1-22-3582/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2022, Tallinn

Kriminaalasja number

1-22-3582

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kriminaalasi

A, B, C, XXX OÜ kahtlustuses KarS § 201 lg 2 p-d 2 ja

4 järgi

Prokurör

Anneli Masing

Süüdistatav

A (ik xxxxxxxxxxx)

B (ik xxxxxxxxxxx)

C (ik xxxxxxxxxxx)

XXX OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja X

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-22-3582 kahtlustatavate A, B, C ja XXX OÜ suhtes

kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi KrMS § 202 lg 1 alusel.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada At hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

solidaarselt koos C, B, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing

YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS

SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada At tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o

kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud,

mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes

ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

4. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada At tasuma kindla summa, s.o. 1000 eurot

riigituludesse.

5. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 3 määrata KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

6. Kindel summa 1000 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank EE571010220229377229, Swedbank AS EE062200221059223099, Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 ja

maksekorraldusele

märkida

selgitusena

„A,

kriminaalasi

1-22-3582,

menetluskulud“ ja viitenumber 33392200007782. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

7. Kohus selgitab, et kui A ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuse osa, mille isik on täitnud.

8. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada B hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

solidaarselt koos C, A, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing

YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS

SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

9. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada B tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o

kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud,

mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes

ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

10. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada B tasuma kindla summa, s.o. 1000 eurot

riigituludesse.

11. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 3 määrata KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

12. Kindel summa 1000 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank EE571010220229377229, Swedbank AS EE062200221059223099, Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 ja

maksekorraldusele

märkida

selgitusena

„B,

kriminaalasi

1-22-3582,

menetluskulud“ ja viitenumber 33392200007818. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

13. Kohus selgitab, et kui B ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuse osa, mille isik on täitnud.

14. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Ct hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

solidaarselt koos A, B, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing

YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS

SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

15. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Ct tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o

kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud,

mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes

ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

16. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Ct tasuma kindla summa, s.o. 1000 eurot

riigituludesse.

17. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 3 määrata KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

18. Kindel summa 1000 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank EE571010220229377229, Swedbank AS EE062200221059223099, Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 ja

maksekorraldusele

märkida

selgitusena

„C,

kriminaalasi

1-22-3582,

menetluskulud“ ja viitenumber 33392200007805. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

19. Kohus selgitab, et kui C ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuse osa, mille isik on täitnud.

20. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX OÜ-d hüvitama kuriteoga tekitatud

kahju solidaarselt koos C, B, Aga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing

YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS

SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

21. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX OÜ-d tasuma kindla summa, s.o. 1000

eurot riigituludesse.

22. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 3 määrata KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud

kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

23. Kindel summa 1000 tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pank EE571010220229377229, Swedbank AS EE062200221059223099, Luminor

Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 ja

maksekorraldusele märkida selgitusena „XXX OÜ, kriminaalasi 1-22-3582,

menetluskulud“ ja viitenumber 33392200007795. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

24. Kohus selgitab, et kui XXX OÜ ei täida temale KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse

mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.

25. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 05.03.2020.a määruse nr xxx ja Tallinna

Ringkonnakohtu 09.04.2020.a määruse nr xxx alusel arestitud Ale kuuluvatel

kontodel,

s.o

Swedbank

AS

arvelduskontodel

nr

XXXXXXXXXX

ja

XXXXXXXXXX, Swedbank limiidikontol XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol

nr xxxxxxxxxx; SEB Eesti AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; LHV Pank

AS-i

arvelduskontol

nr

XXXXXXXXXX

ning

Luminor

Bank

AS-i

arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX

olevad rahalised vahendid.

26. A nõusolekul jätta käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 05.03.2020

määrusega nr xxx KrMS § 142 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised

vahendid Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX

kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr

xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas 25000 eurot üle “Y”

XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

27. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 06.03.2020.a määruse nr xxx alusel arestitud

Ble kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX

ja XXXXXXXXXX, limiidikontol nr XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol nr

xxxxxxxxxx ja LHV Pank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXX olevad rahalised

vahendid.

28. B nõusolekul jätta käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 06.03.2020

määrusega nr xxx KrMS § 142 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised

vahendid Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX

kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr

xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas 4734 eurot üle “Y”

XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

29. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 06.03.2020.a määruse nr xxx alusel arestitud

Cle kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX

ja XXXXXXXXXX ning limiidikontol XXXXXXXXXX; LHV Pank AS-i

arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; Luminor Bank AS-i arvelduskontodel nr

XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX olevad rahalised

vahendid.

30. C nõusolekul jätta käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 06.03.2020

määrusega nr xxx KrMS § 142 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised

vahendid

Swedbank

AS-i

arvelduskontodel

nr

XXXXXXXXXX

ja

XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast

kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas

38650

eurot

üle

“Y”

XXX

AKTSIASELTS’i

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr

xxxxxxxxxx“.

31. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 06.03.2020.a määruse nr xxx alusel arestitud

XXX OÜ-le kuuluval kontol, s.o Swedbank AS-i arvelduskontol nr

XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid.

32. XXX OÜ nõusolekul jätta käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 06.03.2020

määrusega nr xxx KrMS § 142 alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised

vahendid Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi

täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist

kanda nimetatud kontolt summas 32140 eurot üle “Y” XXX AKTSIASELTS’i

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis

kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.

33. Asitõendid: pakend nr 1 (CD-plaat, millel on kannatanu poolt esitatud täiendavate

tõendite lisad), pakend nr 2 (CD-plaat, millel on X pangakontode väljavõtted) ja

pakend nr 3 (CD-plaat, millel on isikute varalist seisu kajastavate

vaatlusprotokollide pankade vastuseid) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

34. Käesolev kohtumäärus edastada kohtumenetluse pooltele.

35. Põhja Ringkonnaprokuratuuril edastada käesolev määrus krediidiasutustele

varade aresti alt vabastamiseks ja tsiviilhagi täitmise tagamiseks.

EDASIKAEBEKORD

Vastavalt KrMS § 385 p-le 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada määruskaebemenetluses.

AJAOLUD JA PROKURTUURI TAOTLUS

Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 07.06.2022 Harju Maakohtule taotluse lõpetada

kriminaalasjas 1-22-3582 (kohtueelse menetluse nr xxxxxxxxxx) A, B, C ja XXX OÜ suhtes

KrMS § 202 lg 1 alusel.

Kokkuvõtvalt nähtub prokuratuuri taotlusest, et kriminaalasjas on Ale, Ble, Cle esitatud

kahtlustus KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult panid toime suures ulatuses võõra vara omastamise

XXX OÜ kaasabil, kellele on esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi.

Nimelt teatati 16.04.2018.a OÜ YYY töötajatele, et osaühing lõpetab oma edasise tegevuse,

mille järgselt OÜ YYY töötajad pearaamatupidaja A (ametiaja periood 14.03.2016-

28.02.2019), müügijuht B (ametiaja periood 06.11.2017-13.01.2019) ja tarneahela juht C

(ametiaja periood 27.03.2017-13.01.2019) asutasid 23.05.2018.a äriühingu XXX OÜ (reg.kood

xxxxxxxx). Antud ettevõtte osanikeks jäid eelnimetatud isikud ning juhatuse liikmeks valiti X.

Seejärel asusid A, B ja C müüma osaühingu YYY kuuluvat olemasolevat laojääki, aga ka

välismaa tarnijatelt OÜ YYY arvel ostetavat kaupa nii, et raha müügi eest laekus nende poolt

asutatud XXX OÜ arveldusarvele. Lisaks tasuti OÜ YYY arvelt omastatava kauba vedamise

transpordikulusid.

Osaühingu YYY ning A, C ja B vahel olid sõlmitud töölepingud. Müügijuht B põhilisteks

tööülesanneteks oli kauba müük, suhtlemine klientidega ja tellimuste vastuvõtt. Kauba tellimise

ning tellimuste täitmise eest, s.o kauba komplekteerimise ning laadimise eest vastutas

tarneahela juht C. Kõikide kaupade tellimine, saatmine ja müügiga seotud arveldamine ning

laojääkide jälgimine oli pearaamatupidaja A ülesanne. Seega oli nimetatud isikutele, kui

osaühing YYY töötajatele usaldatud ligipääs kannatanu varale: laoterritooriumil olevale

kaubale ning lisaks sellele Ale oli usaldatud OÜ YYY arveldusarvel olev raha.

Ajavahemikul 12.06.2018 – 19.12.2018 on tuvastatud kümme omastamise osategu, mis on

toime pandud ühtsest tahtlusest, ning millega tekitati osaühingule YYY kahju kokku vähemalt

74 005,52 eurot:

1)

12.06.2018 episood:

12.06.2018.a saatis C e-posti aadressilt xxx B e-posti aadressile xxx kannatanu kliendi UAB

Baltic Fiberi esindaja D kontaktandmed. Samal päeval allkirjastas A väravaloa nr 929118,

milles oli märgitud kauba saajaks UAB Baltic Fiber (s.o A väljastas kirjaliku loa

laoterritooriumi valvanud turvatöötajatele laokauba ettevõtte territooriumilt välja viimiseks).

OÜ YYY raamatupidamissüsteemist ei nähtu, et YYY oleks esitanud UAB-le Baltic Fiber

ajavahemikus 01.06 – 30.06.2018 ühtegi arvet. Samuti ei ole OÜ YYY pangakontole

vaadeldaval perioodil laekunud makseid UAB Baltic Fiber’i poolt. Seejuures nähtub

eelnimetatud väravaloast, et OÜ YYY laost väljastati kaupa UAB Baltic Fiber nimele. Samal

ajal laekus ülekanne äriühingult UAB Baltic Fiber XXX OÜ kontole. Seega pöörasid

kahtlustatavad XXX OÜ kasuks neile usaldatud OÜ YYY vara väärtuses 3314,84 eurot.

2)

13.06.2018 episood:

10.05.2018.a saatis P.P.H.U. ANDER esindaja E tellimuse aadressile xxx, soovides kannatanult

osta paberitooteid Daisy Smart A'8 ja Daisy Family A'2. B lubas kauba tarnida ning saata

kliendile arve. OÜ YYY arveldussüsteemi kohaselt pole OÜ YYY esitanud äriühingule

P.P.H.U. ANDER perioodil 01.05 – 30.06.2018.a ühtegi arvet. Samuti pole kannatanu kontole

laekunud sel perioodil sellelt äriühingult makseid. 13.06.2018.a allkirjastas A väravaloa nr

937118, mille alusel saadeti kaup XXX OÜ-le, kes on märgitud loal ka kauba saajaks.

19.06.2018 laekus ülekanne äriühingult P.P.H.U. ANDER XXX OÜ-le summas 4132,20 eurot,

selgitusega invoice no 18008. Seega müüdi kaup XXX OÜ nimel edasi OÜ YYY kliendile

P.P.H.U. ANDER. Antud teoga põhjustati kannatanule kahju summas 4132,20 eurot.

3)

16.08.2018 episood:

08.08.2018.a edastas OÜ YYY pikaaegne klient Tammer-Tukku OY esindaja F

(vahendusettevõte Nettoimport OY kaudu) B e-posti aadressile xxx tellimuse nr OT040384

ning küsis informatsiooni tarneaja kohta. 09.08.2018.a on B edastanud tellimuse edasi e-kirja

teel C e-posti aadressile. Tellimuses nimetati kauba väärtuseks 8 938,56 eurot ning kaup telliti

aadressile DAP Hämeenlinna, Soome Vabariik. 15.08.2018.a tellis B ettevõttelt ETS Logistics

OÜ kuupäevaks 16.08.2018 kauba transpordi Tammer-Tukku OY-le, Soome. ETS Logistics

OÜ esitas 15.08.2018.a transpordi arve OÜ YYY’le ning nõudis ettemaksu tasumist. B edastas

16.08.2018.a arve nr 18836 Ale tasumiseks. Maksekorralduse kohaselt on A 16.08.2018.a

tasunud kõnealuse arve OÜ YYY pangakontolt. Samal päeval, s.o 16.08.2018 on A andnud

kirjaliku loa nr 1348/18 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXXXX territooriumile

sisenemiseks. Sisse- ja väljasõidu päeviku andmete kohaselt on sõiduk registreerimisnumbriga

XXXXXX sisenenud 16.08.2018 kell 08:03 OÜ YYY lao territooriumile ning lahkunud kell

13:00. YYY territooriumilt Kehra linnast Anija mnt 10 veeti ära OÜ Y Tissule kuuluvat kaupa

koguväärtuses 8 938,56 eurot. Nimelt transporditi territooriumilt välja 1 056 pakki Daisy

tualettpaberit (valge) maksumusega 1 763,52 eurot; 2 646 pakki Daisy majapidamispaberit

(valge) maksumusega 1 164,24 eurot; 2 112 pakki Daisy Smart tualettpaberit (valge)

maksumusega 1 900,80 ning majapidamispaberit Saima Large Roll 3000 rulli maksumusega 4

110 eurot.

OÜ YYY ei ole väljastanud Tammer-Tukku OY-le kõnealuse kauba eest arvet ega saanud

kauba eest tasu. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt nähtub, et kauba saatjaks ei ole mitte OÜ

YYY, kes tasus kauba transportimisega seotud kulu, vaid XXX OÜ, kellele on laekunud tasu

kauba eest.

Antud teoga on lisaks kauba omastamisele tekitatud OÜ-le YYY ka kahju põhjendamatu

transpordiarve tasumisega summas 845 eurot. Kokku tekitati osaühingule YYY kahju

kogusummas 9783,56 eurot.

4)

06.09.2018 episood:

30.08.2018.a edastas Korpela Paper KY esindaja G B e-posti aadressile xxx tellimuse

majapidamispaberi tellimiseks. 30.08.2018 e-kirjas vastas B, et kauba tarne kliendile toimub

07.09.2018. 03.09.2018.a andis B teada transpordifirma ATV Transport esindajale, et kaup

tuleb transportida Korpela Paper KY aadressile Riste, Soome Vabariik. 04.09.2018.a

informeeris C e-kirja teel Bi ja At, et kaup on tarnimiseks valmis. 30.09.2018.a edastas ATV

Transport AS Ble arve nr 922260 transporditeenuse osutamise eest summas 800 eurot, millele

lisandus käibemaks. Maksekorralduse kohaselt tasus A 06.02.2019.a arve OÜ YYY kontolt.

06.09.2018.a andis A kirjaliku loa nr 1498/18 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX

territooriumile sisenemiseks. Sisse – ja väljasõidu päeviku andmete kohaselt on sõiduk

registreerimisnumbriga XXXXXX sisenenud 06.09.2018 kell 15:08 OÜ YYY lao

territooriumile ning lahkunud kell 17:10. OÜ YYY territooriumilt Kehra linnast Anija mnt 10

veeti välja OÜ YYY’le kuuluvat kaupa koguväärtuses 6885,65 eurot. Nimelt transporditi

Korpela Paper KY 33 alust, 8 316 pakki majapidamispaberit läbipaistva kilega.

OÜ YYY ei ole väljastanud Korpela Paper KY-le kõnealuse kauba eest arvet ega saanud kauba

eest tasu. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt nähtub, et kauba saatjaks ei ole mitte OÜ YYY,

kes tasus kauba transportimisega seotud kulu, vaid XXX OÜ, kes sai ka tasu nimetatud kauba

eest.

Seega tekitati kannatanule kahju põhjendamatu transpordiarve tasumisega summas 800 eurot.

Kokku tekitati osaühingule YYY kahju kogusummas 7 685,65 eurot.

5)

04.10.2018 episood:

20.09.2018.a edastas Tammer-Tukku OY esindaja F B tööalasele e-posti aadressile xxx

tellimuse nr OT041068. Tellimuses nimetati kauba väärtuseks 10 205,40 eurot ning kaup telliti

aadressile DAP Hämeenlinna, Soome Vabariik. Ajavahemikul 02.10–03.10.2018 pidas B

kirjavahetust ATV Transport AS-ga kauba tarneaja kokkuleppimiseks ja saatmiseks aadressile

DAP Hämeenlinna. Transpordiettevõte kinnitas, et sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX

või XXXXX tuleb 04.10.2018.a kaupa laadima. 25.10.2018.a esitas ATV Transpordi AS arve

nr 922619 summas 650 eurot koos kauba rahvusvahelise kaubaveo saatelehega, millelt nähtub,

et kauba saatjaks on märgitud XXX OÜ. Maksekorralduse kohaselt on A 28.12.2018.a tasunud

antud arve OÜ YYY pangakontolt. Sisse- ja väljasõidu päeviku andmete kohaselt on sõiduk

registreerimisnumbriga XXXXXX sisenenud 04.10.2018 kell 07:35 YYY lao territooriumile

ning lahkunud kell 08:45. OÜ YYY territooriumilt Kehra linnast Anija mnt 10 veeti välja OÜ

YYY’le kuuluvat kaupa koguväärtuses 10 205,40 eurot. Nimelt transporditi minema

taskurätikuid 3888 pakki maksumusega 1 555,20 eurot; Daisy majapidamispaberit 3 780 pakki

maksumusega 1 663,20 eurot; majapidamispaberit Saima 5 100 pakki maksumusega 6 987

eurot.

OÜ YYY ei ole väljastanud Tammer-Tukku OY -le kõnealuse kauba eest arvet ega saanud

kauba eest tasu. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt nähtub, et kauba saatjaks ei ole mitte OÜ

YYY, kes tasus kauba transportimisega seotud kulu, vaid XXX OÜ, kes sai ka tasu nimetatud

kauba eest.

Seega tekitati kannatanule kahju põhjendamatu transpordiarve tasumisega summas 650 eurot.

Kokku tekitati osaühingule YYY kahju kogusummas 10 855,40 eurot.

6)

25.10.2018 episood:

01.10.2018 edastas Tammer-Tukku OY esindaja F B tööalasele e-posti aadressile xxx tellimuse

nr OT041312. Tellimuses paluti kinnitust 13 563 euro väärtuses kauba tarnimise kohta

aadressile DAP Hämeenlinna, Soome Vabariik. 25.10.2018 on B kauba tellimuse edastanud ka

Ale. 12.10.2018.a edastas F Ble täiendava e-kirja tellimuse meeldetuletamiseks ja tarneaja

kinnitamiseks. B saatis vastu kinnituse, et kaup edastatakse järgneva nädala reedel.

16.10.2018.a on F Ble saatnud täiendava e-kirja, milles on küsinud täiendavat informatsiooni

XXX OÜ kohta. Kõnealusele kirjale vastas B, et kuna osaühing YYY lõpetab äritegevuse, on

teenuste osutamine üle antud uuele äriühingule. Transpordi eest on YYY’le edastanud arve nr

00070402 Greencarrier Freight Services Estonia OÜ ning 28.12.2018.a on transpordiettevõte

edastanud YYY’le meeldetuletuse maksmata arve tasumise kohta koos kauba saatmise lehega.

Kauba rahvusvahelise veo saatelehel on märgitud kauba saatjaks XXX OÜ. 25.10.2018 andis

A kirjaliku loa nr 1234/18 sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXXXX territooriumile

sisenemiseks. Sisse- ja väljasõidu päeviku andmete kohaselt on sõiduk registreerimisnumbriga

XXXXXX sisenenud 25.10.2018.a kell 12:07 YYY lao territooriumile ning lahkunud kell

14:29. OÜ YYY territooriumilt Kehra linnast Anija mnt 10 veeti ära osaühingule YYY kuuluvat

majapidamispaberit Saima 9 900 pakki maksumusega 13 563 eurot.

OÜ YYY ei ole väljastanud Tammer-Tukku OY -le kõnealuse kauba eest arvet ega saanud

kauba eest tasu, vaid selle sai XXX OÜ.

Seega tekitati kannatanule kahju põhjendamatu transpordiarve tasumisega summas 815 eurot.

Kokku tekitati osaühingu YYY kahju kogusummas 14 378 eurot.

7)

26.11.2018 episood:

06.11.2018.a edastas Tammer-Tukku OY esindaja (Nettoimport OY kaudu) F B tööalasele e-

posti aadressile xxx ja juba XXX OÜ nimele tellimuse nr OT041811 kauba väärtuses 6606,48

eurot tellimiseks aadressile DAP Hämeenlinna, Soome Vabariik. 06.11.2018 edastas B

tellimuse Cle. Ajavahemikul 19.11–26.11.2018 on B pidanud kirjavahetust transpordiettevõtte

Bestway Grupp OÜ-ga kauba väärtusega 6 606,48 eurot tarne tellimiseks OÜ YYY poolt ja

edastamiseks Tammer-Tukku OY-le aadressile DAP Hämeenlinna, Soome Vabariik. Bestway

Grupp OÜ on esitas OÜ YYY’le transporditeenuse eest arve nr 184953. Rahvusvahelise

kaubaveo saatelehe kohaselt on kauba saatjaks XXX OÜ, kuid maksekorralduse kohaselt on A

06.03.2019.a tasunud kõnealuse arve OÜ YYY kontolt. C allkirjastas kirjaliku loa nr 1699/18

sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX territooriumile sisenemise lubamiseks. Sisse- ja

väljasõidu päeviku andmete kohaselt on sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX sisenenud

26.11.2018 kell 12:31 OÜ YYY lao territooriumile ning lahkunud kell 13:52. OÜ YYY

territooriumilt Kehra linnast Anija mnt 10 veeti ära OÜ YYY’le kuuluvat vara kogusummas 6

606,48 eurot. Nimelt transporditi territooriumilt ära Daisy Smart tualettpaberit 2 640 pakki

maksumusega 2 376 eurot, Daisy tualettpaberit (valge) 1 320 pakki maksumusega 2 204,40

eurot, Daisy majapidamispaberit 1890 pakki maksumusega 1 527,12 eurot ning Daisy valget

majapidamispaberit 1 134 pakki maksumusega 498,96 eurot.

OÜ YYY ei ole väljastanud Tammer-Tukku OY -le kõnealuse kauba eest arvet ega saanud

kauba eest tasu, vaid selle sai XXX OÜ.

Seega tekitati kannatanule kahju põhjendamatu transpordiarve tasumisega summas 790 eurot.

Kokku tekitati osaühingule YYY kahju kogusummas 7 396,48 eurot.

8)

11.12.2018 episood:

Kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.10.2018.a esitati tellimus OÜ

YYY nimel Private Label Tissue Sp-le ning Private Label Tissue Sp väljastas OÜ YYY OÜ-le

müügiarve nr FV/293/10/2018 10560 paki Saima majapidamispaberi tellimiseks maksumusega

10 112 eurot. Nimetatud kaup on kaubaveo saatelehe kohaselt 24.10.2018.a tarnitud OÜ YYY

territooriumile Kehra linnas Anija mnt 10. Kauba eest esitatud arve on A tasunud 15.11.2018.a

OÜ YYY kontolt. Samas ei ole nimetatud kaup OÜ YYY tarneahela juhi C poolt lao arvestusse

võetud. Saima kaubamärki kandvate toodete puhul on tegemist spetsiaalselt Tammer-Tukku

OY-le toodetud kaupadega. Sisse- ja väljasõidu päeviku andmetes kajastub, et sõiduk

registreerimisnumbriga XXXXXX on 11.12.2018 kell 12.27 sisenenud OÜ YYY lao

territooriumile ning lahkunud kell 13:16. Loa (nr 1808/18) sõiduki registreerimisnumbriga

XXXXXX territooriumilt väljasõidu lubamiseks on allkirjastanud A. Seega on C OÜ YYY

tarneahela juhina küll kauba tellinud, kuid kaupa ei ole YYY lattu registreeritud. A ei ole OÜ

YYY nimel Tammer-Tukku OY-le kauba eest arvet väljastanud, vaid kauba eest on Tammer-

Tukku OY-le esitanud arve XXX OÜ ning tasu on ka XXX OÜ kontole kantud. Antud

episoodiga on osaühingule YYY tekitatud kahju kokku 10 112 eurot.

9)

06.12.2018 episood:

Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.12.2018.a on OÜ YYY esitanud

tellimuse Private Label Tissue Sp-le ning Private Label Tissue Sp väljastas OÜ YYY OÜ-le

müügiarve nr FV/102/11/2018 2673 paki Rimi majapidamispaberi tellimiseks maksumusega 2

592,81 eurot. 19.12.2018.a maksekorraldusega on antud kauba eest tasunud A OÜ YYY

pangakontolt. C OÜ YYY tarneahela juhina ei võtnud tellitud kaupa lao arvestusse ning

kõnealuse kauba laekumist ei ole laoarvestuse süsteemi sisse kantud. Kaup on transporditi

Tallinnas Betooni 11B asuvasse lattu, mida kinnitab Via Express OÜ poolt edastatud

transpordiarve 182870. A tasus 15.01.2019.a maksekorraldusega OÜ YYY pangakontolt

transpordi arve. Antud teoga on kannatanule kahju tekitatud kogusummas 2 592,81 eurot.

10)

11.12.2018 episood:

Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.12.2018.a on OÜ YYY esitanud

tellimuse Private Label Tissue Sp-le ning Private Label Tissue Sp väljastas osaühingule YYY

müügiarve nr FV/46/12/2018 4110 paki Rimi majapidamispaberi ja 96 paki majapidamispaberi

Rimi XL tellimiseks maksumusega 3 754,58 eurot. Kaup on kaubaveo saatelehe kohaselt

tarnitud 11.12.2018 OÜ YYY territooriumile. Kauba eest esitatud arve on A tasunud OÜ YYY

arvelt 19.12.2018.a maksekorraldusega. OÜ YYY tarneahela juht C ei võtnud eelnimetatud

kaupa lao arvestusse ning antud kaupa laos ei ole. Seega antud teguviisiga tekitati kannatanule

kahju summas 3754,58 eurot.

XXX OÜ kontolt tehti makseid kahtlustatavatega seotud äriühingutele, nimelt on OÜ-le

Pingviinike, mille juhatuse liige on Äriregistri kohaselt X, teostatud 26.12.2018 ülekanne

summas 10 668 eurot. Samuti on tuvastatud, et 18.03.2019.a tehti XXX OÜ kontolt ülekanne

äriühingule MMM OÜ summas 4 800 eurot, MMM OÜ kuulus Äriregistri kohaselt kahtlustatav

Ale, ettevõte kustutati mõne kuu möödumisel pärast makse laekumist. Seega kannatanult

omastatud kaupadest saadud kriminaaltulu on XXX OÜ kontolt kantud edasi kahtlustatavatega

seotud juriidilistele isikutele.

Käesolevas kriminaalasjas on esitanud kannatanu osaühingu YYY õigusjärglase „Y“ xxx AS

esindajad tsiviilhagi ja tsiviilhagi täpsustuse, millest nähtub, et Alt, Clt, Blt, XXX OÜ-lt ja Xlt

on solidaarselt taotletud varalise kahju 102 395,60 euro väljamõistmist. X suhtes kuulub

prokuratuuri taotluse kohaselt kriminaalmenetlus lõpetamisele KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

Kannatanu YYY OÜ (registrikood: xxxxxxxx) poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks on arestitud

järgnev vara:

- 05.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-

test 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Ale (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank

AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX, Swedbank AS-i

limiidikontol XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx; SEB Eesti AS-i

arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; LHV Pank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX ning

Luminor Bank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid

selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot.

09.04.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr xxx alusel tühistati Harju Maakohtu määrus

osaliselt ning juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-test 1, 2, 21, 4 ja 5 määras

Ringkonnakohus arestida kannatanu YYY OÜ (registrikood: xxxxxxxx) poolt esitatud

tsiviilhagi tagamiseks Ale (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel olevad rahalised

vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu pangakontodel

arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 74 005,52 eurot.

- 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-

test 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Ble (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank

AS

arvelduskontodel nr

XXXXXXXXXX

ja XXXXXXXXXX, limiidikontol

nr

XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx; LHV Pank AS arvelduskontol nr

XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid

selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot.

- 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-

test 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Cle (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank

AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX ning limiidikontol

XXXXXXXXXX; LHV Pank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; Luminor Bank AS-i

arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX olevad

rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu

pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot.

- 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-

test 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti XXX OÜ-le (registrikood: xxxxxxxx) kuuluval Swedbank AS-i

arvelduskontol nr XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad

rahalised vahendid selliselt, et pangakontol arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102

395,60 eurot.

Prokurör leiab oma taotluses kokkuvõtvalt, et KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud

kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalmenetluses kogutud materjalide pinnalt on

võimalik hinnata, et kahtlustatavate süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi käesolevas

kriminaalasjas puudub, mistõttu leiab prokurör taotluses toodud põhjendustel, et A, B ja C ja

XXX OÜ suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, määrates, et

kahtlustatavad kohustuvad lisaks solidaarsele tsiviilhagi hüvitamisele summas 102 395,60 eurot

(seda vähemalt osaliselt ka arestitud vara arvelt) tasuma täiendavalt 1000 (tuhat) eurot

riigituludesse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuratuuri taotlus

kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks A, B ja C ning XXX OÜ suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kriminaalasjas on Ale, Ble, Cle esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi ning XXX OÜ-

le KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi. Tegemist on II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik

näeb füüsilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning

juriidilisele isikule rahalise karistuse.

KrMS § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud aluste korral võib juhindudes KrMS § 202

lg 1 prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu esindajad esitanud kohtueelse menetluse

ajal Riigi peaprokurörile ja menetlust juhtivale prokurörile oma vastuväited kriminaalmenetluse

lõpetamise osas leides, et antud asjas menetluse lõpetamine riivaks tõsiselt ühiskonna

õiglustunnet, õõnestaks õiguskaitseasutuste autoriteeti majanduskuritegude menetlemiseel ning

kahjustaks tervikuna majanduskeskkonda. Tegemist oli teadlikult ja eesmärgipäraselt välja

töötatud kuritegeliku skeemiga, mille abil grupp isikuid omastas pika aja jooksul kannatanu

vara. Samuti leidsid kannatanute esindajad, et menetluse jätkamiseks esineb avalik huvi ning

kriminaalmenetluse lõpetamine läheb vastuollu Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-

2/22/1 punktiga 3.3.7, mille kohaselt esineb avalik menetlushuvi KrMS § 202 tähenduses

muuhulgas juhul, kui tegemist on KarS §-s 201 sätestatud süüteoga ning tekitatud kahju ületab

olulise kahju määra (4000 eurot). Samasisulised (peaaegu identsed) vastuväited esitasid

kannatanu esindajad ka Harju Maakohtule.

Kohtu hinnangul on prokurör oma taotluses igati põhjendatult jõudnud järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlustatavate süü suur ning puudub ka avalik menetlushuvi.

Prokurör on taotluses oma seisukohti ka väga üksikasjalikult põhjendanud ning ka kohtueelse

menetluse ajal enne lõpetamise taotluse esitamist vastanud kannatanu esindajate poolt esitatud

vastuväidetele.

Nagu kohus eelnevalt märkis, on kannatanute esindajad oma vastuväites nii prokuratuurile kui

ka kohtule viidanud ka vastuolule Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1

punktiga 3.3.7. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et tegemist on siiski prokuratuuri

sisemise juhisega, milles on paika pandud põhimõtted tagamaks võimalik isikute võrdne

kohtlemine ja avaliku menetlushuvi järgimine oportuniteediprintsiibi kohaldamisel. Prokurör

on oma taotluses põhjendatult selgitanud seoses nimetatud juhisega ka seda, et juhisega

vastuolus olevatel juhtudel tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel koostada põhistatud määrus,

kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu, mis aga ei tähenda, et

kriminaalasjas ei saaks ega tohiks kohaldada KrMS § 202 sätteid. Seega ei näe ei

kriminaalmenetluse seadustik ega ka peaprokuröri juhis ette, et kriminaalmenetluse

lõpetamiseks peaksid esinema veel lisaks mingid erandlikud asjaolud, vaid lõpetamise määrus

sellistes asjades peab sisaldama lisaks põhjendust, miks võib KarS § 201 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos, millega on põhjustatud olulist kahju ületav kahju, lõpetada kriminaalmenetluse KrMS

§ 202 alusel. Ammugi ei keela peaprokuröri juhis prokuratuuril esitada kriminaalmenetluse

lõpetamise taotlus KrMS § 202 lg 1 alusel kohtule, kui selleks esinevad seadusest tulenevad

alused.

Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas KrMS § 202 lg 1 kohaldamise alused.

Süü suurus

Esmalt on selge, et tegemist on II astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et

väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.

KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4, milles käesolevas kriminaalasjas isikutele kahtlustus on esitatud, näeb

ühe karistusliigina ette ka rahalise karistuse. Nimetatu tähendab, et ka seadusandja poolt

kahtlustatavatele süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui esimese astme kuritegu ning

omastamise toimepanemine ka raskendavatel asjaoludel (suures ulatuses ning grupi poolt)

võimaldab isikuid süüdimõistmisel karistada rahalise karistusega. Arvestades eeltoodut, kuriteo

toimepanemise vahemikku, milleks oli ca 6 kuud ning toimepanemise asjaolusid, saab öelda, et

kahtlustatavate süü antud asjas ei ole suur.

Kuriteoga tekitatud kahju heastamine

Kannatanu on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 102 395,60 eurot.

Kriminaalasja materjalidest ja prokuröri taotlusest nähtuvalt on kahtlustatavad A, C, B ja XXX

OÜ edastanud prokuratuurile 07.02.2022.a taotluse sooviga hüvitada solidaarselt tsiviilhagi

summas 102 395,60 eurot. Seda vähemalt osaliselt ka arestitud vara arvelt. Eelnimetatud isikud

on andnud teada, et neil on vahendeid tsiviilhagi tasumiseks ning nad on valmis

kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma kohustuseks tasuda antud tsiviilhagi esimesel

võimalusel. Seega nähtub, et isikud on nõus hüvitama lisaks omastamisega tekitatud kahjule

summas 74 005,52 eurot ka kannatanul saamata jäänud tulu summas 28 390,08 eurot.

Kuigi KrMS § 202 sõnastuse kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui isik on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, siis kohtupraktikas on ka kahju hüvitamise

soovi ja valmisolekut arvestatud kui kahju heastamisele asumist. Antud olukorras on see kohtu

hinnangul väga oluline, kuivõrd kahtlustatavate pangakontod on arestitud, mistõttu ei ole olnud

neil ka võimalust reaalselt asuda tekitatud kahju heastama, vaid nad on seda valmis tegema

arestitud varade arvelt. Kahtlustatavate kontodel on kriminaalasja materjalide kohaselt arestitud

rahalisi vahendeid vähemalt 101 430 eurot. Kahtlustatavad on andnud digitaalselt allkirjastatud

nõusoleku kahjude heastamiseks arestitud varade arvelt kogusummas 100 524 eurot. Seega on

kuriteoga tekitatud kahju 74 005, 52 eurot täies ulatuses kontodel olevate rahaliste vahenditega

tagatud ning peaaegu ka kannatanu saamata jäänud tulu. Just põhjusel, et kahtlustatavate kontod

on arestitud, ei ole kahtlustatavatel olnud võimalik kuidagi ka saadud kuritegelikku tulu nautida

ning kannatanul on omalt poolt lõpetamise korral võimalik väga kiiresti saada kahju hüvitatud.

Just kannatanu õiguste kaitse tagamist on KrMS § 202 alusel lõpetamisel peetud üheks oluliseks

asjaoluks, kuivõrd see tagab kannatanule kiire ja täieliku hüvitise pakkumise. Varavastase

kuriteo puhul saab riive tõhusaimaks hüvitamiseks pidada just kahju hüvitamist. Tekitatud

kahju täies mahus hüvitamine väga lühikese ajavahemiku jooksul säästab kannatanut oma

nõude kaitsmise kohustusest ning kriminaalmenetluse jätkamine ei tagaks võimalike varaliste

kohustuste täitmist kuidagi paremini.

Avalik menetlushuvi

Sarnaselt prokuratuuriga leiab kohus, et käesolevas asjas puudub ka avalik menetlushuvi, kuna

isikutele

etteheidetava

kriminaalõigusnormidega

kaitstava

õiguskorra,

kui

üldise

väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatavate õiguskuulekale käitumisele suunamine

on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et teod, milles isikuid kahtlustatakse, on toime pandud ajavahemikul

12.06.2018.a – 19.12.2018.a., kriminaalmenetlus on kuriteokaebuse alusel alustatud

09.05.2019.a. Seega oli kohtueelne menetlus prokuratuuri taotluse koostamise hetkeks kestnud

3 aastat. Kahtlustatavatele kuuluvad pangakontod on arestitud juba alates 05.03.2020 ja

06.03.2020. Kannatanute esindajad on viidanud, et vaatamata kannatanupoolsetele pingutustele

menetluse lihtsustamiseks, esitades menetlejale hulgaliselt tõendeid kuriteo tõendamiseks, pole

pärast kolme aastat kriminaalasi veel kohtusse jõudnud. Siinkohal märgib kohus, et tõepoolest

on kannatanu omaltpoolt panustanud väga palju tõendite kogumisse, kuid kohus ei näe

kriminaalasja materjalidest, et kahtlustatavad oleks kuidagigi oma käitumisega käesoleva asja

menetlust takistanud või venitanud. Nagu kannatanu esindajad isegi on märkinud, on menetluse

kestel vahetunud mitu prokuröri, kuid nimetatut ei saa ette heita kahtlustatavatele.

Kahtlustatavad on üle kuulatud viimati ajavahemikul 12.03.2020 kuni 21.07.2020.

Kriminaalasi saabus kohtueelse menetluse kokkuvõttega prokuratuuri 31.08.2021. On igati

selge, et tulenevalt prokuratuuri sisemisest töökorraldusest ja prokuröride vahetumisest, tuleb

igal uuel menetlust juhtima asuval prokuröril end kriminaalasjaga ka kurssi viia. Seega on

prokurör oma taotluses ka õigustatult viidanud sellele, et arvestades, et käesolev kuritegu aegub

viie aasta möödumisel, on vajalik siinkohal arvestada ka mõistlikku menetlusaega.

Kriminaalasja kohtusse saatmisel ja kriminaalasja jätkamisel kohtumenetluses katkeb küll

kuriteo aegumine isikute kohtu alla andmisel, ent mõistliku menetlusaja küsimus tõusetuks

kohtumenetluse kestel veelgi suuremal määral. Nimetatu kahandab kohtu hinnangul oluliselt

avalikku menetlushuvi. Lisaks on oluline välja tuua seegi, et KrMS § 202 alusel lõpetamine

eeldab üksnes kahtlustatava nõusolekut ja valmisolekut kohustuste täitmiseks ning prokuratuuri

nõusolekut. Kannatanult nõusolekut seadus siinkohal ei nõua.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel ei saa kuidagi arvestamata jätta ka üld- ja

eripreventiivseid eesmärke. At, Bi ja Ct ning XXX OÜ-d ei ole varasemalt kriminaal- ega

väärteokorras karistatud. Samuti ei ole nende suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Seega

on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise

järgset ehk 2018.a järgset käitumist hinnates alust asuda seisukohale, et kahtlustatavate puhul

ei ole kuritegude toimepanemine nende eluviisiks ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikuid kriminaalvastutusele võtmata. Kohtu

nägemusel ei ole kahtlustatavate puhul tegemist isikutega, kellel on hoiak toime panna

kuritegusid, mistõttu ei ole nende edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks kriminaalkorras

karistamine hädavajalik ning toime pandud tegu on antud juhul kõige paremini võimalik

heastada ilma kriminaalmenetlust jätkamata kannatanule tekitatud kahju hüvitades.

Menetluskulud

Kui kohtueelses menetluses on tekkinud menetluskulud, siis vastavalt KrMS §-le 202 tuleb

need kahtlustataval tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muu hulgas valitud

kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Prokurör on põhjendatult kohtule

esitatud taotluses märkinud, et tasu mõistlikkuse hindamiseks tuleb lähtuda nendest kaitsja

toimingutest, mille eest kaitsjatasu maksti. Tasu mõistlikkuse hindamine allub menetleja

kaalutlusõigusele. Seejuures on menetlejal kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja

selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule

tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega.

Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt

kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Seega valitud esindaja teenuste kasutamisel

ei saa kannatanu eeldada, et talle absoluutselt kõik esindaja esitatud arved täies ulatuses

hüvitatakse. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seega seadustatakse õigusabi saaja omavastutus

valitud õigusabiteenuse kasutamisel. Seadusest ei tulene, et hüvitada tuleb täielikult kogu

makstud tasu – vastupidine saaks olla kohaldatav vaid siis, kui see oleks seadusandja poolt

otsesõnu sätestatud. Isikul on õigus valida endale võimaluse ja soovi korral esindaja, kuid

sealjuures tuleb tal arvestada eelnimetatud normis sätestatuga, mille kohaselt hüvitatakse talle

kulutused vaid mõistlikus ulatuses ning menetluskulude hulka ei arvestata ülemääraselt tehtud

kulutusi. Samuti ei saa menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes käsitleda ajakulu

toimingutele, mis ei lähtu kehtivast õigusest.

Kannatanu esindajad Advokaadibüroo Sorainen AS vandeadvokaadid esitasid 11.04.2022

prokuratuurile taotluse kannatanul tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt

esitati kannatanu menetluskulude nimekiri, mis sisaldas kõiki kannatanu seniseid

menetluskulusid kohtueelses menetluses. Kannatanule on kohtueelses menetluses osutatud

õigusabi 230,5 tunni ulatuses kokku summas 38 196,48 eurot (ilma käibemaksuta). Teenust

osutasid kohtueelses menetluses järgmised Advokaadibüroo Sorainen AS advokaadid (sh

advokaadid Merika Nimmo ja Kelli Eilart üksnes menetluse algfaasis, kusjuures korraga oli

kannatanul kuni kolm lepingulist esindajat). Täpsemalt on õigusabikulud kajastatud lisas 1

esitatud menetluskulude nimekirjas. Lisaks on kannatanu kandnud kulusid (transport,

registritasud, tõlkearved, andmete taastamise kulu) kokku summas 474,56 eurot. Taotluse

kohaselt tõendab kannatanule tekkinud õigusabikulusid taotlusele lisatud menetluskulude

nimekiri ja arved.

Kuivõrd taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati prokuratuurile, oli ka prokuratuur

menetleja, kelle kohustus oli välja selgitada kannatanu esindajatele välja makstav mõistliku

suurusega tasu. Oma taotluses on prokurör õigustatult jõudnud järeldusele, millises osas ja miks

ei ole kannatanute esindajate taotlus menetluskulude hüvitamiseks põhjendatud.

Prokurör on põhjendatult jätnud menetluskulude hulgast välja toimingud, mis on õigusabi

kulude nimekirjas kajastatud suhtlusena prokuratuuriga, kuid millest ei nähtu, et selle juures

oleks rakendatud õiguslikke teadmisi või see oleks aidanud kaasa kannatanu positsiooni

kaitsmisele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ei esitanud kriminaalmenetluse

seadustikus ettenähtud avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks taotlust menetluskulude kohta

ja esitas selle alles temale seatud lisatähtaja andmise peale. Taotlusest nähtuvalt kulus ainuüksi

menetluskulude nimekirja koostamisele 5,5 tundi, mida ei saa pidada mõistlikuks ja mille juures

ei rakendata ka oluliselt õiguslikke teadmisi. Muuhulgas ei ole nimetatud kulude osas

kannatanu esitanud ka arvet. Menetluskulude nimekirjas arvel nr 1221/22EE märgitud

toimingud ajavahemikul 22.02.2022-05.04.2022 olid seotud peamiselt prokuratuurile avalduse

koostamisega, suhtluse ja kohtumistega peaprokuröriga, mis ei ole aga põhjendatud, kuivõrd

menetlust juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur ning peaprokuröriga kohtumine oli üksnes

kannatanute esindajate enda initsiatiiv, möödudes seejuures nii menetlust juhtivast prokurörist

kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on

kannatanu esindajad esitanud oma vastuväited Riigi peaprokurörile ja ka Põhja

Ringkonnaprokuratuurile 29.03.2022, mis koosneb sisuliselt kahest A4 leheküljest, kuid samas

on selle koostamisele kulunud umbes 7 tundi, mis ei ole kaugeltki mõistlik ega kuidagi

põhjendatud ajakulu. Samuti ei olnud selleks ajaks kriminaalasjas koostatud mingit

vaidlustatavat määrust või toimingut, mis oleks andnud kannatanu esindajatele põhjuse otse

riigi peaprokuröri vastuvõtule minna. Avalduste ja kaebuste tähtaeg oli samuti möödunud,

mistõttu on prokurör õigesti leidnud, et neid toiminguid ei saa pidada kehtivast õigusest

lähtuvate toimingutena, mille hüvitamist saaks taotleda. Samuti on kannatanu menetluskulude

nimekirjas välja toonud arved, mille alusel tehtud õigusabikulude hüvitamist taotleb, kuid mida

ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud – nr 1044/19EE, 1418/19EE, 1419/19EE,

1420/19EE, 1748/20EE, 2185/20EE, 2393/20EE, 2198/21EE, 2440/21EE. Ka selles osas on

prokurör põhjendatult kahandanud kannatanu esindajate menetluskulusid.

Sõidukulud, tõlkearved jm kulud on kannatanu taotluses märkinud kokku summas 474,56 EUR.

Esitatud arvete kohaselt kajastuvad need ainult arves nr 3618/19EE (Taxi summas 6,85 EUR),

arves 3475/20EE (Taxi summas 6,72 EUR) ja arves nr 4244/20EE (Translation summas 78

EUR). Seega on transpordikulud ja tõlkearved arvete alusel kokku summas 91,57 EUR.

Nimetatud kulu võib lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise muuks vajalikuks

kuluks, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ning mis on põhjendatud. Seega on

arveid, mille kohta on koostatud ka kulude spetsifikatsioonid kokku summas 22 270,54 eurot

sisaldades endas ka transpordi ja tõlkekulu 91,57 eurot.

Seega on prokurör põhjendatult jõudnud seisukohale, et kulusid tõendavate arvete kohta

esitatud spetsifikatsioonide põhjal on kannatanul tekkinud põhjendatud ja mõistlikud kulud

kokku summas 22 270,54 EUR. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatavad nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel võtma kohustuse kannatanule nimetatud

ulatuses kulude tasumise lõpetamise määruses näidatud tähtajaks. Nimetatud menetluskulud

taotleb prokurör jaotada kahtlustatavate A, B ja C vahel võrdsetes osades, pannes igale ühele

kohustuse tasuda kannatanule menetluskulu summas 7423,51 eurot kohtu poolt määratud osas.

Kuna XXX OÜ tegutses nimetatud kahtlustatavate kuriteoplaani teostamiseks, siis taotleb

prokurör jätta menetluskulud A, B ja C kanda.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult

arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel

kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (nt RKL nr 3-1-1-23-15,

p 76 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Kannatanu esindajate poolt koostatud

menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on kannatanu käibemaksukohuslane, millest

tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta.

KrMS § 180 lg 2 kohaselt, kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab

kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Sama

põhimõtte kehtib menetluskulude jaotamisel ka kriminaalmenetluse lõpetamisel. Arvestades, et

A, B ja C vastutuse ulatus on kriminaalasja materjalide kohaselt võrdne ning XXX OÜ-d

kasutati eelnimetatud isikute poolt oma kuriteoplaani teostamiseks, on põhjendatud

menetluskulud jagada võrdselt A, B ja C vahel, määrates igaühe osaks 7423,51 eurot.

Seoses kannatanu viivise nõudega VÕS § 113 lg 1 alusel märgib kohus, et ka selles osas tuleb

kohtul vaieldamatult nõustuda prokuratuuri põhjendustega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kannatanu esindajad on

taotlenud viivise kohaldamist alates tsiviilhagi esitamisest ehk alates 15.08.2019. Kohus leiab,

et kriminaalmenetluses saab kohustuse sissenõutavaks muutumist VÕS § 113 lg 1 tähenduses

arvestada hetkest, mil prokuratuur on edastanud süüdistusakti koos esitatud tsiviilhagidega

kohtusse ning süüdistatavale ja tema kaitsjale ning nad on need kätte saanud. Nimetatud

lähenemist toetab ka TsMS § 362, mille kohaselt loetakse hagi esitamise ajaks hagi kohtusse

jõudmise aega. Samas on prokurör õigustatult leidnud, et KrMS § 202 järgi kohustuse

panemisega tekitatud kahjude hüvitamiseks ei rahuldata kannatanu tsiviilhagi ning kannatanul

ei teki seega ka täitedokumenti, millega pöörduda kohtutäituri poole. KrMS § 202 lõpetamisel

on kahjude hüvitamise kohustus seega tingimuslik ning tsiviilhagi jääb kuni kohustuse kohase

täitmiseni menetlusse, mistõttu ei saa tekkida ka viivisnõuet. Oluline on seegi, et kriminaalasja

materjalide kohaselt on kannatanu eiranud korduvalt prokuröri palvet esitada konto number ja

menetluskulude summa. Kannatanute esindajad said kriminaalmenetluse lõpetamise soovist

teada juba 16.02.2022, kuid menetluskulud ja kontonumbri esitasid kannatanu esindajad peale

korduvaid prokuratuuri poolseid palveid alles 11.04.2022, mistõttu on põhjust kannatanule ette

heita ka teatud viivitust kahjude kohaseks hüvitamiseks.

Lõpetuseks märgib kohus sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik on ette näinud võimaluse II

astme kuritegudes kriminaalmenetlus lõpetada kas prokuratuuril endal või taotleda seda kohtult,

kui isikute karistamine ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik.

Prokuratuur on käesolevas asjas nii kahtlustatavate isikut, kriminaalasja tehiolusid ning nende

valmisolekut heastada kuriteoga tekitatud kahju ning hüvitada menetluskulud jõudnud

põhjendatult järeldusele, et A, B ja C ja XXX OÜ suhtes on võimalik lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise puhul KrMS § 202

alusel on tegemist menetleja diskretsiooniotsusega, kus kannatanu ei saa nõuda isikute

kohtulikku karistamist, vaid süüdistuse esitamise otsustab prokuratuur kui riikliku süüdistuse

funktsiooni kandja.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel A, C ja B

ning XXX OÜ suhtes on seaduslik ja põhjendatud. Kahtlustatavad on nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega ning võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja seda

suuresti arestitud kontodel olevate rahaliste vahendite arvelt kogusummas 100 524 eurot.

Lisaks on kahtlustatavad A, C ja B võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule mõistliku

suurusega tasu, mille kohaselt kuuluvad menetluskulud igal ühel tasumisele summas 7423,51

eurot. Samuti on A, C ja B ja XXX OÜ nõus tasuma riigituludesse kindla summa, s.o. iga isik

1000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kriminaalmenetluse A, C ja B ning XXX OÜ suhtes KrMS

§ 202 lg 1 alusel ning määrab neile käesolevas määruses nimetatud kohustused.

Mairi Heinsalu

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)