2-22-11566/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11566

Tsiviilasi

G. L.i ja G. L.i hagi R. L.i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I G. L. (isikukood xxx)

Hageja II G. L. (isikukood: xxx)

Hagejate seaduslik esindaja G. P. (isikukood xxx;

elukoht xxx, xxx, e-post xxx)

Kostja R. L. (isikukood xxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista R. L.’ilt G. L.’i kasuks alates 08.08.2022 kuni G. L.’i täisealiseks saamiseni

(xxx) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46,44

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista R. L.’ilt G. L.’i kasuks alates 08.08.2022 kuni G. L.’i täisealiseks saamiseni

(xxx) välja igakuine elatis 191 eurot 79 senti, mis on 85% 225,64 eurost (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda G. P. arvelduskontole nr

2(3)

xxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille

eest elatist makstakse.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. G. L.i ja G. L.i seaduslik esindaja G. P. esitas 08. augustil 2022 hagiavalduse R. L. vastu

lastele elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 225,64 eurot kuus

ja 191,79 eurot kuus.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse

rikkumine seisneb asjaolus, et kostja ei maksa hagejate ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga

kalendrikuu eest ette, vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse järgi

arvutatavale elatissummale. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest

lahendada olukorda kohtuväliselt, ei täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust seadusega

sätestatud korras.

Hagejate seaduslik esindaja soovib, et poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise

suuruse ja ülalpidamise andmise korra osas. Hagejate seadusliku esindaja jaoks on oluline, et

kohtulahendi tagajärjel hakkaks elatise maksmine toimuma regulaarselt ning laekuvaid

3(3)

summasid oleks võimalik igakuiselt prognoosida. Hageja seadusliku esindaja hinnangul on

oluline, et elatise välja mõistmisel lähtutaks hagejate tegelikest vajadustest, võttes arvesse

kehtivat elatissumma arvutamise korda.

Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et hetkel rahuldab G. P. laste vajadused vahetult, igakuise

töötasu ja vanemahüvitise arvelt, kokku 1390 eurot kuus. Muud väärtuslikku vara (kinnisvara,

sõiduautosid, äriühinguid vms) hageja seadusliku esindaja omandis ei ole.

Hagejate seaduslikul esindajal puudub ülevaade R. L.'le kuuluvast varast ja tema igakuistest

sissetulekutest. Hagejad saavad üksnes eeldada, et terve ja töövõimelisena on kostja võimeline

hoolitsema selle eest, et tema alaealised lapsed saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Seejuures lähtuvad hagejad eeldusest, et ülalpidamise andmine tähendab seda, et

vajadusel peab kostja tegema muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses või tegema

pingutusi ja leidma võimalusi, et tagada hagejate arenguks vajalik ja regulaarne ülalpidamine

vähemalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatissummas.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16. augustil 2022 määrusega ning edastas

hagimaterjalid kostjale e-post aadressile xxx. Menetlusse võtmise määruse koos hagi ja selle

lisadega sai kostja isiklikult kätte 22. augustil 2022, saates kohtule samalt e-postilt enda

digiallkirjaga kohtu 16.08.2022 menetlusse võtmise määruse. Kohus andis kostjale tähtaja

kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, milleks oli 05. september 2022. Kostja kohtule

vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Hagejad on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning

nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Toimiku materjalide põhjal ei ole hagejatel hüvitatavaid

menetluskulusid.

8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik