevuse kohta laevakerede puhastamisel. Endine töötaja võttis 19. mail 2021

tsiviilasjas

nr 2-21-2163

õigeks

hageja

nõude

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks;

-

kostja avaldas 2. septembril 2020 portaali artiklis „Oht lähedal: Kas BLRT varjab

õigusrikkumist?“ (vene keeles: „Опасность рядом: BLRT скрывает нарушения

закона?“, edaspidi: algne artikkel) faktiväited 1–4, mis ei vasta tegelikkusele;

-

portaali esilehel oli algsele artiklile viitav bänner artikli pealkirja teksti ja illustratiivse

pildiga (edaspidi: bänner I);

-

hageja esitas kostjale 25. septembril 2020 e-kirjaga nõude valeväidete ümber-

lükkamiseks. Kostja muutis portaali digitaalses väljaandes 9. oktoobril 2020 artikli

pealkirja ja lükkas ebaõiged faktiväited olulises osas ümber;

-

hageja hinnangu ei lükanud kostja andmeid ümber samas kohas ja samal viisil nagu

väited esialgu avaldati. Kostja avaldas teate artikli lõpus pärast seda, kui artikkel ei

olnud enam portaali esilehel. Ebaõigeid faktiväiteid 1–4 sisaldav algne artikkel oli

portaali esilehelt bänneri kaudu kättesaadav vähemalt kaks päeva. Kostja avaldas

portaali esilehel küll viite andmete parandamisele, aga see kujutas ainult portaali logo

ja väikse fondiga sõna „ümberlükkamine“ (vene keeles „опровержение“, edaspidi:

bänner II).

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hagejal ei ole ümberlükkamise nõuet, sest kostja tegi juba 2020. aasta sügisel korrektse

ümberlükkava avalduse nii algses artiklis (9. oktoobril 2020) kui ka eraldiseisvas

artiklis (edaspidi: ümberlükkav artikkel), mille kohta ilmus viide portaali esilehel

(bänner II), mis püsis seal kaks päeva (15. ja 16. oktoober 2020;). Täiendava ümber-

lükkava avalduse tegemiseks kohustamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega

austaks ajakirjanduse väljendusvabadust;

-

nõutud kujul ei ole võimalik nõuet rahuldada, sest BLRT ei käesoleva asja hageja, aga

nõude saab esitada vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Bänneris I hagejat ei nimetatud, mistõttu see tema õigusi ei riiva ja tal puudub ka õigus

nõuda võrreldava bänneri avaldamist. ;

-

kostja avaldas ümberlükkava artikli aktiivses uudistevoos ja andis hagejale korduvalt

teada ümberlükkava avalduse tegemisest ka eraldiseisva artikliga, millele avaldati viide

portaali esilehel (bänner II). Nii vaidlusalusesse artiklisse kui ka ümberlükkamist

sisaldavasse eraldiseisvasse artiklisse lisati kostja vabandus: „Palume vabandust

ebatäpsuste eest“ (vene keeles „Приносим извинения за допущенные неточности“);

-

seadus ei sätesta paranduse avaldamise viisi, vaid ainult kohustab ebaõigete avaldamise

korral paranduse avaldaja kulul avaldama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 järgi

saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas,

kuidas ja kus need avaldati, st kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda

andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes;

-

kostja praktika paranduste avaldamisel on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

praktikaga (kohtuasjad 5380/07 Karsai vs. Ungari ning 33846/07 Węgrzynowski ja

Somolczewski vs. Poola).

4 (7)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 4. märtsi 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda

ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 2. septembril 2020 algsese artikli ja selle lõpus

9. oktoobril 2020 paranduse. Juhtlõigu esimene lause on: „Статья и заголовок обновлены

9. октября 2020. В конце статьи см. Опровержение“ (eesti keeles: „Artiklit ja selle

pealkirja uuendati 9. oktoobril 2020. Vt artikli lõpus ümberlükkamist“). Kostja avaldas lisaks

faktiväiteid 1–4 ümberlükkava avalduse 15. oktoobri 2020 ümberlükkavas artiklis ja viide

sellele ilmus lisaks portaali esilehel.

3.2. Keskmine lugeja saab selgelt aru, et tegemist on ebaõigete andmete ümberlükkmaisega.

Keskmise lugeja arusaamisest tulenevalt ei ole vajalik ega proportsionaalne pidada jätkuvaks

õiguste rikkumiseks olukorda, kui ümberlükkamisel ei ole kasutatud teatavat juriidilist terminit.

Kostja on sisuliselt hageja õiguste rikkumise lõpetanud ja ka heastanud ebaõigete andmete

ümberlükkamise. Hageja õiguste rikkumine ei jätku, kui vaieldakse pelgalt, milline on

korrektne sünonüüm ja vene keelne juriidiline termin.

3.3. Isik saab TsMS § 3 alusel kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse

või huvi kaitseks. Isegi olukorras, kus hageja on osa BLRT kontsernist, kasutab sama

kaubamärki ja on mainekujunduslikult seotud teiste kontserni ettevõtetega, saab kohtu-

menetluses eristada kontserni kuuluvate juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi. Hageja ei saa

maksma panna nõuet, mille eesmärk on tema osade omaniku õiguste kaitse.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada

ja panna menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks jättis maakohus hageja väited osaliselt hindamata ja kohaldas VÕS § 1047 lg 4

valesti.

4.1.1. Kostja ei lükanud ümber ebaõigeid faktiväiteid 1–4 samas kohas ja samal viisil, kus ja

kuidas need avaldati. Kõik korrektuurid, sh ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade, jäid

lugejatele märkamatuks, sest kostja peitis need väheütleva lühiajalise bänneri II taha. Kostja

oleks pidanud eksponeerima lugejatele korrektuuri BLRT ja hageja kohta portaali esilehel, st

samal viisil ja kohas, nagu oli avaldatud valeteavet sisaldav artikli pealkiri.

4.1.2. Maakohtu järeldused ümberlükkamise viisi samasuse osas on põhjendamata, sest ta ei

võrrelnud bännereid ega selgitanud, kas ja miks on bänner II on piisav bänneri I

ümberlükkamiseks. Bänner II ei vasta bänneri I sisule ega VÕS § 1047 nõuetele ega ole piisav

ebaõigete faktiväidete asjakohaseks ümberlükkamiseks vähemalt viiel põhjusel, mida

maakohus ei käsitlenud:

-

bänneris I avaldati konkreetne väide (sõnum) BLRT kohta, see-eest bänner II ei

väljenda ühtegi sõnumit;

-

bänneris II ei sisaldu mingit parandust BLRT ega hageja kohta;

-

bänneri II tekst ei seostu mingil viisil bänneriga I ega algse artikliga;

-

logo bänneril II näeb välja kui kostja reklaam ja keskmise lugeja jaoks pole ilmne, et

see on link, millele vajutamine viib lugeja BLRT-d või hagejat käsitleva artiklini;

-

bänneri II tekst ei ole piisavalt prominentne ehk see ei ole sama huvipakkuv ja

intrigeeriv nagu oli bänner I.

5 (7)

4.2. Teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõigust.

4.2.1. Maakohus kajastas otsuses kostja argumente (tõlke ebakorrektsus, venekeelse termini

juriidiline tähendus) kui hageja omi ja ei nõustunud nendega. Nii ei teinud maakohus õiged

järeldusi poolte argumentide põhjal ja andis hinnangu asjakohatule küsimusele, kas õiguste

rikkumine on jätkuv, kui ümberlükkamisel ei ole kasutatud korrektset juriidilist terminit.

4.2.2. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei saa maksma panna nõuet, mis sisaldab BLRT

õiguste kaitsmist. Faktiväite avaldamise viisi ja konteksti põhjal tuleb arvestada, et ka teised

isikud võivad olla seostatavad nõude esitaja ja tema mainega (Riigikohtu 1. detsembri 2021

määrus tsiviilasjas nr 2-15-18661). Käesoleval juhul võib hageja nõuda BLRT laevaremondi

kohta avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist, sest need kahjustavad eeskätt hageja kui

BLRT laevaremondiettevõtja huve ja mainet. BLRT on osa hageja korporatiivsest identiteedist,

mis ka artiklist selgelt välja tuleb. Nii on artikkel avaldatud võtmes, kus hageja on BLRT

identiteedi kandja ja artiklis süüdistati hagejat õigusrikkumises selle identiteedi kandjana.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, aga täiendab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Hageja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest algse artikli ja paranduste avaldamise kohta. Pooled

ei vaidle algses artiklis avaldatud faktiväidete 1–4 õigsuse üle, vaid kostja möönab, et need ei

tarvitsenud olla õiged. Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes küsimuses, kas kostja tehtud

ümberlükkamise avaldused on hageja õiguste rikkumise osas piisavad.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõude kvalifitseerimisel ning

algse artikli ja ümberlükkava sisulisel võrdlemisel. Neid hageja kaebusega ka ei vaidlustanud.

9. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei eristanud piisavalt ühelt poolt artiklit ja parandusi

ning teiselt poolt neile vastavalt viitavaid bännereid I ja II. Kõnealuses osas pole vaidlustatud

otsus piisavalt põhjendatud, millega maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. See ei

toonud siiski kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus

kõrvaldada, märkides täienduseks maakohtu põhjendustele ja vastuseks kaebusele järgmist.

10. Tänapäevase elektroonilise meedia eripärana on veebiportaalides avaldatava uudisvoo

pealkirjad ja sisu teatavas mõttes lahutatud. Veebiportaali kasutajal on võimalik tutvuda

avalehel uudistele või ka pikematele artiklitele viitavate bänneritega, mis tihtipeale sisaldavad

pilti ja pealkirja või lühikest sisukirjeldust. Bänneril klikkides saab kasutaja suunduda edasi

uudise või artikli sisu juurde. Trükimeedias on sellega mõneti sarnane olukord, kus viide

artiklile avaldatakse väljaande esilehel. Ringkonnakohus leiab, et bänneri ja artikli avaldamine

on kaks iseseisvat toimingut, sest juba bänneri koostamise ja veebiportaali kasutajale kätte-

saadavaks tegemisega võib meediaväljaanne avaldada isikute kohta andmeid.

11. Eelnevast järeldub, et bänneris avaldatud ebaõiged andmed tuleb üldjuhul ümber lükata

samal viisil ja kohas (VÕS § 1047 lg 4, vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-140-14, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Seetõttu ei ole bänneris avaldatu

ümberlükkamiseks vähemalt alati piisav artiklis paranduse avaldamine ega ka eraldi artikli

koostamine ja avaldamine, kui sellele viitav bänner ei sisalda omakorda piisavat teavet, millest

veebiportaali keskmine kasutaja saaks mõistlikult aru, et lükatakse ümber algses bänneris

sisalduvad andmed. Käesoleval juhul ei sisalda bänner II (tlk 36, 39) teavet selle kohta, et

lükatakse ümber bänneris I sisalduv väide nagu võiks BLRT varjata õigusrikkumist, mis viitab

teatavale ohule (tlk 47).

6 (7)

12. Vaatamata eeltoodule ei saa hageja nõuda bänneris I avaldatu ümberlükkamist. Nimelt ei

riku viidatud bänner hageja õigusi. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.

12.1. Selles osas on esmalt asjakohane maakohtu viide TsMS § 3 lg-le 1 (maakohus märkis küll

ainult paragrahvi, aga otsuse sisust on aru saada, et silmas peeti esimest lõiget) koos

põhjendusega, et kohtumenetluses tuleb eristada samasse kontserni kuuluvate juriidiliste isikute

õiguseid ja kohustusi. Iga juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt ning kontserni kuulumine

ega ühiselt kaubamärgi kasutamine ei tähenda nime või kaubamärgi omaniku õiguste

üleminekut kontserni teistele ettevõtjatele, sh BLRT-lt hagejale.

12.2. Tõendatud pole hageja väide, et portaali keskmine ja mõistlik kasutaja sai bänneri I sisust

aru nii, et see viitab ka hagejale. Sellist järeldust ei võimalda teha hageja tõendid äriühingute

registreerimise ega BLRT kaubamärgi ja nime kasutamise kohta (tlk 8, 51–57). Pelgalt

bänneriga I tutvunud kasutaja ei saanud mõistlikult teha järeldusi, et hageja varjab

õigusrikkumist, mis viitab teatavale ohule. Muid väiteid, sh faktiväited 1–4 bänner I ei sisalda.

Nii võiks bänner I riivata üksnes BLRT õigusi ja hagejal ei saa neid kohtus kaitsta.

12.3. Lisaks ei saa hageja esile toodud asjaoludel edukalt nõuda bänneri I sisu ümberlükkava

avalduse tegemist, sest ta ei väida algse artikli pealkirja kui faktiväite ebaõigsust. Fakti-

väidete 1–4 ebaõigsus ei tähenda bänneri I ebaõigsust. Andmete avaldamine VÕS § 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt nt Riigikohtu

19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Bänneriga I ei teinud kostja portaali kasutajatele teatavaks faktiväiteid 1–4.

12.4. Lõpuks ei tulene hagejale bänneri I ja algse artikli seosest õigust nõuda ümberlükkavale

artiklile viitava bänneri muul viisil kujundamist ja sisustamist, kui seda tegi kostja bännerina II.

Vaidlust pole selles, et artiklis hageja kohta otseselt või kaudselt avaldatud faktiväited 1–4 on

nii algse artikli parandustes kui ka ümberlükkavas artiklis mõistliku aja jooksul ümber lükatud.

12.4.1. Praegune vaidlus ei ole piisavalt sarnane sellega, mida käsitleb Riigikohtu

1. detsembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-15-18661 (VÕS § 1047 lg 4 tõlgendamise kohta

eelkõige p 11). Viidatud kohtuasjas tuli hinnata raamatus kui tervikus avaldatud väidete kaudset

mõju ja tähendust. Eespool p-s 10 märgitud kaalutlustel tuleb käesoleval juhul aga eristada

bänneri I ja algse artikli sisu.

12.4.2. Samuti puudub piisav sarnasus hageja viidatud Saksa kohtupraktikaga (Bundes-

gerichtshofi 15. novembri 1994 otsus kohtuasjas VI ZR 56/94). Viidatud vaidluse põhjustas

ajakirjades kannatanu kohta selliste andmete avaldamine, mis ei osutunud õigeks. Kohtud

tuvastasid, et ebaõiged olid mh need andmed, mis kajastati ajakirjade esilehel, kusjuures lisaks

rikkusid kannatanu isikuõigusi esilehtedel avaldatud pildid (vt otsuse III osa p 1 alapunkt a).

Kannatanu õiguste rikkumine oli kestev (samas alapunkt b). Käesoleval juhul see nii ei ole.

Ringkonnakohus tuvastas eespool p-des 12.2 ja 12.3, et bänner I iseseisvalt ei riku hageja

õigusi. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti, et faktiväidete 1–4 algselt avaldamine on kohaselt

parandatud, st lõpetatud, mistõttu rikkumine pole kestev.

12.4.3. Ringkonnakohus on varem põhimõtteliselt leidnud, et ebaõiged andmed tuleb ümber

lükata viisil, mis tagaks ümberlükkamise kohta teavituse jõudmise isikuteni, kes said avaldatust

teadlikuks (3. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 32 jj). Siiski ei pea andmete

ümberlükkamine toimuma täpselt samal viisil nagu andmete avaldamine (15. detsembri 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-19-2004, p 20 jj). Lisaks on otsustatud, et VÕS § 1047 lg 4 eesmärk on

täidetud, kui andmete ümberlükkamisel kasutatakse samu kujunduselemente ja esitusformaate

nagu nende algselt avaldamisel (14. veebruari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15244, p 12.4).

Teisalt on praktikat, mille kohaselt võib andmete ümberlükkamine samas asukohas ja sama

visuaalse paiknemisega olla kostjale liiga koormav (17. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-

14-51798, p 104). Järgides samu põhimõtteid, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on

kostja senised toimingud faktiväidete 1–4 ümberlükkamisel piisavad.

7 (7)

12.4.4. Artiklis avaldatud faktiväidete 1–4 ümberlükkamise kohta teabe jõudmine portaali

kasutajani on tagatud sellega, et portaalis on kättesaadavad nii parandustega algne artikkel kui

ka ümberlükkav artikkel. Kostja tegi temalt mõistlikult eeldatava, kui avaldas ümberlükkava

artikli kohta bänneri II. Puudub alus eeldada, et keskmiselt tähelepanelik portaali kasutaja

tunneb rohkem huvi bänneriga I tähistatud uudise kui bänneriga II tähistatud uudise vastu.

Vastupidist pole hageja tõendanud. Vaidlust pole selles, et paranduste tegemisel ja

ümberlükkavas artiklis järgis kostja samu kujunduselemente nagu algses artiklis, st andmed on

lükatud ümber samas kohas ja samal viisil nagu need algselt avaldati. Ringkonnakohus leiab,

et kannatanu ei saa meediaväljaandele teha ettekirjutusi, kuidas tuleb kujundada ja sisustada

parandustele viitav bänner olukorras, kus ebaõigeid andmeid sisaldanud artiklile viitav bänner

eraldi kannatanu õigusi ei riku. Kuivõrd bänner I eraldi hageja õigusi ei riku, siis ei pidanud

kostja kujundama bännerit II sarnaselt bänneriga I ega muul hageja soovitud viisil.

12.5. Neil kaalutlustel pole alust kohustada kostjat avaldama täiendav (uus) bänner, mis viitaks

parandustega algsele artiklile ja/või ümberlükkavale artiklile. Hagejal puudub vastav nõueõigus

esmalt seetõttu, et bänner I ei riku tema õigusi, aga ka põhjusel, et hageja õigus mitterikkuva

bänneri ja artikli omavaheline seos (lingitavus) ei õigusta kostjalt muude toimingute nõudmist.

13. Hageja märgib kaebuses õigesti, et maakohus omistas asjatult hagejale osaliselt kostja

väiteid tõlke ja termini korrektsuse kohta. Ühtlasi on aga õige hageja arusaam, et need väited ei

mõjuta asja lahendamist. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

14. Kokkuvõttes jäi hagi õigesti rahuldamata ja hageja kaebus pole edukas. Eespool märgitud

kaalutlustel pole ka ringkonnakohtul vaja käsitleda poolte väiteid ajakirjandusvabaduse kohta,

samuti puudub vajadus hinnata, kui kaua peaks hageja soovitud parandustele viitav uus bänner

olema portaali esilehel kättesaadav.

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)